1-23-7409/24 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

31. oktoober 2024

Kohtuasja number

1-23-7409

Kohtukoosseis

Eesistuja Mario Truu, liikmed Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi ja menetluse liik

Kriminaalasi Aarne Samoilovi süüdistuses karistusseadustiku §

121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu 27. juuni 2024. a otsus

Apellandid

Aarne Samoilov ja tema kaitsja vandeadvokaat Deniss

Matvejev

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatav

-

Aarne Samoilov, isikukood 36801192749, viibimiskoht

Viru Vangla, kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu

10. augusti 2021. a otsusega KarS § 113 lg 1 järgi

Kaitsja

-

vandeadvokaat Deniss Matvejev (riigi õigusabi korras)

Prokuratuur

-

esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Kalmer Kask

Kannatanu

-

J.A.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 27. juuni 2024. a otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Narva Esimene Advokaadibüroo apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi eest makstava tasu suuruseks 475 eurot 80 senti (sh käibemaks 85 eurot 80 senti).

Jätta see menetluskulu Aarne Samoilovi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada süüdistatava advokaadist kaitsja ja kannatanu

advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul

alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Aarne Samoilovit süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et ta lõi 1.

oktoobril 2022 kella 15.30 paiku Viru Vangla kambrite vahelises koridoris teist kinnipeetavat

J.A. d ühe korra rusikaga näkku. Löögi tagajärjel tundis kannatanu valu, sai ülahuulele ja suu

sisemisele limaskestale veritsevad haavad ning kaotas ülemise vasakpoolse esihamba.

Maakohtu otsus

2. Viru Maakohtu 27. juuni 2024. a otsusega tunnistati A. Samoilov süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

ja teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust

Harju Maakohtu 10. augusti 2021. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 5 aasta 11

kuu ja 5 päeva pikkuse vangistuse võrra, mis teeb kohtuotsuste kogumis ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks 6 aastat 5 kuud ja 5 päeva vangistust. Maakohtu seisukohad ja tuvastatud

asjaolud olid lühidalt järgmised.

3. Vaidlust pole selles, et süüdistatav lõi kannatanut ühe korra rusikaga näkku. Süüdistatava sõnul

tekkis neil kannatanuga lauamängu mängides konflikt, sest kannatanu ei järginud reegleid,

millele süüdistatav juhtis tähelepanu. Kannatanu kaotas süüdistatavale ja muutus seepeale

agressiivseks, hakates süüdistatavat ähvardama ja tegi tema suunas käega liigutuse. Süüdistatav

teadis, et kannatanu kannab karistust tapmise eest ja pidas teda ohtlikuks. Süüdistatava arvates

tõrjus ta kannatanu tehtavat lööki tema suunal. Kannatanu sõnul sai konflikt alguse

süüdistatavast, kes lugemisoskuse puudumise tõttu ei osanud lauamängu õigesti mängida.

Kannatanu otsustas mängimise lõpetada ja tõusis püsti. Siis süüdistatav ründas teda. Süüdistatav

tahtis kannatanu kõrist kinni haarata, kuid kannatanu lükkas tema käed eemale. Pärast seda lõi

süüdistatav teda vastu huult. Kannatanu tundis valu, huules oli veritsev haav ja ülemine hammas

läks pooleks.

4. Kannatanu ja süüdistatavaga samas osakonnas karistust kandev A.V. konflikti pealt ei näinud.

Ta kuulis koridoris kisa ja läks vaatama. A.V. nägi kannatanul katkist huult ja verist põrandat.

Kannatanu ütles talle, et tal läks hammas pooleks, ent katkist hammast kannatanu tunnistajale ei

näidanud. Ta ei näinud hambatükke ka põrandal. Kinnipeetav S.T. ei näinud samuti konflikti

pealt, kuid kuulis seda, et kannatanu ähvardas süüdistatavat, millele järgnes rüselus. Vaatama

minnes nägi S.T. kätt suu ees hoidvat kannatanut ja verist põrandat, hambatükke ta ei näinud.

S.T. sõnul said konfliktid üldjuhul alguse kannatanust. Viru Vangla vanemvalvur R.M. ni ei

näinud juhtunut pealt, aga tema väitel lõi süüdistatav kannatanut, mida ta nägi hiljem

videosalvestiselt. R.M. nile helistas kambrist kannatanu ja teatas, et ta vajab meedikut. R.M. ni

otsustas kohale minna ja nägi, et kannatanu ülahuul on vigastatud. Ta ei tea, kas kannatanu

hammas sai vigastada. Viru Vangla inspektor J.J. tegi kannatanu vigastustest meediku

juuresolekul fotod. Neilt on näha, et kannatanul oli suuõõnes vigastus ja hammas puudu.

Süüdistatava parema käe nukid olid marraskil ja ta ei eitanud kannatanu löömist. Viru Vangla

meedik R.H. i fikseeris kannatanul verise vigastuse ülahuulel ja huule sisemisel limaskestal.

5. Süüdistatava tegevuse tagajärjel sai vigastada kannatanu ülahuul ja suu sisemine limaskest.

Tõendamist ei leidnud, et löögi tagajärjel purunes kannatanu hammas või et see juhtus millalgi

hiljem. Kannatanu väitis vahetult pärast menetletavat juhtumit meditsiiniosakonnas läbi viidud

ülevaatuse ajal, et hammas on tal küll puudu, kuid see ei ole seotud selle juhtumiga. Süüdistatav

tegutses kannatanut lüües ning talle valu ja vigastusi tekitades otsese tahtlusega.

2(6)

6. A. Samoilov ei tegutsenud hädakaitseseisundis. Seda kinnitab eeskätt vangla turvakaamera

videosalvestis ja selle põhjal koostatud asitõendi vaatlusprotokoll. Salvestiselt on näha, et

kannatanul polnud plaanis süüdistatavat rünnata. Kannatanu vasaku käe tõstmist ei saa

tõlgendada kui (ründe)ähvardust. Tegemist oli viipava käeliigutusega, millega kannatanu näitas

süüdistatavale, et soovib mööda koridori edasi liikuda. Süüdistatav aga astus talle ette, üritades

teda takistada. Kannatanu käed ei olnud süüdistatava löögi tegemise hetkel tõstetud ja ta ei

kujutanud süüdistatavale ohtu.

7. Karistust mõistes leidis kohus, et süüdistatava süü on keskmine. Kannatanu vigastused olid

pigem kerged ja paranesid paari nädalaga. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

puuduvad. Süüdistatavat tuleb karistada vangistusega sanktsiooni keskmisest madalamas

määras.

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. Maakohtu otsuse vaidlustasid süüdistatav ja kaitsja.

Süüdistatava apellatsioon

9. Süüdistatav taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. Ta lõi kannatanut

enesekaitseks, sest viimane ähvardas teda tapmisega ja tegi tema suunas provotseeriva

käeliigutuse. Kannatanut on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Süüdistataval oli alust arvata,

et kannatanu viib ähvarduse täide. Süüdistataval on bipolaarne häire, mille tõttu ta võis

kannatanu tegevust tõlgendada kui võimalikku eesootavat rünnet.

Kaitsja apellatsioon

10. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist või asja saatmist

maakohtule uue otsuse tegemiseks või karistuse kergendamist. Kaitsja väited on järgmised.

11. KarS § 31 lg 1 sätestab, et tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab

endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Kannatanu ähvardas vahetult

enne lööki süüdistatavat. Süüdistatav hirm kannatanu ees oli reaalne. Nii süüdistatav kui ka S.T.

kinnitasid, et süüdistatava ja kannatanu vahel oli tihti konflikte. Tülide algatajaks oli kannatanu.

Ta rääkis, et kannab karistust peksmiste eest ja on ka kaks meest surnuks pussitanud. Sel päeval

ähvardas kannatanu pärast mängu süüdistatavale mängulaua „pähe kinni lüüa“. Süüdistatav

kartis, et kannatanu ründab teda. KarS § 31 lg-s 1 märgitut arvestades kujutas süüdistatav endale

ekslikult ette kannatanust lähtuvat vahetult eesseisvat rünnet. Süüdistatav oli enda arvates

hädakaitseseisundis. Süüdistatava tegu polnud õigusvastane ja ta tuleb õigeks mõista.

Prokuratuuri seisukoht

12. Prokuratuuri esindaja peab maakohtu otsust seaduslikuks ja palub jätta apellatsioonid

rahuldamata. Süüdistatava väited bipolaarsest häirest on paljasõnalised.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

(a) Sissejuhatus

13. Kolleegium leiab, et maakohus järgis süüdistatava süü tuvastamisel kriminaalmenetlusõiguse

sätteid ega eksinud karistust mõistes. Apellatsioonides väidetu ei too kaasa vaidlustatud otsuse

muutmist. Ringkonnakohus ei korda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 342 lg 3 p 1

3(6)

aluseks võttes kõiki maakohtu asjakohaseid põhjendusi ja piirdub apellatsioonide väidetele

vastamisega. Kolleegium vastab esmalt süüküsimust (b) ja siis karistust puudutavatele

kaitseargumentidele (c). Lõpetuseks võtab ringkonnakohus kokku kaebemenetluse tulemuse ja

lahendab kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse (d).

(b) Süüküsimus

14. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et süüdistatav pani toime talle süüks arvatava kehalise

väärkohtlemise. Süüdistatav lõi kannatanut tahtlikult rusikaga näkku, põhjustades talle valu ja

vigastuse ning see oli ka õigusvastane ja süüline. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud otsuses

toodud tõendite analüüsiga ja selle kordamine samaväärses mahus pole apellatsiooni- kui

edasikaebemenetluses vajalik (vt nt RKKK 10.05.2023, 1-20-2143/156, p 16 koos viidetega).

15. Apellatsioonid on rajatud suuresti süüdistatava versioonile juhtunust. Süüdistatava väitel on

kannatanu varem kiidelnud enda kuritegeliku minevikuga ning vahetult enne menetletavat

juhtumit ähvardas kannatanu süüdistatavat, kui nad olid omavahelise lauamängu mängimise

konflikti tõttu lõpetanud. Kui süüdistatav läks seepeale kannatanule järele, et teda süüdistatava

sõnul rahustada, tegi viimane sellise käeliigutuse, mida süüdistatav tõlgendas ründena ja millele

ta vastas pikemalt mõtlemata kannatanu löömisega (KoTo, tl 34). Kaitsja arvates ei viibinud

süüdistatav objektiivselt hädakaitseseisundis, ent ta võis siiski ekslikult arvata, et kannatanu

ründab teda, mistõttu kohaldub praegu KarS § 31 lg 1. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda

maakohtus uuritud tõendid ja tuvastatud faktilised asjaolud midagi sellist järeldada. Asjas ei

leidu kõnealusele kaitseversioonile tõsiseltvõetavaid tõenduslikke pidepunkte, sest ükski teine

tõend (nt kannatanu ja tunnistajate ütlused, vangla valvekaamera salvestis ja selle

vaatlusprotokoll) peale süüdistatava sõnade millestki sellisest ei kõnele.

16. KarS § 31 lg 1 järgi pole tahtlik tegu õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale

ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. KarS § 31 lg 1 kohaldamiseks tuleb

kõigepealt kindlaks teha, kas isiku ettekujutatud asjaolude tegelikkusele vastavuse korral esineks

tema käitumises mõni õigusvastasust välistav asjaolu. Hädakaitset silmas pidades peab isik

ekslikult ette kujutama hädakaitseseisundit ehk siis vahetut õigusvastast rünnet, mida

tegelikkuses ei toimunud (vt RKKKo 03.11.2017, 1-16-9964/36, p-d 15-16).

17. Kaitseversioon süüdistatava ekslikult ette kujutatud kannatanu ründest on ümber lükatud vangla

valvekaamera salvestisega. Sellelt nähtub järgmine sündmus. Süüdistatav ja kannatanu istuvad

laua taga ja mängivad lauamängu. Ühel hetkel tõusevad mõlemad püsti. Kannatanu keerab

puhkeruumist väljudes koridoris vasakule ja hakkab mööda seda edasi kõndima. Süüdistatav

keerab esmalt koridoris paremale ja kõnnib veidi edasi. Seejärel pöörab süüdistatav end ringi ja

hakkab kannatanu suunas liikuma. Kõndides laiutab süüdistatav käsi ja arutleb millegi üle.

Kannatanu keerab koridoris ringi ja hakkab süüdistatavale vastu liikuma. Süüdistatava alustatud

vestlusele reageerib kannatanu kahe viipava (rehmava) käeliigutusega, andes justkui märku, et ta

ei soovi süüdistatavaga arutellu laskuda. Salvestiselt on näha, et kannatanu soovib mööda

koridori edasi liikuda ja ilmselgelt süüdistatavast mööduda, ent sel hetkel, kui nad vastamisi

hakkavad jõudma, astub süüdistatav kannatanu poole, mispeale kõnnib kannatanu vastu

süüdistatava kätt ja lükkab selle kõrvale, et piki koridori edasi kõndida. Siis pöörab kannatanu

end tema liikumist takistanud süüdistatava poole, kannatanu käed on all. Süüdistatav lööb kohe

seejärel kannatanule ootamatult rusikaga näkku. Pärast lööki astub kannatanu enda kaitseks mitu

sammu tagasi, süüdistatavast eemale, kuid viimane järgneb talle. Süüdistatava käed on rusikas ja

ta ei lase kannatanul mööda koridori edasi liikuda. Süüdistatav on kannatanu suhtes pärast lööki

jätkuvalt ähvardava hoiakuga, tehes kannatanu suunal äkilisi liigutusi, justkui hakkaks

kannatanut uuesti lööma. Kannatanu seisab süüdistatavaga vastamisi ja teeb ühel hetkel

4(6)

süüdistatava suunas just nagu sülitava liigutuse, mille peale keerab süüdistatav näo ära ja liigub

paar sammu kannatanu suunal, viimane taganeb. Süüdistatav tõstab hetkeks käe. Lõpuks

süüdistatav eemaldub ja kannatanu kõnnib mööda koridori edasi. Valvekaamera salvestiselt

nähtuv haakub olulises osas kannatanu ütlustega, kelle sõnul hakkas süüdistatav temaga tüli

norima, järgnes talle ja lõi teda (vt KoTo, tl 22 pd ja 24).

18. Toodu põhjal on ilmne, et konflikti algataja oli süüdistatav, kes läks kannatanuga tüli norima,

mitte teda rahustama. Kannatanu ei paistnud väliselt ähvardav, vaid ta kõndis mööda koridori, et

süüdistatavast eemalduda. Talle järgnenud süüdistatav otsis kannatanuga aga silmnähtavalt

uuesti kontakti. Kui süüdistatav ja kannatanu jõudsid vastakuti, soovis kannatanu temast lihtsalt

mööda minna, samas kui süüdistatav astus talle sisuliselt ette ja lõi kannatanut pärast seda, kui

viimane oli liikunud vastu süüdistatava üles tõstetud kätt ja pööranud end seepeale süüdistatava

poole, pea kohe rusikaga näkku. Kuigi kannatanu lükkas süüdistatavaga vastamisi jõudes

süüdistatava käe eemale ja pööras end häirituna süüdistatava poole, ei saa seda tõlgendada kui

eesootavat võimalikku rünnet. Kannatanu soovis vahetult enne seda edasi liikuda ja

süüdistatavaga enam tegemist mitte teha. Pärast kannatanu löömist käitus süüdistatav jätkuvalt

agressiivselt, tehes ähvardavaid liigutusi kannatanu suunal. Süüdistatava käitumine alates

kannatanule koridoris järgnemisest kuni selleni, mil süüdistatav lõpuks ära läks, ei osuta sellele,

et ta tundis hirmu kannatanu ees. Neil asjaoludel ei saa rääkida sellest, et süüdistatav kujutas

endale ekslikult ette kannatanu rünnet. Objektiivselt ei osuta sellele miski. Seepärast KarS § 31

lg 1 ei kohaldu. Seda järeldust ei muuda ka süüdistatava väide bipolaarse häire kohta, mis võis

tingida väidetavalt selle, et ta tõlgendas olukorda valesti. Esiteks on sellise häire olemasolu ja

selle oletatav mõju süüdistatava käitumisele kannatanu löömise ajal paljasõnaline ning teiseks ei

kummutaks see ka juhul, kui niisugused asjaolud oleksid tõendatud, videosalvestisest nähtuvat

sündmuste käiku.

(c) Karistus

19. Kolleegium leiab, et maakohus ei teinud süüdistatavale KarS § 56 lg 1 ls 1 alusel karistust

mõistes kaalutlusviga. KarS § 121 lg 2 näeb ette rahalise karistuse või kuni viie aasta pikkuse

vangistuse. Kohus mõistis süüdistatavale karistuseks 6-kuulise vangistuse. Karistust mõistes

võttis kohus arvesse süü suurust ning karistuse mõistmise üld- ja eripreventiivseid eesmärke. (Vt

nt Riigikohtu kriminaalkolleegium 13.12.2019, 1-18-7276/80, p 26, 20.06.2022, 1-20-6745/88, p

62 ja 03.04.2023, 1-22-227/66, p 12.)

20. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et süüdistatava süü on keskmine. Teda karistati Harju

Maakohtu 10. augusti 2021. a otsusega KarS § 113 lg 1 järgi 10-aastase vangistusega. Karistust

hakkas süüdistatav kandma 1. juunil 2020. Menetletava teo pani ta toime 1. oktoobril 2022 ehk

ca kaks aastat pärast eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmisele asumist vanglas.

Varasema kuriteo eest mõistetud pikaajaline vangistus ei hoidnud ära uue kuriteo

toimepanemist. Seetõttu on õigustatud tema karistamine vangistusega. Kolleegium ei muuda

apellatsiooni põhjal ka maakohtu valitud karistuse määra. Süüdistatav lõi kannatanut ühe korra

rusikaga näkku. Kannatanu vigastused paranesid paari nädalaga ja olid pigem kerged. Võttes

arvesse süüdistatava kuriteo toimepanemise asjaolusid ja võimalust mõjutada teda edaspidi

vägivallakuritegudest hoiduma, ei pea kolleegium võimalikuks 6-kuulisest vangistusest lühema

vangistuse mõistmist. Tema varasem karistatus ja praeguse kuriteo asjaolud seda ei võimalda.

Ka on süüdistatavale juba mõistetud alammäära lähedane vangistus. Kolleegium osutab

sellelegi, et kaitsja apellatsioon sisaldab üksnes taotlust karistuse vähendamiseks, ilma et seda

oleks millegagi põhjendatud.

(d) Kokkuvõte ja menetluskulu

5(6)

21. Eelneva põhjal ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 juhindudes jätab Tartu Ringkonnakohus Viru

Maakohtu 27. juuni 2024. a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

22. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu

475,80 euro hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 60

minutit, apellatsiooni koostamiseks ja esitamiseks 208 minutit, süüdistatava apellatsiooniga

tutvumiseks 30 minutit ja prokuratuuri vastusega tutvumiseks 26 minutit. Kokku seega 5 tundi ja

24 minutit. Kaitsja taotleb selle eest 390 eurot, millele lisandub käibemaks 85,80 eurot. Ehkki

kaitsja argumendid ei tingi vaidlustatud otsuse muutmist, ei saa neid samas pidada ilmselgelt

kohatuteks ja kaitsja toimingutele kulunud aega ülemäära pikaks. Seetõttu rahuldab kolleegium

taotluse täies ulatuses. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 märgitud lahendi, jääb

apellatsioonimenetluse kulu 475,80 eurot KrMS § 185 lg 2 alusel A. Samoilovi kanda.

23. Kolleegium selgitab, et kui süüdistatav ei tasu 475,80 eurot ühe kuu jooksul alates käesoleva

otsuse jõustumisest makseinfo lehel märgitud arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri

KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile

sissenõudmiseks.

Mario Truu

Erkki Hirsnik

Tiit Lõhmus

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)