1-24-917/28 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.10.2024, Rakvere kohtumajas

Kriminaalasja number

1-24-917 /23259050313/

Kohtunik

Anu Ammer

Sekretär

Keili Rosar

Prokurör

Marge Voogma

Kaitsja

Marina Valge /määratud korras/

Kriminaalasi

Jaanus Tali süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi

Süüdistatav

JAANUS TALI,

isikukood 38303195238; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht

xxxx; emakeel eesti keel; keskharidusega; ei tööta;

kehtivad kriminaalkaristused:

- 08.09.2021 Harju Maakohtu otsusega nr 1-21-4739 KarS

§ 199 lg 1 ja § 263 lg 1 p 2 järgi tingimisi vangistusega 2

aastat 1 kuu, katseaeg 2 aastat 3 kuud (KarS § 73 lg 1);

- 19.10.2022 Harju Maakohtu otsusega nr 1-22-4876 KarS

§ 263 lg 1 p 2 järgi vangistusega 2 aastat 6 kuud, kohesele

ärakandmisele 6 kuud, ülejäänud tingimisi, katseaeg 4

aastat (KarS § 74 lg 1, 2, 3, 5).

Tõkend – ei ole kohaldatud.

Kohtuotsuse õiguslik alus

KrMS § 306, § 309, § 311, § 313, § 315, § 318, § 319, §

175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2

O T S U S T A S:

JAANUS TALI süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 03.08.-04.08.2023, s.o 2 päeva

karistusaja hulka. Ärakandmata karistuseks on seega 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Jaanus Talile Harju Maakohtu

19.10.2022 otsusega nr 1-22-4876 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta 2 kuu ja 28

päeva vangistuse võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 6 (kuus) aastat 2

(kaks) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

KrMS § 414 lg 2 kohaselt lugeda vangistuse kandmise alguseks Jaanus Tali vanglasse

saabumise aeg.

Mõista Jaanus Talilt menetluskuluna riigituludesse:

- 1230,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel,

- 2631,10 eurot vandeadvokaat Marina Valge kaitsjatasu KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel;

Menetluskulu kokku summas 3861,10 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksu kohtuotsuse

jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank – IBAN

EE351010052031000004, (SWIFT EEUHEE2X), Swedbank – IBAN EE522200221013264447

(SWIFT HABAEE2X), Luminor Bank – IBAN EE401700017002872300 (SWIFT RIKOEE22)

või LHV Pank – IBAN EE957700771001523585 (SWIFT LHVBEE22). Maksekorraldusele

märkida viitenumber 99924700028738 ning selgitus: „Jaanus Tali, 1-24-917, menetluskulu“ .

Kui menetluskulu ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse nõue täies ulatuses täitmisele

kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid

Kriminaalasja juures olevad elektroonilised andmekandjad, s.o CD/DVD plaadid (3 tk), jätta

kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel metallist vars (asitõendi

üleandmise-vastuvõtmise akt nr xxxx)

Edasikaebamise kord.

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada

apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru

Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu

Rakvere kohtumaja kantseleis 01.11.2024.

Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse

pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

I SÜÜDISTUS

Jaanus Tali on antud kohtu alla südistatuna selles, et tema 03.08.2023 kella 21:19 paiku

xxxx asuva xxxx ees, s.o avalikus kohas KorS § 54 mõttes, võttis kahe käega kinni pingil istuva

A Hi peast ning lõi tahtlikult ühel korral vasaku käe rusikaga, viiel korral parema käe rusikaga,

ühel korral parema jala põlvega, ühel korral parema käe rusikaga, neljal korral vasaku käe

rusikaga, ühel korral parema jalaga ning ühel korral vasaku käe rusikaga vastu A Hi nägu. Kella

21:39 paiku lõi Jaanus Tali pingil istuvat A Hit tahtlikult kolmel korral käes oleva raudtoruga,

neljal korral parema käe rusikaga ja kahel korral vasaku käe rusikaga vastu nägu. Seejärel lõi

Jaanus Tali neljal korral A Hi pea vastu xxxx ees olevat pinki ning tõmbas kannatanu pingi ette

pikali maha. Maas lamavat kannatanut lõi Jaanus Tali veel parema jalaga vastu nägu ning

seejärel lahkus. Oma sellise tegevusega tekitas Jaanus Tali A Hile füüsilist valu ja

tervisekahjustused – haav otsmiku paremal poolel, vigastus huulel, turse lõualuu piirkonnas ning

haav paremal põsel. Sündmuskohal viibinud B O sekkus löömisesse ja käskis selle lõpetada ning

juhuslikult mööda sõitnud ja löömist pealt näinud K T helistas häirekeskusesse.

Seega Jaanus Tali häiris oma eelkirjeldatud tegevusega lisaks kannatanule sündmuskohal

viibinud ja sündmuste käiku nende tahte vastaselt kaasatud isikute, sealhulgas K T ja B Oi rahu

ning turvatunnet, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra,

tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustatavat suhtumist avalikku korda.

Sellise käitumisega rikkus Jaanus Tali korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt

avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa,

tõugata või kakelda. KorS § 54 järgi on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või

määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk.

Sellise tegevusega pani Jaanus Tali toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise,

mis on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA UURITUD

TÕENDID

Jaanus Tali tunnistas end kohtuistungil süüdi osaliselt, seletades, et temale süüks arvatud

sündmus toimus 2023.aasta augustikuus. Ta oli sel päeval linnas ühel tuttaval külas ja liikus

xxxx juurest mööda bussijaama, et minna viimase bussiga umbes kella 21:50 ajal koju. Sel õhtul

ta alkoholi tarvitanud ei olnud. Xxxx juures oli seltskond, kes jõi seal viina ja lärmas. Kuna see

oli tema jaoks häiriv, siis otsustas ta neid korrale kutsuda ja ütles, et nad võiksid lõpetada. A H,

s.o üks meestest selles seltskonnas hakkas teda selle peale sõimama ja ähvardama vene keeles

ebatsensuursete väljenditega ja tuli püsti ja hakkas tema poole tulema. See tekitas temas hirmu,

kuna teadis, H käib ringi nuga varrukas, mida on ka teised tunnistanud ja kuna teda on kunagi

eelnevalt noaga rünnatud, siis see ehmatas ta ära ja siis ta kasutaski füüsilist vägivalda.

Tunnistas, et lõi Hit, aga enda sõnul ta minimaliseeris oma jõu, et võimalikult vähe viga teha.

Esialgu tõukas Hit ja siis H kukkus pingi pealt maha, kuna ta oli korralikus joobes. Siis lõi Hit

veel kätega. Palju lööke oli, seda ta täpselt ei mäletanud. Väga võimalik, et lõi ka jalaga. Miks

oli vaja kannatanut veel edasi lüüa, kui H maas lamas ja enam ohtu ei kujutanud, seda ta ei tea.

Kuidagi läks nii. Viskas silme eest mustaks ja ta ei kontrollinud enam. Pärast nägi, et Hil tuli

huulest verd ja otsaesine oli marraskil, aga otsaesise marrastus olevat tema sõnul Hil juba

eelneval päeval saadud, kuna üks tuttav pärast rääkis seda. Ta palus kutsuda politsei ühel

inimesel, kes läks mööda, sest tal omal oli telefoniaku tühi. Ootas veidi aega, aga kuna buss

hakkas kohe välja minema, siis ta läks bussi peale. A H hakkas sel hetkel püsti tõusma. Ta oli

just bussi sisenemas, kui politseitöötaja tuli ja kutsus välja ja kaasa ning ta läkski tagasi

sündmuskohale. Ta rääkis politseitöötajale, mis juhtus. Oli ärritunud politsei tegevusetuse peale,

sest kui kodanikud politsei nähes viina edasi joovad, siis tema arust ei ole see normaalne. Sama

seltskond, kes seal oli jõi viina edasi kui politsei oli kohal ja see ärritas teda. Tema arvates selline

ise korraloomine ja tema käitumine ei ole õige, aga see kõik toimus nii kiiresti. Selline ta otsus

siis oli ja loomulikult ei olnud see õige. Samuti oli tal kahtlus, et H varastas mõni aeg enne tema

rahakoti. Oli selline kahtlus, et A H varastas, sest inimesed nägid Hit maksmas sajaeuroste

kupüüridega, mida iseenesest mõistetavalt temal olla ei saanud. Tema rahakotis olidki olnud just

sajaeurosed. Küsis ka seekord Hi käest, et kas ta on varastanud tema rahakoti. H ei vastanud

midagi, sõimas ainult. Aga see teda ei ärritanud. Võib-olla ta väljendas end nii, et politsei said

teistmoodi aru sellest, et lõi Hit rahakoti varguse eest. Vastuseks prokurörile seletas, et

kriminaalhooldajale kirjutas seletuses, et üks naisterahvas palus abi, aga see oli vale. Ta lihtsalt

ei tahtnud tõtt kirjutada. Sinna oli vaja midagi kirjutada ja see ei puutu tema hinnangul üldse

asjasse. Kinnitas prokurörile, et käib tööl ja töötasu kantakse talle üle pangakontole. Töötasu on

objektipõhine, eelmine kuu oli 1000-2000 eurot. Miks deklareeritud tulu null on, seda tema ei

osanud selgitada. Ta ei kontrolli seda, kas tööandja on tema pealt maksnud makse, see on

tööandja kohustus. Täituritele ta maksab ise iga kuu 100 eurot, võlgu on tal kokku umbes 4000

eurot. Viimases sõas möönis, et tegu oli ebameeldiv.

Kannatanu A H ei mäletanud 3. augusti 2023 sündmusi enda sõnul üldse, kuna oli sel päeval

alkoholijoobes. Temal mingeid nõudmisi Jaanus Tali vastu ei ole ja isiku karistamist tema ei

soovi.

Tunnistaja K T ütluste kohaselt sõitis 3. augustil 2023 õhtupoole rolleriga, nagu ta seda igal

õhtul teeb, ringi. Sõitis xxxx eest xxxx poe juurde ja siis tagasi xxxx ette. Seletas, et nägi,

kuidas tema jaoks tundmatu mees lõi meest, keda teab S nimelisena, käega kolm korda ja peale

seda jalaga pähe ka veel, kui ta pikali oli. S pärisnime ta ei tea. Palju jalaga lööke oli, seda ta ei

mäletanud. Nägi nii palju, et S pikali kukkus pingi taha pikali, kuid ei näinud, miks kukkus

pikali. Tema seisis sel ajal xxxx ees, seal kus autod pargivad. Löömine ja pingi taha

kukkumine toimusid aga Xxxx ees, mis on teine maja. Helistas politseisse kuna tegevus oli

lubamatu ja tema jaoks häiriv ning ootas ära, kui politsei kohale tuli. Kiirabi tuli hiljem.

Politseinik ütles, et kui soovib avalduse teha, siis tulgu jaoskonda. Läks rolleriga

politseijaoskonda, andis ütlused ja läks koju. Teda häiris see sellepärast, et väiksed lapsed

peredega kõnnivad seal ringi, ta tahaks, et oleks kord ja ei oleks seal Xxxx ees probleeme ja

kakluseid. Seda konkreetset sündmust nägid ka lapsed pealt, kes kõndisid mööda. Kogu

sündmust ta otsast lõpuni ei näinud, sest ta ei vaadanud sinna koguaeg, ta oli kaugemal.

Vahepeal ta sõitis ka edasi-tagasi ja sõidu ajal ta ei vaadanud üldse. Ei saa vaadata, kui

rolleriga sõidab.

Tunnistaja A L tandis kohtuistungl ütlusi, et töötas 2023.aasta augustis patrullpolitseinikuna

xxxx ning oli 03.augustil patrullis koos T L. See oli öine vahetus, mis algas kas seitse või

kaheksa. Said xxxx Xxxx juurde väljakutse, kui vahetus oli mingi aeg juba kestnud.

Meesterahvas pidavat pingil magama. Kohale jõudes olid seal juba tööalaselt tuttavad isikud B ja

R Orav. Üks isik, s.o A H, kes on ka tööalaselt tuttav, lamas pingi taga kõnniteel. Mingi hetk tuli

ka teataja K T sinna. Alguses ei saanud Higa kontakti, aga näha oli, et mingisugused vigastused

tal olid. Hil oli tema meelest paremal oimukoha juures muhk ja suunurgas oli ka natukene verd.

Kohapeal suhtles alguses B ja R ning ka A. Hiljem kui tuli teataja, temaga suhtlesid ja tunnistaja

kirjeldas ühte isikut - lühemat kasvu, tumedates riietes, valged varrukad, oli läinud bussi peale.

Teataja, kes helistas politseisse, ütles, et see isik, keda ta kirjeldas, tema nime ta ei teadnud, et

too isik oligi A peksnud. Läks bussijaama järgi ja leidis kirjeldusele vastava isiku. Palus endaga

kaasa tulla ja siis rääkis juba temaga ka. Kaasa tuli see isik ilusasti. See isik, kellele ta

bussijaama järgi läks ja kaasa võttis, oli Jaanus Tali. Tunnistaja kaudu väga ei saanud teada, mis

seal kohapeal toimus, aga hiljem Jaanusega suheldes Jaanus ütles, et A oli väidetavalt tema

rahakoti varastanud. Kohapeal teostasid läbivaatuse, A Hilt ei leidnud rahakotti. Suhtlesid

kohapeal Jaanus Taliga, kes ärritus kuidagi hooti. Käitus natukene kurjalt, ei tahtnud alguses

väga koostööd teha, s.o kohati oli ta koostööaldis ja mingi hetk tal tuli ärritushoog, emotsioonid

vaheldusid. Tahtsid indikaatorvahendiga joovet kontrollida, sellest ta ka keeldus. A kutsusid

kiirabi, kiirabi toimetas ta EMO-sse. Jaanus Tali tuli nendega kaasa Rakvere politseijaoskonda.

Teiste andmed panid ka kirja. Tema mäletamist mööda R ja B suust väga ei tulnud midagi.

Kõige kainemad nad vist ei olnud. Ka Jaanus Talil olid joobele viitavad tunnused, s.o alkoholi

lõhn isiku suust ja täpselt ei mäletanud, aga kohe täitsid indikaatorvahendi kasutamise protokolli,

kus on kõik kirjas. A Hi joobe kohta ei oska ta öelda, sest kiirabi viis ta minema. T L jäi

kohapeale, kui tema läks bussijaama, et leida kirjeldusele vastav isik. Kui ta mäletab õieti, siis oli

seal ka harjavars. Ta ei mäleta, kes seda avaldas, kui keegi ütles, et selle harjavarrega oli löödud

A. Harjavarre nad võtsid asitõendina kaasa, pakendasid ära. Ülejäänud seltskond jäi tema

mäletamist mööda sinna kohapeale, sest nad olid piisavalt adekvaatsed, suutsid omal jalal

kõndida.

Kohus uuris asjas olevaid kirjalikke tõendeid

Isikusamasuse tuvastamise protokoll. 03.08.2023 tuvastas politsei, et meetmetele

allutatud isik on Jaanus Tali /kd II, tl 19/.

Jaanus Tali kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti Jaanus Tali

kinni 03.08.2023 kell 22.18 ja vabastati 04.08.2023 kell 14:15. Nähtavad tervisekahjustused

puuduvad. Märkused protokolli kohta: Jaanus Tali ütleb, et närvid on läbi /kd II, tl 20-22/.

Kiirabikaart

xxxx ja politsei poolt tehtud fotod.

Kiirabile teatatud 21:23, kohal 21:53,

haiglasse 22:03. Löödi metall kangiga vastu pead, ise ei mäleta, paremal oimu piirkonnas

deformatsioon, lõualuu piirkonnas turse. Fotodel näha haav põsel ning haav huule piirkonnas,

haav paremal pool otsmikul /kd II, tl 19/.

Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise

protokoll - Jaanus Tali keeldus indikaatorvahendisse puhumast ja protolli allkirjastamast. Politsei

fikseeris tal joobele viitavad tunnused: silma pupillid suured ja alkoholilõhn suust, rahutu,

ärritunud ja käitub omamehelikult. Reaktsioonikiirus normaalne, teadvusel, aja-, isiku ja

kohataju selge, mäletab viimase 24-tunni sündmusi, koordinatsioon häireteta /kd II, tl 18/.

Asitõendi (häirekeskuse kõne, vormikaamera salvestis, Xxxx turvakaamera salvestised)

vaatlusprotokoll koos salvestistega kahel DVD+R plaadil ja väljatrükiga Aweroc Webplayer

andmebaasist. Häirekeskusesse tehtud kõne 03.08.2023 kell 21:19:33. Helistab K T. Xxxx ees on

juua täis isikud ning üks joobes meesterahvas on pikali pingi peal. Ta nägi, kuidas üks tagus teist

meesterahvast /kd II, tl 1-9/.

Xxxx videod, milles on jälgitav, et Xxxx ees pingil istub üksinda A H. Kell 21:19:30

ilmub kaamera vaatevälja Jaanus Tali. Kell 21:19:31 läheb Jaanus Tali A Hi ette, võtab oma

parema käega A. Hi peast kinni ja lööb A. Hit ühel korral vasaku käe rusikaga, seejärel viiel

korral parema käe rusikaga, ühel korral parema jala põlvega, ühel korral parema käe rusikaga,

neljal korral vasaku käe rusikaga, ühel korral parema jalaga ning ühel korral vasaku käe rusikaga

vastu A Hi nägu. Kella 21:39 paiku lööb Jaanus Tali pingil istuvat A Hit kolmel korral käes

oleva raudtoruga, neljal korral parema käe rusikaga ja kahel korral vasaku käe rusikaga vastu

nägu. Seejärel lööb Jaanus Tali neljal korral A Hi pea vastu Xxxx ees olevat pinki ning tõmbab

kannatanu pingi ette pikali maha. Maas lamavat kannatanut lööb Jaanus Tali veel parema jalaga

vastu nägu ning seejärel lahkub/kd II, tl 1, 3-10/.

Politsei vormikaamera salvestis, milles patrullpolitseinik T L küsib lööjalt nime ning

meesterahvas vastab Jaanus Tali. T L küsib, et mis juhtub. Jaanus Tali ütleb „ei kommenteeri“.

Jaanus Tali ütleb, et „kui inimene on varas ja varastab.“ T L ütleb, et tema seda ei tea ning küsib,

et kas ta siis varastas midagi. Jaanus Tali ütleb, et ta varastas temalt dokumendid ja rahakoti.

Hiljem täpsustab, et varastas täna. Patrullpolitseinik palub A Hil taskutest asjad välja võtta ja

Jaanus Talile kuuluvaid esemeid ta ei leia. T L küsib, kas Jaanus Talil oli A Higa mingit füüsilist

kontakti ning Jaanus Tali ütleb, et tema ei kommenteeri midagi /kd II, tl 2/.

Asitõendi (metalne vars) vaatlusprotokoll

ja fotod asitõendist CD-R plaadil ning asitõendi

üleandmise-vastuvõtmise akt. Metalne peenike vars, mis on ühest otsast murtud. Teisest otsast

vars kõver ning mõlkidega. Vars on antud hoiule PPA Rakvere politseijaoskonna asitõendite

hoiuruumi /kd II, tl 10-14/.

Väljatrükk KILP andmebaasist. Patrulli saabudes isik pikali maas, pea verine, suust tuleb

verd. A H kiirabi poolt toimetatud Rakvere Haiglasse kontrolli. Teataja K sõnul A löödi

korduvalt keha- ja peapiirkonda. Teataja osutas teo toimepanijale Jaanus Tali. Isikud alkoholi

joobes. Jaanus süüdistab A rahakoti varguses /kd II, tl 15/.

Jaanus Tali karistusregistri väljatrükk - 08.09.2021 Harju Maakohtu otsusega nr 1-21-

4739 KarS § 199 lg 1 ja § 263 lg 1 p 2 järgi tingimisi vangistusega 2 aastat 1 kuu, katseaeg 2

aastat 3 kuud (KarS § 73 lg 1);

- 19.10.2022 Harju Maakohtu otsusega nr 1-22-4876 KarS § 263 lg 1 p 2 järgi vangistusega 2

aastat 6 kuud, kohesele ärakandmisele 6 kuud, ülejäänud tingimisi, katseaeg 4 aastat (KarS § 74

lg 1, 2, 3, 5) /kd II, tl 26-29/.

08.09.2021 Harju Maakohtu otsuse nr 1-21-4739 väljatrükk, mille kohaselt Jaanus Tali

mõisteti süüdi KarS § 263 lg 1 p 2 järgi selles, et ta 21.10.2020 kella 19:45 ajal Tallinnas

Peterburi tee 2 juures, „T1“ trammipeatuses, s.o avalikus kohas KorS § 54 järgi, rikkus avalikus

kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1, 2. Nimelt suunas ta

relvaseaduse § 11 p 3 alusel pneumorelvade hulka kuuluva 4,5-kaliibrilise õhupüssi I K, N K ja

V B suunas, samuti peale trammi sisenemist sihtis kannatanuid läbi trammiakna. Oma

tegevusega häiris ta trammipeatuses viibivate kõrvaliste isikute turvatunnet ja tekitas hirmu ning

relvaga ähvardamise tagajärjel tundsid kannatanud ohtu oma elule ja tervisele. Karistuseks

mõisteti talle selle kuriteo eest 2 aastat 1 kuu vangistust tingimisi 2 aasta ja 3 kuulise katseajaga

alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 08.09.2021 /kd II, tl 30-34/.

19.08.2022 Harju Maakohtu otsuse nr 1-22-4876 väljatrükk, mille kohaselt Jaanus Tali

mõisteti süüdi KarS 263 lg 1 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust, mida

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks

tähtajalise vangistuse 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendat mõistetavat

karistust Harju Maakohtu 08.09.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 2 aastat

28 päeva vangistusee võrra ja liitkaristuseks mõisteti Jaanus Talile 3 aastat 8 kuud ja 28 päeva

vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 2, 3 ja 5 alusel määras kohus, et kohesele ärakandmisele kuulub 6

kuud vangistust. Vangistust 3 aastat 2 kuud ja 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui Jaanus Tali ei

pane 4 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, allub vastavalt KarS § 75 lg 2 p 9

elektroonilisele valvele ning täidab KarS § 75 lg–s 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolliga pandud

kontrollnõudeid.

Lisaks kohustati teda mitte tarvitama alkoholi. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Jaanus Talile

määratud 4 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 19.10.2022

Katseaja lõpp 19.10.2026 /kd II, tl 35-38/.

12.10.2023 ja 13.02.2024 Viru Maakohtu määruste nr 1-22-4876 väljatrükid, mille

kohaselt on kriminaalhooldusametnik 22.08.2023 ja 19.12.2023 esitanud erakorralised

ettekanded Jaanus Talile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuid kohus jättis need

rahuldamata.

13.06.2023 koostati Jaanus Talile kirjalik hoiatus alkoholi tarvitamise tõttu 31.05.2023. Jaanus

Tali rikkus uuesti kohustust mitte tarvitada alkoholi 03.08.2023. 08.08.2023 antud kirjalikus

seletuses selgitab Jaanus Tali, et 03.08.2023 liikus ta bussi peale ja xxxx ees xxxx istusid purjus

inimesed ja tüütasid möödakäijaid. Ja kuna üks naiserahvas palus abi, astus ta vahele. Peale mida

antud inimene liikus tema poole käsi taskus. Tõukas ta eemale ja ta kukkus. Politsei algatas

kriminaalasja tema suhtes. Alkomeetrisse puhumisest keeldus, kuna oli ärritunud. Hiljem

võimalust ei pakutud aga tema oli kaine. Uuesti rikkus Jaanus Tali kohustust mitte tarvitada

alkoholi 24.11.2023, kui ta lamas xxxx ja xxxx ristis maas, oli alkoholijoobes ja keeldus

puhumast indikaatorvahendisse. 24.11.2023 toimunud rikkumise kohta on Jaanus Talilt

06.12.2023 võetud seletus, milles ta selgitab, et libastus 24.11.2023 ja tarbis alkoholi. Ei pidanud

uue kohtuasja tõttu pingele vastu. On teinud rikkumisest omad järeldused ja sai kaineks ning

antud asi enam ei kordu. Isikul on pooleli kriminaalmenetlused xxxx esimese astme kohtus ning

Eestis /kd II, tl 39-44/.

Väljavõte MTA maksukohuslaste registrist. Jaanus Tali deklareeritud tulu pärast

tulumaksu mahaarvamist 2022. aastal oli 1 euro ja 2024. aastal 0 eurot /kd II, tl 45, 48/.

Töötamise registri väljatrükk. Tööleping alates 01.05.2024 xxxx OÜ, ehitus- ja

remonditööline /kd II, tl 47/.

Täitemenetluse andmete päringu väljatrükk, mille kohaselt on Jaanus Talil täitmata

nõudeid kogusummas 4389,86 eurot /kd II, tl 49-63/.

III KOHTU PÕHJENDUSED

Tulenevalt KrMS § 3051 lg 1 ja 2 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning

kohus saab otsuse rajada üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli

võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

KrMS § 61 sätestatu kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma

siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud

jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest

tulenev peab moodustama ühtse loogilise terviku. Isiku süüdimõistmine kuriteos eeldab

tuvastatust ja täielikku selgust süüteokoosseisu tuvastamiseks vajalikes asjaoludes.

Tõendite hindamine nende kogumis tähendab seda, et erinevatest tõenditest tulenev teave

asetatakse omavahelisse konteksti. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites märkinud,

et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste

kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega, vaid muu hulgas on oluline hinnata ka

ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on neis kajastuvate asjaolude

esinemise üldine tõenäosus. Seega tuleb hoolikalt hinnata kannatanu ja tunnistajate ütluste

usaldusväärsust ja elulist usutavust ning seda, kas neil on motiiv, et valetada.

KrMS § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on

hinnatav usaldusväärsena. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel tuleb kohtul hinnata, kas

süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel

uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes

on vastuolu tunnistajate ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad.

Kohtuotsuses saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele, mida kohus hindab KrMS § 61 lg

2 kohaselt.

Hinnates käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et

süüdistatav Jaanus Tali ütlused ei ole usaldusväärsed ning tema poolt esitatud versioon

sündmuste käigust ei ole usutav ning on kantud pelgalt soovist vabaneda vastutusest. Tema enese

poolt erineval ajal antud ütlused on vastuolulised ning ei haaku ühelgi juhul ei tema poolt varem

antud ütlustega ega ka muude kriminaalasjas uuritud tõenditega. Politseipatrullile väitis ta

sündmuskohal, et kannatanu varastas temalt rahakoti ja sellepärast kasutas ta vägivalda, hiljem

kriminaalhooldajale antud seletuses kirjutas, et läks hoopis appi ühele naisterahvale ja kohtus

seletas, et teda ajas närvi lärmav ning alkoholi tarvitav seltskond. Lisaks tunnistas Jaanus Tali

kohtus ka ise, et valetas kriminaalhooldajale, kuna ei tahtnud tõtt kirjutada. Samuti eitas

süüdistatav, et oli alkoholijoobes, kuigi seda kinnitavad nii tunnistajad kui ka kirjalikud tõendid,

s.o eelkõige indikaatorvahendi kasutamise ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise

protokoll, mille kohaselt Jaanus Tali keeldus indikaatorvahendisse puhumast. Fikseeritud on

isikul alkoholi lõhn suust ja Jaanus Tali ise seletas kohtus, et keeldus indikaatorvahendisse

puhumast kuna oli närvis ja hiljem talle keegi enam puhumise võimalust ei pakkunud. Kohtu

jaoks on eluliselt mitteusutav, et isik, kes on kaine, olgugi, et enda sõnul närvis, keelduks

alkomeetrisse puhumast. Uuritud tõenditega ei haaku ka Jaanus Tali väide, et lõi kannatanut,

kuna viimane tõusis pingilt püsti ja hakkas tema poole liikuma, mida ta tajus ähvardava ründena.

Turvakaamera salvestiste kohaselt A H istus rahulikult suitsetades pingil ega otsinud ise Jaanus

Taliga kontakti. Ta ei tõusnud pingilt püsti, ei liikunud Jaanus Tali suunas, ei vehkinud kätega

ega rünnanud mingil viisil. Ka siis, kui Janus Tali kannatanut lõi, ei löönud viimane vastu, vaid

kaitses ennast löökide eest, tõstes käed näo ette ja jätkuvalt ei kujutanud ta Jaanus Talile mingit

ohtu. Vahepeal istus ta rahulikult pingil, suitsetas ja siis naases Jaanus Tali tema juurde, uuesti

rünnates ja metallist harjavarrega lüües. Seda löömist näevad pealt vähemalt viis läheduses

seisvat alaealist ja sündmuskohalt liigub pidevalt mööda inimesi. Seega, tunnistajate K T ja A L

ütlused hindab kohus usaldusväärseteks, kuna need kattuvad kriminaalasjas kogutud muude

tõenditega, eelkõige Rakvere Xxxx ja politsei vormikaamera salvestistega, mis kajastavad

toimunut objektiivselt ja tõeselt. Jaanus Tali ütlused usaldusväärsed ei ole ning neile ei saa

tugineda. Eeltoodu põhjal ei ole kohtul alust asuda seisukohale, et Jaanus Tali näol oleks

tegemist tundliku sotsiaalse närviga avalikku korda kaitsta püüdva kodanikuga. Kohus nõustub

prokuröriga täiel määral selles, et oma käitumisega realiseeris Jaanus Tali hoopis temas

valitsevat vägivallaiha, kuna ta tagus jalaga juba maas lamavat ja vastupanu mitte osutavat

kannatanut ning liikudes vahepeal eemale, otsustas ta ilma vajaduse või põhjuseta tagasi tulla ja

kannatanut veel lüüa. Käsi ja jalgu kergekäeliselt ja demonstratiivselt vägivaldselt käiku lastes,

sai ta väga hästi aru, et häirib sellega kõiki, sealhulgas ka juures viibinud isikuid, kes parasjagu

tema tegu pealt nägid. Oma vägivaldse tegevusega kaasas süüdistatav toimuvasse tahte vastaselt

kõrvalised isikud ja rikkus sellega oluliselt avalikku korda. Jaanus Tali soovis demonstratiivse

vägivallaga silma paista ja rõhutada oma üleolekut ning valitsejamentaliteeti.

Jaanus Talile inkrimineeritud sündmus leidis aset xxxx kesklinnas, s.o xxxx asuva maja

ees. Tegemist on suure tänavaga, kus on aktiivne liiklus isegi hilisõhtul ja öösiti ning arvestades,

et kõrval asub bussijaam, siis liigub seal palju inimesi. Seega on kahtlemata tegemist

määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-alaga ning tegemist on avaliku kohaga KorS § 54

mõttes. Seega toimus vägivaldne rünne avalikus kohas ja ajal, kui sealkandis liikus palju inimesi,

sealhulgas ka täiesti kõrvalisi isikuid.

Jaanus Tali tegu on toime pandud avalikus kohas ja selle teoga häiriti ning ohustati

kaaskodanike rahu- ja turvatunnet. Süüdistatava jõhker ja intensiivne rünnak A Hi vastu rikkus

intensiivselt kannatanu läheduses viibinud teiste isikute õigusrahu. Tunnistaja K T sõnade

kohaselt häiris juhtunu teda, kuna see olukord oli tema jaoks ebameeldiv. Teda häiris ka see, et

seda nägid pealt sealt mööda jalutavad pered ja lapsed. Kuna B Oi ei olnud võimalik kohtus

küsitleda, siis taotles prokurör tema nime süüdistusest välja jätta. Kohus nõustub sellega. A Hit

rünnates rikkus Jaanus Tali KorS § 55 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt on avalikus kohas

keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt või teist isikut

sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada.

KorS § 4 lg 1 kohaselt avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide

järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. KorS § 55 lg 1 p 1 kohaselt

on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist

isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või

käituda muul viisil vägivaldselt. KorS § 54 kohaselt avalik koht on määratlemata isikute ringile

kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle

osa, samuti ühissõiduk. KorS § 57 kohaselt seaduse § 55 sätestatud käitumise häirivuse

hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta

tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest.

KarS § 263 lg 1 p 1, 2 kohaselt on avaliku korra raske rikkumine kuritegu, mille eest

seaduseandja on karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena tuleb tuvastada, et tegu pandi

toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus

kohas käitumise üldnõuet. Avaliku korra raske rikkumise korral tuleb tuvastada ka mõne KarS §

263 lg 1 p 1 või 2 sätestatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse, s.o näiteks vägivalla olemasolu.

Samas on vajalik tuvastada ka see, et kõnealuse teoga häiriti või ohustati asjasse mittepuutuvaid

isikuid. Eelnevast tulenevalt eeldab KarS § 263 objektiivsete tunnuste täitmine teo

toimepanemist avalikus kohas, selle tuvastamist, kuidas või millega objektiivselt avalikku korda

rikuti, selle asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati, ja

samuti KarS § 263 lg 1 p 1 või 2 nimetatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse kindlakstegemist.

Käesolevas asjas on uuritud tõenditega tõendamist leidnud süüdistatava poolt kannatanu

korduv löömine rusikaga ja jalaga ning toruga näkku ning see, et sellise tegevusega tekitas

Jaanus Tali kannatanule valu ja vigastusi. Seega on tuvastamist leidnud süüdistatava poolt sellise

intensiivsusega vägivalla kasutamine, millega kaasnes valuaisting ja vigastused. Samuti on

tõendatud, et Jaanus Tali häiris oma eelkirjeldatud tegevusega sündmuskohal viibinud ja

sündmuste käiku nende tahte vastaselt kaasatud isikute rahu ning turvatunnet.

Jaanus Tali oma tegevusega täitnud KarS § 263 lg 1 p 1 objektiivse koosseisu, s.o

avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on seotud vägivallaga.

Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 263 sätestatud tegu tahtlust. Süüteokoosseis on

täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kuriteo asjaoludest ja analüüsitud

tõenditest lähtuvalt on põhjendatud asuda seisukohale, et süüdistatav pani süüteo toime otsese

tahtlusega. Lüües kannatanut korduvalt tahtlikult rusikaga, jalaga ning harjavarrega näkku, oli

Jaanus Tali tahtlus suunatud valu ja tervisekahjustuse tekitamisele. Samuti teadis sta, et tegemist

on avaliku kohaga, kus viibivad teised asjasse mittepuutuvad isikud.

Eeltoodu kohaselt esinevad Jaanus Tali tegevuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning

seega tuleb ta antud süüteo toimepanemises süüdi mõista.

IV KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab

kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning üldsuse

usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid

tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toime pandud tegude eest ja nende piirides.

Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse

sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse

liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Esmalt tuvastatakse konkreetse karistuse valimiseks süüteo eest võimaliku määratava

karistuse sanktsiooni määr, s.o karistusraam. Seejärel, lähtudes sanktsioonivahemiku keskmisest

tuvastatakse süü piirid, s.o süüd kergendavad või raskendavad asjaolud ning muud süü suurust

määravad asjaolud.

Oluline on arvestada kuriteos süüdistatava puhul tema süüd, selle ulatust, toimepanemise

asjaolusid ja isikut iseloomustavaid andmeid, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti

võimalust antud konkreetset isikut mõjutada edaspidiselt hoiduma kuritegudest ning antud juhul

kahtlematult ka õiguskorra huve.

KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda.

KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

KarS § 263 lg 1 p 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse

kuni viis aastat.

Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja

seega konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut.

KarS § 263 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mis võimaldab

vangistuse kõrval mõista ka kõige kergeima liigilist karistust, s.o. rahalist karistust. KarS § 56 lg

2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada

kergema karistusega. Kohus on seisukohal, et ei ole otstarbekas karistada Jaanus Tali rahalise

karistusega hoolimata asjaolust, et seadus näeb sellise võimaluse ette.

Kohus nõustub prokuröriga selles, et Jaanus Tali puhul ei saa temast rääkida kui

õiguskuulekast isikust. Ta on varem samalaadsete kuritegude toimepanemise eest korduvalt

karistatud.

Jaanus Talil on kaks kehtivat kriminaalkaristust - teda on nii 2021. kui ka 2022.aastal

karistatud avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise toimepanemise eest, kui see on toime

pandud relva või relvana kasutatava muu esemega ähvardades. Lisaks on Jaanus Tali juba

eelmisel korral pannud kuriteod toime katseajal, väljendades sellega enda ilmselget

lugupidamatut suhtumist õiguskorda. Ka käesoleva menetluse esemeks oleva kuriteo pani Jaanus

Tali taas kord toime katseajal ja seega ei ole ta eelnevatest karistustest ning kriminaalasjade

menetlustest teinud mingeid järeldusi ning ka kõik läbitud sotsiaalprogrammid ei ole andnud

soovitud tulemusi. Lisaks on ta ka korduvalt rikkunud talle käitumiskontrolli ajaks pandud

kohustusi. Samuti ei ole Jaanus Tali eelmised, nii tingimuslikud kui ka reaalsed vangistused

avaldanud talle mõju ning seega oleks rahaline karistus ilmselgelt liiga leebe ega omaks piisavat

mõju. Jaanus Tali, taotledes rahalise karistuse määramist, on väitnud et ta töötab, kuid nii

töötamise kui ka sisstulekute kohta puuduvad igasugused objektiivsed andmed.

Jaanus Tali puhul on süütegude asjaolud ja sisu sarnased, ajalised vahed väikesed ning

see näitab, et tema puhul on uute analoogsete kuritegude toimepanemise oht suur. Seega on

põhjendatud vaid vangistusliku karistuse mõistmine tema suhtes.

Kogutud tõenditest tulenevalt on süütegu toime pandud otsese tahtlusega. Jaanus Tali

tegevuses ei ole tuvastatud karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Süütegu on toime

pandud otsese tahtlusega.

Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal

saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Vangistuse keskmiseks

määraks KarS § 263 lg 1 järgi on 2 aastat 6 kuud vangistust ning arvestades Jaanus Tali süü

suurust ja seda, et puuduvad nii vastutust raskendavad kui ka kergendavad asjaolud, samuti teost

möödunud aega ja seda, et kannatanu ei soovi tema karistamist, taotles prokurör, et karistuse

mõistmise eesmärgi ja preventsiooni realiseerib süüdistatava puhul ainsa võimaliku karistuse

liigina vangistus siiski üle selle keskmise määra. Samuti palus prokurör karistuse mõistmisel

arvestada kohtul sellega, et analoogse kvalifikatsiooniga kuritegude skaalal ei liigitu süüdistatava

poolt toime pandud avaliku korra raske rikkumine, arvestades ka tagajärge, kõige raskemate

hulka, kuna süüdistatava kasutatud vägivald ei põhjustanud kannatanule väga raskeid tagajärgi,

kuid oli samas oli ikkagi piisavalt intensiivne ja tegemist oli korduvate löökidega näo piirkonda.

Kohus nõustub prokuröri karistusettepaneku ja selle põhjendustega ning ei pea vajalikuks

sellest irduda.

V ASITÕENDID

Kohus võtab seisukoha asitõendite suhtes alljärgnevalt:

- Kriminaalasja juures olevad elektroonilised andmekandjad, s.o CD/DVD plaadid (3 tk), jätta

kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel metallist vars (asitõendi

üleandmise-vastuvõtmise akt nr xxxx).

VI MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1

kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis esimese astme kuriteo puhul on 1,5

palga alammäära, s.o 1230,00 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras

määratud kaitsjale Marina Valgele makstud tasu 2631,10 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer

Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 22.01.2025 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

1. Jätta Viru Maakohtu 16. oktoobri 2024. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Valge & Uiga apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi

eest makstava tasu suuruseks 135 eurot 42 senti (sealhulgas käibemaks 24 eurot 42 senti). Jätta

see menetluskulu Jaanus Tali kanda.

Riigikohtu 27.02.2025 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 349

lg s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta Jaanus Tali kaitsja vandeadvokaat Marina Valge

kassatsioon menetlusse võtmata.

16.10.2024 kohtuotsus 1-24-917 jõustus 27.02.2025 Riigikohtu kohtumäärusega.