2-23-2441/51 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

31. oktoober 2024. a, Rapla

Tsiviilasja number

2-23-2441

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungite toimumise ajad

Mittetulundusühingu Eesti Pärimusmuusika Keskuse hagi

XX-i vastu kahju hüvitamiseks

57 961,93 eurot

Hageja Mittetulundusühingu Eesti Pärimusmuusika Keskus

(registrikood 80116582)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat XX, e-post

Kostja XX (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat XX, e-post

04.10.2023, 18.04.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Mittetulundusühingu Eesti Pärimusmuusika Keskuse hagi XX-i vastu

kahju hüvitamiseks osaliselt.

2. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) Mittetulundusühingu Eesti Pärimusmuusika Keskuse

(registrikood 80116582) kasuks välja kahjuhüvitis 26 834,23 eurot ja viivis alates

13.02.2023 kuni 31.10.2024 summas 5461,26 eurot ja viivis alates 01.11.2024 VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras arvutatuna tasumata kahjuhüvitise jäägilt kuni

kahjuhüvitise täieliku tasumiseni.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse,

eelkõige esitama kaebuse.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

KIRJELDAV OSA

Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad

1. Kostja töötas hageja juures raamatupidajana 01.11.2021 töölepingu alusel.

2. 14.02.2022, 16.02.2022 ja 18.02.2022 saadeti e-postiaadressilt xxx kostja e-postiaadressile

xxx e-kirjad, milles uuriti hageja pangakonto seisukohta ja paluti teha kolm ülekannet

välismaistele pangakontodele selgitusega „tehniliste investeeringute kapitalikulu

ettemaks“. E-kirjades jäeti mulje sellest, et e-postiaadressilt xxx saadab kirju hageja

juhatuse liige XX. Kostja tegigi palutud kolm ülekannet, s.o 28 319,55 eurot, 19 458,30

eurot ja 25 348,90 eurot. Tegelikult ei saatnud eelnimetatud e-kirju XX. XX e-posti

aadress ei ole xxx , vaid xxx. Teostatud pangaülekanded ei olnud seotud hageja

majandustegevusega.

3. 19.02.2022 avastas hageja juhatuse liige XX kostja tehtud ülekannet ja teavitas neist

koheselt panka, mille tulemusel õnnestus tagasi pöörata 16.02.2022 tehtud ülekanne

summas 19 458,30 eurot. Ülejäänud kahte ülekannet kokku summas 53 668,45 eurot ei

õnnestunud tagasi pöörata. 19.02.2022 esitas hageja toimunu kohta kuriteoteate politseile,

mille alusel alustati kriminaalmenetlust. 30.06.2022 koostas PPA prokuratuuri loal

kriminaalasja lõpetamise määruse, sest kohtueelse menetlusega ei õnnestunud kindlaks

teha isikut, kes kuriteo võis toime panna.

4. Kostja rikkus ülekandeid tehes ametijuhendi p-i 4.2, mille kohaselt vastutas kostja tema

kasutuses olevate ja finantsosakonna materiaalsete väärtuste sihipärase kasutamise,

säilitamise ja korrashoiu eest. Vastavalt ametijuhendi p-le 6.5 oleks kostja pidanud enne

ülekannete tegemist küsima hageja juhatuse liikmelt selgitust ülekannete kohta ja vähemalt

raamatupidamise algdokumente, mida ta ei teinud. Raamatupidamise algdokumente

küsimata jättes rikkus kostja ka töölepingu p-i 2.1, kostja ametijuhendi p-e 3.1, 3.7, 3.14,

hageja raamatupidamise sise-eeskirja p-i 2 ja RPS § 6 ja § 7.

5. Kostja oli raskelt hooletu. Kostjal oleks pidanud tekkima kahtlus, et ülekandeid ei palu

hageja juhatuse liige, sest e-kirjad saadeti aadressilt xxx, mitte XX e-posti aadressilt. XX

ei olnud kunagi selliselt aadressilt kirju saatnud. XX ei ole kunagi varem palunud e-kirja

teel ühtegi ülekannet teha ilma, et oleks esitanud ülekande aluseks raamatupidamise

algdokumendiks oleva arve. Hageja organisatsioonisiseselt kehtib kord, kus ülekanded

saavad toimuda ainult arve alusel, mis sisestatakse RAPID tarkvara programmi, kus

toimub arve kooskõlastamine enne ülekande tegemist. Kostja oli sellest korrast teadlik ja

varasemalt alati nii käitunud. XX polnud kunagi varem palunud e-kirja teel ülekannete

tegemist tundmatutele välismaistele isikutele ega ka ülekannet tegemist hageja tegevusega

mitteseotud selgitustega ega ilma vastava arveta. Antud juhul tegi kostja ülekanded ilma

arveteta. Hageja oli varasemalt teinud üksnes tasu ülekandeid välismaistele artistidele

Eestis antud kontsertide eest. Käesoleval juhul ei haaku ülekandeselgitused üldse hageja

majandustegevusega. Kuivõrd raha ülekannete palved olid niivõrd ebatavalised, pidi

hageja sellest aru saama. Kostja tunnistas 21.02.2022, et kiirustades ei kontrollinud ta e-

posti aadressi, millelt kirjad saadeti. 18.02.2023 tekkis kostjal küll kahtlus, miks talle

arveid eelnevalt ei saadetud, kuid plaanis selle kohta küsida hiljem, s.o 21.02.2023.

6. Kostja vastutus ei ole välistatud ka juhul, kui hageja ei olnud tarvitusele võtnud piisavaid

organisatsioonilisi kaitsemeetmeid. Kostja presenteeris end hageja juurde töölevõtmisel

pikaajalise kogemusega raamatupidajana, kel on rakenduslik kõrgharidus õigusteaduses ja

kes on töötanud ka õigusbüroos. Kostja haridus ja senine töökogemus andis hagejale

põhjuse olla arvamusel, et kostjal on piisavad teadmised tema tööga kaasnevatest riskidest,

sh petukirjade võimalusest. Kostja pidi teadma, et talle võidakse petukirju saata, sest

küberkuriteod on päevakajalised sündmused, millest räägitakse avalikult. Kostja pidi aru

saama, et talle saadetud e-kirjad on petukirjad. Kostjale saadetud petukirjades ei kasutatud

kõrgtasemelisi õngitsemistehnikaid (e-posti aadress ei olnud hageja juhataja aadress ega

viidanud hageja juhatuse liikmele ühelgi viisil, ülekannete aluseks olevaid arveid ei

saadetud, ülekannete selgitused ei seondunud hageja tegevusega, ülekannete saajad olid

tundmatud välismaised isikud). SPF kirje puudumine ei ole põhjuslikus seoses kahju

tekkimisega, sest kirjad saadeti aadressilt xxx viidatud e-postiaadressis ei olnud kasutatud

domeeni folk.ee. Petukirjade stiil ei ole sarnane XX saadetud e-kirjade sõnumite stiilile.

7. Kostja tööülesanded ei tulnud talle üllatusena. Maksete tegemisest räägiti töövestlusel ja

kostja töölepingu järgi oli tema üheks tööülesandeks maksete tegemine. Vastupidist

ettepanekut ei ole kostja teinud. Ka kostja töökoormus ei tulnud talle üllatusena ning see ei

olnud ebatavaline.

8. Hageja ei ole olnud tegevusetu kahju tegelikult põhjustanud isikute tuvastamisel. Hageja

võttis ülekannetest teada saamisel ühendust pangaga ja suutis ühe kolmest ülekandest

tagasi pöörata. Hageja teavitas juhtunust politseid viivitamatult. Hagejal ei ole pettuse

tegelikult toime pannud isikute tuvastamiseks paremaid või täiendavaid meetmeid kui

politseil ja prokuratuuril. Hagejal puudub põhjus kahtluse alla seada politsei ja

prokuratuuri seisukohad tõendite kogumise võimaluse osas. Petukirjade keelekasutus oli

lihtsakoeline. Puudub alus arvata, et kirja koostaja pidi olema eesti keelt valdav isik või

hageja siseelu tundev isik. Hageja on pöördunud ülekannete adressaadiks olnud

pangakontosid haldavate pankade poole info saamiseks pangakontode omanike kohta, kuid

ei ole vastavat teavet saanud.

9. Kuna pettuse toime pannud isikuid ei ole õnnestunud tuvastada, siis on hageja kahjunõude

väärtus nende vastu null. Juhul, kui kostja soovib ise nende vastu nõude esitada, siis

hageja loovutab talle tingimusteta vastavad nõuded.

Kostja vastuse asjaolud ja kostja seisukohad

10. Kostja ei vaidlustanud asjaolusid, mille kohaselt talle saadeti hageja väidetud e-kirjad raha

ülekandmise palvetega ja et ta tegi palutud ülekanded.

11. Hageja ei pidanud teadma, et XX ei kasuta xxx e-posti aadressi. Igaühel võib olla

gmail.com lõpuga e-posti aadress. Zone e-posti serveri keskkonnas näeb kirja saaja

ennekõike saatja nime. Saatja nimena oli kuvatud XX.

12. Kostja oli kahju tekkimise ajal töötanud hageja juures lühikest aega, s.o tööleping sõlmiti

01.11.2021. Raha ülekandmise palved saadeti veebruaris 2022. Hageja oli pannud kostjale

liiga suure töökoormuse, mis soodustas pettuse õnnestumist (igapäevane raamatupidamine,

majandusaasta aruande koostamine, möödunud aasta eelarve täitmise aruande tegemine,

järgneva aasta eelarve koostamine, audiitorkontrollis osalemine, hageja arhiiviga

tegelemine, raamatupidamise programm oli seadistamata). Kostjale jäi mulje, et hageja

juures ei peaks raamatupidaja omal initsiatiivil teostama maksekorralduste üle sisulist

kontrolli, vaid oluline on maksed teostada operatiivselt.

13. Hageja ei olnud taganud infoturvet oma süsteemidele, et välistada taoliste õngitsuskirjade

jõudmine kostjani (nt SPF kirje lisamine). Kostjale ei olnud korraldatud mistahes infoturbe

koolitust või väljaõpet, et vähendada infoturbega seonduvaid riske. Kostja avaldas

hagejale tööle asumisel korduvalt, et ta ei ole varem pidanud ettevõtete nimelt ise

rahaülekandeid tegema ning eriti ei peaks tööd niimoodi korraldama olukorras, kus

raamatupidaja on alles tööle asunud. Kostja tegi hagejale ettepaneku korraldada

ülekannete tegemine selliselt, et tema valmistab maksekorraldused ette, kuid ülekanded

teostab juhataja. Hageja sellega ei nõustunud ja kostjale pandi töökohustus makseid ise

teostada.

14. Hageja vastutab ise osaliselt endale tekitatud kahju eest või tuleb piirata kahju hüvitamise

ulatust. Hageja ei teinud midagi selleks, et panna maksma oma nõuded ülekanded saanud

isikute ega kuriteo tegelikult toimepannud isikute vastu. Hageja jäi panga teavitamisega

hiljaks. Minimaalselt oleks hageja pidanud vaidlustama kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse, kuivõrd uurimine viidi läbi pealiskaudselt. Kriminaalasja lõpetamise määrusest

nähtub, et politsei tuvastas, millistes riikides asuvatest serveritest on toimunud

sisselogimised, kuid ei tundnud üldse huvi, mis sai edasi ülekantud rahast. Pangad, kuhu

ülekanded tehti, asuvad Euroopa Liidus. Arvestades, millise põhjalikkusega tuvastatakse

isikud kontode avamisel, siis ei ole probleemi tuvastada, kes olid need isikud, kellele raha

üle kanti, kes kontod avasid ja mis sai rahast edasi. Petukirjade sõnakasutusest on ilmne, et

kirjade saatja pidi olema eesti keelt valdav isik. E-kirjade keel oma lühiduses ja

konkreetsuses on väga sarnane XX saadetud kirjade stiiliga. Arvestades, et kirjad saadeti

aruandlusega seotud ajal, siis võib arvata, et kirjad saatis hageja tegevust tundev isik(ud).

Hagejal on alusetu rikastumise nõue nende isikute vastu, kelle nimel olid pangakontod

avatud, kuhu raha kanti. Kuriteo sooritanud isikute vastu on hagejal õigusvastaselt

tekitatud kahju hüvitamise nõue. Hagejale on kahju tekkinud vaid siis, kui raha saanud

isikutelt ja kuriteo toimepandud isikutelt ei saa raha sisse nõuda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et

hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte

faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks

ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta

esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS

§ 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist

õigusakti tuleb asjas kohaldada.

16. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 sätestab, et töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja)

teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab

töötajale töö eest tasu. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 01.11.2021 töölepingu (dtl 9-10),

mille alusel töötas kostja hageja juures raamatupidajana alates 01.11.2021. Vastavalt

töölepingu p-le 2.1 oli töötaja töö sisuks hageja rahaasjade korrashoid, et tagada hageja

erinevate tegevuste ja eesmärkide saavutamine. Töötaja tööülesanded on täpsemalt loetletud

ametijuhendis. Vastavalt kostja ametijuhendi (dtl 11-12) p-le 3.7 oli raamatupidaja

tööülesandeks kuludokumentide sisestamine hageja raamatupidamisprogrammi. Vastavalt

ametijuhendi p-le 3.9 oli kostja ülesandeks pangaülekannete tähtaegne ja täpne teostus,

konteerimine raamatupidamisprogrammis. Vastavalt ametijuhendi p-le 3.14 pidi kostja

tagama dokumentatsiooni ja informatsiooni turvalisuse. Vastavalt töölepingu p-le 2.2 andis

ja kontrollis tööülesandeid juhataja.

17. Kohus tuvastab XX kirjaliku seletuskirja alusel, et hageja juures oli pikaajaliselt toimivaks

organisatsioonisiseseks reegliks, et eelnevat kinnitamata arveid ei saa tasuda. (dtl 150 –

151). Kohus tuvastab, et kostja oli sellest reeglist teadlik. Nimetatule viitab kostja ja hageja

teadetevahetus 10.12.2021 (dtl 149), millest nähtub kostja ja hageja juhataja XX vestlus

konkreetse arve kinnitamisest (kostja oli arve saatnud valele isikule kinnitamiseks). Samuti

viitab kostja teadlikkusele kostja ja XX vestlused, millest nähtub, et XX uuris kostjalt,

kuidas tal läheb arvete sisestamise ja kinnitamisringile saatmisega, millele kostja vastas, et

ta saab hakkama (dtl 240) ning kostja palve XXle saata juhend, milles on kajastatud, millist

liiki arved kellele kooskõlastamiseks saadetakse (dtl 241 – 242). Samuti viitab kostja

teadlikkusele asjaolu, et 21.02.2022 kostja seletuskirjas (dtl 21) selgitas kostja kohtuotsuse

p-s 19 tuvastatud asjaolude osas, et tal tekkis kahtlus, miks arvet pole talle eelnevalt

saadetud, kuid ta plaanis küsida seda hiljem. Kahtlus tekkis kostjal juba esimese ülekande

tegemisel (dtl 433). Lisaks viitab kostja teadlikkusele kostja kriminaalmenetluses

tunnistajana ülekuulamise protokoll (dtl 433), millest nähtuvad kostja ütlused seoses arvete

haldamisega: „Arvete haldamine käib järgmiselt: e-arved tulevad otse , RAPID“

programmi. Mis e-arved ei ole, siis saadeti mulle töömeili peale. Töömeili peale saatsid

mulle kõik töötajad arveid. Minu ülesanne oli kanda arved „RAPID“ süsteemi ning edasi

saata kinnitusringile. Kinnitusringis olid arve saatja ja juhataja. Osad arved kinnitas ainult

ka juhataja, aga need ütles ta mulle eraldi, kui ei ole vaja kinnitusringi teha. Kõik arved

käisid läbi juhataja.“ Kohtule on usutav, et hageja organisatsioonis oli reegliks, et

ülekandeid ei tehta ilma ülekande aluseks olevate dokumentide eelneva kinnitamiseta, sest

vastasel korral ei oleks olnud arvete kooskõlastusringile saatmisel tähendust (arve

kooskõlastamisel ei saa olla sisulist tähendust, kui ülekanne on juba tehtud).

18. TLS § 74 lg 2 sätestab, et kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta

tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja

tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat

riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja

mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist

vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel

tekkinud kahju võrra.

Kohus tuvastab, et 14.02.2022 saadeti e-postiaadressilt xxx kostja tööalasele e-posti

aadressile xxx e-kiri, milles küsiti, milline on hageja pangakonto saldo ning kas see

võimaldab teha 28 000 euro suuruse ülekande välismaale. Kostja vastas, et hageja

pangakonto seis võimaldab sellise ülekande tegemist. Samal päeval saadeti eeltoodud e-

posti aadressilt kostjale veel üks e-kiri, milles paluti teha 28 319,55 euro suurune ülekanne

saajale nimega XX, väites makse eesmärgiks tehniliste investeeringute kapitalikulu

ettemaksu. Kostja tegi hageja kontolt palutud ülekande. Samalt e-posti aadressilt saadeti

kostjale raha ülekandmiseks palveid ka 16.02.2022 ja 18.02.2022. 16.02.2022 raha

ülekandmise palve tulemusena kandis kostja hageja kontolt 19 458,30 eurot saajale Aruna

Seidi ja 18.02.2022 kandis kostja saajale XX veel 25 348,90 eurot. Kõikidele ülekannetele

tuli saadetud juhiste järgi kirjutada selgitusse tehniliste investeeringute kapitalikulu

ettemaks. Kõik maksed tehti välisriikides asuvatesse krediidiasutustesse (maksekorraldused

dtl 288 – 290). Kõik eeltoodud asjaolud on tuvastatud kostja kirjavahetuse alusel (dtl 13 –

16, .msg formaadis (dtl 243 – 259). Kohus tuvastab kohtule esitatud kirjavahetuse alusel (dtl

13 – 16), et kostjale saadetud e-kirjades üritati jätta muljet, et saatjaks on hageja juhataja

XX, s.t saatja isikuna kuvati XX nime, samuti oli e-kirjade alla kirjutatud saatjana XX. E-

kirja aadressina oli kuvatud xxx . Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et saatja e-

posti aadress xxx oleks olnud varjatud ja saaja e-posti aadressina oleks kuvatud mõnda

muud e-posti aadressi.

19. Kohus on seisukohal, et kostja rikkus töölepingu p-i 2.1 ja ametijuhendi p-i 3.7 ning p-i 3.9

koosmõjus, arvestades organisatsioonisiseselt kehtinud reeglit, et ülekandeid ei tehta ilma

alusdokumendi sisestamiseta raamatupidamisprogrammi ja selle kooskõlastamist. Kohtu

hinnangul on tuvastatud reegli eesmärk hoida ära alusetute ülekannete tegemise ja tagada

hageja raha sihipärane kasutamine.

20. Kohus on seisukohal, et isegi, kui kostjale ei saaks ette heita töölepingu rikkumist, siis ei

annaks see alust hagi rahuldamata jätmiseks. Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu

lojaalselt (TLS § 15 lg 1). Lojaalsuskohustus hõlmab endas ka kohustust vältida tööandjale

kahju tekitamist. Seega võib konkreetse lepingupunkti puudumisel töötaja vastutada ka

oma tegevusest tuleneva tööandjale kahju tekitamise eest TLS § 15 lg 1 alusel, isegi kui see

tegevus ei läinud sõnaselgelt vastuollu ühegi lepingu-punktiga. TLS § 15 lg 2 p 5 järgi

kohustub töötaja mh hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja või teiste isikute vara.

TLS § 15 lg 1 eesmärgiks on mh ka tööandjale tekkida võiva kahju ärahoidmine (VÕS §

127 lg 2). Seega on nii TLS § 15 lg-st 1 kui lg 2 p-st 5 tulenev kohustus oma olemuselt

hoolsuskohustus.

21. Kostja pidi mõistma ja ette nägema, et olukorras, kus ta teeb organisatsioonis

rahaülekannete teostamisega seoses käibel olevast reeglist hälbival viisil (kostjal endal

tekkis kahtlus, miks ei ole talle arveid esitatud, aga ta otsustas selle küsimusega tegeleda

hiljem) ülekanded e-kirjade alusel, mis saadeti e-postilt, millelt kunagi varem ei olnud

ülekanneteks palveid esitatud ja ka palutud ülekanded olid ebatavalise sisuga (tundmatud

saajad, ebatavalised makseselgitused), võib hagejal tekkida kahju. Mõistlikult võib eeldada,

et iseäranis nende e-kirjade puhul, millega kaasnevad või võivad kaasneda tööandjale

suured rahalised kohustused ja esitatud ei ole raamatupidamise algdokumenti (arvet), tuleb

eriti hoolikalt ja tähelepanelikult kontrollida kust e-kiri/e-kirjad on saadetud.

22. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust. TLS § 16 lg 1

sätestab, et töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt

tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata

jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi,

arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet,

ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi,

mida tööandja teadis või teadma pidi.

23. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus asuda seisukohale, et kostja rikkus

kohustust raskest hooletusest (VÕS § 104 lg 1 p 4), kuivõrd kostja käitumisest raha

ülekandmisel ei ole võimalik tuletada, et ta jättis käibes vajaliku hoole olulisel määral

järgimata. Kohus on seisukohal, et kostja on kohustust rikkunud hooletusest ehk käibes

vajaliku hoole järgimata jätmisega. Kohus tuvastas kohtuotsuse p-s 17, et hageja

organisatsioonisiseselt kehtis pangaülekannete tegemiseks reegel, mille kohaselt oli enne

ülekande tegemist vajalik alusdokumendi olemasolu ja selle kooskõlastusringi läbimine.

Hageja töötas kostja juures raamatupidajana. Nimetatud ametikoht eeldas

raamatupidamisalast eriharidust ja vähemalt kolmeaastast varasemat töökogemust (dtl 12).

Kostjal oli võimalik kahju tekkimise olukorda ette näha ja kahju tekkimist vältida. Samas

oli tegemist kostjapoolse üksikjuhtumiga. Kostja oli töötanud hageja juures väga lühikest

aega (tööleping sõlmiti novembris 2021 ja vaidlusalused ülekanded tehti veebruaris 2022),

kostja veel alles elas organisatsiooni sisse. Rohkem olulisi probleeme kostja tööga selleks

hetkeks esinenud ei olnud. Seega on kostja töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud

süüliselt (hooletus). Eeltoodut arvestades vastutab kostja hagejale põhjustatud kahju eest

TLS § 74 lg 2 järgi piiratud ulatuses.

24. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1, lg 4) Hagejale on tekkinud kostja-poolse

töölepingu rikkumise tagajärjel kahju. Kahju suurus on 53 668,45 eurot. Kahju seisneb

hageja rahaliste vahendite alusetus vähenemises eelnimetatud summa võrra, mis seisnes

kostja poolt 14.02.2022 ja 18.02.2022 saadetud e-kirjade alusel raha kandmises. 16.02.2022

tehtud ülekande tegemist õnnestus hagejal takistada ja selle üle pooled ei vaidle.

25. Riigikohus on teise isiku alusetust rikastamisest tuleneva kahjunõude puhul leidnud, et

kahju suuruse hindamisel peab arvestama alusetu rikastumise nõude majanduslikku väärtust

(RKTKo 3-2-1-49-07, p 14). Ulatuses, milles hagejal on võimalik alusetust ülekandest

tekkinud kahju alusetu rikastumise nõude kaudu tagasi saada, ei ole võimalik nõuda kostjalt

kahju hüvitamist. Riigikohus on täiendavalt sellise olukorraga seoses selgitanud, et

kahjustatud isik saab kahju tekitamise tagajärjel kasu saamist vältida sel teel, et ta loovutab

alusetust rikastumisest tuleneva nõude kahju tekitajale (RKTKo 3-2-1-49-07, p 16).

Tulenevalt hea usu põhimõttest peab kahju tekitamise eest vastutav isik, kes väidab, et

kahjustatud isikule kuuluv alusetust rikastumisest tulenev nõue omab väärtust, nõustuma

nõude loovutamisega (RKTKo 3-2-1-49-07, p 16). Kui ta sellest keeldub, tuleb eeldada, et

kahjustatud isikule kuuluv alusetust rikastumisest tulenev nõue on väärtusetu (RKTKo 3-2-

1-49-07, p 16). Hageja on nõustunud nõude tingimusteta loovutamisega (dtl 134, p 27, dtl

161-163). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et hageja alusetu rikastumise nõue oleks mingilgi

hetkel olnud väärtuslik. Seega saab hageja nõuda kostjalt kahju hüvitamist.

26. Kohus tuvastab, et hageja esitas 19.02.2022 kohtuotsuse p-s 18 tuvastatud sündmuste osas

süüteoteate (dtl 18-19). Nimetatud süüteoteate alusel alustati kriminaalmenetlust ja

kriminaalmenetlus lõpetati 30.06.2022 prokuratuuri loal (dtl 23 – 24). Kriminaalmenetluse

lõpetamise määrusest nähtub, et pmailbox03@gmail.com konto on loodud Nigeerias,

millele on sisse logitud üheksalt erinevalt IP-aadressilt, mille asukohtadeks on Tai, Nigeeria

ja USA. Samuti tuvastati, et pmailbox03@gmail.com aadressiga on seotud Android seade.

Järelpärimise selgus, et antud seadmega on seotud veel seitse Gmaili aadressi. Seitsmest

aadressist kuus olid loodud Nigeerias ning nendega olid seotud erinevad Nigeeria

suunakoodiga telefoni numbrid. Samuti toimusid nendelt meiliaadressidelt sisse logimised

erinevatest Nigeeria piirkondadest ning ühel juhul ka USAst. Üks meiliaadress oli loodud

Tais, millele oli sisse ja välja logitud IPv6 aadressidelt, mis paiknesid samuti Tais.

Kohtueelse menetlusega ei õnnestunud kindlaks teha isikut, kes antud kuriteo võis toime

panna ning kuna ei ole võimalik koguda lisatõendeid, tuleb kriminaalmenetlus KrMS § 200

1 lg 1 alusel lõpetada. Kostja etteheited selle kohta, et hageja alusetu rikastumise nõue oleks

olnud väärtuslik, kui hageja oleks vaidlustanud kriminaalmenetluse lõpetamise määrust, sest

kriminaaluurimine oli ebapiisav (dtl 187 – 190), on kohtu hinnangul oletuslikud alusetu

rikastumise nõude väärtuse kontekstis ega võimalda tuvastada, et vähemalt mingil ajahetkel

oleks olnud nõue väärtuslik. Kohus on lisaks seisukohal, et hageja kriminaalmenetluses

kannatanuna ei saa olla vastutav kriminaalmenetluse tulemuslikkuse eest.

27. Kohus tuvastab, et hageja pöördus ise oma esindaja kaudu 21.04.2023 (dtl 152 – 159)

välisriigi pankadesse saamaks informatsiooni vaidlusalused ülekanded saanud isikute kohta,

millele hageja vastust ei saanud. Kostja on hagejale ette heitnud, et hageja asus tegutsema

liiga hilja. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et varasema tegutsemise korral

oleks hageja alusetu rikastumise nõue olnud väärtuslikum. Kohus on seisukohal, et hageja

pöördumiste aeg eraldi ei saa mõjutada alusetu rikastumise nõude väärtust, kuna

kurjategijate tuvastamise oli kriminaalmenetluse ülesanne. Kohus võttis seisukoha

kriminaalmenetlusega seoses kohtuotsuse eelmises punktis.

28. VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei

olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise

kohustus tekkis. Kohus leidis, et kostja rikkus töölepingut ja igal juhul TLS tulenevat

lojaalsuskohustust. Kohus leiab, et tööandjale tekkinud kahju hüvitamine olukorras, kus

töötaja on töölepingut rikkunud, kuulub tekkinud kahju hüvitamisele. Kohus on seisukohal,

et kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. VÕS § 127 lg 3

sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta

nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja

arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.. Kohus leiab, et kahju

oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav. Kostja pidi

45 906 euro ülekande tegemisel arvestama võimalusega, et hagejale võib tekkida nimetatud

summas kahju. Tulenevalt VÕS § 127 lg-st 4 peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud

kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 4 mõtte kohaselt tuleb teo ja

kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel kasutada testi, mille järgi ajaliselt eelnev

sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks

hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil

jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks

ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota,

pole kostja tegu kahju põhjuseks. Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus

seoses kostja käitumisega, s.o alusetu ülekande tegemisega. Kui jätta kostja väidetav tegu

mõtteliselt kõrvale, s.o kui kostja ei oleks ülekandeid summas 53 668,45 eurot teinud, ei

oleks hagejale kahju toonud tagajärg saabunud.

29. Kahju hüvitamise ulatus töösuhetes, st kahjuhüvitise suurus määratakse kindlaks TLS § 74

lg 1 või 2 järgi vastavalt sellele, kas töötaja rikkus kohustusi tahtlikult või hooletult.

Hooletu rikkumise korral täpsustab TLS § 74 lg 2 erinormina VÕS § 127 lg-t 2, kuna seal

on loetletud kahjuhüvitise arvestamiseks olulised asjaolud. TLS § 74 lg 2 hõlmab vähemasti

põhiosas ka VÕS § 139 ja § 140 kahjuhüvitise piiramise aluste osas (vt RKTKo 3-2-1-56-

17, p 29). Seega tuleb kahju ulatuse kindlakstegemisel lähtuda käesoleval juhul TLS § 74

lg-s 2 sätestatust, kuivõrd see hõlmab nii VÕS §-s 139 kui §-s 140 vähemasti põhiosas. Ka

TLS seletuskirja (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/92c984a5-95ab-8584-

38cd-05fc754e99c4/) kohaselt on TLS § 74 erinormiks VÕS § 139 ja lg 140 suhtes (VÕS §

139 ja § 140 kohaldatakse ulatuses, mille suhtes TLS § 74 ei sätesta erisusi).

30. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb alus kahju vähendamiseks. Pooled ei vaidle

selle üle, et organisatsioonisiseselt ei olnud kasutusele võetud erilisi IT-alaseid

turvameetmeid, et takistada õngitsuskirjade jõudmist kostja e-posti aadressile. Kohus

tuvastab SKILL-EST OÜ süsteemiinseneri XX arvamuse (dtl 104-106, dtl 187-190) alusel,

et e-kirjade turvalisuse tagamisel on oluline SPF kirje kasutamine, mida hageja kahju

tekitanud seotud e-kirjade saatmise ajal ei kasutanud. SPF kirje puudumisel saab folk.ee

nimel kirja saates pääseda mööda kõige elementaarsemast kontrollist, mis kinnitaks, et

domeeni (folk.ee) omanik tõesti kirja saatis. Kohus tuvastas kohtuotsuse p-s 18, et

õngitsuskirjad saadeti gmail.com aadressilt, kus kirja saatja nimena kuvati hageja juhataja

nime, kuid saadetud e-kirjade tegelik aadress ei olnud varjatud (selle kohta tõendid

püüdvad). Seega ei ole tõendatud, et SPF kirje lisamine oleks kindlasti ära hoidnud

õngitsuskirjade saabumise kostja e-posti aadressile. Kohus tuvastab Kalev Kopliku

arvamuse (dtl 187-190) alusel, et teised kasutatavad turvameetmed on kasutada

dokumentide vastuvõtmiseks eraldi e-posti aadressi, sisu-filtri kasutamine (et kontrollida,

filtreerida ja blokeerida e-kirju vastuvõtjate postkastidest, anti-phishing tarkvara

kasutamine. Kohus möönab, et organisatsiooniliste IT-alaste turvameetmete kasutamine

oleks vähendanud tõenäosust, et kirjad oleksid jõudnud kostja postkasti, kuid asjas

puuduvad tõendid, et nimetatud turvameetmed oleksid välistanud vaidlusaluste e-kirjade

jõudmise kostja postkasti.

31. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei olnud kostja tähelepanu juhtinud õngitsuskirjadest

tulenevatele riskidele ja kostjat ei olnud saadetud küberturvalisust puudutavatele

koolitustele. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et raamatupidajatele suunatud küberründed

olid 2022 uudsed (dtl 192 – 202). Arvestades ka kohtumenetluses käsitlust leidnud Tallinna

Ringkonnakohtu otsust tsiviilasjas nr 2-18-17297, siis on taolist rünnet aset leidnud juba

2018. Eeltoodut kinnitavad ka kosja enda esitatud artiklite pealkirjad ja artiklite avaldamise

ajad (dtl 212 ja varasemad lehed), milles hoiatatakse küberpettuste eest.

32. Kohus arvestab kostja vastutuse ulatuse määramisel, et kostja töötas hageja juures lühikest

aega, muid etteheiteid tema tööle ei esinenud ja kahju tekkis ajal, mil kostja töökoormus

raamatupidajana oli tavapärasest suurem osalemisega audiitorkontrollis ja seoses eelmise

majandusaasta aruande koostamisega.

33. Kohus on siiski seisukohal, et kohtuotsuse p-des 29 – 34 nimetatud asjaolud ja seisukohad

ei anna alust vähendada kahjuhüvitist rohkem kui poole võrra. Hageja juurde tööle

kandideerimisel esitles kostja end (dtl 145) pikaajalise kogemusega raamatupidajana, kes on

töötanud nii suurettevõtetes pearaamatupidajana kui väikeettevõtetes. Lisaks on kostja

rakenduskõrgharidusega jurist (dtl 145, 146). Kohtuotsuse p-s 17 tuvastas kohus, et kostja

tegi vaidlusalused ülekanded hageja organisatsioonisiseselt kehtinud tavapärast korda

eiraval viisil ja p-s 18 tuvastas kohus, et kostjal oli võimalik avastada, et vaidlusalused

kirjad on petukirjad. Kohus tuvastas, et kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul esinevad alused kahjuhüvitise vähendamiseks,

kuna kahju täieliku hüvitamise kohustus oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kohus on

seisukohal, et kahjuhüvitist tuleb vähendada poole võrra. Seega tuleb kostjalt välja mõista

kahjuhüvitis 26 834,23 eurot.

34. Kostja väitel jäi hageja panga teavitamisega hiljaks seoses 18.02.2022 makse tegemisega,

mis soodustas vähemalt osaliselt kahju tekkimist. Kohus tuvastab, et hageja juhataja avastas

vaidlusaluste ülekannete tegemise 19.02.2022 (laupäev) ja teavitas panka ülekannetest

samal päeval (dtl 280). Hageja juhataja 19.02.2024 kirjast pangale nähtub, et sellele oli

eelnenud (samal päeval) juhataja katse internetipangas maksed tagasi kutsuda ja ka

telefonikõne panka. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja jäi panga teavitamisega

hiljaks. AS SEB Pank kodulehekülje 14.09.2023 väljatrükilt (dtl 214) nähtub, et välismakse

puhul jõuab makse saajani 2 – 7 päevaga. Kohus on seisukohal, et esiteks ei ole nimetatud

väljatrükilt nähtav, et sama info oleks panga kodulehel ka maksete tegemise ajal. Teiseks on

kohus seisukohal, et nimetatud info ei välista makse jõudmist saajani varem. Kolmandaks

on kohus seisukohal, et arvestades käesolevas punktis tuvastatud asjaolusid ei ole hagejale

etteheidetav liiga hiline panga teavitamine. Tuvastatud asjaoludest on järeldatav, et hageja

juhataja tegutses kohe, kui talle sai teatavaks alusetute ülekannete tegemine.

35. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja lõi riskantse maksete tegemise korralduse, tehes

talle ülesandeks hageja maksete tegemise. Tõendamata on kostja väide, et ta tegi hagejale

ettepaneku, et raamatupidaja ei peaks makseid tegema, vaid need peaks allkirjastama

juhataja (kohtu hinnangul ei tõenda seda väidet kostja esitatud varasemate tööandjate kirjad

(dtl 121 – 122). Kohtu hinnangul ei oleks sellisel ettepanekul ka tähendust. Kohus tuvastas

kohtuotsuse p-s 16, et töölepingu sõlmimisega võttis kostja endale kohustuse teha hageja

makseid. Olukorras, kus kostja võttis endale maksete tegemise kohustuse vabatahtlikult, ei

saa kohtu arvates jõuda järeldusele, et kostja endale võetud kohustuse rikkumise eest ei

vastuta või vastutab väiksemas ulatuses.

36. Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude osaliselt, so 26 834,23 euro osas, tuleb hagejalt

kostja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 26 834,23 eurot alates hagi esitamisest, so

alates 13.02.2023 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Viivisenõue perioodil 13.02.2023 – 31.10.2024 on 5461,26 eurot. Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja ka viivisnõude alates 01.11.2024 kuni kohtuotsusega

väljamõistetud põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

37. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

38. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

39. Kohus rahuldas hagi osaliselt pooles ulatuses hageja nõudest. Seetõttu on õiglane jätta

menetluskulud poolte endi kanda ning kindlaks ei ole vaja määrata menetluskulude rahalist

suurust.

40. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)