3-24-2674/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

01.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2674

Haldusasi

F.B kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti

kohustamiseks kõrvaldama asendustäitmise tagajärjed ja

tagastama kaebajale tema 90 koera ning 19.09.2024

järelevalvetasu otsuse nr 34054969 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – F.B, esindaja vandeadvokaat Jana Reitsakas

Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, esindaja U.I

Kolmas isik – Varjupaikade MTÜ, esindajad A.M, M.T,

T.P

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15.10.2024 ja 24.10.2024

määrused

Menetluse alus ringkonnakohtus

F.B määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse F.B määruskaebus Tallinna Halduskohtu 15.10.2024 määruse

resolutsiooni punktide 7 ja 8 ning 24.10.2024 määruse peale haldusasjas nr 3-24-

2674.

2. Jätta F.B määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 15.10.2024

määruse resolutsiooni punktid 7 ja 8 ning 24.10.2024 määruse muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja aadress XXX tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

252 lg 7, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) järelevalveametnikud viisid 11.09.2024 aadressil

XXX, Tallinn loomapidaja F.B suhtes läbi riikliku järelevalve toimingu, mille eesmärk oli

kontrollida loomakaitseseaduses (LoKS) sätestatud nõuete täitmist. Kontroll on

dokumenteeritud 18.09.2024 protokollis nr 01-625-24/072. Protokolli kohaselt tuvastati, et

maja alumisel korrusel garaaži taga olevas ruumis peeti u 40 kääbusspitsi ja teisel korrusel

3-24-2674

peeti u 20 kääbusspitsi. Mõlemad toad olid suures osas reostunud väljaheidetega ja

määrdunud. Oli tunda tugevat ammoniaagilõhna, mille tõttu hakkas ametnikul kurgus

kraapima ja silmad läksid vesiseks. Rühmas peetavatel loomadel puudus võimalus teiste

rühma kuuluvate isendite eest varjumiseks. Teisel korrusel asuvas toas olid mõned koerad

eraldatud ja paigaldatud puuridesse, kus oli samuti näha rohkelt loomade väljaheiteid.

Alumise korruse ruumis oli 7 jooginõud, aga ainult kahes neist oli sees vähesel määral

joogivett. Ülemisel korrusel, kus peetakse umbes 20 koera, ei olnud põrandal näha ühtegi

jooginõud. Teisel korrusel puuris peetavatel koertel oli ligipääs joogiveele olemas. Mitmel

koeral tuvastati tugev küünte ülekasv, mis võib põhjustada koerale valu. Mitmel koeral

tuvastati silmade nõretamine ja hammaste probleemid. Enamiku koerte karvastik oli

määrdunud ja pulstunud. Kääbusspitsid eristuvad oma paksu karvkatte poolest, mis vajab

regulaarset hooldust, kuna karvastik on tihe ning hooldamata jätmisel tekib soodne pinnas

infektsioonide tekkimiseks. Lisaks on suvisel ajal hooldamata karvastiku puhul suurem

tõenäosus ülekuumenemiseks, kuna õhk ei jõua tiheda karvastiku vahelt nahani. Pööningu

põrand oli suures ulatuses kaetud väljaheidetega, mis viitas asjaolule, et pööningul oli peetud

rohkearvuliselt ja pikema aja vältel koeri. Pööningul vedeles mitmes kohas maas esemeid, mis

võivad koera elule ja tervisele kujutada potentsiaalset ohtu. Edasi liiguti katusealusele

korrusele, kus väidetavalt käib ehitus. Katusealuse korruse seinatagusest pimedamast nurgast

avastati tugeva struktuuriga osaliselt võrgust käru (mahult umbes 1,5 kuupmeetrit) ja selle

seest 21 koera. Koerad oli üksteise otsas ning liikumis- ja õhuruum oli minimaalne. Koertel

esines ülekuumenemisele viitavaid sümptomeid: kaks koera olid väga nõrgad ja ei tahtnud

püsida jalgel, lisaks olid loomad loiud ning lõõtsutasid tugevalt, nende suulimaskestad olid

tumeroosad. Korvist avastati ka musta värvi koer, kes enam ei hinganud ja kelle elustamine ei

õnnestunud. Protokollis on märgitud, et 16.09.2024 laekusid PTA-le varjupaiga poolt

teostatud kõikide koerte veterinaarse ülevaatuse tulemused, mille käigus tuvastati mitmel

koeral piimanäärmekasvaja ning roojaga määrdunud karvastik. Enamikel koertel esines

veterinaarse tagasiside alusel käitumishäireid. Loomad olid väga arglikud ja äreva

käitumismustriga. Protokolli kohaselt on loomapidaja rikkunud LoKS § 3 lg 2 punkte 1, 3, lg-

t 3, § 4 lg-t 1 ning põllumajandusministri 24.07.2008 määruse nr 76 „Lemmikloomade

pidamise nõuded“ § 3, § 7 lg-d 2, 3. Lisaks on märgitud, et PTA-l on piisavas koguses

informatsiooni, et sama loomapidaja tegeleb ka majandusliku kasu saamise eesmärgil

loomade aretamise ja müümisega. PTA otsustas, et võtab kooskõlas LoKS § 64 lg-s 1

sätestatuga üle 90 koera nõuetekohase pidamise kohustuse ning tuginedes LoKS § 64 lg-s 3

sätestatule paigutab loomad nõuetekohaseks pidamiseks Varjupaikade MTÜ Tallinna

loomade varjupaika. Kohapeal vormistati nõuetekohase pidamise kohustuse ülevõtmise

protokoll.

2. PTA otsustas 19.09.2024 loomapidajast tulenevatel põhjusel, LoKS § 64 lg 6 alusel ning

kooskõlas LoKS § 642 lg-ga 2 võõrandada Varjupaikade MTÜ-le tasuta 87 koera.

Asendustäitmise toimingu kohta koostati protokoll nr 1.2-19/10657-1. Protokollis on

märgitud, et koerte nõuetekohase pidamisega seotud kohustuste ülevõtmine oli seotud PTA

poolt tuvastatud LoKS-i nõuete olulise rikkumisega. Seejärel on kokkuvõtlikult korratud

18.09.2024 protokollis märgitut.

3. PTA koostas 19.09.2024 järelevalvetasu otsuse nr 34054969, millega kohustas kaebajat

tasuma järelevalvetasu summas 178,40 eurot. Otsuse kohaselt saabub järelevalvetasu

maksetähtpäev 17.10.2024.

4. F.B esitas 24.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PTA toimingute ja 19.09.2024

järelevalvetasu otsuse nr 34054969 peale.

PTA protokollis on märgitud, et u 20 koera olid maja taga õues. See tähendab, et koertele on

tagatud õues käimine. Hoov on piiratud aiaga ja seega on tagatud koerte ohutu liikumine

2(14)

3-24-2674

hoovis. Ammoniaagi kontsentratsiooni ei mõõdetud ja seega on tegemist PTA subjektiivse

seisukohaga, et kontsentratsioon oli suur. Põrandate määrdumise kohta hinnangute andmine

on samuti subjektiivne. Osa koertest on kutsikad ning kuigi kaebaja koristab, ei ole võimalik

täielikku puhtust tagada ka paari tunni jooksul. Tuleb arvestada ka, et iga tunniga, mil PTA

ametnikud olid ruumides, läksid põrandad mustemaks. PTA oli ruumides kokku 6 tundi. PTA

on ise märkinud, et joogikausid olid olemas ja kahes oli ka vesi. Kui koerad oleksid janused,

siis ei oleks seal üldse vett. Kaebaja täidab neid järjepidevalt. Ülemisel korrusel oli samuti

põrandal joogikauss koos veega ja vesi oli ka pudelis. Asjaolu, et mõnel koeral oli vaja küüsi

lõigata, ei ole samuti selline eksimus, mis võiks tingida kõikide koerte äravõtmist. Kaebaja

nõustub, et pikalt küünte ülekasvu hoidmine võib tekitada probleeme, aga seda vaid pikal

perioodil. Antud koeratõul esineb silmade nõretamist ja see on tingitud paljudest asjaoludest.

Kuna oli kuiv sügis, sattub õuetolm lihtsasti silmadesse. Hammaste probleemid on sagedased

vanematel koertel ja eriti kääbustõugudel. Osal koertel on tugev kalduvus hambakivile.

Pulstunud karvastik ei tähenda, et koera on peetud pikema aja vältel ebasobivates tingimustes.

Septembris ajab antud tõug meeletult karva ja pusad tekivad väga kergelt. PTA viibis 6 tundi

kaebaja juures ja alles siis viidi koerad ära. Selle aja jooksul ei saanud koerad käia õues.

Seejärel transporditi neid varjupaika. Seega veterinaari tuvastamist määrdunud karvastiku

osas ei saa kasutada etteheitena kaebajale. Absurdne on PTA järeldus, et kui koeral on

piimanäärmekasvaja, siis on tegemist loomapidaja nõuete rikkumisega. Eestis puudub

õiguslik regulatsioon, mis kohustaks loomapidajat kohe koera hukkama, kui tal on kasvaja.

See kasvaja esineb sagedasti just keskealistel või eakatel koertel. Kaebaja tunnistab, et ta ei

oleks tohtinud pööningule koeri peita, kuid kaebaja sattus paanikasse. Kaebaja kavatses koeri

kärus hoida vaid lühikest aega. PTA hakkas kärusse pandud koeri jõhkral viisil välja võtma ja

selle käigus võisid teised koerad ühe surnuks tallata. Veterinaar leidis, et enamikel koertel

esines käitumishäireid, kuid koerad ongi ilmselgelt häiritud, kui need võetakse ära oma kodust

ja hoitakse kitsastes tingimustes varjupaigas. Antud juhtumist on tehtud ka saade, mida näitas

TV3. Selles on näha, et varjupaigas olevad koerad on uudishimulikud ja ei karda. Koerad on

kaebaja juures elanud kogu oma elu, kui kaebajal olnuks probleeme pidamistingimustega, siis

ei oleks veerand koertest üle kaheksa aasta vanad ja hea tervisega.

PTA protokollis on välja toomata asjaolud, mis hoopis viitavad sellele, et koerte eest on

hoolitsenud. Kõik koerad olid kiibistatud, välja arvatud kutsikad, kelle kiibistamine ei olnud

vanust arvestades veel kohustuslik. Kõik koerad olid vajalikus kaalus, mis viitab sellele, et

koertel on tagatud piisavas koguses toitu. PTA heidab küll ette mõnel koeral pulstunud

karvastikku, aga üldiselt muid etteheiteid karvastikule ei ole. Samuti on PTA jätnud arvesse

võtmata, et koerte toas on tagatud ka eraldi ventilatsioon. Kõigil kaebaja koertel olid tehtud

vaktsiinid. Enamiku koertega on käidud erinevatel näitustel. Kaebaja kennel saab selle aasta

lõpus 24-aastaseks, seega on kaebaja professionaalne kasvataja. Kõik kaebaja kutsikad on

Eesti Kennelliidus registreeritud, seega on liit kontrollinud üle, et kõik aretuseks vajalikud

nõuded on täidetud, sealhulgas kohustuslikud terviseuuringud. Klassikalise nn loomavabriku

korral esineb loomadel kõhnus, veetustumine ja muidu üldine halb seisukord. Neid asjaolusid

kaebaja koerte puhul PTA ega veterinaar ei tuvastanud. Kaebaja emastel koertel on

pesakondade suurus väike. Loomavabriku täiendav tunnus on ka see, et koertele ei tehta enne

paaritamist uuringuid, aga kaebaja koertel on need kõik tehtud ja Eesti Kennelliidus

registreeritud. Kutsikavabrikutes üldiselt ei ole vanu koeri ja kutsikad antakse ära liiga vara,

sest nende pidamine on kulu. Kaebajale seda ette heita ei saa. Loomavabriku üheks tunnuseks

on ka odavalt kutsikate müük. Kaebaja müüb kutsikaid turuhinnaga.

PTA on rikkunud kaalutlusõigust ja uurimispõhimõtet. Igasugune LoKS rikkumine ei too

kaasa loomade ära võtmist ja tasuta võõrandamist. PTA protokollidest ei nähtu, et koerad

oleksid olnud vahetus ohus. PTA eemaldas koerad ja andis varjupaika hoiule. Seega oli PTA

koerade hoiule andmisega likvideerinud ohu nende elule ja tervisele ohu. On arusaamatu, mis

3(14)

3-24-2674

alusel otsustas PTA nii lühikese aja pärast võõrandada koerad tasuta varjupaigale.

Asendustäitmise protokollis puuduvad sellekohased põhjendused. Kaebajale ei ole LoKS § 64

lg 3 alusel antud võimalust ise koeri võõrandada. Kaebajat ei kaasatud haldusmenetlusse.

5. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse peatada 19.09.2024

järelevalvetasu otsus nr 34054969 kuni haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi

jõustumiseni ning keelata PTA-l, Varjupaikade MTÜ-l ja kolmandatel isikutel kaebajalt ära

võetud ja 18.09.2024 protokollis märgitud koerte võõrandamine ja nende koerte suhtes

veterinaarsete protseduuride läbiviimine, eelkõige steriliseerimine, ilma kaebaja nõusolekuta

kuni haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kaebajale teadaolevalt on

Varjupaikade MTÜ juba kaebaja koeri edasi võõrandanud kolmandatele isikutele. Püsib risk

koerte tervisele, kui nad satuvad inimese kätte, kellel puuduvad sellise tõukoera pidamise

oskused. Varjupaikade MTÜ praktika on steriliseerida koerad nii kiiresti kui võimalik. Koera

steriliseerimine on pöördumatu protsess. Kaebaja soovib jätkata oma kenneliga ja on valmis

tegema PTA-ga koostööd. Kui aga koerad on steriliseeritud, siis on kogu kaebaja

aastatepikkune töö hävitatud. Kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse abinõu ei riivaks oluliselt

avalikke huve.

6. Tallinna Halduskohus kaasas 25.09.2024 määrusega menetlusse kolmanda isikuna

Varjupaikade MTÜ ja kohaldas esialgset õiguskaitset 30-päevase tähtajaga selliselt, et keelas

PTA-l ning Varjupaikade MTÜ-l kaebajalt ära võetud koerte võõrandamise kolmandatele

isikutele ja nendega selliste veterinaartoimingute tegemine, mis pole loomade tervise huvides

edasilükkamatult vajalikud.

7. Tallinna Halduskohtu 11.10.2024 istungil taotles kaebaja ka 08.10.2024 avalduses

loetletud koerte tagastamist esialgse õiguskaitse korras. Kui kohtumenetlus lõpeb kaebuse

rahuldamisega, siis võib kaebaja jätkata aretusega. Kui see juhtub aga aasta pärast ja need

koerad on seni olnud varjupaigas, siis on neid võimatu aretuseks kasutada, kuna on teadmata,

milline on nende närvisüsteem, lisaks ei ole tegeletud treeningutega ega osaletud näitustel.

Kaebaja on valmis võtma kohustuse, et kohtumenetluse ajal aretusega (loomade

paaritamisega) ei tegeleta. Kaebaja soovib osaleda koertele uute omanike leidmisel,

veendumaks, et tegemist on isikutega, kes saavad konkreetset tõugu koera eest hoolitsemisega

hakkama. Kaebaja nõustub, kui Varjupaikade MTÜ teeb uutele potentsiaalsetele omanikele

taustauuringud. Osa koertest ei kuulu kaebajale, vaid kolmandatele isikutele, ja olid kaebaja

juures üksnes ajutiselt hoiul. Kaebaja taotles nende tagastamist omanikele.

8. PTA palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

LoKS-is sätestatud kohustuste rikkumine on ilmselge, seejuures on ka ilmne, et LoKS-i

nõuete rikkumine oli aset leidnud pikema aja vältel. Asjaolu, et erinevad isikud, sh vastustaja,

on kaebaja loomapidamist varem kontrollinud, ei saa tõendada seda, et 11.09.2024 seisuga

olid loomade pidamise nõuded täidetud. Vastustaja on ka 2019. a-l tuvastanud, et koerte

pidamiseks kasutatava ruumi põrand oli kaetud väljaheidete kihiga ja selle rikkumise

kõrvaldamiseks tehti kaebajale ettekirjutus. Vastustaja 2023. a kontroll toimus etteteavitatult,

mis võimaldas kaebajal viia loomapidamise füüsilised tingimused kontrolli ajaks nõuetega

kooskõlla, samuti kontrolliti siis üksnes 40 koera ning ülejäänud koerte seisund 2023. a-l

toimunud kontrolli seisuga ei ole teada. Kaebaja tegevuses tuvastati palju erinevaid rikkumisi

ning arvesse tuleb võtta kõikide rikkumiste kumulatiivset mõju. Loomade heaolu arvestades

ei ole mõistlik hoida koeri kogu kohtumenetluse aja varjupaigas. Ehkki varjupaigas on

tagatud nõuetekohased pidamistingimused ning loomade elutähtsate vajaduste rahuldamine, ei

saa loomad seal siiski sellist tähelepanu, hoolt ja lähedust nagu võimalikus uues kodus. See

võib aga mõjuda negatiivselt looma psüühikale ja mõjutada tema edasist elu. Seega on looma

huvides talle uue kodu leidmine ja tema varjupaigast kolmandale isikule võõrandamine.

4(14)

3-24-2674

Niivõrd suure arvu koerte pidamisega varjupaigas kaasnevad ka märkimisväärsed kulud

(suurusjärgus 400 eurot päevas). Sellise olulise rahalise kulu peaasjalikult annetuste toel

tegutseva Varjupaikade MTÜ kanda jätmine oleks ebamõistlik. Olukorras, kus kohus peaks

keelama Varjupaikade MTÜ-l varjupaigas veel viibivate koerte võõrandamise kolmandatele

isikutele, peaks sellise esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine toimuma tingimuslikult

(HKMS § 251 lg 3) selliselt, et koerte varjupaigas pidamise kulud jääksid kohtumenetluse

ajaks kaebaja kanda. Arvestades et kaebaja on taotlenud kohtumenetluse ajaks mh

järelevalvetasu otsuse kehtivuse peatamist, esineb põhjendatud kahtlus, et kaebaja ei suuda

tasuda kaebuse rahuldamata jätmisel tema taotluse alusel loomade pidamisega kaasnevaid

märkimisväärselt suuri kulusid.

Loomade steriliseerimine ja kastreerimine on samuti loomade heaolu vaatenurgast oluline.

Isegi kui emaseid ja isaseid koeri peetakse eraldi, kutsub emaste koerte indlemine isaskoertes

esile tugevat paaritusinstinkti, mis põhjustab nendes tugevat ärevust ja agiteeritust. See võib

aga viia pikaajalise ärevuse ja frustratsioonini. Kastreeritud isased on tervemad ja

rahulikumad. Kastreerimine aitab ennetada munandivähi teket, eesnäärme probleeme,

perianaalsete kasvajate ja songade kujunemist. Emasel loomal põhjustab indlemine lisaks

stressile aga ebavajalikku koormust tema organismile, suurendab riski mädaemaka ja

piimanäärmekasvajate tekkeks ning põhjustab võimalikku ebatiinust, mis toob loomale kaasa

tugevad käitumishäired ja ärevuse, mõjutades tema psüühilist seisundit. Varjupaikade MTÜ

steriliseerib või kastreerib enne loomade võõrandamist, s.o enne uutesse kodudesse saatmist

kõik loomad peale nende, keda ei ole nende vanuse vm seisundi tõttu võimalik steriliseerida

või kastreerida, eesmärgiga hoida ära soovimatuid pesakondi ja loomadega „äritsemist“ ning

saavutamaks positiivset mõju loomade tervisele ja käitumisele. Olukorras, kus loomade

kolmandatele isikutele võõrandamise taotlus jäetakse rahuldamata, tuleks rahuldamata jätta ka

koerte suhtes veterinaarsete protseduuride läbiviimise keelamise taotlus.

9. Tallinna Halduskohus tegi 15.10.2024 määruse, millega tagastas kaebuse PTA

toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõuetes ning PTA 11.09.2024 toimingu, millega PTA

võttis üle kaebajalt looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse 11.09.2024 ja

18.09.2024 protokollides märgitud 90 koera osas, lõpetamiseks kohustamise nõudes

(resolutsiooni p-d 1 ja 2); võttis kaebuse menetlusse nõuetes kohustada PTA-d kõrvaldama

asendustäitmise tagajärjed ning tagastama kaebajale tema 90 koera ning tühistada PTA

19.09.2024 järelevalvetasu otsus nr 34054969 (resolutsiooni p 3); tühistas 25.09.2024

määrusega 30 päevaks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu (resolutsiooni p 7) ning jättis

kaebaja esialgse õiguskaite taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 8).

Kaebajat on kohustatud maksma järelevalvetasu 178,40 eurot. Tegemist ei ole summaga, mis

seaks kaebaja raskesse majanduslikku olukorda. Sellist asjaolu ei ole kaebaja ka ise välja

toonud. Juhul kui kaebuse lahendamisel peaks ilmnema, et järelevalvetasu määramine oli

õigusvastane, on kaebajal võimalik see vastustajalt tagasi nõuda. Seega ei esine esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmisel sellist pöördumatut tagajärge, mis õigustaks järelevalvetasu

otsuse peatamise.

Kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, sest kui kolmas isik võõrandab loomad edasi

isikutele, kes on soovinud koertele uut kodu pakkuda, tehakse eelnevalt loomadele

steriliseerimise ja kastreerimise protseduurid. Kaebuse rahuldamise korral puuduks kaebajal

seega võimalus jätkata aretustegevusega. Kuigi kohtupraktikas on peetud võimalikuks

varjupaiga ja kolmandate isikute vahel sõlmitud käsutustehingute tagasitäitmist (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 29.12.2022 otsus nr 3-21-1500, p 11; 05.07.2023 määrus nr 3-21-2399, p

13), ei pruugi ka kõigi koerte kaebajale tagastamine osutuda võimalikuks. Sellest hoolimata

kaalub avalik huvi loomade heaolu vastu üles kaebaja huvi loomade tagastamiseks või

loomade edasi võõrandamise ja veterinaarsete protseduuride keelamiseks. Kaebaja taotlus

5(14)

3-24-2674

loomade tagastamiseks esialgse õiguskaitse korras on eelkõige kantud soovist tegeleda

tulevikus edasi aretustegevusega. Nii on kaebaja soovinud peaasjalikult nende koerte

tagastamist, kelle puhul on aretamine võimalik. Kaebaja märkis kohtuistungil, et tunneb

isiklikku sidet kõigi temalt ära võetud koertega, kuid ei ole veenev, et kaebaja, tegeledes

aretustegevusega ning võõrandades selle tulemusel regulaarselt koerakutsikaid, tunneks kõigi

koertega emotsionaalset sidet sellisel määral, et koertest loobumine talle olulist (moraalset)

kahju tekitaks. Kuna kaebaja märgib, et on aretustegevusega tegelenud juba ligi 24 aastat, on

koertest loobumine kaebaja jaoks tavapärane ning isiklik side koeraga ei ole seejuures

takistuseks koera loovutamisel uuele omanikule. Kaebaja ei ole ühegi looma puhul eraldi

välja toonud, et konkreetsest loomast loobumine oleks talle emotsionaalselt eriliselt keeruline.

Selline side võiks esineda eelkõige mõne vanema koeraga, kes kaebajaga pikemalt koos on

olnud, kuid kaebaja ei ole taotlenud ühegi looma (sh vanema looma) tagastamist seoses erilise

emotsionaalse seotusega, vaid ilmselt lähtudes aretuslikust potentsiaalist. Seetõttu ei ole

õigustatud kaebajale koerte esialgse õiguskaitse korras tagastamine.

Andmata praegusel hetkel hinnangut kaebuse põhjendatusele, annavad kaebaja

loomapidamises tuvastatud puudused siiski alust arvata, et koerad ei ole saanud piisaval

määral hoolitsust ning veterinaarset kontrollimist ja abi. Asjaolu, et paljudel koertel oli

karvastik pulstunud, küüned ülemäära pikad ning hambad kehvas seisus, annab aimu, et

kaebaja poolt peetud koerte hulk on talle käinud üle jõu ning tekitanud suutmatuse kõigile

koertele vajalikku hoolitsust tagada. Oluline ei ole mitte niivõrd see, kui palju koerad ruumi

võtavad, vaid see, et iga koer saaks nii palju hoolt, kui tema seisund nõuab. Asjaolud viitavad,

et ebapiisav hoolitsus on olnud pikemaajaline probleem. Kaebaja on esitanud näiteks

materjalid, millest nähtub, et pomeraniani tõugu koera karvkatet tuleb harjata vähemalt kaks

korda nädalas (dtl 71). Samas nähtub vastustaja 01.10.2024 seisukohale lisatud loomade

veterinaarse läbivaatuse aktidest, et mitmel loomal oli karvkate probleemne (määrdunud,

pulstunud, karvavabad laigud jmt). Selline olukord ei oleks eeldatavasti saanud tekkida

eelkirjeldatud nõuetekohase karvkatte hoolduse korral. Samuti tuvastati pea kõigil koertel

probleeme hammastega (peamiselt hambakivi). Kuigi olenevalt koera tõust võib esineda

teatud tüüp-probleeme, ei tähenda see, et nende probleemidega tegelemata jätmine ning

vastava veterinaarse abi tagamata jätmine oleks õigustatud.

Mõistlik ei ole hoida koeri terve kohtumenetluse aja varjupaigas. Koerte üldist heaolu silmas

pidades ei ole varjupaik mõeldud loomade pikaajaliseks hoidmiseks, kuigi nende

põhivajadused võivad seal olla tagatud. Seega ei ole võimalik rahuldada esialgse õiguskaitse

taotlist ka osas, milles kaebaja taotleb koerte võõrandamise keelamist uutele omanikele.

Kuivõrd kolmas isik on selgitanud, et loomadele uue omaniku leidmine eeldab ka loomade

steriliseerimist/ kastreerimist, tuleb jätta rahuldamata ka taotlus keelata koertel veterinaarsete

protseduuride (eelkõige steriliseerimine) teostamine. Kuigi koerte paaritumisvõimetuks

tegemine on pöördumatu protsess, tuleb lähtuda koerte üldisest heaolust. Selle saavutamiseks

on eelkõige vajalik neile uute omanike ja kodude leidmine, mis omakorda eeldab vastavate

veterinaarsete protseduuride teostamist tagamaks, et koerad võetakse lemmikloomaks ning et

nad ei satuks isikute kätte, kes nende mittenõuetekohasest paaritamisest võiksid hakata tulu

teenima.

Juhul kui kohtumenetluses leiab tuvastamist, et PTA võttis kaebajalt koerad ära

õigusvastaselt, ning koerte tagastamine (paaritumisvõimelisena) ei ole võimalik, on kaebajal

siiski võimalik esitada PTA vastu kahjunõue, mille rahuldamisel saadav summa võiks

eelduslikult võimaldada kaebajal soovi korral aretustegevusega ka uuesti alustada

Olukorras, kus koerad võeti kaebajalt ära LoKS-i sätete oluliste rikkumiste tõttu, ei pea kohus

võimalikuks, et kaebaja määraks ise koertele uued omanikud. Selliselt puuduks veendumus, et

tegemist ei ole näilike tehingutega või et kaebaja ei võiks sel viisil endale lähedaste isikute

6(14)

3-24-2674

kaudu kohtumenetluse ajal aretustegevusega edasi tegelda. Samas võivad isikud, keda kaebaja

on pidanud sobilikuks uueks koeraomanikuks, võrdselt teiste soovijatega esitada varjupaigale

avalduse loomale kodu pakkumiseks. Sarnaselt teiste soovijatega on varjupaigal võimalik

kontrollida sooviavalduse esitanud isikute tausta ning sobivuse korral loomad neile loovutada.

Kaebaja on esitanud taotluse tagastada osa loomi neile isikutele, kes on kaebajalt koera juba

ostnud või kelle koer oli PTA 11.09.2024 toimingute ajal ajutiselt kaebaja valduses. Kaebaja

esitatud esialgse õiguskaitse taotluse alusel loomade tagastamine neile isikutele ei ole

võimalik, kuivõrd kaebaja ei saa taotlust esitada kolmandate isikute õiguste kaitseks. Juhul

kui need isikud leiavad, et nende õigusi on rikutud seeläbi, et Varjupaikade MTÜ valduses on

neile kuuluvad loomad, peaksid nad pöörduma ise vastava taotlusega PTA ja/või varjupaiga

poole, esitades koerte omandiõigust tõendavad dokumendid.

10. Kaebaja esitas 17.10.2024 esialgse õiguskaitse taotluse, taotledes järgmist:

1) keelata viivitamatult PTA-l, Varjupaikade MTÜ-l ja kolmandatel isikutel lisades 1 ja 2

märgitud koerte võõrandamine ja nende koerte suhtes veterinaarsete protseduuride

läbiviimine, eelkõige steriliseerimine ja kastreerimine, ilma kaebaja nõusolekuta;

2) lisas 1 olevad koerad tagastada kaebajale 5 päeva jooksul alates kohtumääruse tegemisest

või muu tähtaja jooksul vastavalt kohtu nägemusele;

3) lisas 2 olevad koerad võõrandab kaebaja tasuta isikutele 30 päeva jooksul alates

kohtumääruse tegemisest tingimusel, et Varjupaikade MTÜ on teinud nendele isikutele

taustakontrolli. Varjupaikade MTÜ-l on õigus keelduda kaebaja poolt leitud isikutele lisas 2

oleva koera üleandmisest vaid põhjendatud alustel;

4) kohaldada esialgsele õiguskaitsele järgnevad lisatingimused:

4.1) kaebajale kehtestatakse lisas 1 märgitud emaskoertele aretuskeeld ning teavitatakse

sellest ka Eesti Kennelliitu;

4.2) alternatiivselt kehtestatakse p-s 4.1 sätestatud aretuskeeld kõikidele lisas 1 olevatele

koertele;

4.3) lisas 2 olevate koerte võõrandamisel sätestatakse, et koertele kehtib aretuskeeld kuni

menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni ning sellest teavitatakse ka Eesti

Kennelliitu;

4.4) p-des 4.1–4.2 sätestatud meetmed kehtivad 4 kuud alates kohtumääruse tegemisest.

Lisas 1 nimetatud koerad on eakad, nende seas on ka vanemaid emaskoeri, keda ei ole mõnda

aega paaritatud ja kelle paaritamine on keelatud. Seega ei saa neid emaskoeri kasutada

aretuses. Eakate isaskoerte puhul ei ole kartust, et nende tervist kahjustatakse paaritamise

tõttu. Kohus väljendas istungil seisukohta, et kaebajal võis tekkida tugevam emotsionaalne

side just vanemate koertega. Samas selgitab kaebaja, et tal on emotsionaalne side siiski kõigi

koertega, sh ka uutesse kodudesse minevate kutsikatega, sest kaebaja suhtleb enamiku

kutsikate omanikega edasi ja käiakse ühiselt näitustel. Koeri aretatakse mitte raha, vaid

armastuse pärast konkreetse tõu vastu. Kaebaja on peaaegu 24 aastat tõugu aretanud ja elanud

koos koertega. Kaebaja ei käi puhkusereisidel ja koerad ongi tema igapäevaelu osa. Kui

koeraga juhtub midagi või ta jääb haigeks, siis koeraomanikud teavitavad sellest ja kaebaja

elab koos nendega kaasa koera tervisemuredele ja paranemisele. Kui kohus peab vajalikuks,

on kaebaja nõus, et esialgse õiguskaitse määruses kehtestatakse sõnaselgelt, et talle

tagastatavate koerte aretus on keelatud. Aretuskeelu ajal ei ole võimalik, et kaebaja jätkab

aretusega, kuivõrd Eesti Kennelliit ei registreeri sellist pesakonda ja aretuskeelu rikkumine

toob kaasa absoluutse ja eluaegse aretustööga tegelemise keelu.

Kaebaja palub anda endale 30 päeva lisas 2 nimetatud koertele uute omanike leidmiseks.

Kõikide menetlusosaliste huvi on leida koertele uued kodud, kus inimesed saavad pakkuda

nendele suures hulgas armastust ja hoolitsust. Sarnaselt lisas 1 olevatele koertele taotleb

kaebaja ka lisas 2 olevatele koertele kehtestada aretuskeeld. Sellisel juhul on tagatud, et neid

7(14)

3-24-2674

koeri ei kasutata aretuses, kuni kohtumenetlus käib. Kaebaja soovib leida ise koertele kodud,

kuivõrd ta teab, kes oskab just selle konkreetse tõu eest vastavalt nõuetele hoolitseda. Kui

koer antakse inimesele, kes pakub talle küll armastust, kuid näiteks ei püga teda

nõuetekohaselt, ei ole seda koera enam võimalik aretuses kasutada. Samuti saab kohus

kehtestada lisatingimuse, et lisas 2 olevad koerad ei tohi tulla kaebaja elukohta. Kaebaja ei saa

aru, mille alusel arvatakse, et kui kohtumäärusega kehtestatakse aretuskeeld, siis kaebaja

hakkab seda rikkuma. Kui koerad lähevad kaebaja leitud isikutele, saab kaebaja vähemalt

infot, kuidas koertel läheb ja anda nõu nt koera tervisemure korral. Kaebaja ei soovi lisas 2

olevaid koeri võõrandada tasu eest.

Lisas 1 loetletud emaskoerad on sellises vanuses, et neid ei saa aretuses kasutada, mistõttu

kaebaja palub, et kolmas isik ei steriliseeriks neid. Mitmed koerad on sellises vanuses, et

narkoos võib neile olla eluohtlik. Kaebaja kardab koerte elu ja tervise pärast ning narkoosiga

kaasnevate komplikatsioonide pärast. Lisas 1 olevaid isaskoeri palub kaebaja ka mitte

kastreerida, kuivõrd isaskoerte elu pärast muret ei tunta. Kui aga ka see on murekoht, siis

alternatiivselt palub kaebaja kehtestada nendele koertele aretuskeeld. Lisas 2 olevatele

koertele tuleb samuti kehtestada steriliseerimise ja kastreerimise keeld ning kehtestada ka

nendele aretuskeeld. Kaebaja saab kolmanda isiku järelevalve all kehtestada tingimuse, et

koera ei tohi paaritada. Koerte üldisest heaolust tulenedes ei ole nende

steriliseerimine/kastreerimine hädavajalik. Kaebajale jääb ka arusaamatuks, millel põhineb

kohtu ja kolmanda isiku seisukoht, et koerte edasivõõrandamise eelduseks on nende

steriliseerimine. Puhta tõu puhul on rangelt kontrollitud, et emas- ja isaskoerad oleks

paaritamiseks sobilikud ja on läbinud kohustuslikud terviseuuringud. Kaebaja pöördus

Euroopa ja Aasia Spitside Ühingu poole, paludes nende seisukohta kaebaja ja tema poolt

peetava kenneli osas. Ühing selgitas, miks niivõrd suurest kennelist pärit koerte

steriliseerimine ja kastreerimine on suureks riskiks kogu pomeriani tõule ja selle tulevasele

arengule: pärilike haiguste sagenemine, suureneb immuunsüsteemi nõrkus, väheneb viljakus

ja elujõud, suurenevad käitumisprobleemid koertel, tekib inbriidingu depressioon, ohustatakse

antud tõu standardijärgset tüüpi, tekib tõu elujõulisuse kadu ja suureneb väljasuremise risk.

Avalik huvi on, et lemmikloomad oleksid võimalikult puhtatõulised, kõikidele aretuses

kasutatavatele koertele tehakse terviseuuringud, kontrollitakse sugulussidemeid, et välistada

lähisugulaste omavahelist paaritamist.

11. PTA palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, jäädes oma varasemate

seisukohtade juurde.

Kaebajalt üle 90 koera nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmine oli tingitud

asjaolust, et kaebaja oli rikkunud oluliselt LoKS-s sätestatud nõudeid. Kaebaja pidas koeri

ebasanitaarsetes tingimustes, ei olnud tagatud juurdepääsu joogiveele, võimalust teiste koerte

eest varjuda. Samuti oli kaebaja jätnud koertele võimaldamata vajaliku hoolduse.

Varjupaikade MTÜ esindaja selgitas samuti 11.10.2024 kohtuistungil, et kaebaja juurest

varjupaika saabunud koerad olid väga halvas olukorras ning MTÜ veterinaararst ei olnud oma

30-aastase kogemuse jooksul näinud niivõrd halbu suude seisundeid (istungi salvestis, alates

00:16:32). Osa koeri olid ka arglikud. Kaebaja polnud koertele taganud vajalikku

veterinaarabi. Esines ka kõhnu ja veetustunud koeri. Veterinaarsete ülevaatuste aktide

andmetel ei esinenud ühtki koera, kellel poleks üldse mingeid probleeme tuvastatud. Kaks

koera surid pärast nende toimetamist Varjupaikade MTÜ-sse varem esinenud

terviseprobleemide tulemusena. Iseäranis tõsine on rikkumine, kus kaebaja soovis osa koeri

järelevalveametnike eest peita, toppides selleks 21 koera väikesesse kärru üksteise otsa,

tekitades loomadele seeläbi kannatusi ning põhjustades ühe koera hukkumise kontrolli ajal.

Loomade tervis ja heaolu võivad kaebaja juures viibides olla ohus. Arvesse tuleb võtta

vajadust vältida loomade halva kohtlemise kordumist. Ei ole välistatud, et andes isikule tagasi

8(14)

3-24-2674

kas või mõne koera, jätab ta nad taas sobimatutesse tingimustesse ja hooletusse. Oht ei seisne

üksnes võimalikus aretustegevuse jätkamises. Andes koerad kaebaja kontrolli alla, ei saa olla

veendunud, et koertele on igal ajal tagatud nõuetekohane pidamine ja hooldus, isegi kui

kaebajat kohustataks regulaarselt veterinaararsti juures käima või alluma vastustaja pistelistele

kontrollitoimingutele. Kaebaja eelnev tegevus annab aluse kahelda koostöö võimalikkuses

kaebajaga. Kaebaja selgitused seoses talle emotsionaalselt olulisemate koertega ei ole

järjepidevad ega veenvad. Ei ole usutav, et kaebajal oli koertega iseäranis tihe emotsionaalne

side, kui samas pidas ta koeri halbades tingimustes ning võimaldas neil erinevate

terviseprobleemide tekkimise.

Loomade võõrandamise osas ei saa LoKS § 64 lg-t 4 rakendada. Kaebaja taotlus võõrandada

steriliseerimata ja kastreerimata koerad enda näidatud isikutele tooks kaasa ohu, et loomad

võõrandataks näiliku tehinguga ning koerad jääksid endiselt kaebaja n-ö mõjusfääri sõltumata

nende pidamise kohast. Kaebaja ei saa vastutada kolmandate isikute tegevuse eest, sh

kolmandate isikute poolt aretuskeelu rikkumise eest. Ka ei saa Eesti Kennelliidu seatud

piirangud pesakondade registreerimisele välistada seda, et koeri tegelikkuses siiski

paaritatakse. Väär on eeldada, et üksnes kaebaja teab kääbusspitsi tõu eripärasid.

Kääbusspitside kohta on avalikes allikates, sh internetis kättesaadaval piisavalt teavet;

vastavat teavet omavad kahtlemata ka veterinaararstid ning Varjupaikade MTÜ. Kaebaja hirm

koerte steriliseerimise ja kastreerimisega kaasnevate terviseriskide osas on põhjendamatu.

Koera steriliseerimine või kastreerimine on tavapärane protseduur, millest taastumine toimub

enamasti probleemideta. Vastavaid protseduure teostavad veterinaararstid, kes hindavad iga

koera seisundit. Veterinaararstid ei steriliseeri ega kastreeri loomi, kellele on vastava

protseduuri teostamine vanuse vm seisundi tõttu vastunäidustatud. Ei ole välistatud, et ka

ametlik kennel, mis järgib ametlikult aretuses vanemate kombinatsioonile ja koerte

terviseuuringutele kehtestatud nõudeid, tegutseb nn kutsikavabrikuna, kus loomade

paljundamine toimub loomade heaolu ja tervise arvelt. Eesti Kennelliidu registri andmetel on

Eestis 2168 kääbusspitsi, kääbusspitside aretamisega tegeleb Eestis vähemalt seitse kasvatajat

ning teistes riikides on samuti küllaldaselt aretuseks kasutatavaid kääbusspitse. Seetõttu on

kartus selle kohta, et kaebajalt ära võetud koerad võiksid kahjustada tõu geneetilist

mitmekesisust, alusetud. Kaebaja kennelist on aegade jooksul väga palju koeri juba uutesse

kodudesse läinud ning selliseid kaebaja kennelist pärit koeri on jätkuvalt võimalik aretuses

kasutada.

12. Tallinna Halduskohus jättis 24.10.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

15.10.2024 määruse põhjendused on jätkuvalt aktuaalsed ka praeguse esialgse õiguskaitse

taotluse lahendamisel ja neid pole vajalik täies mahus korrata. Kaebajal on jätkuvalt esialgse

õiguskaitse vajadus. Siiski viitavad asjaolud sellele, et kaebaja jättis koerad vajaliku

hoolitsuse ja veterinaarse abita, mistõttu oli enamik koertest kaebaja juurest äraviimise hetkel

kehvas seisundis. Koertel tuvastatud erinevad terviseprobleemid viitavad sellele, et vajaliku

hoole tagamata jätmine oli pikemaajaline (paljudel koertel probleemid hammastega, mitmel

koeral piimanäärmekasvajad, probleemid karvastikuga jne). Sellised probleemid ei ilmne

üleöö või ka paari päevaga, vaid koerad ei ole, vastupidiselt kaebaja väidetule, saanud oma

tõule ja konkreetse koera seisundile vajalikku hoolitsust ja abi. Kuigi vanemate koerte puhul

võib nentida, et nende aretuses kasutamine on suure tõenäosusega välistatud, ei saa mööda

vaadata asjaolust, et ka taotluse lisas 1 loetletud vanemad koerad olid kaebajalt äravõtmise

hetkel kehvas seisundis ning ilma vajaliku hoolitsuseta. Vastustaja on 22.10.2024 vastuses

viidanud koerte veterinaarse ülevaatuse aktidele, millest nähtuvalt esines kõikidel koertel

probleeme – pea kõigil olid probleemid hammastega (hambakivi või isegi puuduvad hambad),

määrdunud/pulstunud karvastik, mustad kõrvad, ülekasvanud küüned, piimanäärmekasvajad.

9(14)

3-24-2674

Olukorras, kus koertel on tuvastatud tõenäoliselt pikema perioodi jooksul tekkinud ja

süvenenud terviseprobleemid, ei ole veenev kaebaja väide, et ta iga koera läbi ja lõhki tunneb

ning vastavalt koerte probleemidele nendega ka tegeleb. Juhul kui kaebajal oleks selline side

kõnealuste loomadega, ei oleks saanud kaebajale kui kogenud koeraaretajale märkamatuks

jääda ulatuslikud probleemid koerte hambumuses, karvastikus jne. Kuigi kaebajale ei saa

selles osas tõenäoliselt heita ette pahatahtlikkust, viitab olukord siiski sellele, et kaebaja võib

olla üle hinnanud oma suutlikkust kõigile koertele pakkuda personaalset vajalikku hoolitsust.

Praegusel juhul kaalub avalik huvi koerte heaolu vastu üles kaebaja huvi koerte tagastamiseks

ja taotluse lisas 1 loetletud koerte kaebajale tagastamine ei ole võimalik.

Koerte kolmandatele isikutele võõrandamise osas saab nõustuda vastustajaga, et kuivõrd

kaebajale heidetakse ette LoKS-s sätestatud loomapidamise nõuete olulist rikkumist, ei saa

olla õigustatud, et kaebaja omaks sellegipoolest kontrolli koerte edasise saatuse üle. Samuti ei

saa kaebaja garanteerida seda, et kolmandate isikute valduses on koertele tagatud vajalik

hoolitsus ning nõuetekohased pidamistingimused. Olukorras, kus kaebaja soovib ise

otsustada, kellele koerad edasi võõrandatakse, ei ole välistatud, et tegemist võiks olla näilike

tehingutega, kui uuteks omanikeks on kaebajale lähedased või tuttavad isikud. Seoses kaebaja

väidetega avaliku huvi osas konkreetse tõu säilitamise vastu tuleb nõustuda vastustajaga, et nii

Eestis kui ka maailma mastaabis (esialgse õiguskaitse taotlusele lisatud Euroopa ja Aasia

Spitside Ühingu vastusest nähtuvalt on ka kaebaja ise aretusmaterjali sisse ostnud Kanadast,

Ameerika Ühendriikidest, Soomest ja Venemaalt) on mitmeid teisi kääbusspitsi kasvatajaid,

mistõttu ei oma ühe kenneli koerte steriliseerimine/kastreerimine eeldavavalt sellist mõju, mis

oleks ohuks konkeetse tõu või selle omaduste püsimisele. Kaebaja kennelist on aastate jooksul

uutele omanikele võõrandatud palju loomi, mistõttu ka konkreetse kenneli liini jätkumine on

võimalik. Avalik huvi kääbusspitsi tõu aretamise vastu ei ole praegusel juhul sellise kaaluga,

mis õigustaks esialgse õiguskaitse korras steriliseerimata/kastreerimata koerte võõrandamist

(kaebaja poolt välja valitud) kolmandatele isikutele. Kui kaebaja viidatud isikud soovivad

mõnele koerale kodu pakkuda, on neil võimalus esitada vastav avaldus Varjupaikade MTÜ-le,

kes saab neid isikuid kõrvuti teiste potentsiaalsete soovijatega uute loomaomanikena kaaluda.

Kaebaja märkis 24.10.2024 seisukohas, et enamik kaebaja kennelist koeri elavad inimestega,

kes aretusega ei tegele. Sellistel inimestel ei tohiks eeldatavasti olla midagi ka

steriliseeritud/kastreeritud koerte võtmise vastu. Esialgse õiguskaitse lisatingimusena

aretuskeelu kehtestamine ei taga seda, et koeri siiski (mittenõuetekohases) aretustegevuses ei

kasutata. Formaalne aretuskeeld ei välista seda, et koeri võidakse ikkagi paaritada.

Kuivõrd kohus ei pea võimalikuks kaebajale esialgse õiguskaitse korras lisas 1 toodud koerte

tagastamist ega lisas 2 toodud koerte võõrandamist kaebaja osutatud kolmandatele isikutele,

ei saa keelata ka nimetatud koerte steriliseerimist/kastreerimist. Menetlusosalised ning kohus

on veendunud, et koerte huvides ei ole viibida terve kohtumenetluse ajal varjupaigas. Koerte

heaolu täidab eelkõige eesmärk leida neile sobivad kodud, kus nad saavad lemmikloomadena

piisavat tähelepanu ja hoolitsust. Selleks et vältida nende ekspluateerimist isikute poolt, kes

võiksid neid kasutada n-ö kutsikavabrikutes, on kõige tõhusam meede koerte steriliseerimine/

kastreerimine. Vastustaja on oma vastuses viidanud ka mitmetele kasuteguritele, mis koerte

heaolule ja tervisele kastreerimise/steriliseerimisega kaasneksid. Samuti puudub alus arvata,

et nimetatud protseduure tehakse koertele, kellele see vanuse või muu terviseprobleemi tõttu

oleks vastunäidustatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

13. F.B palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 15.10.2024 määruse resolutsiooni p-d

7 ja 8 ning 24.10.2024 määrus ning teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse

taotlus ning keelata PTA-l, Varjupaikade MTÜ-l ja kolmandatel isikutel PTA 18.09.2024

10(14)

3-24-2674

protokollis märgitud koerte suhtes veterinaarsete protseduuride läbiviimine, eelkõige

steriliseerimine ja kastreerimine, ilma kaebaja nõusolekuta; tagastada 08.10.2024 kaebaja

ettepaneku lisa 1 punktis A märgitud koerad või alternatiivselt 17.10.2024 taotluse lisas 1

olevad koerad kaebajale 5 päeva jooksul alates kohtumääruse tegemisest või muu tähtaja

jooksul vastavalt kohtu nägemusele; lubada kaebajal võõrandada 08.10.2024 kaebaja

ettepaneku lisa 1 punktis C märgitud koerad või alternatiivselt 17.10.2024 taotluse lisas 2

olevad koerad tasuta isikutele 30 päeva jooksul alates kohtumääruse tegemisest tingimusel, et

Varjupaikade MTÜ on teostanud antud isikutele taustakontrolli ja Varjupaikade MTÜ-l on

õigus keelduda kaebaja leitud isikutele koera üleandmine vaid põhjendatud alustel; kui kohus

peab vajalikuks kohaldada esialgsele õiguskaitsele lisatingimusi, nagu on märgitud kaebaja

17.10.2024 esialgse õiguskaitse taotluses. Kaebaja palub kuni määruskaebuse kohta tehtava

kohtumääruse jõustumiseni kohaldada esialgset õiguskaitset veterinaarsete protseduuride

läbiviimise osas ning lisaks keelata PTA-l ja Varjupaikade MTÜ-l 08.10.2024 kaebaja

ettepaneku lisa 1 punktides A ja C märgitud koerte võõrandamine.

Kaebajale heidetakse ette, et ta ei hoolitsenud koerte eest ja iga koera osas olid etteheited.

Kaebaja luges 11.10.2024 kohtuistungil ette statistika, mis põhineb veterinaarsel ülevaatusel,

ja lisas selle ka määruskaebusele. Sellest nähtub, et etteheited karvastikule ja silmadele tulid

pärast seda, kui koerad olid juba mõnda aega varjupaigas. 12.09.2024 ja 13.09.2024 vaadati

üle 50 koera ning mitte ühtegi märkust silmade kohta ei esinenud. 12.09.2024 ülevaatusel oli

24 koerast pulstunud karv ühel koeral. 13.09.2024 ülevaatusel oli pulstunud karvastik kahel

koeral ning sel päeval vaadati üle kokku 26 koera. Kaebaja ei eita, et koertel on probleemid

hammastega, kuid leiab, et ainuüksi selle alusel ei saa väita, et ta peab kutsikavabrikut. Kõik

kaebaja koerad käivad regulaarselt veterinaari juures vaktsineerimas ning enne vaktsiini

tegemist kontrollib arst koerad üle. Veterinaar on see, kes teeb otsuse, kas koer tuleb

hambakivi eemaldamiseks narkoosi alla panna või mitte. Mitmel kaebaja koeral on hambakivi

eemaldatud, kuid see tuleb 6–12 kuuga tagasi, kuna nii väike koer ei tohi konti närida.

Kaebajal ei ole võimalik piimanäärmekasvajat ära hoida. See, et kaebaja on koerakasvataja ja

aretab tõukoeri, ei muuda teda kohe kutsikavabriku pidajaks. Kaebaja on ka kaebuses

selgitanud, miks selliseks seisukohaks alust ei ole. Kohtutoimikus puuduvad tõendid, et

kaebaja oleks kunagi kasvõi ühe pesakonna teinud mittenõuetekohaselt. Sellist tõendit ei saagi

olla, kuna kaebaja ei ole seda kunagi teinud. Seega on arusaamatu kohtu väide, et formaalne

aretuskeeld ei välista seda, et koeri võidakse ikkagi paaritada. Aretuskeelu rikkumist on lihtne

tuvastada. Kaebajat võidakse kontrollida iga hetk ja koera ülevaatusel saab tuvastada, kas

koera on paaritatud. Aretuskeelu rikkumine toob kaasa kaebajale eluaegse aretuskeelu. Kuigi

kohus märkis, et vanemate koerte puhul võib nentida, et nende aretuses kasutamine on suure

tõenäosusega välistatud, laseb kohus samas ka need koerad steriliseerida ja kastreerida. Kohus

on jätnud ka põhjendamatult tähelepanuta Euroopa ja Aasia Spitside Ühingu selgituse, mis

toob kaasa niivõrd suures mahus pomeriani tõukoerte steriliseerimine ja kastreerimine. Eestist

eemal elavate kasvatajate koeraga paaritamine pole sugugi nii lihtne: tuleb luua kontakt

kasvatajaga ja tagada, et koertel on ka omavahel kontakt; välismaale tuleb reisida pikemaks

ajaks ja see on kallis, sest emaskoer ei lase jooksuajal alati isaskoera enda ligi. Võib juhtuda

ka, et paaritamine ei õnnestugi. Eestis ja Baltikumis on näiteks väga vähe valgeid

kääbusspitse, kuid kaebajal on nende seas olnud edukaid paaritusi. Lisaks on kaebajal ka

koerad, kelle liinid on pärit USA kennelitest, mis enam ei tegutse, näiteks Wee Hearts,

Heartland, Starhaven. Ebaproportsionaalne on teha pöördumatu veterinaarne protseduur

praegu, kui on võimalik välistada koerte paaritamine kohtumenetluse ajaks aretuskeelu

kehtestamisega.

Halduskohtu 11.10.2024 istungi korraldamiseks oli kohus teatanud, et pooled võiksid teha

ettepanekuid, kuidas esialgset õiguskaitset võiks rakendada ning kaebaja tegi valiku. Seejärel

15.10.2024 kohtumääruses kohus justkui heitis kaebajale ette, et ta valis nooremad koerad,

11(14)

3-24-2674

jättes tähelepanuta, et kaebaja oli teatanud, et on valmis võtma ka teised koerad ja nii palju,

kui kohus nõus on. 08.10.2024 nimekirja koostamisel võeti arvesse ka koerte omavahelisi

suhteid ning nimekirjas olid peamiselt ema ja tütar koos. Kuigi kohus märkis, et kaebajal

võiks esineda side mõne vanema koeraga, ei nõustunud kohus 24.10.2024 määruses ka nende

tagastamisega. Kaebaja on selgitanud, et tal on emotsionaalne side kõigi koertega, sh ära

antud kutsikatega. Kaebaja on olnud kogu aeg teadlik koerte hammaste probleemist ja

piimanäärmekasvajatest ning koerad on olnud pideva jälgimise all. Jääb arusaamatuks, miks

ei saanud kaebajale ajutiselt tagastada osa koeri. Viimane kontroll kaebaja juures oli aasta

tagasi ning siis ei olnud koerte hoolduse juures ühtegi pretensiooni. Kaebajat on võimalik

kontrollida jooksvalt, et tagada koerte heaolu. Koertel oleks hea elada oma kodus, kus nad on

kogu oma elu elanud. Ühelt poolt asus kohus seisukohale, et kaebaja ei ole tahtlikult jätnud

koerad hooletusse ja pigem on nende arv olnud liiga suur. Teiselt poolt aga ei tagastata talle

ka 14 koera.

Arusaamatu on ka, miks ei lubata kaebajal leida koertele uut kodu. Kaebaja soovib leida

koertele uued kodud, kus nad elaksid teiste inimeste juures, kes nende eest hoolitseksid. On

arusaamatu, mis kontrolli omamist koerte edasise saatuse üle kohus silmas peab. Samuti ei ole

arusaadav, mille alusel kohus kohe eeldab, et kaebaja kuritarvitab oma õigusi ja sõlmib

näilikke tehinguid. Kaebaja on korduvalt rõhutanud, et vastustaja võib iga hetk kaebaja kodu

kontrollima tulla. Kohus ei saa eeldada, et kaebaja rikub kohtumäärusega kehtestatud

kohustusi. Seejuures on kaebaja ise taotlenud lisakohustuste kehtestamist. Kohus märkis, et

isikud võivad ise pöörduda varjupaiga poole, kuid samas ei olnud kolmanda isiku kodulehel

kaebaja koeri välja toodud. Vastustajal on õigus looma kohustuse ülevõtmist teostada vaid

siis, kui loomapidaja rikub vastustaja ettekirjutust või täidab loomapidamise nõudeid

mittenõuetekohaselt (LokS § 64 lg 1). Seadusandja on näinud ette anda loomapidajale

võimalus leida sellises olukorras loomale uued omanikud. LokS § 64 lg 6 annab õiguse jätta

see võimalus andmata, kui esineb loomapidajast tulenevalt muu põhjus. Kohtumäärusest ei

selgu, mis see muu põhjus on.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik. Arvestades

esialgse õiguskaitse küsimuse kiireloomulisust ja asjaolu, et vastustaja ja kolmas isik on

saanud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluste kohta oma seisukoha esitada (sh halduskohtu

11.10.2024 istungil), ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida määruskaebuse lahendamiseks

teiste menetlusosaliste seisukohta. Ühtlasi ei pea ringkonnakohus seetõttu vajalikuks

määruskaebust enne selle lahendamist tagada (HKMS § 208 lg 2), s.t kohaldada kaebaja

soovitud viisil esialgset õiguskaitset kuni määruskaebuse kohta tehtava lahendi jõustumiseni.

Esialgse õiguskaitse küsimuse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel on ringkonnakohtu

seisukoht lõplik.

15. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta,

kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus arvestab esialgse

õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab

kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg

3).

12(14)

3-24-2674

16. Määruskaebus jääb rahuldamata. Halduskohus on põhjendatult jätnud kaebaja esialgse

õiguskaitse taotlused rahuldamata ning halduskohtu 15.10.2024 määruse resolutsiooni p-de 7

ja 8 ning 24.10.2024 määruse muutmiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

põhjendustega ilma kõike üle kordamata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

17. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja loomapidamises tuvastatud puudused annavad alust

arvata, et koerad ei ole saanud piisaval määral hoolitsust ning veterinaarset kontrollimist ja

abi, mis muudab ühtlasi ebaveenvaks kaebaja väite, nagu oleks tal iga koeraga tugev

emotsionaalne side. Isegi kui etteheited koerte silmadele ja karvastikule on märgitud

peamiselt hilisemate veterinaarsete ülevaatuste kokkuvõtetes, on mõne koera naha seisund

selline, mis viitab pikemaajalisele probleemile (nt palju karvatut pinda (dtl 184), seljal suur

karvatu ala (dtl 187), põletikuline (dtl 212, 214)). Lisaks on enamiku koerte ülevaatuse

kokkuvõttel märgitud etteheiteid nende kõrvade seisundile (mustad, mustja nõrega, pärmseen)

ning paljude koerte puhul märgitud, et küüned on ülipikad või vajavad lõikust. Samuti on

enamikul koertel tehtud märkuseid suu/hammaste seisundi kohta (enamasti hambakivi

suuremal või vähemal määral, aga ka nt katkised hambad, valehambumus, hammaste halb

seis, hambad puudu, hambutu). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuigi olenevalt

koera tõust võib esineda teatud tüüp-probleeme, ei tähenda see, et nende probleemidega

tegelemata jätmine ning vastava veterinaarse abi tagamata jätmine oleks õigustatud ning

oluline on see, et iga koer saaks nii palju hoolt, kui tema seisund nõuab. Seega pole määrav, et

kõikidel koertel ei esinenud terviseprobleeme. Need sõltuvad eelduslikult konkreetse koera

vanusest ning üldisest füüsilisest ja tervise seisukorrast. Vastustaja on osutanud kaebaja

17.10.2024 taotluse lisas toodud vanemate koerte veterinaarsel ülevaatusel tuvastatule (vt dtl

465–466) ning selle põhjal võib järeldada, et kaebaja ei ole pikema aja jooksul nende koerte

terviseprobleemidega tegelenud.

18. Praegusel juhul ei ole aga küsimus üksnes selles, milliseid konkreetseid terviseprobleeme

kaebaja koertel veterinaarsel ülevaatusel tuvastati, vaid kaebajale heidetakse ette

loomapidamise nõuete rikkumisi ka tema juures toimunud etteteatamata kontrollkäigul nähtu

põhjal. PTA 18.09.2024 ja 19.09.2024 protokollide kohaselt selgus kontrollkäigul, et koerte

pidamise ruumid olid reostunud väljaheidetega ja määrdunud, ruumides oli tugev

ammoniaagilõhn, kõikidele koertele polnud tagatud joogivee olemasolu ega võimalust

varjuda, põrandal oli koertele potentsiaalselt ohtlikke esemeid. PTA ametnikud leidsid, et

umbes 1,5 kuupmeetri suurusesse kärusse oli asetatud 21 koera üksteise otsa ning neid

ohustas ülekuumenemine, üks kutsikas leitigi kärust surnuna. Vastustaja on esitanud

halduskohtule ka kontrollkäigul tehtud fotod (dtl 265 jj). Ringkonnakohtu hinnangul on

loomade seisundit ja kontrollkäigul kirjeldatud loomapidamise nõuete rikkumisi arvestades

põhjendatud kahtlus, et koerte kaebaja kontrolli alla jätmisel võib nende tervis ja elu ohus

olla.

19. Halduskohtu hinnang, et kaebaja ei pruugi talle pandud keelde ja kohustusi järgida, ei ole

alusetu. PTA 18.09.2024 protokollis on märgitud, et kui ametnikud jõudsid kaebaja maja

juurde ja püüdsid temaga telefoni teel ühendust võtta, kaebaja telefonile ei vastanud ega

ilmunud ka majast välja, kuigi kinnistul toimunud tegevuse ja häälte järgi oli arusaadav, et

kaebajale oli ametnike kohalolek teada (vt dtl 55). Arvestades seda ning ka asjaolu, et kaebaja

püüdis koeri nende tervist ja elu ohustades PTA ametnike eest peita, on põhjendatud ka

arvamus, et kaebaja ei pruugi edaspidi teha PTA-ga koostööd ning võib asuda koeri varjama.

Asjaolu, et kaebaja peab sellist hulka koeri, et ta kõigile neile ei suuda piisavat hoolt,

veterinaarset abi ning nõuetekohaseid tingimusi tagada, annab ühtlasi alust arvata, et kaebaja

loomapidamise peamine eesmärk on teenida tulu, mitte tagada loomade heaolu. Seega ei saa

13(14)

3-24-2674

olla veendunud, et kaebaja peab ka uute omanike leidmisel silmas just koerte heaolu, mitte

ärilisi eesmärke.

20. Halduskohus leidis õigesti, et praegusel juhul ei ole vajadus jätta kaebaja koerad

steriliseerimata/kastreerimata konkreetse tõu säilitamise eesmärgil niivõrd kaalukas, et see

tingiks esialgse õiguskaitse korras selle keelamise. Halduskohus on siin asjakohaselt võtnud

arvesse, et Eestis on ka teisi kääbusspitsi kasvatajaid ning kaebaja enda kennelist on aastate

jooksul palju koeri uutele omanikele võõrandatad. Halduskohus ei pidanud ära keelama ka

vanemate koerte steriliseerimist/kastreerimist. Nagu halduskohus on osutanud, teevad

nimetatud protseduure veterinaarastid ja puudub igasugune alus arvata, et neid tehtaks

koertele, kellele see oleks vanuse või terviseseisundi tõttu vastunäidustatud. Samas võimaldab

steriliseerimine/kastreerimine tagada, et koertele leitakse omanikud, kelle esmane huvi on

koera heaolu, mitte võimalus järglaste saamise kaudu tulu teenida.

21. Kuigi kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ja menetlusosaliste väiteid tuleb

põhjalikumalt hinnata asja sisuliselt läbivaatamisel, ei ole ringkonnakohtu esialgsel hinnangul

kaebuse eduväljavaated ka kuigi suured. 18.09.2024 ja 19.09.2024 protokollide kohaselt

võttis PTA kaebajalt loomapidamise kohutused ja võõrandas Varjupaikade MTÜ-le LoKS §

64 lg-te 1, 3, 6 alusel. LoKS § 64 lg 1 sätestab, et LoKS-i nõuete olulise rikkumise korral või

PTA ettekirjutuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral on PTA-l õigus

täitmiseks üle võtta need loomapidaja kohustused, mis on seotud looma nõuetekohase

pidamisega. LoKS § 64 lg 3 kohaselt võib PTA samal ajal võtta looma tema senisest

asukohast ära ja paigutada loomade pidamiseks ettenähtud kohta, kui looma jätmine senisesse

asukohta ohustab tema tervist või elu või ei võimalda PTA-l täita looma nõuetekohase

pidamisega seotud kohustust. LoKS § 64 lg 6 sätestab, et kui looma terviseseisundi tõttu ei

ole võimalik rakendada sama paragrahvi lg-tes 3–5 sätestatut ilma looma tervist või elu

ohustamata või loomapidajast tuleneval muul põhjusel, rakendab PTA LoKS-is ning

asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alusel ja korras asendustäitmist, korraldades

looma võõrandamise või hukkamise. Neist sätetest tuleneb seega, et LoKS-i nõuete olulise

rikkumise korral ei pea olema eelnevalt tehtud ettekirjutust, mille kaebaja oleks täitmata

jätnud või mittenõuetekohaselt täitnud; ning loomapidajale ei tehta ettekirjutust loomade

võõrandamise korraldamiseks, kui looma elu või tervis on ohus või esineb loomapidajast

tulenev muu põhjus. Näiteks on see lubatav nn loomavabriku pidamisel (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 28.01.2023 otsus nr 3-22-104, p 17). Arvestades eespool kirjeldatud

asjaolusid, ei nähtu ringkonnakohtu esialgsel hinnangul, et PTA oleks praegusel juhul LoKS §

64 lg-d 1, 3 ja 6 ilmselgelt õigusvastaselt rakendanud.

22. Kokkuvõttes oli õige halduskohtu hinnang, et praegusel juhul on avalik huvi tagada

loomade heaolu kaalukam kui kaebaja huvi loomade esialgses korras tagastamiseks, kaebaja

kontrolli all võõrandamiseks või loomade edasi võõrandamise ja veterinaarsete protseduuride

keelamiseks.

23. Kaebaja eraelu kaitseks asendab kohus kohtuotsuse avaldamisel tema nime ja elukoha

aadressi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

14(14)