2-24-11512/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

01.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-11512

Tsiviilasi

P.V hagi V.D vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 13.09.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

V.D apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) P.V, lepinguline esindaja Alla

Raudsepp

Kostja (apellant) V.D

Asja läbivaatamine

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostja V.D (apellant) 18.10.2024 menetlusabi taotlus.

2. Keelduda menetlusse võtmast apellandi 18.10.2024 apellatsioonkaebust Pärnu

Maakohtu 13.09.2024 otsuse peale.

3. Tagastada kaebus apellandile käesoleva määruse jõustumisel.

4. Apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud jätta apellandi kanda.

5. Jätta apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud rahaliselt kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse avalikult

teatavaks tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. P.V (hageja) esitas 29.07.2024 Pärnu Maakohtule hagi V.D (kostja) vastu abielu

lahutamise nõudes.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielulised suhted 2023. a augustis, mil hageja

kolis välja ja tegi kostjale ettepaneku abielu kohtuväliselt lahutada. Poolte läbirääkimised on

kestnud aasta, kuid tulemusteta, sest kostja takistab asja kohtuvälist lahendust. Hageja palub

abielu lahutada, sest abikaasade vahel ei ole enam usaldust ja abielulised suhted on

pöördumatult lõppenud. Hageja soovis peale abielu lahutust jätta perekonnanimeks V.D.

1.2.

Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde. Ta kinnitas, et poolte abielulised suhted on

pöördumatult lõppenud. Hageja avaldas, et tal on uus elukaaslane ja ta ei soovi leppimisaega.

2. Hagiavalduses sisaldus hagi tagamise taotlus. Hageja palus keelata kostjal hageja

lahusvaraks olevale kinnistule lähenemine ja seal viibimine ilma hageja sellekohase

nõusoleku või loata lähemale kui 30 m. Maakohus jättis hagi tagamise taotluse 31.07.2024

rahuldamata.

3. Kostja vaidles hagile osaliselt.

3.1.

Kostja ei ole vastu poolte 10.07.2009 sõlmitud abielu lahutamisele, kuid ainult

tingimuse, et lahutusega saavad tervikuna lahendatud ühiste laste eest hoolitsemine, sellega

seotud kulude jaotamine ja varalised küsimused. Kostja nõustus hageja väitega, et hageja

kolis 2023. a augusti viimastel päevadel pere ühisest kodust välja. Poolte suhted halvenesid

2023. a märtsis, kui selgus, et hageja oli abielusuhet rikkunud. Ka kostja soovib abikaasast

lahutada. Kui hageja ei nõustu kostja pakutud vara jagamise viisiga, siis kostja ei ole nõus

abielu lahutama.

3.2.

Kohtuistungil jäi kostja oma seisukohtade juurde. Ta nõustus, et poolte abielulised

suhted lõppesid 2023. a augusti lõpus ja hagejal on uus elukaaslane. Küll aga on kostja nõus

abielu lahutamisega üksnes juhul, kui lahendatakse abikaasade vara ja lastega seotud

küsimused.

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus rahuldas hagi 13.09.2024 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jäid

TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda ja neid polnud vaja rahaliselt kindlaks määrata.

4.1.

PKS § 65 lg-te 1 ja 2 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi

alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu

lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev

abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 järgi saab kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on

alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

4.2.

Poolte seletustest nähtub, et nende abielusuhted on lõppenud ja hageja ei soovi neid

taastada. Kui poolte abielulised suhted on lõppenud ning hageja on kohtuistungil avaldanud,

et tal on uus elukaaslane ja ta ei soovi kostjaga abielusuhet taastada, ei ole PKS § 37 lg 3 ja

TsMS § 357 lg 1 alusel tsiviilasja menetluse peatamine otstarbekas. Eeltoodust tulenevalt

tuleb hageja hagi rahuldada ja poolte abielu lahutada.

KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS

5. Kostja esitas 18.10.2024 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada.

Kostja taotleb, et kohus jätaks poolte abielu lahutamata kuni pooled ei ole sõlminud kaebuses

kirjeldatud asjaoludest lähtuvalt mõlema poole õigusi kaitsvat kirjalikku kokkulepet. Ühtlasi

taotles kostja menetlusabi, palus anda pooltele aega kuus kuud mõistliku kokkuleppe sõlmi-

miseks (kohtu määratud riikliku õigusabi toel) ja panna menetluskulud hageja kanda.

2 (4)

5.1.

Esiteks

teeb kostja etteheiteid hagejale seoses kohtuvälise kokkuleppe saavutamata

jätmise ja käesolevas asjas hagi tagamise taotlemisega. Samuti kritiseerib kostja hageja

tegevust enne poolte kooselu lõppemist ja senisest ühisest kodust väljakolimise ajal. Kostja

hinnangul käitub hageja pahatahtlikult.

5.2.

Teiseks

möönab kostja, et poolte abielulised suhted on lõppenud, aga leiab samas, et

lahutusega kaasnevate küsimuste (lapsed, vara) lahendamiseks on seni olnud liiga lühike aeg.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus keeldub kostja kaebuse menetlusse võtmisest ja kostja kannab

kaebusega seonduvad menetluskulud. Kostja menetlusabi taotlus jääb rahuldamata.

7. TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest, kui kaebus on õiguslikult perspektiivitu. See tingimus on käesoleval

juhul täidetud.

7.1.

Kaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab, et see tuleks jätta rahuldamata, kui faktilised

asjaolud, millele apellatsioonimenetluses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. Seega peab

kohus kaebuse menetlusse võtmisel selle aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades

analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse

kaebus rahuldada. Olukorras, kus apellatsioonkaebus ei sisalda faktilisi asjaolusid, sh ei

vaidlustata asjaolude tuvastamist maakohtus, tuleb ringkonnakohtul lähtuda kaebuse

perspektiivi hindamisel maakohtu tuvastatud asjaoludest (RKTKm 10.01.2024, 2-22-10693, p

11 esimene lõik).

7.2.

Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus asja lahendamisel tähtsust omavate

asjaolude tuvastamist ei ole kaebusega vaidlustatud. Ainus sisuline etteheide maakohtule

seisneb selles, et kostja seisukohti pole käsitletud piisava põhjalikkusega. Nimetatud kriitika

pole aga põhjendatud, sest maakohus tuvastas asja lahendamiseks vajalikud asjaolud: poolte

koosolu ja sellega seoses ka abielusuhete lõppemise. Maakohus lähtus õigesti mõlema poole

kattuvatest avaldustest nii hageja väljakolimise kui ka uue elukaaslase kohta. Kaebus ei

sisalda menetluslikke etteheiteid maakohtule, et mõni neist vaidluse lahendamisel tähtsust

omavatest asjaoludest oleks tuvastatud valesti. Järelikult tuleb ringkonnakohtul kaebuse

menetlusse võtmise otsustamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest.

7.3.

TsMS § 637 lg 1 p-st 6 ei saa järeldada, et kui apellant ei tugine maakohtu rikkumistele

õigusnormi kohaldamisel, saab lugeda kaebuse ainuüksi sellel alusel perspektiivituks. Kui

apellant väidab kaebuses, et maakohus eksis materiaalõiguse kohaldamisel, peab

ringkonnakohus mh ka sellele väitele vastama ja avaldama oma põhjendatud seisukoha

(TsMS § 654 lg 5). Käesoleval juhul ei sisalda kaebus väiteid materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise kohta. Siiski tuleb ringkonnakohtul TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel kaebuse

menetlusse võtmisest keeldumiseks veenduda, et maakohus kohaldas materiaalõigust õigesti

(RKTKm 10.01.2024, 2-22-10693, p 11 teine lõik). Käesoleval juhul ei eksinud maakohus

materiaalõiguse kohaldamisel. PKS § 67 lg 1 näeb kohtus abielu lahutamise ainsa faktilise

eeldusena ette abielusuhete lõppemise, mille maakohus tuvastas õigesti ja mida pole

kaebusega vaidlustatud.

7.4.

Vastuseks kaebuse väidete kahele teemale märgib ringkonnakohus, et kostja etteheiteid

hagejale ja tema esindajale ei pidanud maakohus praeguse vaidluse lahendamisel hindama,

sest need ei mõjuta otsustust abielu lahutamise kohta. Samuti ei olnud maakohtul põhjust anda

pooltele täiendavaid tähtaegu. Ka ringkonnakohtul puudub nii materiaal- kui menetlusõiguslik

alus lükata asjas lahendi tegemine edasi pelgalt põhjusel, et kostja soovib pidada hagejaga

läbirääkimisi laste ja varaga seotud teemadel. Nimelt ei mõjutaks läbirääkimised ega nende

tulemus abielu lahutamise kohta tehtavat otsustust olukorras, kus hageja ei soovi enam

3 (4)

kostjaga abielus olla. Ükski kaebuses kirjeldatud etteheide hagejale ei ole selline, mis

võimaldaks kaebuse mingiski osas rahuldada.

8. Kostja menetlusabi taotlus jääb rahuldamata. Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi,

kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on eduka (TsMS § 181 lg 1 p

2). See tingimus ei ole käesoleval juhul täidetud eelmise p 7 alapunktides märgitud

kaalutlustel. Kostjale riigi arvel õigusteadmistega esindaja võimaldamine ei suuda väärata

seda, et poolte abielusuhted on lõppenud ja hageja soovib abielu lahutamist. Nagu sedastatud

eespool, puudub kohtul kirjeldatud olukorras kaalumisruum, kas lahutada abielu või mitte.

Seetõttu pole vaja hinnata kostjale menetlusabi andmise muid eeldusi.

9. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Muu

hulgas ei anna hagejale tehtud etteheited alust panna abielu lahutamise menetluse kulusid

hageja kanda. Maakohus jättis kulud õigesti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kostja

kaebus ei sisalda ka otseseid väiteid kulude ebaõige jaotamise kohta.

10. Apellant kannab menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja

tagastab selle (TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1). Järelikult tuleb apellatsioonimenetluse

kulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ega edasta

seda hagejale vastamiseks. Nii ei teki hagejal apellatsioonimenetluses kulusid, mida tuleks

hüvitada. Neil kaalutlustel jäävad apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata.

Kohtule ei nähtu andmed kaebuselt riigilõivu tasumise kohta, mistõttu ei teki selle

tagastamise küsimust.

11. Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse TsMS § 638 lg 9 (kaebusest

keeldumine) ja TsMS § 191 lg 1 ls 1 (menetlusabi) alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)