3-23-2280/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2280

Haldusasi

Tulundusühistu Hoiu-laenuühistu Erial kaebus Politsei- ja

Piirivalveametilt ning Riigiprokuratuurilt solidaarselt kahju

hüvitise välja mõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – tulundusühistu Hoiu-laenuühistu Erial, volitatud

esindajad vandeadvokaat Olev Kuklase ja advokaat

Kristjan Madisson

Vastustaja I – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Margit Maidla

Vastustaja II – Riigiprokuratuur, seaduslik esindaja Andres

Parmas ja volitatud esindaja Sigrid Nurm

Asja läbivaatamine

28.08.2024 kohtuistungil ja kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta asjale juurde dokumendid „Artikkel“ ja „Maakohtu otsus“.

2. Jätta tulundusühistu Hoiu-laenuühistu Erial kaebus rahuldamata

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.12.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastu-

apellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 10.11.2020 kinni 3 tulundusühistuga Hoiu-laenu-

ühistu Erial (kaebaja) seotud inimest (kaebaja asutaja X.X, kaebaja juhatuse liige Y.Y,

Transpire OÜ juhatuse liige Z.Z), keda kahtlustati investeerimiskelmuses ja omastamises.

3-23-2280

Samuti kahtlustati X.Xit PPA sisekontrollibüroo töötajale altkäemaksu andmises. PPA ja

Riigiprokuratuur (vastustajad) avaldasid selle kohta 11.11.2020 pressiteate1 (dtl 380-381).

2. Kaebaja esitas 12.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustajatelt solidaarselt

kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja taotles saamata jäänud tulu hüvitamist summas 1

515 893,66 eurot või kohtu äranägemisel ning otsese varalise kahju hüvitamist 12.10.2023

seisuga summas 106 964,48 eurot. Põhjendused:

2.1. Kaebaja alustas oma tegevust 2018. a aprillis, pakkudes oma liikmetele erinevaid hoiuse-

ja laenutooteid. Hoiustatud raha arvelt anti ühistuliikmetele intressiga laenu või suunati see

samasse kontserni kuuluvate tütarettevõtete (Erial Kinnisvara OÜ, Erial Automaailm OÜ)

kaudu erinevatesse äritegevustesse või projektidesse, millest saadava tulu arvelt maksti

hoiustajatele intressi. 2018. a-l kaasas kaebaja üle 6,5 miljoni euro eest hoiuseid, ühistu

liikmete arv oli 612, aruandeaasta konsolideerimata kasum oli 59 491 eurot ja konsolideeritud

kasum 78 789 eurot. 2019. a-l kaasas kaebaja 10,6 miljoni euro eest hoiuseid, ühistu liikmete

arv oli 1579, aruandeaasta konsolideerimata kasum oli 51 148 eurot ja konsolideeritud kasum

136 602 eurot. 2020. a-l kaasas kaebaja 16,5 miljoni euro eest hoiuseid, ühistu liikmete arv oli

1679, aruandeaasta konsolideerimata kahjum oli 605 804 eurot ja konsolideeritud kahjum 2

482 529 eurot. See näitab vastustajate õigusvastase tegevuse tulemit. Kaebaja 2019. a

äriplaani ja prognooside kohaselt pidi kaebaja 2020. a kasum olema 330 067 eurot, 2021. a

kasum 851 282 eurot ja 2022. a kasum 1 282 977 eurot. Seega oli kaebaja kuni 2020. a lõpuni

kiiresti kasvav, innovaatiline ja usalduslik hoiu-laenuühistu, mille liikmeskond kasvas

märkimisväärselt, jõudes järele oma põhilistele konkurentidele.

2.2. Pressiteadet kajastati kõigis suuremates meediaväljaannetes. Vastustajate eesmärgiks oli

tekitada kaebaja hoiustajate ja tulevaste klientide hulgas paanikat ning usaldamatust kaebaja

osas, et pangajooksu tulemusena jookseks ühistu hoiustest tühjaks ja läheks pankrotti. See-

juures esitati kriminaalmenetluses kahtlustus üksnes kaebajaga seotud füüsilistele isikutele,

mitte kaebajale. Kaebaja ei ole olnud kahtlustatav ega süüdistatav ja talle ei ole etteheiteid

tehtud. Pressiteatega jäeti avalikkusele arusaam, justkui oleks kaebaja ebausaldusväärne

pettuseprojekt. Sellise tegevusega tekitati kaebajale varalist kahju, sest tema majandustegevus

seiskus. Kõik hoiustajad tahtsid kohe oma hoiused välja võtta, kuid kaebajal ei olnud võimalik

neid nõudeid rahuldada. Kaebaja on sunnitud läbima saneerimismenetluse, mille tulemusena

olemasolev vara müüakse, et rahuldada võlausaldajate nõuded. Kaebaja saneerimismenetlus

algas 03.03.2021 ja toimub tänaseni. Kaebaja maine ja usaldus on saanud pöördumatult kahju.

2.3. Pressiteade sisaldas järgmisi ebaõigeid ja alusetuid väiteid ning asjaolusid:



„ERIALi omakapitali näidati avalikkusele suuremana kui see tegelikult oli ning

seeläbi anti klientidele valeinfot hoiu-laenuühistu tegelike rahatagatiste kohta.“



„Hoiustajatele tasuti intresse uute hoiustajate sissemaksete arvelt.“



„Esialgsetel andmetel tekitati omastamisega ERIALi hoiustajatele kahju üle 1 miljoni

euro.“



„Menetluses kogutud andmete kohaselt ei tegutsenud juhatus hoiustajate huvides.

Silmas peeti ERIALi asutaja, Ilja, ärilisi huvisid. Osa hoiustajate raha paigutati

temaga seotud ettevõtetesse, seda mitte investeerimiseks, vaid omastamise eesmärgil.“



„Praegusel juhul on liigne usaldus ja otsustusõiguse käest andmine liikmed halba

seisu pannud, sest volitatud inimesed on kahtlustuse kohaselt lähtunud

investeerimisotsuseid tehes eelkõige isiklikest huvidest“

1 https://www.politsei.ee/et/uudised/keskkriminaalpolitsei-uurib-hoiu-laenuuehistuga-erial-seotud-

investeerimiskelmuse-ja-omastamise-kahtlust-1838.

2(13)

3-23-2280



„ERIALi juhid kahjustasid kõigi heausksete hoiustajate usaldust.“

2.4. Kaebaja 2018.-2020. a majandusaasta aruanded olid audiitori poolt kontrollitud, seega ei

ole viide omakapitali ebaõiguses suuruses näitamisele põhjendatud. Äriregistris kajastuva

omakapitali suurusega ei ole võimalik manipuleerida. Kaebaja tegevus on alati olnud

läbipaistev ja hoiustajatele avatud. Kaebaja ei ole andnud valeinfot. Ekspert Urmas Võimre on

oma arvamuses (dtl 383) järeldanud, et rahatagatised olid tegelikud ja piisavad. Tegemist ei

ole finantspüramiidiga, vaid kaebajal ja tema tütarettevõtetel on reaalne majandustegevus.

Hoiustajate raha paigutati Eriali gruppi kuuluvate ettevõtete kinnisvarasse ja see oli jälgitav.

Kaebajal ja tema tütarettevõtjal Erial Kinnisvara OÜ oli äriplaan, mis nägi ette kinnisvara

arendustest tulu teenimise, mille arvelt oli võimalik hoiustajatele intressi maksta. Kinnistu

kallima hinnaga ostmine ei anna alust väita omastamist. Vastustajad sekkusid tsiviil-

õiguslikesse tehingutesse, andes tsiviilõiguslikke hinnanguid. Erial Kinnisvara OÜ omas

kinnisvara, mida arendati. Kinnisvara omandati kaebaja antud laenu eest. Laenu anti hoiusta-

jate hoiustatud rahaliste vahendite eest. Vastustajad ei ole aru saanud, et hoiustatud rahalised

vahendid muutusid kaebaja omandiks. Laenude andmist tagati hüpoteekidega, mis seati

arendatavatele kinnistutele kaebaja kasuks. Seega ei saa rääkida mingist kahjust. Kaebaja on

saneerimismenetluses kinnisasju edasi arendanud ja oluliselt kõrgema hinnaga edasi müünud,

seega ei saa olla tegemist omastamisega. See, et kaebaja pole suutnud tegevuse seiskamise

tõttu kõigi kinnisasjade arendamisega tegeleda ja osad kinnisasjad on tulnud müüa soetatud

hinnast odavamalt, ei anna samuti alust väita omastamist. Hoopis vastustajad tekitasid kahju,

mille tõttu pidi Erial Kinnisvara OÜ mitmed kinnisvaraprojektid kahjumiga võõrandama.

Vastustajate poolt avaldatud valeväited oli kaebajale majanduslikult kahjuliku iseloomuga ja

see päädis massilise hoiuselepingute erakorralise ülesütlemisega. Vastustajatel puudus

igasugune alus ja mõistlik põhjus kaebajat petukontorina kujutada. Tegemist oli alusetu

laimukampaaniaga.

2.5. Kaebajal jäi 2020. a-l saamata tulu 330 067 eurot (prognoositud kasum), 2021. a-l 256

982,95 eurot (prognoositud kasum 851 282 eurot miinus tegelik kasum 594 299,05 eurot (dtl

408)) ja 2022. a-l 928 843,71 eurot (prognoositud kasum 1 282 977 eurot miinus tegelik

kasum 354 133,29 eurot (dtl 409)), kokku 1 515 893,66 eurot. Kuigi tagantjärgi on keeruline

või võimatu ettevõtte võimalikku kasumlikkust hinnata, et anna see alust jätta kahjuhüvitist

välja mõistmata ja kahju suuruse üle peab otsustama kohus (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg

6). Põhjuslik seos kahju tekitava tegevuse ja tekkinud kahju vahel on olemas, sest kui vastus-

tajad ei oleks avalikkust eksitanud ja pangajooksu tekitanud, oleks kaebaja saanud jätkata oma

äriplaani kohase majandustegevusega. Kaebaja varasem tegevus oli kasumlik ja puudusid

asjaolud, mis oleksid põhjustanud taolise kollapsi. Lisaks on kaebajale tekkinud otsene

varaline kahju saneerimismenetlusega seoses – saneerimisnõustajale on tasutud praeguseks

kokku 106 964,48 eurot. Ka selle kahjuga on vastustajate tegevus põhjuslikus seoses.

2.6. Kaebajale tekitatud kahju on hõlmatud normi (VÕS § 1047 lg 2) kaitse-eesmärgiga (VÕS

§ 131). Vastustajate tegevus oli süüline. Vastustajate selgitustest järeldub, et nende

eesmärgiks oli lõpetada võimalikult kiiresti kuritegude toimepanemine ja ära hoida jätkuvate

kuritegude toimepanemist. Seega erinevalt kahtlustusest on vastustajate arvates tegemist

kindlasti kuriteoga. Vastustajad ei rõhutanud, et kaebajale ei ole kahtlustust esitatud.

Pressiteatest ja selle pealkirjast nähtub vastupidi, et kahtlustus puudutab kaebajat ja on seotud

kaebajaga. Nt Swedbank Eesti endiste juhtidega seotud rahapesu kahtluse korral toodi juba

pressiteate pealkirjas välja, et kahtlustus puudutab vaid Swedbank Eesti endisi juhte, mitte ei

uurita Swedbank Eestiga seotud rahapesu kahtlust (dtl 432). Erinevalt kaebaja kohta koostatud

pressiteatest on Swedbanki kohta tehtud pressiteade kidakeelne ja rõhutati, et tegemist on vaid

kahtlustusega. Seega on neid erinevalt koheldud. Puuduvad asjaolud, mis piiraksid

vastustajate vastutust. Vastustajad teadsid, mis juhtub, kui avaldatakse teave, nagu oleks

3(13)

3-23-2280

kaebaja näol tegemist petukontoriga. Seega oli kahju tekkimine ettenähtav. Kaebaja on

püüdnud saneerimisega kahju suurust vähendada, kuid kahju on siiski tekkinud ja tõenäoliselt

suureneb veelgi. Selle lõplik suurus selgub saneerimismenetluse lõppedes. Kaebajal puudusid

objektiivsed võimalused kahju ära hoida. Kohustus teavitada ühiskonda kahtlustuse

esitamisest ei saa kaaluda üles isiku õigust edasisele eksisteerimisele. Nt Swedbanki asjas

asuti ajakirjanikku, kes julges sündmust kajastada, kohe hoiatama ja tema suhtes karistamist

nõudma. Kaebaja ei ole osalenud talle kahju tekkimises ja puuduvad ka muud asjaolud, mille

tõttu oleks kahju hüvitamine ebaõiglane. Vastustajad vastutavad solidaarselt VÕS § 1043, §

1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg 2 alusel õigusvastaselt kaebaja majandustegevusse sekkumisega

tekitatud kahju eest.

2.7. Vastustajate esitatud tõenditest nähtuvalt kuulati X.X kahtlustatavana üle 11.11.2020 ja

Y.Y kuulati kahtlustatavana üle 19.11.2020. Vastustajad avaldasid pressiteate enne nende

ülekuulamist, teadmata, mida nad võivad enda kaitseks öelda. Seega ei huvitanud vastustajaid

kahtlustatavate selgitused, vaid põhiline huvi oli sekkuda kaebaja majandustegevusse,

kahjustada tema finantsseisundit ja tekitada eelis tema konkurentidele. Ka süüdistusakt esitati

kohtusse alles pool aastat hiljem. Pressiteates ei kajastatud põhjendatud ja tõendatud kahtlusi,

vaid hüpoteese. Vastustajate esitatud tõenditest ei nähtu X.Xile ja Y.Yle esitatud kahtlustuse

aluseks olevaid asjaolusid. Osa tõendeid on kogutud mitmeid kuid pärast pressiteate

avaldamist. Väide, et sooviti kaitsta mingeid kolmandaid isikuid, on hiljem otsitud õigustus.

Hoiatust mitte tekitada pangajooksul ei ole ametlikus pressiteates ega sellele tuginevates teiste

suuremate meediaväljaannete artiklites kajastatud, ainult ERR-ile antud intervjuus. Lisaks on

hoiatus näiline, sest isikuid kutsuti üles suuremale hoolsusele, et nad vaataksid üle, kuhu ja

miks on nende raha investeeritud. Seega oli tegemist üleskutsega võtta investeeritud raha

välja. Kaebaja ei soovi praeguses menetluses kriminaalmenetlusega paralleelset kontrolli, vaid

kontrolli selle üle, kas 11.11.2020 seisuga oli vastustajatel piisav alus selliste väidete

esitamiseks, nagu pressiteates esitati, ja kas kaebajat koheldi võrdselt teiste isikutega.

2.8. Kaebaja ei saa tõendada negatiivset asjaolu ehk et kaebajale ei oleks sellist kahju

tekkinud, kui vastustajad ei oleks pressiteadet avaldanud ja intervjuusid andnud. Kaebaja on

tõendanud, et novembris 2020 toimusid kaebaja majandustegevuses olulised ja järsud

muutused – uusi investoreid juurde ei tulnud, olemasolevad investorid soovisid oma hoiused

lõpetada ja tegemist oli massiivse hoiuste äravooluga. Muud ajutised raskused kaebaja

majandustegevuses, mida kaebaja kirjeldas saneerimiskavas, ei tekitanud sellist järsku

muutust ja kahju.

2.9. Vastustajad ei ole näidanud, millised meediaväljaanded on nende poolt välja toodut

moonutanud. Meediaväljaanded kajastasid just vastustajate 11.11.2020 pressiteates ja sellega

seotud intervjuudes toodut. Rikuti süütuse presumptsiooni põhimõtet ja väljendati

konkreetseid hinnanguid, et kaebaja on tegelenud oma hoiustajate petmisega, mille

tulemusena on hoiustajate hoiused ohus. Vastustajad rääkisid ERR-ile antud intervjuus kindlas

kõneviisis, et kaebaja on finantspüramiid ja hoiustajate raha on omastatud. X.Xile ja Y.Yle

esitatud kahtlustust saanuks avalikkusele kommenteerida oluliselt neutraalsemalt, nagu tehti

Swedbanki asjas. Vastustajad pidanuks enne avalikkuse teavitamist kaebajaga konsulteerima,

mil viisil ja mis ulatuses avalikkust teavitada, vältimaks või vähendamaks investorite hulgas

paanikat.

2.10.

Võrdlus Swedbanki juhtumiga on põhjendatud. Asjakohatu on viide sellele, et Swed-

bank allub krediidiasutusena Finantsinspektsiooni järelevalvele. See ei andnud alust nende

ebavõrdseks kohtlemiseks. Mõlemal juhul oli tegemist finantsasutusega, kuhu oli paigutatud

erinevate isikute raha, ja mõlema puhul oli pangajooksu tekkimise võimalus tõenäoline. See

pidanuks suunama võimuorganit vastutustundlikule käitumisele. Ka Johanna-Maria Lehtmele

4(13)

3-23-2280

esitatud kahtlustuse osas oldi avalikkuse teavitamisega ettevaatlikud, kuigi ilmselt oli

avalikkusel põhjendatud huvi selle kohta teavet saada.

3. Vastustajad palusid vastuses jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:

3.1. Kriminaalasjas esitatud kahtlustuse kohaselt panid X.X, Y.Y ja Delkona OÜ toime

investeerimiskelmuse. Perioodil 18.06.2018–07.01.2020 tehti Delkona OÜ erinevatelt

pangakontodelt ülekandeid kaebaja osamakse suurendamiseks 250 000 eurost 1 500 000

euroni. Tegelikkuses oli kaebaja osamakse suurendamine näilik, suurendamine tehti oluliselt

väiksemas summas, ülekannete tegemiseks kasutati samu rahalisi vahendeid, mis ei ületanud

29 950 eurot ja mida keerutati erinevate X.Xiga seotud äriühingute pangakontode vahel.

Eesmärgiks oli luua avalikkusele pettuse teel mulje, et kaebaja osakapital vastab seaduses

toodud nõuetele ning kaebaja on likviidne, kasvav ja hoiused on tagatud, samuti eesmärgiga

kaasata uusi hoiuseid ja väljastada suuremas mahus laene. Süüdistuse kohaselt esitati lisaks

valeandmeid kaebaja 2018. a ja 2019. a majandusaasta aruannetes eesmärgiga katta kaebaja

kahjumit ning näidata kasumit. Lisaks esitati X.Xile ja Y.Yle kahtlustus selles, et 2020. a mais

ja juulis teostati X.X korraldamisel kinnisvaratehinguid, mille osapooled olid X.Xi kontrolli

all olevad äriühingud (Transpire OÜ, kaebaja ja Erial Kinnisvara OÜ). Tehingute käigus

soetas Transpire OÜ X.Xi korraldusel kinnistuid ja müüs neid Erial Kinnisvara OÜ-le

soetusmaksumusest mitmekordselt kõrgema hinnaga. Transpire OÜ-le kinnistute eest

tasumiseks võttis Erial Kinnisvara OÜ kaebajalt laene. Tehingute tegelikuks eesmärgiks oli

suures ulatuses raha ühingust välja viimine omastamise eesmärgil. Kaebaja vara omistati

kokku 1 002 960 euro ulatuses. Y.Yt süüdistatakse lisaks selles, et ta esitas kaebaja ja Erial

Kinnisvara OÜ juhatuse liikmena teadvalt kaebajale ja kaebaja audiitoritele kaebaja ja Erial

Kinnisvara OÜ majandusseisu kohta ebaõiget teavet. Süüdistusakt edastati kohtusse

16.05.2021 ning selles esitatud süüdistus ja kirjeldatud asjaolud ei erine suurel määral

11.11.2020 pressiteates ja intervjuus kajastatud kahtlustuse sisust.

3.2. Kaebajale ei ole kriminaalasjas kahtlustust ega süüdistust esitatud ja vastustajad on seda

alati rõhutanud nii 11.11.2020 pressiteates kui ka sellele järgnevatest sõnavõttudes ja

kommentaarides. Vastustajate tegevus ei olnud õigusvastane. Kaebaja puhul oli tegemist

kiiresti kasvava hoiu-laenuühistuga, mille liikmeskond suurenes küllaltki lühikese aja jooksul

märkimisväärselt. Seega oli kaebaja puhul tegemist ühe peamise Eestis tegutseva hoiu-

laenuühistuga ning avalikkusel oli huvi kriminaalasja menetluse toimetamise ning X.Xile ja

Y.Yle esitatud kahtlustuse sisu ja ulatuse osas. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 214

lg-d 1 ja 2 võimaldavad prokuratuuri loal ja määratud ulatuses avaldada avalikkuse huvides

kohtueelse kriminaalmenetluse andmeid, sh menetlusosaliste ringi. Avalikustamise kohustus

tuleb ka avaliku teabe seaduse § 38 lg-st 1. Au ja head nime riivavate haldustoimingute õigus-

pärasuse hindamisel tuleb lähtuda haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 107 ning kahju

hüvitamise vaidluse lahendamisel riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 4 ja VÕS §-dest

1046 ja 1047. Vastustajad pidasid põhjendatuks avalikustada kriminaalasjas kahtlustuse

saanud isikute nimed ja selgitada esitatud kahtlustuse sisu, välistamaks nende isikute süüsta-

mist, keda ei olnud alust seostada võimalike kuritegude toimepanemisega. Vastustajad ei ole

kordagi kutsunud avalikkust üles pangajooksule, vaid vastupidi kutsunud inimesi üles

mõistlikkusele, mitte tekitama pangajooksu ja kohe oma investeeringuid välja võtma, vaid

lihtsalt suuremale hoolsusele ja sellele, et inimesed läheksid ja vaataksid üle selle, kuhu ja

miks on nende raha investeeritud. Seega on ebaõiged ja alusetud kaebaja väited, nagu oleks

vastustajate eesmärk olnud tekitada kaebaja hoiustajate seas paanikat ja seada kahtluse alla

kaebaja usaldusväärsus avalikkuse silmis. Vastustajad on kriminaalmenetluse vältel käitunud

heas usus, täites neile seadusega pandud ülesandeid ja kohustusi. Euroopa Inimõiguste Kohus

on korduvalt möönnud riigi õigust jagada avalikkusele teavet käimasoleva kriminaalmenetluse

kohta, misjuures on lubatav üksnes kirjeldada kuriteokahtlust, mida vastustajad ka tegid.

5(13)

3-23-2280

3.3. X.X ja Y.Y said kahtlustuse sisust teada juba 10.11.2020. Ka kaebaja sai kahtlustuse

sisust teada 10.11.2020, sest tema juhatuse liige tutvus ja allkirjastas läbiotsimise määruse.

Seega ei saanud teave tulla üllatuslikult ja vastustajate tegevust pressiteate esitamisel ei saa

pidada pahatahtlikuks. Põhjendatud kuriteokahtluse on tuvastanud 09.11.2020 ka Harju

Maakohtu eeluurimiskohtunik, andes loa teostada läbiotsimisi. Seega ei ole kahtlustus mitte

ainult vastustajate hinnangul põhjendatud, vaid seda on sarnaselt hinnanud ka kohus. Teabe

olemasolu menetluses ja selle vormistamine tõendina toimub erinevatel aegade ja väga

mahukate vaatluste vormistamine olukorras, mil kogutakse aktiivselt täiendavaid tõendeid, ei

tähenda, et vastustajatel puudus enne lõpliku protokolli koostamist ja allkirjastamist teave,

millele kuriteokahtlus rajada.

3.4. Kahtlustuse ja süüdistuse kontekstis moodustas omastatud summa hinnavahest, mis

kinnistute edasimüümisel Transpire OÜ-lt Erial Kinnisvara OÜ-le tekkis. Süüdistuses on ära

näidatud, et tegelikult ei kasutanud Transpire OÜ saadud hinnavahet enda hüvanguks, vaid see

kanti edasi erinevatele X.Xiga seotud äriühingutele ja osa sellest rahast kulutati talle sõiduki

ostmiseks. Seejuures on tähtsusetu, mida tehti nende kinnistutega hiljem ja mis hinna eest

need saneerimismenetluses müüdi, arvestades, et omastamine oli lõppenud, kui kaebaja vara

pöörati X.Xi ja kolmandate isikute kasuks. Samuti nähtub kaebaja esitatud teabest, et

kinnistute müügist ei ole kaebajale ka käesolevaks hetkeks laekunud kogu summat.

Laenudega ei tagata algset võlakohustust, vaid muid lepinguid.

3.5. Avaliku võimu kandja toiminguna HMS § 106 lg 1 tähenduses tuleb mõista 11.11.2020

pressiteadet ja pressiteate raames antud intervjuusid ja selgitusi tervikuna, mitte ei saa iga

kaebuses viidatud lauset pidada eraldi toiminguks, mille õiguspärasust saaks eraldi hinnata.

Kaebuses toodud väidete puhul on tegemist algselt kriminaalasja kahtlustuses ja seejärel

süüdistuses kajastatud asjaoludega, mis põhinevad menetlejate veendumusel ja kriminaalasjas

kogutud tõenditel. Kuna kaebaja puhul on tegemist isikuga, kellega otseselt seotud isikutele

on kriminaalasjas esitatud süüdistused, on paratamatu, et kaebaja peab paralleelselt kaudselt

taluma kriminaalmenetluse läbiviimist. Kaebaja on oma õiguste kaitseks kaasatud

kannatanuna kriminaalmenetlusse. Käesoleval ajal ei ole võimalik halduskohtumenetluses

lahendada küsimust kaebuses viidatud alusetute ja ebaõigete väidete osas. Kahtlustatavatele

etteheidetud süütegusid kontrollitakse kriminaalmenetluses.

3.6. Võrdlus Swedbanki juhtumiga ei ole asjakohane. Kaebaja on hoiu-laenuühistu, mis ei allu

Finantsinspektsiooni kontrollile ja mille puhul ei kohaldu krediidiasutustele kehtestatud

kõrgemad nõudmised (nt juhtide kompetents, klientide vara tagamine Tagatisfondis jne).

Seega kaebaja hoiustajate puhul said vastustajad soovitada avalikkusele ainsat seaduslikku

võimalust oma vara kaitsta ja enda hoiuse eest ise vastutada läbi aktiivse osaluse kaebaja

toimimises, rõhutades seejuures, et kaebaja ei ole kahtlustatav ja vajadust pangajooksuks ei

ole. Vastustaja ei ole kuidagi väitnud, nagu oleks kaebaja ebausaldusväärne. Kuna esitatud

kahtlustus puudutas otseselt kaebaja ja tema tütarettevõtete juhtivaid isikuid, siis on

arusaadav, et antud tegude valguses mõjutab kriminaalasja menetlemine ka äriühingut kui

tervikut ja nimetatut ei saa vastustajad kontrollida.

3.7. Vastustajad ei ole kaebajale kahju tekitanud. Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-21-

2597 kinnitatud saneerimiskava p 3.1 kohaselt ei ole kaebaja makseraskused seotud valearves-

tuste ega juhtimisvigadega, vaid peamiseks majandusraskuste põhjuseks on ulatuslik usaldus-

kriis, mis algas 2019. a sügisel. Meediaväljaanded hakkasid avaldama kontrollimata infot,

milles viidati mh kaebaja asutajate taustale, kaebajat seostati püramiidskeemiga ja soovitati

kaebajast kui kahtlasest ettevõttest eemale hoida. Eelkirjeldatu tulemuseks oli hoiustajate eba-

õiged järeldused kaebaja ärimudeli jätkusuutlikkuse kohta ning pidevad ja alusetud kaebaja

tegevuse ründamised raskendasid oluliselt koostööd kolmandate isikutega, sh pankadega.

6(13)

3-23-2280

Samuti 2020. a märtsis, kui Eestis kuulutati välja eriolukord seoses Covid-19 viiruse levikuga,

lõpetasid hoiustajad erakorraliselt oma hoiused ja võtsid ennetähtaegselt välja ligi 3 miljonit

eurot. Saneerimiskava kohaselt süvendas usalduskriisi asjaolu, et prokuratuur esitas kahtlus-

tused kaebaja tegevjuhile ja juhatuse liikmele, misjärel levis meediaväljaannetes info, et

inimeste vara põleb ning eksisteerib tegelik ja suur oht, et hoiustajate raha ei ole enam.

Uudistelaine tulemusel sattusid kaebaja liikmed ja hoiustajad esmakordselt paanikasse,

hakates oma hoiuseid ennetähtaegselt tagasi nõudma. Kokkuvõtlikult tõid Covid-19,

usalduskriis ja arvukas hoiuselepingute lõpetamine koosmõjus endaga kaasa massilise

rahaliste vahendite äravoolu ühingust. Käesoleval juhul ei ole võimalik käsitleda vastustajate

tegevust (11.11.2020 pressiteate ja kriminaalmenetluses esitatud kahtlustuse sisu avamist ja

selgituste andmist) osana kaebajale tekkinud varalise kahju põhjusahelast. Õigusrikkumise ja

kahju vahel esineb põhjuslik seos siis, kui kahju poleks ilma õigusrikkumiseta saanud tekkida

(Riigikohtu 10.12.2003 otsus asjas nr 3-2-1-125-03, p 27). Põhjusliku seose tuvastamisel

lähtutakse põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus on hilisema sündmuse põhjuseks

siis, kui ilma esimeseta poleks teist saabunud. Kahju hüvitamise kohustise tekkimiseks ei pea

põhjuslik seos avalduma vahetu seosena õigusvastase teo ja tagajärje (kahju) vahel, vaid võib

seisneda põhjusahelas (sündmuste jadas), mille isik oma kohustuste rikkumisega loob.

Kaebuses kirjeldatud varaline kahju oleks suure tõenäosusega kaebajale saabunud ka ilma

11.11.2020 pressiteate avaldamise ja sellele järgnenud intervjuuta ning seda tõenäoliselt

ainuüksi kriminaalmenetluse toimetamise üldise fakti seisukohalt. Eeltoodu aga ei saa olla

vastustajatele mingil viisil etteheidetav või olla käsitletav õigusvastase tegevusena, kuna

kuriteo asjaolude ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama

kriminaalmenetlust. Kaebaja peab tõendama, et õigusvastase teota ei oleks kahju tekkimisega

lõppenud põhjusahel vallandunud. Kaebaja ei ole seda tõendanud.

3.8. Vastustajatele ei ole võimalik omistada seda, mil viisil kasutasid pressiteate ja intervjuude

sisu või kajastasid nendes sedastatut meediakanalid või -väljaanded. Vastustajatelt ei saa

nõuda sellega arvestamist, et nende pressiteadet või hilisemaid avaldusi võidakse töödelda

pahatahtlikult, sh eesmärgiga jätta kaebajast vale mulje, võtmata arvesse pressiteate ja

intervjuude kui terviku tegelikku sisu. Sellises olukorras saab kaebaja nõuda kahju hüvitamist

vastavatelt meediakanalitelt või -väljaannetelt. Nii 11.11.2020 pressiteatest kui ka peamistest

uudiselõikudest, kus kriminaalasja kahtlustuse sisu ja menetluse toimetamise fakti kajastati,

on selgelt arusaadav, kellele ja millistel alustel kahtlustus esitati.

3.9. Vastustajate tegevus on õiguspärane, kaebajale tekkinud kahju ja vastustajate tegevuse

vahel puudub põhjuslik seos, mistõttu ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud ning kaebus

tuleb jätta rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kaebaja taotleb vastustajatelt õigusvastase tegevusega põhjustatud varalise kahju hüvita-

mist. Kaebaja peab õigusvastaseks 11.11.2020 pressiteate avaldamist, mis sisaldas väidetavalt

ebaõigeid ja alusetuid väiteid ning asjaolusid. Kaebaja arvates põhjustas pressiteate

avaldamine nö pangajooksu, mille tulemusel sattus kaebaja raskesse majanduslikku olukorda

ja kandis kahju. Kahjuks on saamata jäänud tulu (oodatud kasumi mitte teenimine) ja otsene

varaline kahju (saneerimismenetlusega seotud kulud).

5. Õigusvastase tegevusega põhjustatud kahju hüvitamist reguleerib RVastS § 7 lg 1, mis

sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-

õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud

võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil

7(13)

3-23-2280

õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on kahju hüvitamise eeldusteks: 1) avaliku võimu

kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine;

3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju vahel; 5) esmaste

õiguskaitsevahendite ammendatus. Kui kasvõi üks nimetatud tingimustest on täitmata, et

kuulu kahju RVastS § 7 lg 1 järgi hüvitamisele.

6. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et praegusel juhul oli tegemist haldusmenetluse toiminguga

(HMS § 106 lg 1). Pressiteadet ei avaldatud kriminaalmenetluse eesmärkide saavutamiseks,

vaid avalikkuse teavitamiseks, sest avalikkusel oli selle menetluse vastu suur huvi.

Vastustajad on avaliku võimu kandjad ning nende ja kaebaja kui pressiteatest puudutatud isiku

vahel on avalik-õiguslik suhe.

7. Pressiteate avaldamine on toiming HMS § 106 lg 1 tähenduses. HMS § 107 lg 1 järgi

peab toiming olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult

siis, kui selleks on seaduslik alus. Sama paragrahvi lg 2 järgi määrab haldusorgan toimingu

sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra oma äranägemisel, järgides

kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid.

8. Riigikohus selgitas 12.06.2012 otsuses asjas nr 3-3-1-3-12 (p 20), et põhiõigusi riivav

haldustoiming saab olla õiguspärane üksnes juhul, kui see tugineb seaduses sätestatud õigus-

likule alusele, on kooskõlas menetlus- ja materiaalõigusega ning on demokraatlikus

ühiskonnas vajalik, st proportsionaalne.

9. Seaduslik alus kohtueelse kriminaalmenetluse kohta teabe avaldamiseks tuleb KrMS §-st

214. KrMS § 214 lg 1 sätestab, et kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üksnes

prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses ning sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud

tingimustel. Sama paragrahvi lg 2 järgi on kohtueelse menetluse andmete avaldamine lubatud

kriminaalmenetluse, avalikkuse või andmesubjekti huvides, kui see ülemäära: 1) ei soodusta

kuritegevust ega raskenda kuriteo avastamist; 2) ei kahjusta Eesti Vabariigi või

kriminaalmenetluse huve; 3) ei sea ohtu ärisaladust ega kahjusta juriidilise isiku tegevust; 4)

ei kahjusta andmesubjekti ega kolmandate isikute õigusi, eriti eriliiki isikuandmete

avaldamise puhul.

10. Kuna pressiteate avaldasid PPA ja prokuratuur koos, siis on täidetud tingimus, et avalda-

miseks peab olemas olema prokuratuuri luba, kes peab kindlaks määrama teabe avaldamise

ulatuse. Samuti on täidetud tingimus, et pressiteate avaldamine oli avalikkuse huvides. Arves-

tades kaebaja klientide hulka, keda kaebaja esitatud andmetel oli 2020. a seisuga 1679 ja kelle

õigusi või huve uuritav kuritegu tõenäoliselt kahjustas, saab jaatada avalikkuse suurt huvi

kriminaalmenetluse vastu. Avaldamine ei soodustanud kuritegevust, ei raskendanud kuriteo

avastamist ega kahjustanud riigi või kriminaalmenetluse huve. Tegemist ei olnud andmekaitse

reeglite rikkumisega. Pooled vaidlevad selle üle, kas avaldamine kahjustas juriidilise isiku, st

kaebaja tegevust ja/või tema õigusi.

11. 11.11.2020 PPA veebilehel avaldatud pressiteade2 (dtl 380-381; kaebuse lisa 5) kandis

pealkirja „Keskkriminaalpolitsei uurib hoiu-laenuühistuga ERIAL seotud investeerimis-

kelmuse ja omastamise kahtlust“. Selle sisu oli järgmine:

„Teisipäeval, 10. novembril peeti kinni kolm hoiu-laenuühistuga ERIAL seotud inimest,

keda kahtlustatakse investeerimiskelmuses ja omastamises. ERIALi asutajat

kahtlustatakse ka PPA sisekontrollibüroo töötajale altkäemaksu andmises.

2 https://www.politsei.ee/et/uudised/keskkriminaalpolitsei-uurib-hoiu-laenuuehistuga-erial-seotud-

investeerimiskelmuse-ja-omastamise-kahtlust-1838.

8(13)

3-23-2280

Investeerimiskelmus seisneb kahtlustuse kohaselt selles, et ERIALi omakapitali näidati

avalikkusele suuremana kui see tegelikult oli ning seeläbi anti klientidele valeinfot hoiu-

laenuühistu tegelike rahatagatiste kohta. Investeerimiskelmuse toimepanemises kahtlusta-

takse hoiu-laenuühistu ERIAL asutaja Iljad (34), praegust juhatuse liiget Danielat (40)

ning Delkona OÜd.

Ilja, Daniela ja ERIALiga lepingulises suhtes oleva äriühingu Transpire OÜ juhatuse

liige Daniel (33) omastasid kahtlustuse kohaselt kinnisvaratehinguid kasutades suures

ulatuses hoiu-laenuühistu valduses olevat raha. Omastamisele kaasaaitamises

kahtlustatakse ERIALi töötajat Sofjat (33). Esialgsetel andmetel tekitati omastamisega

ERIALi hoiustajatele kahju üle 1 miljoni euro.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Leho Laur selgitas, et hoiu-laenu-

ühistu lepingu sõlmimisel allkirjastasid inimesed volituse, millega andsid juhatuse liikme-

tele kontrolli oma raha üle. „Menetluses kogutud andmete kohaselt ei tegutsenud juhatus

hoiustajate huvides. Silmas peeti ERIALi asutaja, Ilja, ärilisi huvisid. Osa hoiustajate

raha paigutati temaga seotud ettevõtetesse, seda mitte investeerimiseks, vaid omastamise

eesmärgil. Hoiustajatele tasuti intresse uute hoiustajate sissemaksete arvelt,“ kirjeldas

Laur.

Kahtlustuse kohaselt andis Ilja altkäemaksu Politsei- ja Piirivalveameti

sisekontrollibüroo ametnikule, kes peeti kaitsepolitsei ametnike poolt samuti kinni.

Kahtlustuse kohaselt lubas ametnik vastutasuks altkäemaksu eest osutada Iljale teeneid.

Ametnik esitas lahkumisavalduse, millega ta politseiteenistusest vabastatakse.

Altkäemaksu andmist ja võtmist uurib Kaitsepolitseiamet. Prokuratuur taotleb Ilja ja

ametniku vahistamist.

Riigiprokurör Sigrid Nurm tõi välja, et ERIALi juhid kahjustasid kõigi heausksete

hoiustajate usaldust. „Hoiu-laenuühistut ei saa võrrelda pangaga. Ühistud on loodud

liikmete aktiivse tegevuse koondamiseks ning liikmetel on kohustus seista ühingu hea

käekäigu eest. Sarnaselt pangale ei kontrolli Finantsinspektsioon hoiu-laenuühistute

tegevust ning seetõttu eeldab investeerimine liikmete enda aktiivset panust ja

rahakasutuse kontrolli. Paraku näeme, et paljud liikmed on volitanud teisi hoiu-

laenuühistu liikmeid või juhatuses olevaid inimesi oma vara kasutamise üle otsustama.

Praegusel juhul on liigne usaldus ja otsustusõiguse käest andmine liikmed halba seisu

pannud, sest volitatud inimesed on kahtlustuse kohaselt lähtunud investeerimisotsuseid

tehes eelkõige isiklikest huvidest.“

„Paneme kõigile ERIALi aga ka teiste hoiu-laenuühistute liikmetele südamele, et nad

enda investeeringute käekäigu üle ise otsustaksid ning hoolega mõtleksid, keda ja mis

ulatuses on nad volitanud enda rahaga tehinguid tegema. Volikiri ei ole pelgalt

formaalne paber, vaid annab volitatud isikule laialdased õigused tehingute tegemisel ja

hilisemalt on väga keeruline tõendada, et teatud tehingute tegemiseks ei olnud volitatul

õigust,“ lisas Nurm.

Menetlust viivad riigiprokuratuuri juhtimisel läbi keskkriminaalpolitsei ja kaitsepolitsei

ametnikud.“

12. Kaebaja heidab vastustajatele ette seda, et avaldatud pressiteade jättis kaebajast mulje kui

ebausaldusväärsest pettuseprojektist. Kaebaja hinnangul näitasid seda pressiteates olevad järg-

mised laused:



„ERIALi omakapitali näidati avalikkusele suuremana kui see tegelikult oli ning

seeläbi anti klientidele valeinfot hoiu-laenuühistu tegelike rahatagatiste kohta.“;



„Hoiustajatele tasuti intresse uute hoiustajate sissemaksete arvelt.“;

9(13)

3-23-2280



„Esialgsetel andmetel tekitati omastamisega ERIALi hoiustajatele kahju üle 1 miljoni

euro.“;



„Menetluses kogutud andmete kohaselt ei tegutsenud juhatus hoiustajate huvides.

Silmas peeti ERIALi asutaja, Ilja, ärilisi huvisid. Osa hoiustajate raha paigutati

temaga seotud ettevõtetesse, seda mitte investeerimiseks, vaid omastamise

eesmärgil.“;



„Praegusel juhul on liigne usaldus ja otsustusõiguse käest andmine liikmed halba

seisu pannud, sest volitatud inimesed on kahtlustuse kohaselt lähtunud

investeerimisotsuseid tehes eelkõige isiklikest huvidest“;



„ERIALi juhid kahjustasid kõigi heausksete hoiustajate usaldust.“.

13. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kahtlustust ega süüdistust ei esitatud kaebajale, vaid temaga

seotud isikutele – X.Xile (kaebaja asutaja ja töötaja, kriminaalmenetluses kogutud andmete

kohaselt kaebaja tegelik juht) ja Y.Yle (kaebaja juhatuse liige). Vaidlusaluse pressiteate järgi

kahtlustati ka kaebaja töötajat Sofjat, kuid Harju Maakohtu 15.01.2024 otsuses asjas nr 1-21-

35033 teda süüdistatavate hulgas ei ole. Z.Z oli Transpire OÜ juhatuse liige. Mõlemad said

süüdistuse ja mõisteti maakohtu jõustumata otsusega süüdi omastamises.

14. Praeguse kaebuse on esitanud ainult kaebaja, mitte temaga seotud isikud, kellele süüdis-

tused esitati. Seda arvestades hindab kohus vaid seda, kas vastustajate poolt kaebaja kohta

info avaldamine oli õiguspärane. Teiste isikute õigusi riivava info avaldamine ei ole praeguse

vaidluse ese ja kaebaja ei saa esitada kaebust nende isikute õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg

1). Kaebaja on ajanud segamini enda ja temaga seotud isikute õigused. Kaebaja etteheited

kriminaalmenetluse läbiviimise osas (ebapiisavad tõendid kahtlustuse ja süüdistuse

esitamiseks, tõendite dokumenteerimise ja kogumise aeg, kahtlustatavate ülekuulamise aeg,

kahtlustuse tutvustamine) saavad rikkuda süüdistatavate, mitte kaebaja õigusi. Kaebaja ei ole

oma rollist aru saanud ja samastab end süüdistatavatega. Kaebaja on vastupidi kriminaalasjas

kannataja, keda süüdistatavad kasutasid süüdistuse kohaselt ära oma kuritegelike eesmärkide

saavutamiseks. Kriminaalmenetlus toimus mh kaebaja huvides, et kaitsta tema varalisi õigusi.

Hoiu-laenuühistu tegutseb liikmelisuse alusel (hoiu-laenuühistu seaduse (HLÜS) § 5 lg 1)

ning hoiu-laenuühistu peamine ja püsiv tegevus on oma liikmetega tehingute tegemine (HLÜS

§ 6 lg 1). Seega peavad kaebaja huvid samastuma tema liikmete huvidega, mitte tema

juhtorganite liikmete huvidega, mida kaebaja püüab praeguses menetluses kaitsta.

15. Samuti selgitab kohus, et halduskohtu pädevuses ei ole kriminaalmenetlust läbi viia ega

kriminaalmenetluse läbiviimise üle järelevalvet teostada, sh kriminaalmenetluse toimingute

õiguspärasust hinnata või kriminaalmenetluses kogutud tõendite asja- ja ajakohasust ning

piisavust hinnata. Seda on pädev tegema vaid kriminaalkohus. Halduskohtu pädevuses on

hinnata vaid haldusmenetluses tehtud toiminguid.

16. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, nagu oleks viidatud pressiteates rikutud süütuse

presumptsiooni põhimõtet. Nii pressiteate pealkirjas kui ka sisu osas on korduvalt välja

toodud, et tegemist on kahtlustusega. Teksti sees kasutatakse sõnu „kahtlustama“ ja

„kahtlustus“ kokku 9 korral, peakirjas 1 korral. Lisaks kasutatakse fraase „esialgsetel

andmetel“ ja „menetluses kogutud andmete kohaselt“, mis näitavad, et tegemist ei ole veel

lõplikult väljaselgitatud tõega. Lõpliku tõe peab välja selgitama kriminaalkohus. Kohus

nõustub vastustajatega, et põhjendatud ei ole lähtuda üksikutest kontekstist välja rebitud

lausetest, vaid lähtuda tuleb pressiteate tekstist tervikuna, millest on selgelt aru saada, et

tegemist oli kahtlustusega.

3 Kohtu poolt kohtute infosüsteemist asjale juurde võetud dokument „Maakohtu otsus“. Maakohtu otsus on edasi

kaevatud ringkonnakohtusse. Apellatsioonimenetlus on pooleli.

10(13)

3-23-2280

17. Teiseks on kohtu hinnangul pressiteatest selgelt aru saada, et kahtlustust ei esitatud

kaebajale. Tekstis viidatakse selgelt sellele, et kinni peeti ja kahtlustus esitati kaebajaga seotud

isikutele (asutaja, juhatuse liige, juhid, juhatus, töötaja, lepingupartner) ning et kaebaja oli

objekt, mida kuriteo toimepanemiseks ära kasutati („Eriali omakapitali näidati“, mitte „Erial

näitas omakapitali“). Ebaõigeks ei saa pidada pressiteate pealkirjas välja toodud fraasi „hoiu-

laenuühistuga Erial seotud investeerimiskelmuse ja omastamise kahtlus“. Sellega ei

väljendata, nagu oleks investeerimiskelmuse ja omastamiseks pannud toime kaebaja, vaid et

need süüteod on temaga seotud. Praegusel juhul pandi etteheidetavad süüteod toime kaebaja

kaudu tema valduses olnud varasid kasutades ja tema juhtide poolt, seega on seos kaebajaga

olemas.

18. Seda, kas esitatud kahtlustused/süüdistused on tõendatud, peab otsustama

kriminaalkohus. Seda ei ole pädev tegema halduskohus. Halduskohus ei saa hakata

kriminaalkohtuga paralleelselt hindama süüdistuse põhjendatust ja selle aluseks olevaid

tõendeid. Seepärast jätab kohus hindamata, kas kaebaja omakapitali näidati õiges suuruses ja

kas kaebaja klientidel oli rahatagatiste kohta olemas õige info, kas kaebajale ja/või tema

liikmetest hoiustajatele tekitati kahju ja kas kahtlustatavad kahjustasid hoiustajate huve.

Pressiteatest nähtub, et tegemist oli kelmuse kahtlusega. Järelikult oli arusaadav, et need

asjaolud vajasid veel kohtuliku kontrolli läbimist. Maakohtu jõustumata otsusest nähtub, et

süüdistatavatele esitati sellekohased süüdistused ja need olid maakohtu hinnangul tõendatud,

seega ei saa asuda seisukohale, et pressiteates esitati alusetuid ja teadvalt ebaõigeid väiteid.

19. KrMS § 214 lg-st 1 tuleneb, et kohtueelse menetluse andmeid võis, mitte ei pidanud tingi-

mata avaldama. Andmete avaldamine oli prokuratuuri kaalutlusotsus. HMS § 4 lg 2 järgi tuleb

kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üld-

põhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HKMS § 158 lg

3 järgi kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu

õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite

järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust.

Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust

haldusorgani eest.

20. Seega ei kontrolli kohus, kas pressiteate avaldamine oli otstarbekas. Samuti ei teosta

kohus kaalumist vastustajate eest. Küll aga saab kohus kontrollida kaalumisvigade puudumist.

21. Ilmselgelt tuli kohtueelse kriminaalmenetluse kohta andmete avaldamisel kaaluda

kaebaja, kahtlustuse saanud isikute ja avalikkuse huve. Pressiteate avaldamine näitab, et

vastustajad pidasid avalikkuse huvi kriminaalmenetluse vastu kaalukamaks. Kohtu arvates ei

ole vastustajad teinud siinkohal ilmselget kaalumisviga. Olukorras, kus tuhanded isikud olid

paigutanud oma vara ühistusse, kelle tegevuse üle ei toimu krediidiasutustega sarnast

kontrolli, kelle tegevust reguleeriv õigus on krediidiasutusi reguleerivast õigusest tunduvalt

hõredam ja kellelt ei nõuta krediidiasutustega sarnaseid tagatisi, saab avalikkuse suurt huvi

ühistu tegevuse vastu pidada põhjendatuks. Kuna ühistusse paigutatud varast ilmajäämine on

tunduvalt lihtsam võrreldes vara paigutusega krediidiasutusse, peab avalikkusel olema

juurdepääs teabele, mille alusel ühistu tegevuse õiguspärasuse ja usaldusväärsuse kohta

arvamus kujundada ning ise oma õigusi kaitsta, tehes kaalutletud finantsotsuseid. Hoiustajate

õigusi või huve kahjustada võivat rikkumist ei saa menetleda avalikkuse eest varjatult. See ei

võimalda edasisi rikkumisi ja õiguste kahjustamisi vältida (isikud ei tunne võimalikke ohte ära

ega oska neid vältida) ega anna isikutele võimalust kahjusid minimeerida ja oma õiguste

kaitseks meetmeid tarvitusele võtta. Samuti devalveeriks see riigi õigus- ja finantssüsteemi

usaldusväärsust. Kaebaja huvi ettevõtlusega tegeleda ei ole kaalukam tema hoiustajate huvist

kaitsta oma varalisi õigusi.

11(13)

3-23-2280

22. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et pressiteate eesmärgiks oli tekitada nö

pangajooks ja kaebaja tegevus lõpetada. Uurimisorganitel ei saa olla mingit isiklikku huvi

selle vastu, millised hoiu-laenuühistud turul tegutsevad. Uurimisorganite kohustuseks on

võimalusel ennetada süütegude toimepanemist ja uurida toimepandud süütegusid.

Uurimismenetluse läbiviimist ja süüteo toimepanijate vastutusele võtmist ei saa käsitleda

majandustegevusse õigusvastase sekkumisena. Kaebaja väited uurimisorganite tegutsemisest

konkurentide huvides on otsitud ja ebausutavad.

23. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et pressiteade kutsus hoiustajaid üles pangajooksule.

Pressiteade ei kajasta ühtegi soovitust hoiused kaebaja juurest välja võtta. Pressiteates

manitseti kõiki (mitte üksnes kaebaja) hoiustajaid olema investeerimisel ettevaatlikud ja

mõtlema läbi teisele isikule antud volituse põhjendatus. Tegemist on asjakohase ja

põhjendatud hoiatusega igasuguses tegevuses, mitte üksnes suhtlemisel kaebajaga. Seda, et

inimesed on liialt usaldavad ega vaevu allkirjastamisel dokumente läbi lugema, võib pidada

igapäevaseks nähtuseks ning see lihtsustab õigusrikkumiste toimepanemist. Uurimisorganite

kohustuseks on mh ennetada süütegude toimepanemist. Ennetustegevuse üheks osaks on

inimeste teavitamine neid varitsevatest ohtudest ja kuritegevuses kasutatavatest skeemidest.

Maakohtu otsusest nähtub, et kaebaja klientide poolt antud laiaulatuslikud volitused

võimaldasid kaebaja juhtidel rikkumisi toime panna.

24. Lisaks ei ole kaebaja tõendanud, et vastustajate pressiteade oleks põhjustanud kaebaja

väidetud pangajooksu. Pangajooks on olukord, kus suur hulk panga kliente viib korraga oma

raha või muud varad krediidiasutusest välja4. Kaebuse lk-l 12 toodud esimene graafik (dtl

231) näitab, et kaebaja klientide juurdekasv hakkas vähenema juba 2019. a sügisel ja jõudis

üsna minimaalsele tasemele juba 2020. a kevadel. Kliendid on lahkunud kaebaja juurest alates

2018. a sügisest. 2020. a sügisel lahkunud klientide arv (alla 20) on üsna väike võrreldes

eelmistel kuudel lisandunud klientidega (igakuiselt mitmekümned kliendid, algusaastatel üle

saja kliendi kuus). Kaebaja selgituste kohaselt oli tal 2020. a seisuga 1679 klienti. Seda

arvestades ei saa 20 kliendi lahkumist pidada oluliseks. Seega ei tõenda viidatud graafik, et

kliendid oleksid hakanud pärast pressiteate avaldamist massiliselt kaebaja juurest lahkuma.

Lahkunud klientide arv on püsinud aastaid üsna stabiilsel tasemel. Lisanduvate klientide arvu

vähenemine võib näidata, et kaebaja oli saavutanud oma turuosa. Pigem näitab asjaolu, et

kaebaja ei suutnud 20 kliendi nõudeid täita ja jäi majanduslikesse raskustesse, seda, et tema

tagatised ei olnud piisavad. Vastupidist ei tõenda ka kaebuse lk-l 12 olev teine graafik. Sellest

nähtub, et sõlmitud hoiuselepingute maht hakkas vähenema 2019. a sügisest ja vähenes järsult

juba 2020. a aprillis. Teine vähenemise periood sai alguses 2020. a suvel. Hoiuselepingute

ülesütlemine on hakanud järjest kasvama alates 2019. a kevadest ning saavutanud tipud juba

2020. a kevadel ja suvel. Seega ei saa ei klientide arvu ega hoiuselepingute vähenemises

süüdistada vastustajaid.

25. Pealegi nähtub maakohtu jõustumata otsusest, et kaebaja majanduslik olukord ei olnud

tegelikkuses selline, nagu avalikkusele näidati. Kaebaja juhid tegid mitmeid näilikke

tehinguid, mis pidid näitama kaebaja tegevust kasumlikuna, tegelikult aga varjasid kahjumit.

Kaebaja praegune kehv majanduslik seis on seda arvestades tingitud ühelt poolt sellest, et

pärast süüdistuse saanud juhtide eemaldamist kaebaja juhtimiselt on tuvastatud kaebaja tegelik

finantsiline olukord, teiselt poolt sellest, et süüdistuse saanud juhid on kaebaja ja tema

klientide vara süüdistuse kohaselt oma kasuks pööranud.

26. Kaebaja etteheited pressiteate avaldamise aja kohta ei ole põhjendatud. KrMS ei keela

avaldada teavet kriminaaluurimise kohta enne kahtlustatavate ülekuulamist. Kohtu arvates on

eluliselt usutav, et kahtlustuse esitamise ajaks oli uurimisorganitel olemas piisavalt teavet

4 Vt https://et.wikipedia.org/wiki/Pangajooks.

12(13)

3-23-2280

uuritava süüteo kohta, et avalikkusele teavet avaldada. Vastasel korral puudunuks alus

kahtlustust esitada. Pole oluline, millised konkreetsed tõendid olid selleks hetkeks kogutud või

protokollitud. Maakohtu otsusest nähtub, et süüdistatavatele esitati süüdistus samadel

asjaoludel, mida kajastati ka pressiteates, ning maakohus luges süüdistuse tõendatuks. Seega

ei saa asuda seisukohale, nagu oleks pressiteate esitamisel tuginetud vaid tõendamata

oletustele. Isegi kui pidada pressiteate avaldamist kahtlustuse esitamise ajal ennatlikuks, oleks

kaebajale kaasnenud paratamatult samasugused tagajärjed ka olukorras, kus pressiteade oleks

avaldatud pärast kaebaja juhtidele süüdistuse esitamist või nende süüdimõistmist.

Kohtulahendid on avalikud ning varem või hiljem oleks teave kaebaja juhtidele ette heidetud

süütegudest avalikkuse ette jõudnud. Ka neil juhtudel oleks vähemalt osa kaebaja klientidest

oma lepingud lõpetanud ja hoiused välja võtnud. Seega ei olnud kaebajale kaasnenud

tagajärjed tingitud vastustajate poolt pressiteate avaldamisest, vaid tema juhtide tegevusest.

27. Klientide usaldamatust kaebaja vastu ei põhjustanud uurimisorganid, vaid kaebaja juht-

organite liikmed, kes panid süüdistuse kohaselt kaebaja kaudu toime süütegusid, mis kahjus-

tasid klientide õigusi ja huve. Vastustajaid on ebaõige süüdistada selles, et nad teavitasid

kaebaja kliente nende õiguste ja huvide võimalikust kahjustamisest kaebaja juhtorganite poolt.

28. Kohus ei näe, et kaebajat oleks koheldud Swedbank Eestiga võrreldes kuidagi

ebavõrdselt. Nii vaidlusaluses pressiteates kui ka Swedbank Eesti kohta avaldatud artiklis (dtl

432-434) on ühtmoodi korratud, et tegemist on kahtlustuse esitamisega. Mõlema artikli

pealkirjast on arusaadav, et tegemist on kahtlustusega. Erinevalt kaebaja kohta avaldatud

artiklist, kus ei ole tehtud etteheiteid kaebajale, on Swedbanki kohta käivas artiklis välja

toodud, et kahtlustus on esitatud ka Swedbank Eestile. Nii Swedbanki kui kaebaja kohta

artikli avaldamine oli põhjendatud ja lubatav. Prokuratuuri tegevus, millega soovi

ajakirjanikke Swedbanki kohta käiva artikli avaldamise eest trahvida, tunnistati

õigusvastaseks5. Seda arvestades ei ole põhjust ka kaebaja kohta pressiteate avaldamist pidada

õigusvastaseks.

29. Neil põhjustel leiab kohus, et vastustajate tegevus oli õiguspärane. See välistab kaebaja

taotletud kahju hüvitise väljamõistmise. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.

30. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustajad ei ole esitanud nende menetluskulusid tõendavaid dokumente

ega taotlenud nende menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, seepärast tuleb vastustajate

võimalikud menetluskulud jätta nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

5 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Artikkel“.

13(13)