2-23-3750/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

01.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-3750

Tsiviilasi

FW Force OÜ hagi Aktsiaseltsi ELVESO vastu

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumistasude

ümberarvutamise ja kahju hüvitamise nõudes. Hagi

läbi vaatamata jätmine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.06.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

FW Force OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja FW Force OÜ, lepingulised esindajad advokaadid

Angela Kase ja Liis Venelaine

Kostja Aktsiaselts ELVESO, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Aarne Akerberg

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja 28.06.2024 taotlused määruskaebuse lisade nr 1–4 vastu-

võtmiseks ja tagastada need hagejale elektrooniliselt.

2. Harju Maakohtu 13.06.2024 määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks

samale maakohtule.

3. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise ja jõustumise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust ja see jõustub teatavaks

tegemisel.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli FW Force OÜ (hageja) hagi Aktsiaseltsi ELVESO

(kostja) vastu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumistasude ümberarvutamise ja kahju

hüvitamise nõudes.

1.1.

Hageja tõi esile, et tema põhitegevus on kinnisvara üürile andmine ja käitus. Kostja on

Rae vallale kuuluv elektri-, vee- ja soojusettevõte. Hagejale kuuluvad Rae vallas, Lehmja

külas Sinikivi tee 8 ja 10 kinnistud (edaspidi: kinnistud I ja II). Detailplaneeringukohasele

avalikult kasutatavale vee-, kanalisatsiooni- ja drenaažitorustikule Sinikivi väljastati

kasutusluba 2006. a sügisel. Sinikivi tee 11 kinnistu (edaspidi: kinnistu III) on ühendatud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (edaspidi: ÜVK). Pooled sõlmisid kinnistu III

liitumislepingu 17.01.2019 ja 12.02.2019 edastatud tahteavalduste vahetamise tulemusena

29.03.2019.

1.2.

Hageja soovib ÜVK-ga liita ka kinnistud I ja II, milleks esitas kostjale 17.04.2022

taotlused. Ta märkis kinnistute maksimaalseks vee tarbimiseks vastavalt 30 ja 50 m³/kuus.

Kostja vastas 25.04.2022, et kinnistutele lubatud veevarustuse maksimaalne tarbimine on

vastavalt 75 ja 66 m³/kuus ning liitumistasu ühe kinnistu kohta on ligikaudu 43 417,51 €

(lisandub käibemaks). Hageja peab kinnistute I ja II liitumistasu summasid ülemäära kõrgeks.

Kostjal tuleb liitumistasu arvutada ÜVVKS §-s 6 sätestatud korras. Pakutud tasud on

õigusvastased ka seetõttu, et need ei ole sama arenduspiirkonna kinnistute liitumistasudega

ühetaolised. Seetõttu palub hageja kohtul kohustada kostjat arvutama liitumistasud ümber.

1.3.

Hageja nõuab kostjalt ka VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel varalist kahju, mis tekkis

enne kohtumenetlust õigusabi teenuse kasutamisega summas 2667,50 €.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole esitanud kostjale taotluseid kinnistute I ja II

liitumiseks ÜVK-ga. Hageja käsitleb 17.04.2022 taotluseid ekslikult liitumistaotlustena. Ta

üksnes palus väljastada tehnilised tingimused projekti koostamiseks. Kostja saatis 25.04.2022

tehnilised tingimused ja selgitas, et enne ehitusloa taotlemist tuleb kooskõlastada projekt

kostjaga ja sõlmida liitumisleping: kinnistule lubatud veevarustuse maksimaalne vooluhulk on

2,5 l/s, liitumistasu on ligikaudu 43 417,51 € (lisandub käibemaks). Hagejal ei ole sisse-

nõutavaks muutunud nõudeõigust liitumislepingu sõlmimiseks ega selle üksiku tingimuse

(liitumistasu suuruse) määramiseks olukorras, kus ta ei ole kinnistute I ja II suhtes esitanud

liitumistaotluseid. Vahepeal möödunud ajal liitujate lisandumise tõttu kujunevad liitumistasud

käesoleval ajal arvutades väiksemaks kui 25.04.2022 nimetatud ligikaudsed summad.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus tegi 13.06.2024 määruse (vaidlustatud määrus), millega jättis hagi TsMS § 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Ühtlasi

otsustas kohus, et kulud määratakse rahaliselt kindlaks edaspidi.

3.1.

ÜVVKS § 5 lg 2¹ kohaselt sõlmitakse liitumisleping ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga

liitumise eeskirja alusel. Rae Vallavolikogu 21.03.2006 määrusega nr 16 kehtestati valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri (edaspidi: eeskiri), mille § 5 näeb mh ette

järgmist:

-

toimub liitumine liituja poolt ÜVK omanikule või valdajale esitatud taotluse põhjal

sõlmitava liitumislepingu alusel (lg 1);

-

loetleb andmed, mis tuleb taotluses esitada (lg 2);

-

ÜVK omanik või valdaja vaatab liitumistaotluse läbi ning väljastab liituda soovijale

liitumistingimused või põhjendab liitumistaotluse rahuldamisest keeldumist

kirjalikult 30 kalendripäeva jooksul liitumistaotluse saamisest arvates (lg 4);

-

loetleb andmed, mis määratakse liitumistingimustes (lg 6);

-

liitumisleping sõlmitakse 30 kalendripäeva jooksul pärast nõuetekohase liitumis-

projekti esitamist ÜVK omanikule või valdajale (lg 8);

-

liitumisleping sõlmitakse kirjalikult vastavalt eeskirja lisas 1 kehtestatud vormile ning

selles määratakse kindlaks kõik viis liitumiseks vajalikud tingimused, sh liitumistasu

suurus, selle tasumise kord ning liitumise tähtaeg (lg 9).

3.2.

Maakohus leidis, et hageja 17.04.2022 taotluseid kostjale (hagi lisad nr 12 ja 13) saab

pidada taotlusteks väljastada tehnilised tingimused ja tegemist ei ole liitumistaotlustega, mis

vastaks eeskirja §-le 5. Järelikult ei ole hageja esitanud korrektseid liitumistaotluseid ja on

pöördunud kohtusse ennatlikult ning kostja ei ole seega saanud hagejale ka sellega seoses

õigusvastaselt kahju tekitada.

2 (4)

3.3.

Hageja väidab, et poolte vahel oli praktika ja sarnaselt praegusele tegutsemisviisile sai

hageja 2019. a liitumislepingu kinnistule III. Kostja vaidleb nimetatule vastu, leides, et isegi

kui nimetatud juhul (ehk enam kui kolm aastat varem) toimus liitumine vastuolus eeskirjaga,

ei tähenda see, et eeskirjaga vastuolus olevat praktikat peaks jätkama. Seejuures on kostja

selgitanud hagejale vajadust esitada kinnistute I ja II liitumislepingute sõlmimiseks avaldused.

3.4.

Lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul

kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on

nendevahelistes suhetes tekkinud (VÕS § 25 lg 1). Praktikaks viidatud sätte tähenduses on

käitumisreeglid, mis on välja kujunenud konkreetsete lepingupoolte vahel. Poolte vahel välja

kujunenud praktika kohustuslikkus põhineb lepingute siduvuse põhimõttel, st poolte

kohustused võivad olla otse kokku lepitud või kaudselt, käitumisega. Selle sätte tähenduses on

praktika poolte vahel järjepidevas suhtlemises väljakujunenud käitumine. Praktikaks kujuneb

käitumine, mida mõlemad pooled teavad ja tunnustavad ja millest nad ühtemoodi aru saavad

(vt VÕS komm I, § 25).

3.5.

Maakohtu hinnangul ei ole poolte vahel välja kujunenud praktikat, mille kohaselt saaks

lugeda, et hageja on kostjale esitanud kinnistute I ja II liitumistaotlused. Poolte vahel üks kord

2019. a sarnasel viisil liitumislepingu sõlmimine oli ühekordne käitumine. Seega ei saa leida,

et oleks järjepidevas suhtlemises välja kujunenud mingisugune konkreetne käitumine.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas 28.06.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja

saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Teise võimalusena taotleb hageja

menetluskulude jaotuse muutmist nii, et need jäävad kostja kanda. Kaebusega seotud

menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Maakohus jättis hagi ekslikult hagi läbi,

rikkudes põhjendamiskohustust ja kohaldades valesti TsMS § 423 lg 2 p 2. Vaidlustatud

määrusest pole aru saada, miks ei ole hageja eesmärki võimalik saavutada. Seejuures tugineb

vaidlustatud määrus kohtu valikuliselt hinnatud tõenditele, misläbi on kohus rikkunud

kohustust hinnata kõiki tõendeid (TsMS § 232 lg 1). Vaidlustatud määrusest ei selgu, mis

asjaolud on maakohus tuvastanud ja millised järeldused nende põhjal teinud (TsMS § 442 lg

8). Ühtlasi eksitas maakohus pooli, jättes eelistungil mulje justkui kinnistu III liitumise

asjaolud omavad vaidluse lahendamisel tähtsust, kuid asus määruses seisukohale, et see siiski

ei ole oluline.

5. Kostja vaidles kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja menetluse jätkamiseks

tagasi maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse.

7. Maakohus jättis hageja nõuded läbi vaatamata sisuliselt põhjendustega, et ta ei tuvastanud

kinnistute I ja II ÜVK-ga liitumise taotluste esitamist ning esile toodud asjaoludel ei saa

lähtuda pooltevahelisest praktikast kinnistu III liitumise põhjal. Sel viisil toimides väljus

maakohus piiridest, milles saab otsustada hagi läbi vaatamata jätmist. Nimelt ei või TsMS §

423 lg 2 p 2 kohaldamisel hinnata tõendeid, vaid lähtuda tuleb hageja esitatud faktiväidetest ja

eeldada nende õigsust (vt nr RKTKm 18.11.2013, 3-2-1-120-13, p-d 12 ja 13; TlnRnKm

04.03.2022, 2-20-4358, p 10). Hageja väitel on ta esitanud liitumistaotlused ja kostja vaidleb

sellele vastu. Kohus ei saa ilma tõendeid hindamata kujundada seisukohta, kas hageja väide

on tõendatud. Samuti ei saa ilma tõenditeta hinnata, kas hageja avaldused (nende koostoimes)

vastavad eeskirja § 5 tingimustele. Siinjuures saab hageja tahteavaldusena mõista

hagiavalduses ja hiljem menetluses avaldatut. Samuti ei saa ilma tõendeid analüüsimata

vastata küsimusele, kas kinnistu III liitumisel kujunes pooltevaheline praktika. Neil

kaalutlustel tuleb vaidlustatud määrus tühistada. Menetlusökonoomiast lähtudes ei pea

3 (4)

ringkonnakohus vajalikuks käsitleda kaebuse väiteid (TsMS § 2), sest see ei muudaks kaebuse

lahendust.

8. Võttes arvesse eelmises punktis esitatud põhjendust, pole ringkonnakohtul vaja uurida

kaebusele lisatud tõendeid. Seetõttu jäävad tõendid vastu võtmata ja tagastatakse. Kui hageja

soovib neile tugineda asja sisulisel läbivaatamisel, saab ta esitada tõendid uuesti maakohtule.

9. Menetluskulude jaotus tuleb maakohtul uuesti otsustada sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest (TsMS § 173 lg 3).

10. Hagi läbi vaatamata jätmise vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale, millega

määruskaebus rahuldatakse ja asi saadetakse menetluse jätkamiseks maakohtule, et saa esitada

määruskaebust Riigikohtule (TsMS § 427 ls 1, § 696 lg 1 ls 1). Käesolev määrus jõustub

teatavaks tegemisel (TsMS § 466 lg 3 ls 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)