2-21-15899/54 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-21-15899

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2024, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ hagi B. T. vastu kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

648,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ (Leedu registrikood

110051834), AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kaudu (registrikood 12831829, e-post: info@pzu.ee),

esindaja Arvi Luhakooder (e-post: XXX)

Kostja: B. T. (isikukood XXX, elukoht , XXX-i ), esindaja

riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Deivi Vaht (e-post:

XXX

Menetlusviis/ Kohtuistung

20. jaanuar 2023, osalesid A. Luhakooder, B. T. ja D. Vaht,

poolte nõusolekul kohus jätkas menetlust kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta AB “Lietuvos draudimas“ hagi B. T. vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata.

2. Menetluskulud jäävad hageja kanda.

3. Mõista AB-lt “Lietuvos draudimas“ Eesti Vabariigi kasuks välja B. T.-le antud riigi õigusabi tasu ja

kulud kokku 696,38 eurot (sisaldab käibemaksu 22% summas 125,58 eurot).

4. Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud summa tuleb hagejal tasuda kohtuotsuse jõustumisest 15

päeva jooksul.

5. Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitise riigituludesse tasumisega viivitamise korral on AB “Lietuvos

draudimas“ kohustatud tasuma Eesti Vabariigile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni.

6. Saata kohtuotsus jõustumise järel riigi kasuks väljamõistetud kulude sissenõudmiseks viivitamata

valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. AB “Lietuvos draudimas“ esitas Pärnu Maakohtule hagi B. T. vastu kahju hüvitamiseks. Hageja

palub kostjalt välja mõista kahju 600,22 eurot, viivise 0,66 eurot seisuga 11.10.2021 ning alates

12.10.2021 viivise võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni võlgnevuse täieliku

tasumiseni.

2. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt hageja on kindlustusandja, kes on kindlustanud sõiduki Volvo

V70 (XXXXXX), kindlustus- poliisiga nr 3893523571. Kindlustusvõtjaks on F.H, kindlustuslepingus

kokkulepitud omavastutus on 200 eurot.

3. 14. juulil 2021 sai hageja teate kahjujuhtumist sõidukiga Volvo. Kahjuteate kohaselt kahjustati öösel

sõidukit aerosoolvärviga.

4. Kahjustatud sõiduki Volvo pukseeris remonditöökotta Roheline Laine OÜ ning esitas hagejale

pukseerimise arve summas 48 eurot. Volvo värvikahjustused parandas Auto Stock OÜ ning esitas

hagejale remondiarve summas 552,20 eurot ilma sõidukikindlustuse omavastutuseta. Hageja hüvitas

kindlustuslepingu alusel sõiduki kahju kokku summas 600,22 eurot, millest 552,22 eurot oli sõiduki

parandamise kulu ja 48 eurot oli pukseerimise kulu.

5. Sõiduki Volvo kahjustused põhjustas kostja. Kostja tegu jäädvustati valvekaameraga ning sõiduki

Volvo omanik, V. H. , tundis valvekaamera salevatiselt ära kostja.

6. Kuna sõiduki kahjustused põhjustas kostja, esitas hageja 22. septembril 2021 kostjale kohtuvälise

kahju hüvitamise nõude. Hageja palus kahju hüvitada hiljemalt 06. oktoobriks 2021. Kostja kahju ei

hüvitanud.

7. Kostja tegu on õigusvastane, kostja rikkus teise isiku vara ja õigusvastasust eeldatakse.

Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Hageja hinnangul on kostja teo ja kindlustatud sõiduki

omanikul tekkinud kahju vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kostja ei oleks sõidukile värvi

pihustanud, ei oleks olnud sõidukit vaja parandada ega remondiettevõttesse pukseerida. VÕS § 1050 lg

1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises

süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seega saab kostja süüd eeldada. Hageja hinnangul on

kostja põhjustanud kahju tahtlikult. VÕS § 104 lg 5 kohaselt tahtlus on õigusvastase tagajärje

soovimine võlasuhte tekkimisel.

8. Hageja nõuab kostjalt 600,22 eurot (kahju) hüvitamist ja andis selle tasumiseks aega 06. oktoobrini

2021. Kahju hüvitamiseks antud mõistlik aeg on möödunud, kahjunõue muutus sissenõutavaks alates

07. oktoobrist 2021. Kostja ei ole kahju hüvitanud ning hageja nõuab kostjalt ka viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras alates 07. oktoobrist 2021 kuni kohustuse täitmiseni, sh hagi esitamise

seisuga 11. oktoobril 2021 sissenõutavaks muutunud 0,66 eurot ja edasi protsendina põhivõlast.

9. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on ¤PS

OÜ poolt ostutatud õigusabi kulud 1378 eurot ja riigilõiv 125 eurot. Summad on ilma käibemaksuta,

hageja kinnitab, et on käibemaksukohustuslane ning kulud on seotud selle tsiviilasjaga. Hageja palub

kostjalt hageja kasuks välja mõista 1503 eurot ning kohustada kostjat tasuma hagejale viivist

menetluskuludelt.

KOSTJA VASTUS

10. Kostja kirjalikus vastuses hagile ei võta omaks, et tema on õigusvastaselt tekitanud kahju seeläbi,

et on aerosoolvärviga üle värvinud F.H sõiduki Volvo V70 (XXXXXX).

11. Kostja ei võta omaks, et temale on edastatud kahju hüvitamise nõue, ning et hageja nõue muutus

sissenõutavaks tulenevalt nõudes antud täitmise tähtajast alates 07. oktoobrist 2021.

12. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on kahjustanud nimetatud sõidukit. Hageja ei ole tõendanud, et

arve nr 211050 on kahju suurust tõendav dokument. Arvelt ei nähtu, et sellel näidatud tööd on seotud

tekitatud kahju parandamisega. Arve nr 211050 on hagejale esitatud koos käibemaksuga. Hageja

kulutused on käsitatavad käibemaksuga maksustatava käibena käibemaksuseadus § 4 lg 1 mõttes,

millelt hagejal on õigus arvata sisendkäibemaks maha, sest hageja on käibemaksukohustuslane. Kuna

hagejal on õigus tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha arvata, ei ole käibemaksu osa kulu, mille

kostja peaks talle hüvitama. Võlaõigusseaduse § 127 lg 5 kohaselt kahjuhüvitisest tuleb maha arvata

igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud

kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.

13. Hageja esitas tõendina valvekaamera videolõigu, kostja ei nõustu, et tema on videolõigul kujutatud

isik. Politsei ja Piirivalveamet on esitanud kohtule 30. 01. 2023 a. teatise, mille kohaselt politsei on

alustanud 14.07.2021 sõiduki Volvo V70(XXXXXX) kahjustamise osas väärteomenetlust nr

2670,21,003752. Väärteoasjas ei ole teo toime pannud isikut kindlaks tehtud. VTMS § 18 lg 1 kohaselt

menetlusalune isik on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust. Kostja

suhtes ei ole väärteomenetlust isegi mitte alustatud. Politseil oleks olnud võimalik väärteomenetluse

käigus koguda enam tõendeid ning teha muid menetlustoiminguid, kuid ka politsei ei olnud võimeline

1,5 aasta jooksul kahju tekitajat videofaili põhjal tuvastama.

14. Kostja leiab, et hageja ei ole kahjuhüvitamise välja mõistmise eeldusi tõendanud, s.o ei ole

tõendanud, et kostja on isikuks, kes on kahju tekitanud. Videofailidelt ei ole võimalik aerosoolvärviga

sõidukit värvinud isikut tuvastada. Nimetatut kinnitab ka Politsei ja Piirivalveameti teatis. Puudub

igasugune alus tunnistaja ütluste ja videofaili pinnalt järeldada, et seal olev isik on kostja. Tunnistaja

ise sõiduki värviga pihustamist pealt ei näinud. Mitte mingeid muid tõendeid hageja esitanud ei ole.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Kohus, arutanud asja menetlusosalistega suuliselt istungitel, kuulanud üle tunnistaja, uurinud

igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole

põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

16. Hageja, AB „Lietuvas Draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) on kindlustusandja. Asjas ei ole vaidlust,

et F.H-le kuulunud sõiduk Volvo V70, registrimärgiga XXXXXX on saanud kahjustada: ööl vastu 14.

juulit 2021 rikuti sõidukit aerosoolvärviga, mida tõendavad kohtule esitatud kahjuteade (lk 13) ja fotod

(lk 19 – 35). Samuti ei ole asjas vaidlust selle üle, et sõiduk oli hageja juures kindlustatud ning hageja

on tasunud kahjustatud sõiduki remonditöökotta pukseerimise kulud 48 eurot Roheline Laine OÜ-le ja

Auto Stock OÜ-le remondikulud 552,22 eurot(maksekorraldused lk 16).

17. Pooled vaidlevad kahju põhjustaja ning kahju suuruse üle.

18. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 näeb ette, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava

kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju

hüvitamise nõue.

VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

kannatanu omandi rikkumisega. Vaieldamatult on teise isiku sõiduki kere ja klaaside aerosoolvärviga

sodimine käsitatav vara (kannatanu omandi) rikkumisena. Seega kahju tekitamine oli õigusvastane.

VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

19. VÕS § 1050 lg 1 järgi kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju

tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust tulenevalt õigusvastaselt kahju

tekitanud isiku süüd eeldatakse.

20. Eeltoodust tulenevalt eeldatakse, et sõidukit kahjustati õigusvastaselt ja süüliselt, mistõttu hageja

peab hagi rahuldamise eeldusena tõendama, et kannatanu autot kahjustas kostja ning et hagis nõutav

kahju on kostja tegevusega (auto rikkumisega) põhjuslikus seoses. Seejärel saanuks kostja tõendada, et

ta ei ole kahju tekitamises süüdi.

21. Kohus on asjaolude ja tõendite uurimise ning kogumis hindamise põhjal jõudnud veendumusele, et

tõendamist ei ole leidnud see, et F.H autot rikkus kostja.

Hageja tugineb kahele tõendile: valvekaamera videolõigule ja kannatanu F.H väidetele, et videos

kujutatu on tema majanaaber. Kohus nõustub kostjaga, et videosalvestuse järgi ei ole võimalik

kindlaks teha, et sellel liigub ümber kannatanu sõiduki kostja. Ka hageja esindaja ise 25. mai 2022

kohtuistungil salvestuse vaatamisel ei osanud öelda, et salvestusel on kindlasti kostja.

20. jaanuaril 2023 tunnistajana üle kuulatud F.H andis ütlusi, et turvakaamera salvestusel on kujutis

täpselt selline, nagu eelneval õhtul tuli tunnistajale vastu naaber: seljas liivakarva heledad riided,

suvesoni peas, täpselt sama kujutis on salvestisest näha. Tunnistaja ütluste kohaselt tuli B. T. talle

vastu ööd vastu, kaamera vaateväljas on need samad riided, sama kõnnak, sama hoiak. Selle koha

peale, kus tunnistaja eelmisel õhtul kostjaga kohtus, kaamera ei näita. Kostja nime tunnistaja siis ei

teadnud, aga teadis, et elab temaga samas trepikojas, korteris nr XXX. Kostja nime sai tunnistaja teada

politseilt osakonnas avaldust tehes, kui naisuurija otsis korteri omaniku nime välja ja ütles tunnistajale.

Tunnistaja teada politsei alustas menetlust, aga selle kohta rohkem mingit infot tunnistajale antud ei

ole.

Tunnistaja F.H ütluste kohaselt oli valvekaamera tema isiklik kaamera, pani selle üles, sest kui Volvo

ostis, siis samal ööl loobiti autot munadega, kohe ei osanud kaskokindlustust teha. Nädal pärast auto

ostmist pani kaamera üles. Tunnistaja rääkis, et auto kahjustamine ei ole esimene kord, autosid on

ennegi värvitud, munadega loobitud, loopimine kestis ka pärast vaidlusalust kahjusündmust edasi.

Vaidlusaluse sündmuse ajaks oli tunnistaja just värskelt kaskokindlustuse teinud. Tunnistaja eelmist

sõidukit ka värviti, siis läks see noorte kraesse politsei poolt. Tunnistaja väitis, et munadega loobiti

autosid, mis pargiti B. T. magaistoa akna alla, on naabritelt kuulnud, et vastasmaja fassaadi ehitaja on

seda ise näinud. Muidu probleeme ei ole parkimisega, kui võõrad pargivad, siis majaelanikud

helistavad ühistusse, ühistu kutsub välja auto omaniku ja ta siis viib enda parklasse ehk vastasmaja

juurde.

22. Tunnistaja F.H ütlused selle kohta, et eelmisel õhtul tuli kostja täpselt samade riietega talle vastu,

nagu on isikul kaamerasalvestusel, ei ole piisavad tõendamaks, et tunnistaja autot kahjustas kostja.

Tuleb nõustuda kostja esindajaga, et must-valge videopilt ei võimalda hinnata, mis värvi riietust videol

kujutatud isik kannab. Isiku nägu ei ole näha ja isik ei ole kaamerapildi järgi tuvastatav. Ka hageja

esindaja ise möönis, et kaamerapildi järgi ei ole võimalik hinnata, et tegemist on kostjaga. Tunnistaja

väide, et eelmisel õhtul kohtas ta kostjat täpselt samas riietuses, ei ole kontrollitav.

23. Kostja toob esile, et on ühest silmast pime ega suudaks öösel niimoodi liikuda. Kostja esitatud

Sotsiaalkindlustusameti pensionitunnistuse (lk 111) kohaselt on kostjal puude raskusaste määratud

vähemalt alates 2012.aastast, perioodil 1. augustist 2018 – 31. juulini 2023 oli kostjal raske puue.

Kostja väidetel on sarnase kehakuju ja liikumisega tunnistaja enda mees. Samuti kostja väidetel on

maja juures autoomanikel pidevalt tülid seoses parkimisega, sest parkimiskohti ei ole piisavalt ja maja

elanike parkimiskohtadel pargivad asutuse autod. Kostjal parkimiskohta vaja ei ole ja teda parkimise

probleem ei puuduta. Majast 20 meetrit eemal on alajaama punker, mis on samamoodi värvitud.

Kuigi tunnistaja väidetel parkimisega mingit probleemi ei ole, tõi tunnistaja ise esile, et tegelikult on

sõidukeid värvitud ja munadega loobitud pidevalt, parkimiskohtadel pargivad võõrad autod, millega

ühistu peab tegelema. Tunnistaja ütlused, et ta on kelleltki teiselt kuulnud, et keegi kolmas on näinud,

kuidas kostja autosid munadega loobib, ei ole usaldusväärne tõend ega saa tõendada seda, et praeguses

asjas vaidluse all oleva kahjujuhtumi pani toime kostja.

Kostja kohtuistungil selgitas samuti, et autod ei pargi tema akna all, nagu tunnistaja kirjeldas, vaid on

2 meetrit rohumaad, edasi on asfalttee ja edasi masinad, on umbes 20 masinat, kui kostja hakkaks kõiki

neid munadega loopima ja värvima, siis pensionist ei jätkuks.

Tunnistaja F.H ja kostja kinnitasid, et ei tunne teineteist, teavad teist üksnes kui majanaabrit, ei ole

omavahel suhelnud. Asjas ei ole esitatud ühtegi eluliselt usutavat asjaolu, mille põhjal tuleks pidada

võimalikuks, et kostja on tunnistaja autot rikkunud.

24. Tunnistaja F.H ütluste kohaselt andis ta valvekaamera salvestuse ka politseile. Politsei- ja

Piirivalveamet 30. jaanuaril 2023 teatas kohtule, et „politsei on alustanud 14. juulil 2021 sõiduki

Volvo V70 (XXXXXX) kahjustamise osas väärteomenetlust nr 2670,21,003752. Väärteoasjas ei ole

teo toime pannud isikut kindlaks tehtud.“

Tunnistajaga võrreldes on politseil ilmselgelt suuremad võimalused videol kujutatud isiku

tuvastamiseks, kuid ka politseil ei ole õnnestunud teo toimepanijat üheselt tuvastada.

25. Kuna tõendamist ei ole leidnud, et kostja oleks kahju tekitanud teo toime pannud, ei pea kostja ka

tõendama, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja vastu esitatud nõue on õigusliku aluseta, sest

VÕS § 1043 järgi kahju tekitamise eest vastutab ja kahju hüvitamist saab nõuda üksnes kahju

õigusvastaselt tekitanud (ehk teo toime pannud) isikult. Kohus jätab hagi kahjuhüvitise kostjalt

väljamõistmiseks rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jäämine toob kaasa ka kõrvalnõuete (viivise)

rahuldamata jätmise.

Kuna hagi jääb rahuldamata seetõttu, et kostja ei ole kannatanu sõidukit rikkunud, siis puudub vajadus

analüüsida õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eeldusasjaolusid ning kahju

suurust.

Menetluskulude jaotus

26. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

27. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Kuna kulud jäävad hageja kanda, siis hageja menetluskulude suurust kohus kindlaks ei määra. Kohus

määrab kindlaks kostja menetluskulude suuruse.

28. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).

29. Kostja menetluskuludeks on kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud. 19.

aprilli 2022 määrusega anti kostjale riigi õigusabi kohustuseta hiljem riigi õigusabi tasu ja kulud

hüvitada, seega esindajale makstakse riigi õigusabi osutamise eest tasu ja hüvitatakse kulud

riigieelarve vahendite arvelt. 09. septembri 2024 määrusega kohus määras adv Deivi Vahile

riigituludest makstava õigusabi tasu ja kulude suuruseks 696,38 eurot (sisaldab käibemaksu 22%

summas 125,58 eurot).

30. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähemtasutud riigilõiv või riigi kasuks

väljamõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas

lahendis või eraldis määrusega. TsMS § 190 lg 5 teisest lausest tulenevalt menetluskulud, mille

tasumisest kostja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt välja

riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga.

31. Kohus jättis hageja hagi tervikuna rahuldamata, seega tuleb hagejal riigile hüvitada ka kostjale

antud riigi õigusabi tasu ja kulud kogu ulatuses, s.o 696,38 eurot (sh 22% käibemaks 125,58 eurot).

32. TsMS § 179 lg 5 järgi tuleb raha riigituludesse tasuda 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

alates. Võttes arvesse, et hagejaks on äriühing, ei pea kohus põhjendatuks seda tähtaega muuta. Juhul,

kui kohustatud isik ei täida lahendit nimetatud tähtaja jooksul, võib valdkonna eest vastutava ministri

käskkirjaga määratud asutus lahendi sundtäitmisele saata (TsMS 179 lg 6).

33. TsMS § 179 lg 9 alusel kohus märgib kohtuotsuses, et riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude

tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(Allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik