1-24-5904/8 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generated10. oktoobril 2024 sõlmisid prokurör, süüdistatav Marten Meenisk ja tema kaitsja kriminaalasjas nr 23278050193 kokkuleppe. Selle järgi taotleb prokuratuur M. Meeniski
Legislator headnote
AI generated1-24-5904/8 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: 10. oktoobril 2024 sõlmisid prokurör, süüdistatav Marten Meenisk ja tema kaitsja kriminaalasjas nr 23278050193 kokkuleppe. Selle järgi taotleb prokuratuur M. Meeniski
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse kuupäev
31. oktoober 2024
Kohtuasja number
1-24-5904
Kohtukoosseis
Erkki Hirsnik
Kohtuasi
Marten Meeniski (Meenisk; isikukood: 39701232749)
süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 ja § 424 lg 2
järgi kokkuleppemenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse
liik
süüdistatav Marten Meenisk, apellatsioon
RESOLUTSIOON
Jätta Marten Meeniski apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada see esitajale.
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle
seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu
Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil
isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada
advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur).
PÕHIOSA
Menetluse käik
1. 10. oktoobril 2024 sõlmisid prokurör, süüdistatav Marten Meenisk ja tema kaitsja
kriminaalasjas nr 23278050193 kokkuleppe. Selle järgi taotleb prokuratuur M. Meeniski
süüdi tunnistamist ja KarS § 424 lg 2 ja § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude
toimepanemises ja tema karistamist. Pooled leppisid kokku ka selles, et süüdistatavalt tuleb
välja mõista 2050 eurot sundraha, ekspertiisitasud 1092 eurot ning kaitsjatasu 559,26 eurot –
need kulud võimaldatakse M. Meeniskil kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 3
alusel tasuda kohtuotsuse jõustumise järel ühe aasta jooksul.
2. Tartu Maakohtus 11. oktoobril 2024 toimunud kohtuistungil andis prokurör sõlmitud
kokkuleppest ülevaate. M. Meenisk kinnitas kohtule, et sõlmitud kokkulepe on talle arusaadav
ning ta jääb selle juurde.
3. Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2024 otsusega tunnistati M. Meenisk KarS § 424 lg 2 ja § 184
lg 1 järgi süüdi ning teda karistati kokkuleppe kohase karistusega. Ühtlasi mõisteti M.
Meeniskilt riigi kasuks välja 2050 eurot sundraha, 559,26 eurot kaitsjatasu ning 1092 eurot
ekspertiisikulu. KrMS § 180 lg 3 alusel määras maakohus, et menetluskulud kogusummas
3701,26 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
4. 27. oktoobril 2024 esitas M. Meenisk maakohtu otsuse peale apellatsiooni, taotledes
kohtuotsusega määratud menetluskulude tasumise tähtaja muutmist.
Ringkonnakohtu seisukoht
5. Ringkonnakohus on seisukohal, et M. Meeniski apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja
tagastada esitajale.
6. Kuna maakohus lahendas M. Meeniski kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi,
tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4. Nende normide
kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud
kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on
KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1
rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse
peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on
karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest
mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
7. Apellatsioonis ei viita M. Meenisk sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse
tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu poleks kuritegu, et see tegu
oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest
mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka
ringkonnakohus. Seega võiks M. Meeniskil olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud
oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada
olukorras, kus M. Meenisk poleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, poleks sellega nõus
olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Ka midagi sellist
ringkonnakohtu meelest ei olnud: kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest
ülevaate, M. Meenisk kinnitas kohtule, et kokkulepe on tema jaoks arusaadav, sh nõustus ta
kohustusega tasuda menetluskulud ositi ühe aasta jooksul. Muu hulgas kinnitas ta seda, et
kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe ja et ta jääb kokkuleppe juurde. Pelgalt tagantjärele
tekkinud rahulolematus väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaja osas pole aluseks
kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu pole M. Meeniskil
apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab
ringkonnakohus juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 M. Meeniski apellatsiooni läbi vaatamata
ja tagastab selle M. Meeniskile.
(allkirjastatud digitaalselt)