2-23-137812/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-137812

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group osaühingu hagi Y.J vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

4392.40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood

10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn);

hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo osaühing, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn, e-

post xxx);

kostja Y.J (isikukood XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt Y.J ’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja krediidikontolepingust XXX tulenev

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 2002.30 eurot ja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla osamaksed summas kokku 81.41 eurot alates maksetähtajale

järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtaeg

Summa (eurot)

1.

15.11.2024

20.34

2.

15.12.2024

20.34

3.

15.01.2025

20.34

4.

15.02.2025

20.39

2-23-137812

3. Mõista kostjalt Y.J ’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt

2002.30 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest ja tulevikus sissenõutavaks muutuvalt

põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Jätta Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi Y.J (isikukood

XXX) vastu rahuldamata põhivõlgnevuse 227.45 eurot, intressi 286.81 eurot,

sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 821.35 eurot osas.

5. Jätta menetluskulud 40% ulatuses Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood

10746479) kanda ja 60% osas Y.J (isikukood XXX) kanda.

6. Mõista kostjalt Y.J ’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 60% ulatuses s.o summas 486

eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal Y.J ’l (isikukood

XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu arvelduskontole nr XXX,

viitenumbriga xxx.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 19.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võla nõudes. Kohus tegi 22.09.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 07.03.2024

kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus

07.03.2024 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.

2-23-137812

Hageja esitas 22.03.2024 hagiavalduse Y.J vastu, millega hageja palub välja mõista

põhivõlgnevuse 2311.16 eurot, intressi 286.81 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 821.35 eurot, viivised alates 23.03.2024 kuni põhinõude

summas 2311.16 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 39,94%

aastas, riigilõivu 490 eurot, õigusabikulud 527 eurot ning viivise väljamõistetud

menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude

täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses

viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja Placet Group OÜ vahel 17.08.2022

sõlmitud krediidikontoleping nr XXX, laenulimiidiga 2300 eurot. Kuna kostja oma

laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Placet Group OÜ lepingu

02.05.2023 üles. Placet Group OÜ loovutas 03.05.2023 kostja vastase nõude osaühingule

Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt

esitatud teavet, kontrollis avalikke andmebaase ja pangakonto väljavõtet. Arvestades hagi

aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid

kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli

tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on

seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

06.06.2024 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta.

20.06.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele, milles täpsustas krediidianalüüsi ning esitas

nõude ümberarvestuse juhuks kui laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud summa (3217.07 - 1133.36)

2083.71 eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul

lugeda lepingut 02.05.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik

osamaksetega viivituses. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise

nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates

15.09.2022 kuni 15.06.2024 summas 1920.94 eurot. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist

põhivõlgnevuselt 1920,94 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.

Harju Maakohus võttis 11.07.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

Kohtul ei õnnestunud kostjale Y.J ’le menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja

elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja

selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte

toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 18.09.2024 kohtumäärusega avaliku

kättetoimetamise.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

2-23-137812

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;

2-23-137812



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);



krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

5. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet,

mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses

märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud.

Lepingu nr XXX sõlmimisel 17.08.2022 hinnati Y.J krediidivõimekust kasutades kostja

poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kostja 17.08.2022 konto väljavõte

analüüsi, 20.05.2022 maksehäirete päringuid, 17.08.2022 Maksuameti päringut, Töötamise

registri TÖR päringut, 17.08.2022 Rahvastikuregistri päringut ning 17.08.2022 Ametlikud

teadeanded päringut. Kostja sissetulekuks oli sotsiaaltoetused 1465.99 eurot.

Finantskohustused olid kulud ülalpeetavatele 450 eurot, laenud 378 eurot, majapidamiskulud

300 eurot ja kuumakse 230 eurot. Kliendile jäi reservi 107.99 eurot.

Kohtu hinnangul ei olnud kostja krediidivõimeline. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub,

et kostja oli võtnud laenu Bondoralt, mille keskmine tagasimakse oli 360 eurot ning

Swedbank AS-lt, mille keskmine tagasimakse oli 135 eurot. Lisaks nähtub konto

väljavõttest, et Swedbank AS-ile tasus kostja pidevalt viivist, seega hilines kostja laenu

tagasimaksetega. Arvestades Bondora ja Swedbank AS-i laenumakseid ning krediidiandja

arvutuskäiku, ei olnud kostja võimeline tasuma laenu kuumaksega 230 eurot.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

Hageja toob välja, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostjal

tagastada lepingu alusel saadud summa (3217.07 - 1133.36) 2083.71 eurot. Arvestades kõik

kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 02.05.2023 kehtivalt

üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Eeltoodust

tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt.

Kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 15.09.2022 kuni 15.06.2024

summas 1920.94 eurot. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 1920,94 eurot

kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.

2-23-137812

Võttes arvesse hageja ümberarvestust, ei ole kohtu hinnangul krediidilepingu ülesütlemise

tingimused vastavalt VÕS §-le 416 täidetud. Hageja ümberarvestuse kohaselt ei ole kostja

kõigi tagasimaksetega viivituses. Seega ei ole leping kehtivalt üles öeldud.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul,

kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas

esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud

kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus.

Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue.

Kostja ei ole alates 2023 aasta kevadest täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ega osale

kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks

muutuvaid osamakseid.

Kohtuotsuse koostamise seisuga on sissenõutavaks muutunud põhivõlg 2002.30 eurot

(15.09.2022-15.10.2024). Tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed on

kokku summas 81.41 eurot (15.11.2024- 15.02.2025).

6. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulusid. Kuna leping ei ole kehtivalt üles öeldud,

pole põhjendatud sissenõudmiskulude nõue VÕS 1132 lg 2 alusel. Kuivõrd hagi

menetletakse TsMS § 5 lg 1 alusel poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning hageja

intressinõue ei ole põhjendatud ja uut intressi arvestust esitatud ei ole, jätab kohus hageja

intressi nõude rahuldamata.

7. Hageja nõuab viivist alates lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 39,94% aastas.

Üldtingimuste punkti 5.1. kohaselt on viivise määraks lepingus kokkulepitud intressimäär,

kuid mitte vähem kui seadusjärgne viivisemäär.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks

VÕS §-s 94 sätestatud määr, mis on väiksem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määr. Seega on põhjendatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud

põhivõlg 2002.30 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed perioodil

15.11.2024 - 15.02.2025 summas kokku 81.41 eurot ja viivis sissenõutavaks muutunud

põhivõlalt 2002.30 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest ning tulevikus sissenõutavaks

muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 227.45 eurot, intressi 286.81 eurot,

sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 821.35 eurot.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

2-23-137812

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

10. Hageja nõude suurus kokku oli 3469.32 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt

välja sissenõutavaks muutunud põhivõla ja tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla,

kokku 2083.71 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 60%. Menetluskulud tuleb

TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 30% ulatuses hageja kanda ning 60% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku

490 eurot ja õigusabikulud 527 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on maksekäsu kiirmenetluses

tasunud riigilõivu 106.85 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 383.15 eurot, kokku 490 eurot.

Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et

tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu,

mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu

määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud

keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev

tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus

põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise

esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja

reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid.

Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 3 tunni ulatuses, seega on

põhjendatuks esindaja kulu (3 x 100) 300 eurot ilma käibemaksuta.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (490 + 20 + 300) 810 eurot, millest

kostja kanda jääb 60% ehk 486 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud

juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

2-23-137812

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled

esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded

täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud

osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX

viitenumbriga xxx.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb kohtuotsus kostjale avalikult kätte

toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik