3-24-1854/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1854

Haldusasi

Xi kaebus Eesti Töötukassa 29.04.2024 otsuse nr

TVH/24/016420, Eesti Töötukassa 30.04.2024 otsuse nr

TVT/24/022189 ja 07.06.2024 vaideotsuse nr VO/24/1280

tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata

kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Helle

Rebane

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 02.12.2024 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 22.04.2024 Eesti Töötukassale töövõime hindamise ja töövõimetoetuse

määramise taotluse.

2. Eesti Töötukassa tuvastas 29.04.2024 otsusega nr TVH/24/016420, et kaebajal on osaline

töövõime. Töövõime vähenemise kestus on 5 aastat alates 30.06.2024 – 29.06.2029 (digitaalse

kohtutoimiku lehekülgedel (dtl) 51-54). Otsuse põhjendused on järgmised.

2.1. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 p 2 kohaselt on isikul osaline töövõime, kuna isiku

töötamine on tematerviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid,

nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud.

2.2. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Taotlejal on mõõdukas

tegutsemispiirang teabeedasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrvade

haigusseisund. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise

valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired, kõrvade haigusseisund ning

lugemishäire. Taotlejal on mõõdukad tegutsemispiirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise

valdkonnas ning suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired.

3-24-1854

2.3. Taotleja kirjeldatud piirangud muude tervisehäirete osas on arvestatud teabe edasiandmise ja

vastuvõtmise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, suhtlemise ning õppimise ja tegevuste

sooritamise valdkondi hinnates.

2.4. Taotleja kuulmisteravus on langenud, heliallika lokaliseerimine ja heli lateraliseerimine

raskendatud, seetõttu on piiratud ohutu ringiliikumine, suuliste sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel

ja sidevahendite kasutamine. Abivahendina kasutab ühte kuuldeaparaati, sest kahega tekib

peavalu. Taotleja intellektuaalsed võimed on piiripealsed, kognitiivsed võimed, tahteaktiivsus ja

vaimne energiaalanenud, mälu, tähelepanu ning mõtlemise kiirus häirunud, esineb

meeleolulangus, ärevuse tõus, motivatsioonipuudus, unehäired. Suuri probleeme valmistab

kirjaliku kõne mõistmine, mistõttu on piiratudigapäevatoimingute tegemine, keeruliste oskuste

õppimine, teise keele omandamine, probleemide lahendamine ja otsustamine. Vajab

igapäevatoimingutes suunamist ja kõrvalabi. Mõtlemise häirituse, sundmõtete ja -käitumise

esinemise, emotsioonide kõikumise, ärevuse tõusu ning stressitaluvuse ja kohanemisvõime

alanemise tõttu on piiratud stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek. Mõtlemise ja

intellektuaalsete võimete häirituse ning ärevuse tõttu on piiratud inimestega suhtlemine ja

sotsiaalsete normide järgimine. Suhtlemisega kaasneb ärevuse tõus, vajab sageli kõrvalabi.

2.5. Taotlejale sobib enam kindel ja stabiilne elurütm. Arvestades taotleja tervisekahjustuse

iseloomu, on tema töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv.

3. Eesti Töötukassa

määras

30.04.2024 otsusega nr TVT/24/022189

kaebajale

töövõimetoetuse alates 30.06.2024 – 29.06.2029 (dtl 55-57), võttes aluseks Eesti

Töötukassa29.04.2024 otsuse nr TVH/24/016402 töövõime hindamise kohta ja kaebaja

22.04.2024 esitatud avalduse. Töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on 11,7249 eurot.

4. Kaebaja esitas 09.05.2024 Eesti Töötukassale vaide.

5. Eesti Töötukassa pikendas vaide läbivaatamise tähtaega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 84

lg 2 alusel kuni 18.06.2024 seoses vaides esitatud asjaolude täiendava selgitamise vajadusega.

6. Eesti Töötukassa jättis 07.06.2024 vaideotsusega nr VO/24/1280 kaebaja vaide

rahuldamata (dtl 10-18). Vaideotsuse põhjendused on järgmised.

6.1. TTO ekspertarst analüüsis veelkord vaide esitaja terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud

asjaolusid, ning jääb oma esialgse eksperdiarvamuse juurde – vaide esitajal on osaline töövõime,

kestusega 5 aastat. Eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime

hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige.

Terviseandmed ei kinnita, et vaide esitajal oleks töötamine täiesti välistatud. Vaide esitaja

terviseseisund mõjutab tema igapäevategevusi ja töötamist, kuid objektiivsed terviseandmed ei

kinnita vaideesitaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis tingiksid metoodika kohaselt puuduva

töövõime.

6.2. Piirang liikumise valdkonnas ohutul ringiliikumisel on hinnatud kergeks. Kuulmislanguse

tõttu on vaide esitajal kergelt piiratud ohutu ringiliikumine. Kuuldeaparaati kasutab vaid ühes

kõrvas. Piirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas teabe vastuvõtmisel on hinnatud

mõõdukaks. Vaide esitajal on raskendatud suuliste sõnumite vastuvõtmine ja sidevahendite

kasutamine kuulmisfunktsiooni languse tõttu. Vaide esitaja kasutab ühte kuuldeaparaati, kuna

kahega tekivad peavalud. TIS-is puuduvad andmed seisundi olulise süvenemise kohta.

6.3. Piirangud tegevuste õppimisel ning tegevuste alustamisel ja lõpetamisel on hinnatud

mõõdukateks. Vaide esitajal on mälufunktsioonide ja kognitiivsete võimete alanemise ning

piiripealsete intellektuaalsete võimete tõttu piiratud teise keele omandamine, keeruliste oskuste

õppimine, probleemide lahendamine ja otsustamine. Vaide esitaja tähelepanufunktsioonid ja

mõtlemise kiirus on eakaaslastest aeglasemad. Suuri probleeme valmistab vaide esitajale ka

kirjaliku kõne mõistmine. Psühhiaatri hinnangul esineb vaide esitajal tahteaktiivsuse ja meeleolu

langus. Depressiooni ei ole vaide esitajal diagnoositud. Retseptikeskuse andmetel vaide esitaja

talle määratud antidepressantravi regulaarselt ei tarvita. Terviseandmetes puuduvad viited raskete

piirangute esinemise kohta. Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonda hinnates on arvestatud

2(17)

3-24-1854

ka piiranguid, mida vaide esitaja on kirjeldanud muutustega kohanemise ja ohu tajumise

valdkonnas väljakäimise osas. Tahteaktiivsuse langusega seotud piiranguid on arvestatud

õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna hindamisel.

6.4. Piirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas muutustega toimetulekul on

hinnatud mõõdukaks. Vaide esitajal on piiratud kohanemisvõime isiksushäire ja

emotsionaalselabiilsuse tõttu. Piirangud suhtlemise valdkonnas suhtlemisega hakkamasaamisel ja

kohasel käitumisel on hinnatud mõõdukateks. Vaide esitajal on piiratud võõrastega

kontakteerumine ning ametlikud ja sotsiaalsed suhted. Suhtlemisega kaasneb vaide esitajal ärevuse

tõus ning ta vajab selleks sageli kõrvalabi. Vaide esitaja mõtlemise funktsioonid on häiritud ja

intellektuaalsed funktsioonid kergelt alanenud, mistõttu on tal kohane käitumine mõnevõrra

raskendatud. Piiratud on ka suhete loomine ja suhtlemisel sotsiaalsete normide täitmine.

Psühhiaatri epikriisi kohaselt käitub vaide esitaja lapsemeelselt. TIS-is puuduvad andmed kohase

käitumisega seotud täielikupiirangu esinemise kohta.

6.5. Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega

kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondi hinnates on arvestatud ka piiranguid, mida

vaide esitaja on kirjeldanud muude tervisehäirete osas (5.0 igapäevased peavalud, missuurendavad

stressi, uneprobleemid, raske uinuda vahel kuni kella viieni hommikul, öösiti, kui on üleval, siis

stressitase tõuseb). Vaide esitaja emotsioonide funktsioonide häiret on arvestatudvaimse

võimekuse valdkondade hindamisel. Kuuldeaparaadiga seotud peavalusid on arvestatud

teabevahetuse valdkonnas.

6.6. Vaide esitaja on töötanud autojuht kullerina ning omab ka kehtivat juhiluba. Peale

kuulmislanguse teisi kehalisi piiranguid vaide esitajal ei esine. Vaide esitajal esinevad küll

piirangud, mis on seotud kuulmislangusega ja vaimse võimekuse langusega, kuid piirangud ei ole

väljendunud sedavõrd, et oleks tuvastatav puuduv töövõime. Kokkuvõtvalt on vaide esitaja

töövõime osaline, kestusega viis aastat, kuna piirangud, mis on seotud kuulmislangusega

tõenäoliselt püsivad kujunenud struktuursete muutuste tõttu. Vaide esitaja töövõime täielik

taastumine järgneva viie aasta jooksul ei ole tõenäoline.

6.7. Vaide esitaja töövõimet toetab regulaarne liikumine, kehakaalu langetamine ja regulaarne

psühhoteraapia. Vaide esitaja on noor inimene, kellel esinevad vaimse võimekuse valdkondades

mitmed piirangud ning kes vajab suunamist, nõustamist ja toetust sobiva töökoha ja ameti

leidmiseks. Vaide esitajale ei sobi head kuulmisfunktsiooni ja rohket suhtlemist eeldavad tööd,

öötöö ning vastutusrikas ja kiiret tegutsemist eeldav töö. Sobib pigem omaette lihtsam

osakoormusega töö.

7. Kaebaja esitas 20.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 29.04.2024

otsuse nr TVH/24/016420, Eesti Töötukassa 30.04.2024 otsuse nr TVT/24/022189 ja 07.06.2024

vaideotsuse nr VO/24/1280 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja

taotlus uuesti läbi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

8. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsused ei vasta kaebaja terviseseisundile ega töövõimele.

Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.

8.1.

Kaebajale määrati osaline töövõime, kuid kaebaja sooviks on puuduva töövõime

tuvastamine. Kaebajal on puuduv töövõime, sest tal on suured probleemid tervisega.

8.2.

Kaebaja toob välja, et vaidlustatud töövõime hindamise otsuses ei ole arvestatud tema

terviseprobleemidega. Kaebajal on kõrvakuulmisega probleem ning ta kasutab juba lapsepõlvest

alates kuulmisaparaati. Kaebajale on lisandunud psüühiline probleem ning keeleoskuse probleem.

8.3.

Töövõimehindamise otsus ei sisalda kõiki olemasolevaid terviseandmeid. Kaebaja on käinud

psühhiaatri, logopeedi kui ka perearsti vastuvõttudel. Kaebaja soovib kõikide arstide diagnooside

ülevaatamist.

3(17)

3-24-1854

8.4.

Kaebaja ei leia endale tööd, kuna ta ei oska eesti keelt. Lisaks tarvitab kaebaja igasuguseid

ravimeid terviseprobleemide tõttu ning kaebaja ei saa elada normaalset elu.

Vastustaja seisukoht

9. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.

9.1.

Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus.

Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja

osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust, lisaks ka isiku hinnangut oma

tegutsemisvõimele. Hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast. Inimese töövõimet

hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas võtmetegevuste alusel ning

töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile. Hindamise aluseks on inimese enda

kirjeldatud subjektiivne tegutsemisvõime, mis on seotav ja põhjendatav tema objektiivsete

terviseandmetega. Kvaliteetse ekspertiisi teostamiseks tuleb kasutada järgmisi tervise

infosüsteemis (TIS) olevaid andmeid. Isik peab olema kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise

taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul.

9.2.

Vaidlustatud otsused on õiguspärased. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes

aluseks kaebaja 22.04.2024 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma

tervisele ja TIS-i kantud terviseandmeid. Kaebaja on taotlusesse märkinud, et tal esinevad

piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega

kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. Samuti on taotlusel kirjeldatud

piiranguid tulenevalt muudest tervisehäiretest. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks

võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on 12. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 ei

liideta ning isik tuleb lugeda osaliselt töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete

arvväärtuste summa on 4 või suurem, siis on TTO ekspertarst hinnanud õigesti kaebajal osalise

töövõime.

9.3.

Tervisehoiuteenuse osutaja AS Arstikeskus Confido ekspertarst (TTO ekspertarst) dr Y

koostas 28.04.2024 eksperdiarvamuse (dtl 67–84). Vaidemenetluses analüüsis TTO ekspertarst

kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele

ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud

eksperdiarvamuse juurde, mille kohaselt on kaebajal osaline töövõime (20.05.2024

ekspertarvamus, dtl 85-102). Vaidemenetluses vaatas TTO ekspertarsti seisukoha üle ja nõustus

sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Y. Käesoleva kohtuasja raames on

õiglase hinnangu saamiseks küsitud arvamust vastava eriala arstilt ja teostatud teisene

eksperthinnang 01.07.2024 Medicum Perearstikeskus AS ekspertarsti psühhiaatri dr Y poolt (dtl

103-120).Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Y analüüsis käesoleva haldusasja raames

kaebaja töövõime hindamise taotluses kirjeldatud tegutsemispiiranguid ja kaebaja terviseandmeid

ja tervisehoiuteenuse osutaja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamusi ning nõustus TTO

ekspertarsti hinnanguga, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud (töötukassa eksperdi 11.07.2024

seisukoht, dtl 122–130).

9.4.

TTO ekspertarst leidis, et kaebaja esineb liikumise valdkonna võtmetegevuses „ohutu

ringiliikumine“ kerge piirang, kuna kaebajal esineb kuulmislangus ja kuulmisaparaati kasutab vaid

ühes kõrvas. Liikumise valdkonna piirangute hindamisel on TTO ekspertarst tuginenud

otorinolarüngoloogi 04.03.2024 epikriisile, üldõe 04.03.2024 epikriisile ning pediaatri 13.07.2021

epikriisile. Liikumise valdkonna kokkuvõttena esineb kaebajal kerge tegutsemispiirang liikumise

valdkonnas, mille põhjuseks on kuulmisfunktsiooni langus. Kaebajal on häiritud heliallika

lokaliseerimine ja lateraliseerimine ehk heliallika eristamise pool võib olla raskendatud.

9.5.

TTO ekspertarst hindas teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas piirangud

võtmetegevuses „teabe vastuvõtmine“ mõõdukaks (arvväärtusega 2), kuna kaebaja

kuulmisfunktsioonid on langenud. Kaebaja kasutab ühte kuuldeaparaati, sest kahega tekivad

peavalud. Püsib mõõdukas piirang, puuduvad andmed seisundi olulise süvenemise kohta. TTO

ekspertarst tugines otorinolarüngoloogi 04.03.2024 epikriisile, üldõe 04.03.2024 epikriisile ning

4(17)

3-24-1854

pediaatri 13.07.2021 epikriisile. Vastustaja selgitab, et teostas käesoleva haldusasja raames

01.07.2024 päringu logopeedile, kes kirjeldas kaebaja neurosensoorset kuulmishäiret ja

hääldusehäiret, kuid logopeed soovitab pigem pöörduda psühhiaatri ja kliinilise psühholoogi

vastuvõtule, kuna kaebaja teeb vigu kirjutamisel ja räägib lihtlausetega. Logopeedilist ravi aga ei

määratud, kuid kahtlus jääb kognitiivse võimekuse langusele.

9.6.

TTO ekspertarst hindas õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevuses

„tegevuste õppimine“ piirangud mõõdukaks (arvväärtusega 2), kuna kaebajal on piiratud teise

keele omandamine, keeruliste oskuste õppimine, probleemide lahendamine ja otsustamine.

Kaebaja intellektuaalsed võimed on piiripealsed ning mälufunktsioonid ja kognitiivsed võimed on

alanenud. Kaebaja tähelepanufunktsioonid on aeglased ning mõtlemise kiirus eakaaslastest

aeglasem. Suuri probleeme valmistab kaebajale kirjaliku kõne mõistmine. TTO ekspertarst hindas

võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ kirjeldatud piirangu mõõdukaks

(arvväärtusega 2), kuna puuduvad viited raskete piirangute esinemise kohta. Psühhiaatri hinnangul

esineb kaebajal tahteaktiivsuse langus ja meeleolu langus, kuid depressiooni ei ole diagnoositud.

Retseptikeskuse andmetel regulaarselt määratud antidepressantravi kaebaja ei tarvita. Vaimset

alaarengut ei ole diagnoositud. Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna piirangute

hindamisel on TTO ekspertarst tuginenud psühhiaatri 20.03.2024 epikriisile, perearsti 31.07.2023

epikriisile ja psühhiaatri 10.08.2022 epikriisile.

9.7.

Vastustaja on kohtumenetluses kokkuvõtvalt seisukohal, et kaebajal esinevad mõõdukad

piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. Piiratud on teise keele omandamine,

keeruliste oskuste õppimine, probleemide lahendamine ja otsustamine. Kaebaja intellektuaalsed

võimed on piiripealsed, mälufunktsioonid ja kognitiivsed võimed on alanenud. Kaebaja

tähelepanufunktsioonid on aeglased ja mõtlemise kiirus eakaaslastest aeglasem. Suuri probleeme

valmistab kaebajale kirjaliku kõne mõistmine. Kaasuvalt esineb kaebajal meeleolulangus,

motivatsioonipuudus ja tema tahteaktiivsus on madal. Kaebaja vaimne energia ja

tungifunktsioonid on alanenud ning kaasuvalt esineb ka ärevuse tõus ja uneprobleemid. Kaebaja

vajab igapäevatoimingutes suunamist ja kõrvalabi. Arvestades asjaolu, et kaebaja elab üksi ning

on osalenud töötamise registri andmetel tööelus ja töötanud autojuht-kullerina 05.10.2022 kuni

25.07.2023 ning eelnevalt müüjana 20.09.2022 kuni 07.07.2023 osalise töökoormusega (0,63),

leiab vastustaja ekspertarst, et kaebaja pigem ei vaja kõrvalabi igapäevatoimingutes, kuid vajab

kõrvalabi keerukamates toimingutes ning vajab meeldetuletusi keerukamate toimingute

sooritamiseks.

9.8.

TTO ekspertarst muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuses

„väljaskäimine“ piiranguid ei tuvastanud (arvväärtusega 0). Kaebaja kirjeldatud piirangutega

selles võtmetegevuses on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonda hinnates. TTO

ekspertarst hindas võtmetegevuses „toimetulek muutustega“ piirangud mõõdukaks (arvväärtusega

2), kuna kaebaja kohanemisvõime on isiksushäire ja emotsionaalse labiilsuse tõttu piiratud.

Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna piirangute hindamisel tugines TTO ekspertarst

psühhiaatri 20.03.2024 epikriisile, perearsti 31.07.2023 epikriisile ja psühhiaatri 10.08.2022

epikriisile. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna kokkuvõttena on kaebajal piiratud

stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek. Kaebaja mõtlemisfunktsioonid on häiritud,

esinevad sundmõtted ja sundkäitumine, tema emotsioonide funktsioonid on kõikuvad ja esineb

ärevuse tõus. Kaebaja stressitaluvus ja kohanemisvõime on alanenud. Kaebajale sobib enam

kindel ja stabiilne elurütm.

9.9.

TTO ekspertarst hindas suhtlemise valdkonna võtmetegevuses „suhtlemisega

hakkamasaamine“ piirangud mõõdukaks (arvväärtusega 2), kuna kaebajal esinevad raskused

suhtlemisel. Piirang on TIS kirjelduste ja andmete alusel mõõdukas. Võtmetegevuses „kohane

käitumine“ hindas TTO ekspertarst piirangu mõõdukaks (arvväärtusega 2), kuna TIS-is puuduvad

andmed kohase käitumisega seotud täieliku piirangu esinemise kohta. Psühhiaatri väljavõtte alusel

käitub kaebaja lapsemeelselt, mistõttu on piirang hinnatud mõõdukaks. Vastustaja on

kohtumenetluses selgitanud, et suhtlemise valdkonna kokkuvõttena on kaebajal piiratud

võõrastega kontakteerumine, ametlikud suhted ja sotsiaalsed suhted ning suhtlemisega kaasneb

5(17)

3-24-1854

kaebajal ärevuse tõus ja ta vajab sageli kõrvalabi. Mõtlemise funktsioonid on kaebajal häiritud

ning intellektuaalsed funktsioonid on kergelt alanenud, mistõttu on kohane käitumine mõnevõrra

raskendatud. Piiratud on suhete loomine ja suhtlemisel sotsiaalsete normide täitmine.

9.10. TTO ekspertarst on selgitanud, et kaebaja kirjeldatud muude tervisehäirete piirangud on

arvestatud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega

kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondi hinnates.

9.11. Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades

kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või

suurem. Töövõime ulatuse tuvastamisel kaalutlusõiguse kasutamisel, arvestab eksperdiarvamuse

andja eelkõige taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate asjaoludega: erinevates

valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg,

raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus ning piirangute

mõju igapäevategevustele. TTO ekspertarst hindas kaalutlusõigust kasutades vaide esitaja

töövõime osaliseks, kuna vaide esitaja igapäevategevused ei ole täielikult takistatud. Vastustaja

ekspertarst vaatas käesoleva kohtumenetluse raames taotluses kirjeldatud kaebused, ekspertarstide

eksperdiarvamused ja terviseandmed uuesti üle ning vastustaja jääb esialgse seisukoha juurde.

Kaebajal esinevad piirangud ei põhjusta töövõime täielikku puudumist, vaid kaebajale ei sobi head

kuulmisfunktsiooni ja rohket suhtlemist eeldavad tööd, öötöö ning vastutusrikas ja kiiret

tegutsemist eeldav töö. Lihtsamat omaette tehtavat tööd peaks kaebaja osakoormusega suutma

teha.

9.12. Kaebaja viidatud arstide epikriise on kaebaja töövõime hindamisel ja vaidemenetluses

arvestatud. Lisaks on vastustaja küsinud arvamust vastava eriala arstilt, Medicum Perearstikeskus

AS ekspertarstilt, kes andis teisese eksperthinnangu 01.07.2024 (dtl 103-120). Ekspertarst hindab

kaebaja töövõime samade piirangutega osaliseks ning vähemuutuvaks järgneva viie aasta jooksul.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Käesolevas haldusasjas vaidlustab kaebaja Eesti Töötukassa 29.04.2024 otsust nr

TVH/24/016420, millega määrati kaebajale osalise töövõime; Eesti Töötukassa 30.04.2024 otsust

nr TVT/24/022189, millega määrati kaebajale töövõimetoetus ning 07.06.2024 vaideotsust nr VO/

24/1280. Kaebaja nõuab vaidlustatud otsuste tühistamist ning Eesti Töötukassa kohustamist

vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kohus saab kaebusest aru selliselt, et kaebaja hindab enda

töövõime puuduvaks. Seega on praeguses haldusasjas menetlusosaliste vahel vaidlus küsimuses,

kas vastustaja on õigesti hinnanud kaebaja 22.04.2024 esitatud taotluse alusel tema töövõimet ning

kas vastustaja oleks pidanud kaebajal tuvastama osalise töövõime asemel puuduva töövõime.

11. Kohus selgitab enne kaebuse sisulist lahendamist töövõime hindamise põhimõtteid ning

seejärel analüüsib, kas vastustaja on kaebaja töövõimet õigesti hinnanud.

Töövõime hindamise põhimõtted

12. Kohus selgitab, et töövõimetoetuse seaduses (TVTS) ei anta vastustajale võimalust jätta isiku

töövõime vähenemine tuvastamata, kui seaduses sätestatud alustel on isiku töövõime vähenemine

tõendatud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole isiku töövõime kohta tehtud otsus

kaalutlusotsus, vaid klassikalises mõttes hindamisotsus. Hindamisotsusega on tegemist siis, kui

õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis

kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste

mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020

otsus nr 3-20-1198/58, p 12; 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474/11, p-d 16-17). Kuna töövõime

hindamise otsus ei ole kaalutlusotsus, ei ole selle põhjendamisvigadel samavõrra määravat

tähendust nagu kaalutlusotsuse puhul (Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsus nr 3-19-705, p

16) ning kohus saab arvesse võtta põhjendusi, mis on antud vastustaja poolt kohtumenetluses

esitatud seisukohtades. Küll aga märgib kohus, et eelistada tuleks haldusakti võimalikult

põhjalikku ja veenvat põhjendamist juba esimeses isikule tehtavas otsuses, sest töövõime

hindamise otsuse põhjendamine ei tohi kanduda ulatuslikus mahus üle kohtumenetlusse

6(17)

3-24-1854

(Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 32). Kui eksperdiarvamuse andja hinnangul ei vasta

meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund taotleja hinnatud piirangu raskusastmele ja

eksperdiarvamuse andja leiab, et piirangu raskusaste on väiksem, on eksperdiarvamuse andjal

täiendav põhjendamiskohustus (Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 21).

13. Kohus selgitab, et kohtu pädevus töövõime hindamise käigus koostatava ekspertarvamuse

sisulisel hindamisel on piiratud. Halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava

eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel tervise infosüsteemi (TIS)

kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel. Kohus kontrollib

töövõime hindamise vaidlustes eeskätt haldusmenetluse reeglitest kinnipidamist ja kaalutlus- ja

hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust, ent kohus ei saa teha asuda

ekspertarvamuse andja asemele ega prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (Riigikohtu

20.06.2022 otsuses nr 3-20-2474, p 20). Kohtul on alust ekspertarstide hinnangute põhjal tehtud

otsuseid kahtluse alla seada üksnes juhul, kui selgub, et eksitud on mõne õigusnormi vastu või

tehtud mõni oluline metoodiline viga. Vastasel juhul ei ole kohtul põhjust ekspertide hinnangusse

sekkuda ega hinnata kaebaja töövõimet vastustaja asemel.

14. TVTS § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute

abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole

tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega omale

sissetulekut tagama. TVTS § 5 lg 1 sätestab, et töövõime hindamise eesmärgiks on tuvastada

pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus ning töövõime hindamisel võetakse

arvesse isiku terviseseisundit ja sellest tulenevaid tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja

eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõimet hindab ning töövõimetoetust määrab ja maksab

Eesti Töötukassa (TVTS § 3).

15. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate

andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“1

(määrus nr 39) § 5 lg 4 järgi tuleb ekspertarstil hinnangut andes lähtuda „Töövõime hindamise

metoodikast“2. Töövõime hindamiseks väljatöötatud metoodika võimaldab tuvastada pikaajalise

tervisekahjustusega inimese töövõime ulatuse, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda

soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Töövõime hindamisel

arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja

määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja

mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Määruse nr 39 § 4

sätestab isiku töövõimet välistavate seisundite ammendava loetelu, mille esinemise puhul loetakse

töövõime automaatselt välistatuks.

16. Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral

tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse isiku

enda taotlusel olevatest andmetest lähtudes, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest

(tervise infosüsteemi ehk TIS-i andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse

korral arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse

koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1).

Metoodikas on rõhutatud, et kuigi inimese enda hinnang on väga oluline, peavad tema ütlusi

kinnitama terviseandmed (lk 7). Inimese seisundit hinnatakse üldjuhul TIS-i kantud andmete

alusel ning lisaandmeid kogutakse vaid juhul, kui TIS-i andmetest ei piisa (TVTS § 7 lg 3,

määruse nr 39 § 2 p-d 10 ja 11). Sellisel juhul võib ekspertarst kaebaja tervisega kursis olevatelt

arstidelt andmeid juurde küsida (TVTS § 7 lg 6, määruse nr 39 § 2 p 11). Kui olemasolevad

andmed on vastuolulised, on võimalik kasutada ka visiidipõhist hindamist (määruse nr 39 § 2 p

10). Metoodika järgi ei tehta seda aga juhul, kui inimene ei ole seoses taotluses esile toodud

piirangutega arsti vastuvõtul käinud. Samuti pole see ette nähtud uute diagnooside panekuks (lk

7). Tegutsemisvõimet hinnatakse koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga (lk 7).

1 Kättesaadav veebilehel - https://www.riigiteataja.ee/akt/108092015004?leiaKehtiv

2 Kättesaadav veebilehel - https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022-01/tvh_metoodika_31.03.2020.pdf

7(17)

3-24-1854

17. Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud

valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi

kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Valdkondade võtmetegevused, mille kohta annab taotleja

oma hinnangu, on määruse nr 39 § 3 lg 2 kohaselt:

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega

seotud muud piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud

muud piirangud;

3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine,

teabevahetusega seotud muud piirangud;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja

joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud;

5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine,

õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek

muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud;

7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud

piirangud.

Töövõime hindamise taotleja annab taotlusel ka hinnangu nimetatud valdkondades piiranguid

mõjutavate järgmiste asjaolude kohta: sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed

ning muud tervisehäired (määruse nr 39 § 3 lg 3 p-d 1-2).

18. Võtmetegevuste raskusastmetele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Arvväärtuste tähendused

on määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt järgnevad:

0 – piiranguid ei tuvastatud;

1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast;

2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast;

tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel;

3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt;

tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav;

4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik

sooritada, vastav funktsioon puudub.

19. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse

alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõime puuduvaks, kui: 1)

on tuvastatud määruse nr 39 §-s 4 nimetatud töövõimet välistav seisund; 2) mistahes

võtmetegevuse raskusaste, v.a teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, on hinnatud

arvväärtusega 4 (määruse nr 39 § 8 lg 3). Kui määruse nr 39 § 8 lg-s 3 toodud alust puuduva

töövõime tuvastamiseks ei esine, siis töövõime ulatuse tuvastamine toimub määruse nr 39 § 8 lg 1

alusel, milles on sätestatud, et eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või

puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste

summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise

valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli. Määruse nr 39 § 6

lg 4 kohaselt võrdub ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste küsimuste punktiväärtustest

suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna

võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga (määruse nr 39 § 6 lg

5). Võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt ei liideta. Kaalutlusõiguse

kasutamisel arvestab eksperdiarvamuse andja inimesel erinevates valdkondades esinevate

piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise

sagedust, inimese haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju

igapäevategevustele (määrus nr 39 § 8 lg 2).

20. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et

isikul on pikaajaline tervisekahjustus, vaid töövõimet hinnatakse selle põhjal, kuidas isikul

8(17)

3-24-1854

diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud

abivahendeid ja järgib määratud ravi. Töövõime hindamisel tuleb selgitada, kas ja kuivõrd isikul

olev tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab.

Kaebaja töövõime hindamine

21. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

22. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele

(haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja

soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti

põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2).

23. Kaebaja esitas 22.04.2024 taotluse töövõime hindamiseks ja töövõimetoetuse määramiseks.

Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selle üle, et vaidlustatud otsuste tegemise pädevus on Eesti

Töötukassal. Eesti Töötukassa 29.04.2024 otsuse põhjendustes on välja toodud, millistes

valdkondades tuvastati kaebajal tegutsemispiirangud ning millistes valdkondades piiranguid ei

esinenud. Töötukassa 29.04.2024 otsusest nähtub, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang

liikumise valdkonnas. Samuti on otsuses välja toodud, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang

teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrvade haigusseisund;

mõõdukas piirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja

käitumishäired, kõrvade haigusseisund ning lugemishäire; mõõdukad tegutsemispiirangud

muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ning suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks

on psüühika- ja käitumishäired. kirjeldatud piirangud muude tervisehäirete osas on arvestatud

teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, suhtlemise ning

õppimise ja tegevuste sooritamise valdkondi hinnates. Otsuse kohaselt on kaebajal tuvastatud

osaline töövõime, mis on viie aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv.

24. Otsuse õiguslike alustena on viidatud TVTS §-dele 5-9 ning määrusele nr 39 tervikliku

õigusaktina, ilma kindlaid sätteid täpsustamata. Hinnangute arvväärtusi ja arvväärtuste

aritmeetilist keskmist ei ole samuti otsuses eraldi välja toodud. Samas on otsuses märgitud, et

töövõime ulatuse tuvastamise aluseks olev eksperdiarvamus on taotlejale kättesaadav

patsiendiportaalis digilugu.ee ja e-töötukassas. Eksperthinnangu põhjal saab täpsema ülevaate

sellest, kuidas kaebaja suhtes tehtud otsus kujunes, st kes oli ekspertarst, milliseid terviseandmeid

kasutati, millise arvväärtusega hinnang anti igale võtmetegevusele ja mis põhjusel.

25. Kohtule nähtuvalt koostas töövõime hindamise menetluses AS Arstikeskus Confido

ekspertarst (TTO ekspertarst) 28.04.2024 eksperdiarvamuse (dtl 67–84). TTO ekspertarsti

kokkuvõtval hinnangul esineb kaebajal kerge piirang liikumise valdkonnas, mõõdukas piirang

teabevahetuse valdkonnas, mõõdukas piirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas,

mõõdukas piirang muutustega kohanemise valdkonnas ja mõõdukas piirang suhtlemise

valdkonnas. TTO eksperthinnangu kokkuvõttes on välja toodud, et kaebaja jaoks on takistatud/

piiratud teise keele omandamine, keeruliste oskuste omandamine, probleemide lahendamine,

otsustamine, igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamine, stressi ja muu vaimse koormusega

toimetulek, suuliste sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel, sidevahendite ja tehnika kasutamine,

erinevates kohtades liikumine, esmane lihtne inimestevaheline lävimine, suhete loomine,

suhtlemisel käitumise kohandamine, suhtluses sotsiaalsete reeglite järgimine, võõrastega

kontakteerumine, ametlikud suhted, mitteametlikud sotsiaalsed suhtes. Samuti on TTO ekspertarst

märkinud, et kaebajal on tõenäoliselt vähemuutuv seisund kehtivusega viis aastat, kuna

kuulmislangusega seotud piirangud tõenäoliselt püsivad kujunenud struktuursete muutuste tõttu,

ning töövõime taastumine ei ole tõenäoline. Kaebajal esinevad piirangud vaimse võimekuse

valdkondades võivad aga regulaarse pikaaegse psühhoteraapia foonil väheneda. Kaebajale ei sobi

head kuulmisfunktsiooni, rohket suhtlemist eeldavad tööd, öötöö ega vastutusrikas ja kiiret

tegutsemist eeldavad tööd. Sobib pigem omaette osakoormusega töö. Kaebajal on töövõime

toetamise vajadus regulaarse liikumise ja seeläbi kehakaalu langetamisega, regulaarse

9(17)

3-24-1854

psühhoteraapiaga ning tööalase rehabilitatsiooniga, kuivõrd kaebaja vajab nõustamist ja suunamist

sobiva töökoha leidmisel. Kohtule nähtub TTO eksperthinnangus ka erinevate piirangute

raskusastmete hindamine arvväärtustega ning terviseandmed, millele ekspertarst tugines.

Eksperthinnang on aluseks vaidlusaluse otsuse tegemisele, milles on korratud eksperthinnangus

toodud kokkuvõtet. Seega saab lugeda, et töövõime hindamise otsuse põhjendused on esitatud

kaebajale kättesaadavas dokumendis, millele on otsuses viidatud.

26. Vastustaja on kohtule selgitanud, et vaidemenetluses analüüsis TTO ekspertarst kaebaja

töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja

vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud

eksperdiarvamuse juurde, mille kohaselt on kaebajal osaline töövõime (20.05.2024

ekspertarvamus, dtl 85-102). Vaidemenetluses vaatas TTO ekspertarsti seisukoha üle ja nõustus

sellega ka vastustaja töövõime hindamise ekspertarst. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et

käesoleva haldusasja raames on õiglase hinnangu saamiseks vastustaja küsinud ka arvamust

vastava eriala arstilt, mille käigus koostati teisene eksperthinnang 01.07.2024 Medicum

Perearstikeskus AS ekspertarsti poolt (dtl 103-120).Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst

analüüsis käesoleva haldusasja raames kaebaja töövõime hindamise taotluses kirjeldatud

tegutsemispiiranguid, kaebaja terviseandmeid ja tervisehoiuteenuse osutaja TTO ekspertarsti

koostatud eksperdiarvamusi ning nõustus TTO ekspertarsti hinnanguga, et kaebaja töövõime on

osaline (töötukassa eksperdi 11.07.2024 seisukoht, dtl 122–130).

27. Kaebaja on 22.04.2024 esitatud töövõime hindamise taotluses (dtl 40-50) märkinud, et tal

esinevad piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, õppimise ja tegevuste sooritamise,

muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. Samuti on taotlusel

kirjeldatud piiranguid tulenevalt muudest tervisehäiretest. Kohus märgib, et käsitleb käesolevas

otsuses üksnes neid valdkondi ja võtmetegevusi, mida kaebaja ja vastustaja on erinevalt hinnanud.

28. Liikumise valdkonnas kaebaja enesehinnangulisi piiranguid ei kirjeldanud (arvväärtusega 0).

Samas leidis TTO ekspertarst leidis, et kaebaja esineb liikumise valdkonna võtmetegevuses „ohutu

ringiliikumine“ kerge piirang (arvväärtusega 1), kuna kaebajal esineb kuulmislangus ja

kuulmisaparaati kasutab vaid ühes kõrvas. Liikumise valdkonna piirangute hindamisel on TTO

ekspertarst tuginenud otorinolarüngoloogi 04.03.2024 epikriisile, üldõe 04.03.2024 epikriisile

ning pediaatri 13.07.2021 epikriisile. Liikumise valdkonna kokkuvõttes leidis TTO ekspertarst, et

kaebajal esineb kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on

kuulmisfunktsiooni langus. Kaebajal on häiritud heliallika lokaliseerimine ja lateraliseerimine ehk

heliallika eristamise pool võib olla raskendatud, samas on kaebaja piiranguga osaliselt kohanenud.

Vaidemenetluses on ekspertarst jõudnud samale järeldusele ning kohtumenetluses on vastustaja

selgitanud, et kuigi kaebajal esineb kerge piirang eelnimetatud valdkonnas, ei mõjuta see

töövõimet ulatuses, mis takistaks täielikult töötamist. Kohtule nähtub eksperthinnangutest,

milliseid terviseandmeid on liikumise valdkonna piirangute hindamisel arvestatud, millist mõju

piirangud kaebajale avaldavad Kohus peab eksperthinnangutes ja kohtumenetluses esitatud

põhjendusi asjakohaseks.

29. Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas kirjeldas kaebaja piiranguid võtmetegevuses

„teabe vastuvõtmine“. Kaebaja märkis, et kuuleb ja/või suudab teise inimese huultelt lugeda lihtsat

teavet suurte raskustega (arvväärtusega 3), peaaegu võimatu. Mõlemas kõrvas on kuulmislangus.

Vasakus kõrvas kasutab kuuldeaparaati, mis paneb pea valutama. Kaebajal peaks kuuldeaparaat

olema mõlemas kõrvas, kuid siis suureneks ka peavalu. Kaebaja huultelt ei loe. Nägemislangust

kaebajal enesehinnanguliselt ei eine. Muid piiranguid kaebaja teabe edasiandmise ja vastuvõtmise

valdkonnas ei esitanud.

30. TTO ekspertarst hindas teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas piirangud

võtmetegevuses „teabe vastuvõtmine“ mõõdukaks (arvväärtusega 2), kuna kaebaja

kuulmisfunktsioonid on langenud. TTO ekspertarst on hindamisel arvestanud, et kaebaja kasutab

ühte kuuldeaparaati, sest kahega tekivad peavalud. Püsib mõõdukas piirang, puuduvad andmed

seisundi olulise süvenemise kohta. TTO ekspertarst tugines otorinolarüngoloogi 04.03.2024

10(17)

3-24-1854

epikriisile, üldõe 04.03.2024 epikriisile ning pediaatri 13.07.2021 epikriisile. Vastustaja on

kohtumenetluses selgitanud, et teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas hinnatakse

kõnelemise ja kirjutamise teel sõnumite edastamise võimekust ehk enese iseseisvalt teistele

inimestele arusaadavaks tegemist, kasutades selleks nägemise ja kõnega seotud funktsioone

erinevate sõnumite vastuvõtmisel. Valdkonnas arvestatakse kaebaja võimet teiste isikute

edastatavaid sõnumeid vastu võtta kuulmise teel ja kirjapandut lugedes. Teabe vastuvõtmise

piiranguid põhjustavad selles valdkonnas kuulmis- ja nägemisfunktsioonide häired. Vastustaja

selgitas kohtule, et teostas käesoleva vaidluse raames 01.07.2024 päringu logopeedile, kes

kirjeldas kaebaja neurosensoorset kuulmishäiret ja hääldusehäiret. Logopeed soovitab pigem

pöörduda psühhiaatri ja kliinilise psühholoogi vastuvõtule, kuna kaebaja teeb vigu kirjutamisel ja

räägib lihtlausetega. Logopeedilist ravi kaebajale määratud ei ole, kuigi kahtlus jääb kognitiivse

võimekuse langusele. Sealjuures on vastustaja seisukohal, et kuulmisfunktsiooni piirang vastab

mõõdukale piirangule, kuivõrd kõne kuulmine ühes kõrvas on kuulmisaparaadiga kompenseeritud.

31. Kohus peab teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas esinevate piirangute hinnanguid

asjakohaseks. Kohtule nähtub, milliseid terviseandmeid on vastustaja arvestanud ning kohtu

arvates ei saa väita, et vastustaja oleks asjaolusid ebaõigesti hinnanud või jätnud olulised asjaolud

arvesse võtmata. Kohtule nähtub, et vastustaja on arvestanud kaebaja neurosensoorse

kuulmishäirega ning kuulmisfunktsioonide langusega. Sealjuures on vastustaja välja toonud, et

mõõdukas piirang püsib, kuna puuduvad andmed seisundi olulise süvenemise kohta. Püsivatena

hinnatakse töövõime hindamise kontekstis piiranguid, mida ei ole raviga võimalik kompenseerida.

Kuna kaebaja kannab ühes kõrvas kuulmisaparaati, siis nõustub kohus ka järeldusega, et kõne

kuulmine „teabe vastuvõtmise“ võtmetegevuses on ühes kõrvas kompsenseeritud.

32. Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on kaebaja kirjeldanud piiranguid

võtmetegevustes „tegevuste õppimine“ ja „tegevuste alustamine ja lõpetamine“. Muid piiranguid

õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas kaebaja ei kirjeldanud. Kaebaja ja vastustaja on

õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas erinevalt hinnanud piiranguid võtmetegevuses

„tegevuste alustamine ja lõpetamine“.

33. Võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ on kaebaja märkinud, et

igapäevategevuste vajadust märgata, neid kavandada, alustada ja lõpetada suudab suurte

raskustega, peaaegu võimatult (arvväärtusega 3). Ema annab teada, kui on vaja kuskile minna,

vahel ema ütleb ette, kuidas peab kusagil käituma ja mis järjekorras tegema (nt ID kaardi vahetus),

või tuleb kaasa. Kaebajal on emotsionaalselt raske endale toitu valmistada, mistõttu ema toob toitu

ja vahel ka valmistab.

TTO ekspertarst hindas võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ kirjeldatud piirangu

mõõdukaks (arvväärtusega 2), kuna puuduvad viited raskete piirangute esinemise kohta.

Psühhiaatri hinnangul esineb kaebajal tahteaktiivsuse langus ja meeleolu langus, kuid depressiooni

ei ole diagnoositud. Retseptikeskuse andmetel regulaarselt määratud antidepressantravi kaebaja ei

tarvita. Vaimset alaarengut ei ole diagnoositud. Vaidemenetluses on TTO ekspertarst jäänud

samale seisukohale. Kohtumenetluse ajal koostatud ekspertarvamuses on TTO ekspertarst oma

hinnangut täpsustanud ning selgitanud, et oma tegude planeerimine, teostamine sh ebaoluliste

stiimulite ignoreerimine on kaebajal raskendatud piiripealse vaimse võimekuse ning sundmõtete ja

neist lähtuvate sundtegude tõttu. Samuti on ekspertarvamuses välja toodud, et kaebaja püsivalt

kõrvalist abi ei vaja, kuid vajab abi keerukamate ülesannetest arusaamisel ja täitmisel. Määratud

ravimeid regulaarselt tarvitanud ei ole ning rehabilitatsiooni teenustele ei ole pöördunud.

Regulaarse raviga on võimalik seisundit parandada ning sundmõtete ja -tegude intensiivsust

vähendada.

34. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et õppimise valdkonna võtmetegevuses „tegevuste

alustamine ja lõpetamine“ mõistetakse võimet alustada ja loogilises järjekorras teostada ning

lõpetada igapäevaseid rutiinseid tegevusi arvestades ka motivatsiooni ja tahet, kuid ei arvestata

inimeste haridustaseme ega vaimse võimekuse erinevusi. Vastustaja ekspertarst nõustub, et piirang

selles võtmetegevuses on mõõdukas, sest kaebajal ei ole diagnoositud vaimset alaarengut ning

11(17)

3-24-1854

kaebaja ei vaja püsivalt kõrvalist abi, vaid üksnes keerumakate ülesannete täitmisel. Vastustaja

nõustub ekspertide järeldusega, et regulaarse raviga on võimalik seisundit parandada. Kohus leiab,

et vastustaja on õiguspäraselt hinnanud võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“

mõõdukate piirangute esinemist.

35. Vastustaja on kohtumenetluses kokkuvõtvalt seisukohal, et kaebajal esinevad mõõdukad

piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. Kaebajal on piiratud on teise keele

omandamine, keeruliste oskuste õppimine, probleemide lahendamine ja otsustamine. Kaebaja

intellektuaalsed võimed on piiripealsed, mälufunktsioonid ja kognitiivsed võimed on alanenud.

Kaebaja tähelepanufunktsioonid on aeglased ja mõtlemise kiirus eakaaslastest aeglasem. Suuri

probleeme valmistab kaebajale kirjaliku kõne mõistmine. Kaasuvalt esineb kaebajal

meeleolulangus, motivatsioonipuudus ja tema tahteaktiivsus on madal. Kaebaja vaimne energia ja

tungifunktsioonid on alanenud ning kaasuvalt esineb ka ärevuse tõus ja uneprobleemid. Kaebaja

vajab igapäevatoimingutes suunamist ja kõrvalabi. Arvestades asjaolu, et kaebaja elab üksi ning

on osalenud töötamise registri andmetel tööelus ja töötanud autojuht-kullerina 05.10.2022 kuni

25.07.2023 ning eelnevalt müüjana 20.09.2022 kuni 07.07.2023 osalise töökoormusega (0,63),

leiab vastustaja ekspertarst, et kaebaja pigem ei vaja kõrvalabi igapäevatoimingutes, kuid vajab

kõrvalabi keerukamates toimingutes ning vajab meeldetuletusi keerukamate toimingute

sooritamiseks. Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna piirangute hindamisel on TTO

ekspertarst tuginenud psühhiaatri 20.03.2024 epikriisile, perearsti 31.07.2023 epikriisile ja

psühhiaatri 10.08.2022 epikriisile.

36. Kohus leiab, et õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on vastustaja õigesti kaebajal

esinevaid piiranguid hinnanud. Vastustaja on kaebaja piirangute esinemist kinnitanud ja nende

raskusastmeid piisavalt põhjendatud. Sealjuures on eksperthinnangutes kajastatud terviseandmed,

millele on ekspertarstid hinnanguid andes tuginenud. Lisaks on kaebaja enesehinnangulised

piirangud üle vaadatud täiendavalt nii vaide- kui kohtumenetluses. Kohtule nähtub, et õppimise ja

tegevuste sooritamise valdkonnas on arvestatud kaebajale diagnoositud neurosensoorset

kuulmisnõrkust, segatüüpi obsessiiv-kompulsiivset häiret, düsleksiat ehk lugemishäiret ning

isiksus- ja käitumishäiret. Samuti on arvestatud, et kaebajal on keerumakate toimingute õppimine

raskendatud ja võtab keskmisest rohkem aega. Vastustaja on kohtule täiendavalt märkinud, et

sundmõtete ja ärevuse vähendamiseks mõeldud ravimid on kaebajale välja kirjutatud viimati

04.12.2023 psühhiaatri poolt (20.03.2024 epikriisis, dtl 165-166), kuid ravimitest on kummastki

välja ostetud ainult üks originaal ning ülejäänud on annulleeritud. Vastustaja on kohtule

selgitanud, et ravi foonil võiks kaebaja seisund oluliselt paraneda. Samuti on vastustaja välja

toonud, et eelnevalt on kaebajale ka antidepressandid üldise ärevuse vähendamiseks välja

kirjutatud psühhiaatri poolt (10.08.2022 epikriis, dtl 147) ning kaebajale soovitati psühhoteraapiat.

Psühhiaatri vastuvõtt jäi aga kaebajale ühekordseks külastuseks ning kaebaja ravi katkes. Seega

nähtub kohtule, et vastustaja on kaebaja terviseandmeid ja piiranguid põhjalikult analüüsinud,

mistõttu ei pea kohus vastustaja järeldusi meelevaldseteks ega põhjendamatuteks.

37. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on kaebaja kirjeldanud piiranguid

võtmetegevustes „väljaskäimine“ ja „toimetulek muutustega“. Muid valdkonna võtmetegevuse

piiranguid kaebaja ei kirjeldanud. Kaebaja ja vastustaja hindasid piiranguid erinevalt

võtmetegevuses „väljaskäimine“.

38. Võtmetegevuses „väljaskäimine“ on kaebaja märkinud, et emotsionaalse või vaimse pingeta

ja ärevust tundmata tuttavatesse kohtadesse minemine toimub mõõdukate raskustega

(arvväärtusega 2). Kaebaja ei soovi kodust väljuda ega ka poodi minna, pigem tellib toidu koju.

Emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata tundmatutesse kohtadesse minemine

toimub suurte raskustega, peaaegu võimatu. Kõige suuremat stressi tekitab see, et peab kümme

korda kontrollima, kas uks on lukus, aknad kinni, vesi kinni. Kaebaja jaoks ei piisa sellest, et

kontrollib, kas võtmed on kaasas, vaid peab kõiki asju puudutama. Tihti ei välju päevade kaupa

kodust.

12(17)

3-24-1854

TTO ekspertarst muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuses

„väljaskäimine“ piiranguid ei tuvastanud (arvväärtusega 0). Kaebaja kirjeldatud piirangutega

selles võtmetegevuses on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonda hinnates.

Kohtumenetluses koostatud eksperthinnangus täiendas TTO ekspertarst põhjendusi, tuues välja, et

kodust väljaspool liikumisega seotud ärevust ei ole kaebajal diagnoositud ega kirjeldatud. Samuti

ei ole kaebaja talle määratud ravimeid regulaarselt tarvitanud ega rehabilitatsiooni teenustele

pöördunud, kuid regulaarse raviga on võimalik seisundit parandada. Vastustaja on

kohtumenetluses selgitanud, et tahteaktiivsusest esinevat tegutsemise raskust on piiranguna

hinnatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. Kohus peab ekspertarstide ja vastustaja

järeldusi piirangu puudumisest selles võtmetegevuses ning piirangu hindamist õppimise ja

tegevuste sooritamise valdkonnas põhjendatuks. Kohus märgib, et õppimise ja tegevuste

sooritamise valdkonnas hinnatakse valdkonnas lihtsate ja keerulisemate tegevuste omandamist,

tegevuste alustamist ja lõpetamist ning arvestatakse isiku motivatsiooni, tahet ja piiranguid

põhjustavaid psüühika- ja käitumishäireid. Samas ei ole kaebajal terviseandmetest tulenevalt

kodust väljaspool liikumisega seotud ärevust diagnoositud ega kirjeldatud. Sellest tulenevalt on

vastustaja õiguspäraselt hinnanud kaebaja piirangu puuduvaks.

39. Kohtule ei nähtu, et muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas oleks kaebaja

kirjeldatud piiranguid ebaõigesti hinnatud. Vastustaja on kohtumenetluses välja toonud, et

muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna piirangute hindamisel tugines TTO ekspertarst

psühhiaatri 20.03.2024 epikriisile, perearsti 31.07.2023 epikriisile ja psühhiaatri 10.08.2022

epikriisile. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna kokkuvõttena on kaebajal piiratud

stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek ning arstid on jõudnud järeldusele, et kaebaja

mõtlemisfunktsioonid on häiritud, esinevad sundmõtted ja sundkäitumine, stressitaluvus ja

kohanemisvõime on alanenud, emotsioonide funktsioonid on kõikuvad ja esineb ärevuse tõus.

Samuti on arvestatud, et kaebaja piiranguid põhjustab psüühikahäire. Kokkuvõtlikult on

ekspertarstid ka leidnud, et kaebaja seisund on tõenäoliselt vähemuutuv, kuna häire on kroonilise

iseloomuga, kuid pikaajalise regulaarse kompleksse ravi ja rehabilitatsiooniga on võimalik

seisundit osaliselt ohjeldada. Seni on kaebaja ravisoostumus olnud puudulik. Seega ei ole

vastustaja kaebaja piiranguid arvestamata jätnud või ebakohaselt hinnanud. Kohus selgitab, et

inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab,

et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on isikul võimalik järgida talle määratud ravi ja

ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kaebaja on enda

ravipotentsiaali jätnud seni kasutamata. Seetõttu leiab kohus, et muutustega kohanemise ja ohu

tajumise valdkonnas on vastustaja hinnangud õiguspärased, sh selles valdkonnas kaebaja

kirjeldatud piirangutele määratud raskusaste.

40. Suhtlemise valdkonnas kirjeldas kaebaja piiranguid võtmetegevustes „suhtlemisega

hakkamasaamine“ ja „kohane käitumine“. Suhtlemise valdkonnas muid piiranguid kaebaja ei

kirjeldanud. Kaebaja ja vastustaja hindasid piiranguid erinevalt võtmetegevuses „kohane

käitumine“.

41. Võtmetegevuses „kohane käitumine“ kirjeldas kaebaja, et kaotab kontrolli oma emotsioonide

ja käitumise üle iga päev, tema meeleolu kõigub ning võib ootamatult lähedaste peale häält tõsta.

Samas võib kaebaja ühe päeva jooksul olla kurb, kuri, hirmunud. Kaebaja hindas enda piirangu

selles võtmetegevuses täielikuks (arvväärtusega 4). TTO ekspertarst hindas võtmetegevuses

„kohane käitumine“ piirangu mõõdukaks (arvväärtusega 2), kuna TIS-is puuduvad andmed kohase

käitumisega seotud täieliku piirangu esinemise kohta. Psühhiaatri väljavõtte alusel käitub kaebaja

lapsemeelselt, mistõttu on piirang hinnatud mõõdukaks. Kohtumenetluse raames koostatud teise

TTO ekspertarsti hinnangu kohaselt ei ole TIS-is häirivat või ettearvamatut käitumist kirjeldatud.

Määratud ravimeid kaebaja regulaarset tarvitanud ei ole ning rehabilitatsiooniteenustele ei ole

pöördunud, kuid regulaarse raviga on võimalik seisundit parandada.

42. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et suhtlemise valdkonnas hinnatakse valmisolekut

inimestega kohtumiseks, inimestevaheliste kontaktide loomise suutlikkust, arusaamist teiste

inimeste tunnetest, suutlikkust oma tundeid ja reaktsioone kontrollida. Suhtlemine hõlmab

13(17)

3-24-1854

kontakte tuttavate ja võõraste inimestega ning hakkamasaamist tavapärast suhtlust nõudvates ja ka

konfliktsetes olukordades. Kohtule nähtub, et erinevates eksperthinnangutes on suhtlemise

valdkonnas kokkuvõtlikult välja toodud, millised piirangud kaebajal avalduvad ning milline mõju

on piirangutel kaebaja tegevusvõimele. Kaebajal on piiratud võõrastega kontakteerumine,

ametlikud suhted ja sotsiaalsed suhted. Suhtlemisega kaasneb kaebajal ärevuse tõus ja ta vajab

sageli kõrvalabi. Mõtlemise funktsioonid on kaebajal häiritud ning intellektuaalsed funktsioonid

on kergelt alanenud, mistõttu on kohane käitumine mõnevõrra raskendatud. Piiratud on suhete

loomine ja suhtlemisel sotsiaalsete normide täitmine. Piirangud on tingitud muutustest peaaju

struktuurides. Erinevates eksperthinnangutes on välja toodud, millistele terviseandmetele

tuginedes on järeldus tehtud ning leitud, et kaebaja piiranguid põhjustavad psüühika- ja

käitumishäired. Kokkuvõtvalt on eksperdid leidnud, et kaebaja piirangud on tõenäoliselt osaliselt

püsivad ja vähemuutuvad, kuna häire on kroonilise iseloomuga. Samas on välja toodud, et kaebaja

ravisoostumus on seni olnud puudulik, kuigi pikaajalise regulaarse raviga on võimalik seisundit

osaliselt ohjeldada. Kaebaja on piirangutega ka osaliselt kohanenud.

43. Vastustaja on kohtumenetluses ka täpsustanud, et psühhiaatri 20.03.2024 epikriisis on

kirjeldatud, et vestluse ajal patsient muutub kergesti närviliseks, rahulolematuks. Sundmõtted,

ärevus ja isiksusehäire piiravad suhtlemist, samas on kõik meditsiiniasutuste spetsialistid

kirjeldanud isikut, kui jutukat, vestluses vaba suhtlejat. Vastustaja on ka märkinud, et täielikku

piirangut ja emotsioonide kontrollimatust või häirivat käitumist suhtlemisel ei ole objektiivselt

raviandmetes kirjeldatud. Vastustaja ekspertarst leidis, et suhtlemise valdkonnas on piiranguks

ärevuse tõus, intellektuaalse võimekuse piiripealne alanemine, sundmõtted, kirjeldatud on

närvilisust ja rahulolematust, lapselikku sõltuvust keerukamas situatsioonis. Suhtlemise

alustamisel samas on kaebaja vaba kontaktiga ja jutukas ning kõrvalabi vajab kaebaja vaid

keerulisemas situatsioonis. Vastustaja on selgitanud, et sundmõtete ja ärevuse vähendamiseks on

kaebajale mõeldud ravimid, mis on välja kirjutatud viimati 04.12.2023, kuid kummastki ravimist

on välja ostetud ainult üks originaal, ülejäänud on annulleeritud. Vastustaja hinnangul võiks ravi

foonil kaebaja seisund oluliselt paraneda. Kohus nõustub vastustaja ja ekspertide järeldustega

suhtlemise valdkonnas piirangute hindamisel ning peab vastustaja selgitusi põhjendatuks. Kohtule

nähtub, et vastustaja on arvestanud kaebaja terviseandmetega ning kaebaja enesehinnanguliste

kaebustega. Seega on kohus seisukohal, et suhtlemise valdkonna piiranguid on hinnatud

õiguspäraselt mõõdukaks.

44. Muude tervisehäiretena on kaebaja kirjeldanud igapäevaste peavalude esinemist, mis

suurendavad stressi. Samuti on kaebaja märkinud uneprobleemide esinemist ning täpsustanud, et

tal on raske uinuda vahel kuni kella viieni hommikul ning et öösiti ärkvel olles tema stressitase

tõuseb. TTO ekspertarst on selgitanud, et kaebaja kirjeldatud muude tervisehäirete kirjeldatud

piirangutega on arvestatud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, õppimise ja tegevuste sooritamise,

muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondi hinnates. TTO ekspertarst on

täpsustanud, et kaebaja emotsioonide häiritust on hinnatud vaimse võimekuse valdkondades ning

et kuuldeaparaadiga seotud peavalud on käsitletud teabevahetuse valdkonnas. Vastustaja on

kohtumenetluses märkinud, et peavalu ei ole arstid eraldi käsitlenud ning peavalu vastu ei ole ravi

määratud. Vastustaja toob välja, et perearst kirjeldas 24.07.2023-24.04.2024 epikriisis

pingepeavalu seoses töö pingega ja üldõe 04.03.2024 epikriisis kirjeldatud peavalu kuulmishäirega

seonduvalt. Kohtule nähtub, et kaebaja kirjeldatud piiranguid on teistes valdkondades hinnatud.

45. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses asunud seisukohale, et tema töövõime hindamisel ei ole

arvestatud kõikide olemasolevate terviseandmetega. Kaebaja on täpsustanud, et on käinud

psühhiaatri, logopeedi kui ka perearsti vastuvõttudel. Kohus selgitab, et kui isiku töövõime

hindamise taotlusel märgitud arst ei ole andmeid TIS-i sisestanud või kui andmed on ebapiisavad

või kui need vajavad täpsustamist, on vastustajal võimalik piirangute täpsustamiseks andmeid

arstilt taotleda. Kui vastustaja esitab vastava taotluse arstile, edastab arst töötukassa taotletud

andmed TIS-i või otse vastustajale (TVTS § 7 lg 6). Kohtul puudub pädevus ning teadmised, et

süüvida meditsiinialastesse küsimustesse, nt kas andmed on piisavalt adekvaatsed, et nende põhjal

isiku töövõime kohta järeldusi teha, kuid kohtu pädevuses hinnata, kas asjaolud viitavad sellele, et

14(17)

3-24-1854

vastustajal või vastustaja ekspertarstil oleks pidanud tekkima põhjendatud kahtlus terviseandmete

täpsustamise vajadusest.

46. Käesoleval juhul on vastustaja kohtumenetluses selgitanud, et kuna vaidemenetluses ei peetud

vajalikuks logopeedile päringut teha, sest psühhiaatri epikriisis puudus viide ja diagnoos

töövõimet mõjutavale kõnehäirele, siis teostati kohtumenetluse käigus logopeedile 01.07.2024

päring (dtl 264), millele saabus vastus 03.07.2024 (dtl 265). Vastustaja selgitas kohtule, et kaebaja

logopeedi visiit oli ühekordne külastus 22.08.2023, mille käigus diagnoositi kaebajal kõne ja keele

täpsustamata arenguhäire. Epikriisis kirjeldati ka kaebaja neurosensoorset kuulmishäiret ja

hääldusehäiret, kuid logopeed soovitas pigem pöörduda psühhiaatri ja kliinilise psühholoogi

vastuvõtule kognitiivse profiili hindamiseks, kuna isik teeb vigu kirjutamisel ja räägib

lihtlausetega, teeb vigu hääldamisel. Logopeedilist ravi aga kaebajale ei määratud ning puudub

informatsioon isiku logopeedile tagasi suunamise kohta. Vastustaja on ka välja toonud, et

psühhiaatri 20.03.2024 epikriisis ei diagnoositud kaebajal kõnehäiret, kuid diagnoositi segatüüpi

obsessiiv-kompulsiivse häire ja täiskasvanu isiksuse ja käitumishäire pereliikmete poolt

kirjeldatud ärevuse ja ärrituse ning sundmõtete ja tegude tõttu. Vestluse ja kliinilise psühholoogi

poolt teostatud uuringu käigus sundkäitumist ei ilmnenud. Uuringul tuvastati, et kaebaja

intellektuaalne tase on piiripealne, käitumise viisis on lapselikku sõltuvust ning et isiksuse testid

on kaebaja jaoks liiga keerukad. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et kuna tegemist on valdavalt

vaimse võimekuse hindamisega, siis on vastustaja kohtumenetluse raames küsinud õiglase

hinnangu saamiseks arvamust ka vastava eriala arstilt (psühhiaatrilt), kes koostas teisese

eksperthinnangu 01.07.2024 ning hindas kaebaja töövõime samade piirangutega osaliseks.

Sealjuures nähtub kohtule, et kaebaja märgitud psühhiaatri ja perearsti sissekandeid kaebaja

terviseandmed kajastavad (nt 20.03.2024 psühhiaatri epikriis, dtl 165-166; 31.07.2023 perearsti

epikriis, dtl 141-142) ning et vastustaja on nende andmetega läbivalt taotluse menetluses, vaide- ja

kohtumenetluses arvestanud. Olukorras, kus vastustaja on pidanud vajalikuks koguda täiendavad

andmeid ning lisaks pidanud võimalikuks teostada dokumendipõhist hindamist, ei saa kohtu

hinnangul väita, et vastustaja oleks tuginenud hinnangute tegemisel ebapiisavatele andmetele.

Kohtul puudub ka alus arvata, et olukorras, kus olulised töövõimet mõjutavad andmed on

puudulikud, jõutakse nii haldus-, vaide- kui ka kohtumenetluses koostatud eksperdiarvamustes

samadele järeldustele. Seega ei saa kohtu hinnangul väita, et ekspertarvamused ja vaidlustatud

otsused oleks tehtud ebapiisavate tõendite põhjal. Kohtul puudub alus kahelda ka ekspertide

pädevuses meditsiinilise teabe lugemisel, mistõttu peab kohus vastustaja selgitusi põhjendatuks.

47. Kohus selgitab, et töövõime hindamisel võetakse arvesse üldist töövõimet tööturul, st arvesse

võetakse kõiki töötamise valdkondi koos sobimatute töövõtete ja tingimustega.

Terviseprobleemide olemasolu ei too alati kaasa puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik

teha muud tööd, mille tegemist tema terviseprobleemid ei takista. Töövõimet hindaval eksperdil

tuleb määruse nr 39 § 7 lg 5 järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta.

TTO eksperthinnangutes on välja toodud, et kaebajale ei sobi head kuulmisfunktsiooni, rohket

suhtlemist eeldavad tööd, vastutusrikas või kiiret tegutsemist eeldavad tööd ega öötöö, vaid sobib

pigem omaette osakoormusega töö ja lihtne rutiinne kehaline töö. Samuti on eksperthinnangutes

välja toodud, et kaebajal on töövõime toetamise vajadus. Selleks on soovitatud kaebajale

regulaarset liikumist ja psühhoteraapiat ning tööalast rehabilitatsiooni, kuna kaebaja on noor

inimene, kellel esinevad vaimse võimekuse valdkondades mitmed piirangud. Seetõttu vajab

kaebaja nõustamist ja suunamist sobiva töökoha/ameti leidmisel. Lisaks on leitud, et osalise

koormusega töö on oluline osa psühhiaatrilisest rehabilitatsioonist ning et tööprotsessist

kõrvalejäämine võib pigem kaebaja seisundit halvendada. Vastustaja on täiendavalt

kohtumenetluses märkinud, et kaebaja töövõime on olnud osaline ka eelnevalt ning et kaebaja on

varem töötanud avatud tööturul, ta omab autojuhilubasid, osaleb liikluses ning on töötanud

suhtlemist nõudval tööl autojuht-kullerina ja müüjana osalise tööajaga. Kohtu hinnangul on

eksperthinnangutes antud soovitused töötingimustele ja töövõime toetamisele põhjendatud.

Kohtule nähtuvalt on vastustaja arvestanud kaebaja töövõime ulatuse kaalutlemisel kaebaja

kirjeldatud piirangute hinnanguid ja tema reaalse töötamise võimekust.

15(17)

3-24-1854

48. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et vastustaja ja ekspertarstide selgitused on asjakohased ja

töövõime hindamise metoodikaga kooskõlas. Vastustaja on arvestanud kaebajal erinevates

valdkondades esinevate piirangute koosmõju, terviseprobleemide ulatust, kulgu, raskusastet ja

esinemise sagedust, kaebaja haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju

igapäevastele tegevustele. Kohtule ei nähtu toimikusse lisatud materjalide põhjal, et vastustaja

oleks teinud põhjendamisvigu. Kaebuses osutatud probleemid teise keele õppimisega,

kõrvakuulmisega ja lisandunud psüühilise probleemiga ei tingi töövõime hindamise otsuse

õigusvastasust. Töövõime hindamisel ei ole määravaks mitte haiguste diagnoosid, vaid nendest

põhjustatud püsivad tegevuspiirangud, ning kõiki neid piiranguid on vastustaja kaebaja töövõime

hindamisel arvestanud. Vastustaja on jõudnud kaebaja terviseandmeid kogumis hinnates

järeldusele, et kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise piirangud ei ole objektiivselt

sellised, mille tõttu oleks kaebajal tuvastatav puuduv töövõime. Kuna vastustaja on kaebaja

töövõime hindamisse kaasanud ka teise ekspertarsti, siis ei ole vastustaja ka uurimiskohustust

rikkunud.

49. Töövõime hindamisel hinnatakse piiranguid ravi foonil koos adekvaatse ja soovitatud raviga

ning püsivatena hinnatakse töövõime hindamise kontekstis piiranguid, mida ei ole raviga võimalik

kompenseerida. Ekspertarstid ei ole kaebajale pandud diagnoose ega nendest tulenevaid

võimalikke hinnangulisi vaevusi täielikult eitanud ega pea kaebajat tervenenuks, vaid vastupidiselt

leidnud, et tõenäoliselt on kaebaja seisund vähemuutuv ning töövõime taastumine ei ole

tõenäoline, kuid pikaaegse ravi foonil on võimalik kaebaja piiranguid siiski vähendada. Vastustaja

on kohtule kinnitanud, et kaebaja ei ole talle välja kirjutatud ravimeid püsivalt tarvitanud, vaid

ostnud ühe retsepti välja ja teised retseptid on annulleeritud. Samuti ei ole kaebaja regulaarselt

psühhiaatri visiitidel käinud, mistõttu on kaebaja ravipotentsiaal jäänud kasutamata. Seega

olukorras, kus kaebaja terviseandmed kinnitavad, et kaebaja talle määratud ravi või ravimeetodeid

ei järgi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet

mõjutavaks määral, mis täielikult välistaks kaebaja töötegemise. Kaebaja enda aktiivne panus enda

piirangute vähendamisel on olnud seni tagasihoidlik. Ekspertide seisukohad kohtu hinnangul

loogiliselt jälgitavad ja põhinevad kaebaja kaebustel ning TIS-st saadud ja täiendavalt kogutud

andmetel.

50. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Eesti Töötukassa 29.04.2024 otsus nr TVH/24/016420 ja

07.06.2024 vaideotsus nr VO/24/1280 on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus.

Töövõimetoetuse määramine

51. Eesti Töötukassa määras 30.04.2024 otsusega nr TVT/24/022189 kaebajale töövõimetoetuse

alates 30.06.2024 – 29.06.2029 (dtl 55-57), võttes aluseks Eesti Töötukassa 29.04.2024 otsuse nr

TVH/24/016402 töövõime hindamise kohta. Töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on

otsuse kohaselt 11,7249 eurot.

52. TVTS § 11 kohaselt makstakse töövõimetoetust käesolevas seaduses sätestatud tingimustel

sissetuleku tagamiseks isikule, kellel on tuvastatud osaline töövõime. Töövõimetoetuse arvutamise

aluseks on töövõimetoetuse päevamäär ning osalise töövõimega isiku toetuse suuruseks on 57%

päevamäärast (TVTS § 13 lg 1 ja lg 2 p 1). TVTS § 14 lg 1 kohaselt on töövõimetoetuse

päevamäär 11,25 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil riikliku pensionikindlustuse

seaduse § 26 lg 6 alusel kehtestatud riikliku pensioni indeksiga ja pärast indekseerimist

ümardatakse summa ühe sendi täpsuseni (lg 2). Kuna kaebaja töövõime hinnati õiguspäraselt

osaliseks, siis tuli kaebajale määrata töövõimetoetus ühe kalendripäeva eest 57% töövõimetoetuse

päevamäärast. Otsuse tegemise seisuga oli töövõimetoetuse päevamäär 20,57 eurot. Seega määras

vastustaja kaebajale õiguspäraselt toetuse suuruseks ühe kalendripäeva eest 11,7249 eurot.

53. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 30.04.2024 otsus nr TVT/24/022189 on

õiguspärane ning ka selle tühistamiseks puudub alus.

Kohustamisnõue

16(17)

3-24-1854

54. Kuivõrd kaebus Eesti Töötukassa otsuste tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata

jätta ka kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks.

55. Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

56. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus

on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja

on palunud jätta menetluskulud kaebaja kanda, ent ei ole esitanud menetluskulusid tõendavaid

dokumente. Sealjuures nähtub kohtule, et vastustaja on esindanud ennast ise ilma välise õigusabi

kasutamiseta, mistõttu ei saa vastustajal menetluskulusid olla tekkinud. Seega jäävad

menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

Isikute nimede asendamine lahendis

57. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt

identifitseerida. Kuna otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid, asendab kohus avaldatavas

kohtuotsuses omal algatusel nii kaebaja kui ka teiste otsuses mainitud isikute nimed

tähemärkidega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

17(17)