2-23-140700/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-23-140700

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2024, Tallinn

Kohtuasi

B2 Impact OÜ hagiavaldus T.P. vastu rahalises

nõudes

Tsiviilasja hind

2851,35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Dmitri Santašev

Kostja: T.P. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise viis

kirjalik (liht)menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta B2 Impact OÜ hagi T.P. vastu rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus

hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning

ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

2-23-140700

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ferratum Bank p.l.c. ja kostja sõlmisid 21.02.2019 laenulimiidi lepingu, mille alusel

võimaldati kostjal kasutada krediiti kuni 5000 eurot. Kostja on kasutanud laenuandja poolt

võimaldatud krediiti perioodil 22.02.2019 – 12.01.2020 kokku summas 6201 eurot ning on

teinud tagasimakseid kogusummas 8772,53 eurot, sellest 4031,23 eurot on arvestatud põhiosa,

4580,27 eurot intressi ja 161,03 eurot kulude katteks.

2. Kostja rikkus laenulimiidi lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja kostjale 03.06.2023 meeldetuletuskirja. Esialgne võlausaldaja hoiatas kostjat, et

võlgnevuse tasumata jätmise korral lõppeb leping 15 päeva pärast. Kuna kostja minimaalset

tagasimakset tähtaegselt ei tasunud, lõppes leping 18.06.2023 ning kogu võlgnevus muutus

sissenõutavaks. Kostjat teavitati 03.07.2023 nõude loovutamisest hagejale. Hageja nõuab

põhivõla tasumist summas 2169,77 eurot, intressi 318,08 eurot, sissenõudmiskulusid 35 eurot

ning hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 328,50 eurot.

3. Hagiavalduses sisalduva selgituse ja tõendite kohaselt lähtuti kostjale krediidi

võimaldamisel kostja esitatud taotlusest, kontrolliti isikusamasust rahvastikuregistri alusel ja

tehti päring e-krediidiinfo.ee andmebaasi (maksehäired puudusid).

4. Kohus võttis hagi 22.11.2023 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse

esitamiseks. Kohus toimetas hagi kostjale saatmisega kätte (elektronpostiaadressil, mida

kostja kasutas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamiseks). Kostja hagile ei vastanud.

5. Kohus andis hagejale 13.09.2024 võimaluse esitada nõude ümberarvestus, kuivõrd

laenu väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.

6. Kohus selgitas menetlusosalistele 13.09.2024 kohalduvat õigust ning seda, et kohus

kontrollib omal algatusel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohus andis

hagejale võimaluse esitada nõude alternatiivne arvestus, kuivõrd laenu väljastamisel võidi

rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ühtlasi andis kohus menetlusosalistele tähtaja

menetluskulude nimekirjade, lõplike seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks vastaspoole

menetluskulude nimekirjale.

7. Hageja esitas 04.10.2024 ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt sai kostja krediiti

6201 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid 8772,53 euro ulatuses. Kui kõik maksed arvestada

põhiosa katteks, on kostja teinud esialgsele krediidiandjale tagasimakseid põhivõlga ületavas

summas.

8. Hageja ega kostja kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirju ei esitanud.

Hagiavalduse kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust (385 eurot).

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus jätab hagi rahuldamata. Kostjaga sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr

ületas seadusega kehtestatud ülempiiri, mistõttu on leping tühine. Kostja on teinud

tagasimakseid summas, mis ületab saadu ja seadusjärgse intressi summat. Isegi kui lugeda

leping kehtivaks, on kostjale krediidi andmisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

2/5

2-23-140700

Sellisel juhul tuleks kõik kostja poolt tehtud maksed arvestada põhivõla katteks ning kostjal ei

ole otsuse tegemise seisuga hageja ees laenulimiidilepingust tulenevat võlgnevust.

10. Ferratum Bank p.l.c. ja kostja sõlmisid 21.02.2019 laenulimiidilepingu, mille alusel

võimaldati kostjal kasutada 5000 eurot krediiti (dtl 30-42). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga

VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool

majandustegevust.

11. Kostja on võtnud kasutusele krediidi summas 6201 eurot (dtl 43-44). Laenulepingu

üldtingimuste p 10.2 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt krediidiandja arvetele

miinimumsummas. Miinimumsumma moodustab 5% kliendi poolt krediidiandjale võlgnetav

summa (laen + teenustasu) või 10 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem.

12. Eesti Panga poolt 28.12.2018 avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2018 seisuga

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi

kulukuse määr 20,01% (kohaldus alates 01.01.2019 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1

esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 20,01% =

60,03%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe kohaselt 61,79% aastas (kehtis 2000 euro suuruse limiidi kasutusele võtmise

korral). Sama tulemuse (61,79%) annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee

tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Kostjale võimaldati krediiti 5000 eurot ning ka

sellise laenusumma puhul on krediidi kulukuse määr kalkulaatori kohaselt 61,79% aastas.

Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ületas kostjaga lepingu

sõlmimise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Pooltevaheline leping on seetõttu VÕS §

4062 lg 1 esimese lause kohaselt tühine.

13. Maakohtu järeldust ei väära lepingu üldtingimuste p 13.10, mille kohaselt, kui krediidi

kulukuse määr ületab seaduses sätestatud ülemmäära, siis vähendatakse lepingu alusel

tasumisele kuuluvat intressi viimaste tagasimaksete arvelt selliselt, et krediidi kulukuse määr

vastaks seaduses sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiirile. VÕS § 4062 lg 1 esimene

lause näeb krediidi kulukuse määra ületamisele selge tagajärje ning VÕS § 421 keelab

seadusest tarbija kahjuks kõrvalekalduvate kokkulepete sõlmimise.

14. Kui tarbijakrediidileping on VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine siis tuleb tarbijal VÕS §

4062 lg 3 kohaselt maksta lepingu alusel saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi

krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb

krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses.

15. Kostja pidi krediidi tagastama igakuiste osamaksetega, mille miinimumsumma oli

vähemalt 5% kasutusele võetud summast (lepingu p 10.2).

16. Kostja on hageja kinnitusel teinud tagasimakseid vastavalt lepingule perioodil

21.03.2019 kuni 02.03.2023 kogusummas 8772,53 eurot (dtl 43-44). Sellest 4031,23 eurot on

arvestatud põhivõla, 4580,27 eurot intressi ja 161,03 kulude katteks. Alates 01.01.2019 kuni

31.12.2022 oli VÕS § 94 järgne intressimäär null. Sellel ajaperioodil võttis kostja kasutusele

6201 eurot ja tegi tagasimakseid summas 8545,81 eurot.

17. Maakohus on eelneva põhjal seisukohal, et kostja on tagastanud saadud krediidi

tervikuna ning seda ajaperioodil, mil seadusjärgne intressimäär oli null. Hageja nõue jääb

seetõttu täies ulatuses rahuldamata.

18. Täiendavalt ning isegi kui pidada kostjaga sõlmitud krediidilepingut kehtivaks, on

kostja tagastanud rohkem, kui esialgsel krediidiandjal (või hagejal) oleks õigus nõuda.

19. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

3/5

2-23-140700

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

20. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja

(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

21. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise käigus läbi viidud

kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

21.1.

Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest ning kontrollis

isikusamasust ja maksehäirete puudumist. Lepingu sõlmimise ajal kostjal

maksehäired puudusid.

21.2.

Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu

maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2

kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

21.3.

Üksnes kostja sissetuleku ja maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta

krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja

finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda

need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta

(Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2).

21.4.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale krediidi

võimaldamist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku

suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, tema varasem maksekohustuste täitmine, samuti

ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1

p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud

enne laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste

ega finantskohustuste suurust. Samuti ei kontrollitud tarbija sissetulekute

suurust.

21.5.

Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui

muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave.

Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute

suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei

saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest

saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

4/5

2-23-140700

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud

esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas

krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.

21.6.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega

hinnanud

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg

2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle

teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu

taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-

te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

22. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

23. Kostja on võtnud kasutusele krediiti summas 6201 eurot ja teinud tagasimakseid summas

8772,53 eurot. Seega on kostja teinud esialgsele krediidiandjale tagasimakseid põhivõlga

ületavas summas. Kuna põhinõuded jäävad rahuldamata, pole alust rahuldada ka hageja

kõrvalnõudeid. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jääb rahuldamata, kuna kostjal ei olnud

lepingust tulenevat võlgnevust ajal, mil talle nõudekirju saadeti (2023. aastal).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

24. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

25. Kostja menetluses esindajat ei kasutanud ning menetluskulude nimekirja ei esitanud.

Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu jääb menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik

5/5