2-23-143463/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. novembril 2024, Rakvere

Tsiviilasja number

2-23-143463

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi M K vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

408,92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: OÜ GS Core, registrikood: 16183586, asukoht: Jõe

tn 2a, Tallinn, Harju maakond

Hageja lepinguline esindaja: Alar Liivamägi, e-posti aadress:

info@gscore.ee

Kostja: M K, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-posti aadress:

xxxx

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista M Kilt OÜ GS Core kasuks kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal vahel

10.12.2019 järelmaksulepingu nr xxxx alusel tekkinud ja seisuga 01.11.2024 sissenõutavaks

muutunud põhivõlgnevus 219,79 eurot.

3. Välja mõista M Kilt OÜ GS Core kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlgnevus

180,10 eurot osamaksetena alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast järgmiselt:

59 osamakse maksetähtaeg 11.11.2024 20,21 eurot;

60 osamakse maksetähtaeg 11.12.2024 20,83 eurot;

61 osamakse maksetähtaeg 11.01.2025 21,47 eurot;

62 osamakse maksetähtaeg 11.02.2025 22,12 eurot;

63 osamakse maksetähtaeg 11.03.2025 22,80 eurot;

64 osamakse maksetähtaeg 11.04.2025 23,49 eurot;

65 osamakse maksetähtaeg 11.05.2025 24,21 eurot;

66 osamakse maksetähtaeg 11.06.2025 24,97 eurot.

4. Välja mõista M Kilt OÜ GS Core kasuks viivis alates 17.02.2024 VÕS § 113 lg-s 1 teises

lauses sätestatud määras põhinõudelt 78,21 eurolt kuni põhinõude täitmiseni ja tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla maksetelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

määras alates iga makse sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni.

5. Jätta menetluskulud M Ki kanda.

6. Välja mõista M Kilt OÜ GS Core kasuks menetluskulud summas 520 eurot ning

menetluskuludelt 520 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (krediidiandja) ja M K (kostja) sõlmisid 10.12.2019

järelmaksulepingu nr xxxx (leping), mis koosneb hagiavaldusele lisatud eri- ja üldtingimustest,

maksegraafikust ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest, mille alusel sai kostja kaupade

ostu eest tasumiseks laenu 703,72 eurot, mille kostja kohustus tagastama lepingus toodud

maksegraafiku alusel. Lepingule kohaldub üldtingimuste esimese lõigu kohaselt ka panga hinnakiri.

Leping ja selle eritingimused sisaldavad kõiki tarbijakrediidilepingus avaldamiseks kohustuslikke

andmeid. Kostja sai kaubad müüjalt kätte. Krediidiandja on laenusumma müüjale kostja ostetud

kauba eest tasumisena välja maksnud, seega on kostja krediidi kasutusele võtnud ja leping hakkas

kehtima (vt VÕS § 408 lg 2). Finantseeritavateks kaupadeks olid: olümpiakang HMS GO200 200

cm, läbimõõt 50 mm 79,90 eurot, hantel Tunturi, 15 kg 69.98 eurot, kangi raskus Gymstick Pro PU,

25kg 171.90 eurot, kõver kang Gymstick Olympic, 10kg, 50 mm raskustele 99.95 eurot,

treeningpink Hammer Bermuda XT Pro 249 eurot ning eelnevale lisandus saatekulu 32,99 eurot,

kokku oli krediidisumma 703,72 eurot. Lepingu periood ja osamaksete arv: 66 kuud, maksetähtaeg

10. kuupäev või sellele eelnev pangapäev, maksepuhkus 6 kuud (kampaania), krediidikulukuse määr

37,50% aastas (esialgse krediidi kulukuse määrad on arvutatud lähtuvalt sellest, et krediidisumma

makstakse tagasi igakuiste tähtaegsete tagasimaksetena valitud perioodi jooksul, koos tagasimaksega

makstakse krediidisummalt arvutatud intressi, so määraga 36,62 % aastas), krediidi kogukulu

1672,32 eurot, lepingujärgne intressimäär algsummalt 25% aastas (laenujäägilt intressimäär 36,62%

aastas, 0,102 % päevas), viivisemäär 24,15% aastas (0,067% päevas), lepingutasu ja lepingu

haldustasu 0 eurot. Põhinõude kujunemine: põhiosa võlgnevus on 399,89 eurot. Kostja sai laenuna

703,72 eurot ja tagasimakseid on kostja poolt tehtud 303,83 eurot (periood 12.08.2020-11.04.2021).

Hageja luges tagasimaksed põhiosa katteks, seega on põhivõlgnevus 399,89 eurot (703,72-

303,83=399,89 eurot). Sellest on sissenõutavaks muutunud maksegraafiku 10.09.2023 – 10.02.2024

põhiosamaksed summas 78,21 eurot (13,27 – 7,74 + 13,68 + 14,09 + 14,52 + 14,97 + 15,42 = 78,21).

Tulevikus muutub sissenõutavaks põhivõlgnevus 321,68 eurot vastavalt maksegraafikus sätestatud

maksetähtpäevade möödumisele maksegraafikus märgitud põhiosa summades: 10.03.2024 15,89

eurot, 10.04.2024 16,38 eurot, 10.05.2024 16,88 eurot, 10.06.2024 17,39 eurot, 10.07.2024 17,92

eurot, 10.08.2024 18,47 eurot, 10.09.2024

19,03 eurot, 10.10.2024 19,62 eurot, 10.11.2024 20,21

eurot, 10.12.2024 20,83 eurot, 10.01.2025 21,47 eurot, 10.02.2025 22,12 eurot, 10.03.2025 22,80

eurot, 10.04.2025 23,49 eurot, 10.05.2025 24,21 eurot, 10.06.2025 24,97 eurot. Hageja palus

vastavad summad välja mõista alates maksetähtpäevale järgnevast päevast. Lepingu esimesed 6 kuud

olid maksetevabad.

Hageja selgitas, et kuivõrd tal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas veenvaid

tõendeid esitada, siis asus hageja seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud

ning hageja on hagis esitanud nõuded arvestades VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatut. Põhiosamaksete

tasumise summad ja kuupäevad olid kostjale olemasolevast maksegraafikust teada ja teistsugust

maksegraafikut poleks saanudki kostjale esitada. Tehtud maksetega (383,83 eurot) oli kostja

kohustuste vähenemist arvestades tegelikult tasunud põhiosamaksed kuni 10.08.2023 makseni ja

lisaks 7,74 eurot 10.09.2023 põhiosamaksest (st osaliselt, tasumata jäi 5,53 eurot). Kuivõrd

ülesütlemisavaldus tehti 23.09.2021, ei olnud ülesütlemise ajal põhiosamaksete võlga. Seega on

ülesütlemine vastuolus VÕS § 416 lg-s 1 sätestatuga ja ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge, st

laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud. Ülesütlemise ja loovutamise teatel on ainult nõude

loovutamisest teatamise tähendus. Eeltoodu tagajärjel võlgneb kostja lepingu alusel sissenõutavaks

muutunud summana igakuised põhiosamaksed alates 10.09.2023 maksest (v.a. tasutud 7,74 eurot)

kuni 10.02.2024 makseni, s.o hagi koostamise seisuga 78,21 eurot ning järgnevad maksed

(10.03.2024 – 10.06.2025) muutuvad sissenõutavaks tulevikus vastavalt maksegraafiku

maksetähtpäevade möödumisele, sh osaliselt (või täielikult) ka kohtumenetluse ajal. Hageja selgitas,

et krediidiandja ja hageja on kostjale lepingulise kohustuse meeldetuletamiseks saatnud suure hulga

meeldetuletusi, kuid kostja ei ole võlga tasunud. Kostja ignoreerib täielikult oma kohustust ja ei ole

kordagi teatanud, miks ta kohustus ei täida või mis seda takistaks. Kuivõrd kostja tegi viimase makse

11.04.2021 ja järgnenud aja sees (ligi 3 aastat) ei ole midagi tasunud ega kohustuse rikkumist

põhjendanud (seejuures teadmata, et hageja hindab kõrvalnõuded vähenenuks), on selge, et kostja ei

tee makseid vabatahtlikult ja tähtaegselt ka tulevikus. Sellega on täidetud TsMS § 369 sätestatud

eeldus tulevase nõude täitmiseks esitatava hagi lubatavuse suhtes, hageja võib kostjalt nõuda ja

kostjalt tuleb välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad summad. Samuti on hageja nõude

rahuldamine käesolevas menetluses otstarbekas menetlusökonoomia ja menetluskulude seisukohast.

Kokkuvõtvalt palub hageja kostjalt hagi esemes välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus

399,89 eurot, sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 78,21 eurot ja tulevikus sissenõutavaks

muutuv põhivõlgnevus 321,68 eurot alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast järgmiselt:

11.03.2024 15,89 eurot, 11.04.2024 16,38 eurot, 11.05.2024 16,88 eurot, 11.06.2024 17,39 eurot,

11.07.2024 17,92 eurot, 11.08.2024 18,47 eurot, 11.09.2024 19,03 eurot, 11.10.2024 19,62 eurot,

11.11.2024 20,21 eurot, 11.12.2024 20,83 eurot, 11.01.2025 21,47 eurot, 11.02.2025 22,12 eurot,

11.03.2025 22,80 eurot, 11.04.2025 23,49 eurot, 11.05.2025 24,21 eurot, 11.06.2025 24,97 eurot;

sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 78,21 eurolt arvestatud viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast, ning tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt summadelt alates sissenõutavaks muutumisest, kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda

kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.

2. 15.10.2024 vastuses selgitas hageja, et kõik kostja poolt lepingu täitmiseks tehtud maksed on täies

ulatuses arvestatud põhiosa katteks. Kõrvalnõudeid ei ole lepingust tekkinud. Kostja on lepingu

täitmiseks tasunud kokku 303,83 eurot (12.08.2020 35,73 eurot; 10.09.2020 27,86 eurot, 08.10.2020

27,86 eurot; 15.11.2020 27,86 eurot; 17.12.2020 32,72 eurot; 15.01.2021 32,73 eurot; 07.03.2021

65,48 eurot; 11.04.2021 53,59 eurot. Hagiavalduse punktis 1.4 on kirjaviga, so laekumiste

kogusummaks on ekslikult märgitud 383,83 eurot. Õigeks laekumiste kogusummaks on 303,83

eurot.

Kostja vastuväited

3.Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus isiklikult kätte

toimetatud 25.06.2024, kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 09.07.2024 hagile vastust

esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.

5. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise

lihtsustatud korras 04.03.2024 menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus

menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust

ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses

sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).

6. Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) p-

is 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude

aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse

korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi

tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta

tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või

kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt

lahendab kohus asja sisulise otsusega.

7. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-143463 OÜ GS Core hagis M K vastu võlgnevuse

nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 399,89 eurot,

sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 78,21 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv

põhivõlgnevus 321,68 eurot alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast järgmiselt: 11.03.2024

15,89 eurot, 11.04.2024 16,38 eurot, 11.05.2024 16,88 eurot, 11.06.2024 17,39 eurot, 11.07.2024

17,92 eurot, 11.08.2024 18,47 eurot, 11.09.2024 19,03 eurot, 11.10.2024 19,62 eurot, 11.11.2024

20,21 eurot, 11.12.2024 20,83 eurot, 11.01.2025 21,47 eurot, 11.02.2025 22,12 eurot, 11.03.2025

22,80 eurot, 11.04.2025 23,49 eurot, 11.05.2025 24,21 eurot, 11.06.2025 24,97 eurot;

sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 78,21 eurolt arvestatud viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast, ning tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt summadelt alates sissenõutavaks muutumisest, kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda

kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.

8. Hageja nõuded tulenevad kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel 10.12.2019 sõlmitud

järelmaksulepingust nr xxxx. Kuna TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal sõlmis krediidilepingu oma

majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut

kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud

tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub

andma tarbijale krediiti või laenu.

9. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas

nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib

ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse

(VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja

C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata

tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust

ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist

ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18,

OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei

pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude

väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral

tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-

106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud

minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu

13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr

2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest

registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime

kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et

krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. VÕS § 4034 lg 7 sätestab,

et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema.

Kohus tuvastas, et hagiga ei ole esitatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta

tõendeid. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikutud (VÕS § 4034 lg 6). Eeltooduga on

hageja ka ise hagis nõustunud. Hageja ei nõua kostjalt intressi ega sissenõudmiskulusid.

10. VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui

võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär (VÕS § 113 lg 1). Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). Tulevase nõude täitmise hagi võib

esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas

esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla

tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste

täitmist tulevikus (TsMS § 369). Vaidlust ei ole selles, et kostjale on korduvalt edastatud

meeldetuletuskirju lepingu täitmata jätmise osas ja kohus leiab, et TsMS § 369 sätestatult eeldused

on täidetud, st kostja ei täida lepingulisi kohustusi ka edaspidiselt.

Järelmaksulepingus nr xxxx on kaupade ja saatekulu kogusummaks 703,72 eurot (sh olümpiakang

HMS GO200 200 cm, läbimõõt 50 mm 79.90 eurot; hantel Tunturi, 15 kg 69.98 eurot; kangi raskus

Gymstick Pro PU, 25kg 171.90 eurot; kõver kang Gymstick Olympic, 10kg, 50mm raskustele 99.95

eurot; treeningpink Hammer Bermuda XT Pro 249.00 eurot ja saatekulu 32.99 eurot).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb tagasimaksed lugeda põhinõude

katteks.15.10.2024 vastusest ja hagist tulenevalt on kostja tasunud lepingu (so põhivõla) täitmiseks

303,83 eurot. Seega on kostjal hageja ees põhivõlgnevus 399,89 eurot (703,72-303,83=399,89 eurot).

Maksegraafikus märgitult on 1 kuni 6 osamakseni maksevabad, so 10.01.2020-10.06.2020. Tasutuks

tuleb 296,09 euro osas lugeda maksegraafiku osamaksed 7-44 (10.07.2020-10.08.2023) ja

10.09.2023 45 osamaksest 7,74 eurot (so kokku 303,83 eurot, 296,09+7,74=303,83), seega on 45

osamaksest tulenevalt sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 5,53 eurot. Järgnevalt on

sissenõutavaks muutunud osamaksed 46-58 (10.10.2023-10.10.2024) kokku 214,26 eurot.

Sissenõutavaks on muutunud põhivõlgnevus on 5,53+214,26=219,79 eurot. Tulevikus

sissenõutavaks muutuvad osamaksed on järgnevad: 59 osamakse 10.11.2024 20,21 eurot; 60

osamakse 10.12.2024 20,83 eurot; 61 osamakse 10.01.2025 21,47 eurot; 62 osamakse 10.02.2025

22,12 eurot; 63 osamakse 10.03.2025 22,80 eurot; 64 osamakse 10.04.2025 23,49 eurot; 65

osamakse 10.05.2025 24,21 eurot; 66 osamakse 10.06.2025 24,97 eurot. Kokku on tulevikus

sissenõutavaks muutuv põhinõue 180,10 eurot. Sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 219,79

eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhinõue 180,10 eurot, on kokku 399,89 eurot.

11. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 78,21

eurolt (hagi koostamise seisuga) viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi

esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhinõudelt alates

sissenõutavaks muutumisest, kuni põhivõla tasumiseni. Kohus on seisukohal, et hageja

viivisenõuded on põhjendatud.

Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise

seisuga, so 01.11.2024 sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse 219,79 eurot ja tulevikus

sissenõutavaks muutuva põhivõlgnevuse 180,10 eurot osamaksetena alates maksetähtpäevadele

järgnevast päevast järgmiselt: 59 osamakse maksetähtaeg 11.11.2024 20,21 eurot; 60 osamakse

maksetähtaeg 11.12.2024 20,83 eurot; 61 osamakse maksetähtaeg 11.01.2025 21,47 eurot; 62

osamakse maksetähtaeg 11.02.2025 22,12 eurot; 63 osamakse maksetähtaeg 11.03.2025 22,80 eurot;

64 osamakse maksetähtaeg 11.04.2025 23,49 eurot; 65 osamakse maksetähtaeg 11.05.2025 24,21

eurot; 66 osamakse maksetähtaeg 11.06.2025 24,97 eurot; hagi esemes toodult: viivise alates

17.02.2024 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 78,21 eurolt kuni

põhinõude täitmiseni ja tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla maksetelt viivis VÕS § 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates iga makse sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla

tasumiseni.

12. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses

hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista

menetluskulud 520 eurot (sh riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20

eurot ja õigusabikulud 360 eurot). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on vajalikud ja

põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 520 eurot.

13. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

14. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 11.11.2024 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1.Parandada Viru Maakohtu 01.11.2024 otsuse resolutsiooni punktides 2, 3 ja 4 kostja eesnimi M M

(topelt) ja lugeda kostja õigeks eesnimeks M.

2. Jätta muus osas Viru Maakohtu 01.11.2024 otsus muutmata.

3. Toimetada kohtumäärus pooltele kätte.

01.11.2024 kohtuotsus 2-23-143463 jõustus 10.12.2024.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kai Rosar

referent