2-22-128492/36 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

31. oktoober 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-128492

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi F.E vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1250,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja F.E (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi F.E (isikukood

XXX) vastu.

2. Välja mõista F.E-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 1188,61 eurot, sh põhinõue

1016,50 eurot, intress on 64,13 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivis perioodi

09.11.2021–24.10.2022 eest 77,98 eurot.

3. Välja mõista F.E-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõude (1016,50

eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

alates 25. oktoobrist 2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud F.E kanda.

5. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus.

6. Välja mõista F.E-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 850 eurot,

sealhulgas riigilõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja kulu 570 eurot.

7. Välja mõista F.E-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskulude 850 eurot

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

1 (10)

8. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus 212,50 euro väljamõistmiseks F.E-lt (s.o lepingulise esindaja kulu).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 29.07.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse F.E

(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse

ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Tartu

Maakohtule hagi 24.10.2022, mida täpsustas 28.12.2022. Hageja palub kostjalt hageja kasuks

välja mõista 1188,61 eurot, millest põhinõue on 1016,50 eurot, intress on 64,13 eurot,

sissenõudmiskulud on 30 eurot ja viivis on 77,98 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja

mõista viivise tasumata põhinõudelt (1016,50 eurolt) kuni selle kohase tasumiseni alates

25.10.2022 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl 63). Hageja palub jätta

menetluskulud kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS (võlausaldaja) ja kostja 13.06.2019

järgmised lepingud: 1) vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping nr 19-054680-RK;

2) krediitkaardi kindlustuse kindlustuslepe nr NK0000206098.

1.2. Vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu alusel võttis kostja välja järgmised

summad: 13.06.2019 – 620,11 eurot, 04.08.2019 – 12,17 eurot, 08.08.2019 – 12,17 eurot,

01.09.2019 – 265,30 eurot, 01.10.2019 – 88,71 eurot, 01.11.2019 – 1,19 eurot ning 01.08.2021

– 0,35 eurot. Kokku võttis kostja välja krediiti summas 1000 eurot. Tagasimaksepäev oli iga

kuu 11. kuupäev. Kostja ei ole krediidi põhiosa tagastanud.

Vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingus leppisid pooled kokku intressimääras 19% aastas.

Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi iga kuu 11. kuupäeval. Intress summas 16,43

eurot muutus sissenõutavaks 11.08.2021, intress summas 16,43 eurot muutus sissenõutavaks

11.09.2021, intress summas 15,90 eurot muutus sissenõutavaks 11.10.2021, intress summas

15,37 eurot muutus sissenõutavaks 08.11.2021. Kostja intressivõlg on 64,13 eurot.

2 (10)

1.3. Krediitkaardi kindlustuse kindlustusleppe kohaselt kohustus kostja igakuiselt tasuma

0,55% kalendrikuu viimase päeva seisuga kasutatud krediidilimiidist (kindlustusleppe p 1.8).

Kindlustusvõtja oli kostja ja kindlustusandja oli Swedbank P&C Insurance AS.

Kindlustusmakseid pidi kostja tasuma Swedbank AS-ile. Kostjal on tasumata järgmised

kindlustusmaksed: 11.08.2021 makse summas 5,50 eurot (31.07.2021 seisuga oli kasutatud

krediidilimiidilt 999,65 eurot 0,55%); 11.09.2021 makse summas 5,50 eurot (31.08.2021

seisuga kasutatud krediidilimiidilt 1000 eurot 0,55%); 11.10.2021 makse summas 5,50 eurot

(30.09.2021 seisuga kasutatud krediidilimiidilt 1000 eurot 0,55%). Lepingu ülesütlemise

seisuga olid kostjal tasumata kindlustusmaksed kokku summas 16,50 eurot. Kostja

kindlustusmakseid tasunud ei ole.

1.4. Võlausaldaja saatis kostjale lepingute üles ütlemise hoiatuse 21.10.2021. Kuivõrd kostja

hoiatusest hoolimata oma võlgnevust ei tasunud, ütles võlausaldaja eelnimetatud lepingud üles

08.11.2021. Võlausaldaja loovutas 15.02.2022 kostja vastase nõude hagejale.

1.5. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulud 30 eurot, mis on tekkinud

pärast lepingu ülesütlemist. Kostjale saadeti meeldetuletused 06.04.2022 (25 eurot) ja

14.04.2022 (5 eurot).

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 09.11.2021–24.10.2022 eest 77,98 eurot.

Viivisemääraks on seadusjärgne viivisemäär.

1.6. Hageja tõi välja, et kostja maksevõime hindamisel võeti arvesse, et krediidi väljastamisele

eelnenud perioodil (01.12.2018–03.06.2019) laekus kostjale sissetulek keskmiselt ca 828 eurot

kuus. Kostjal oli Swedbank AS-is krediidikohustus kuumaksega ca 154 eurot. Väljaspool

Swedbank AS-i kostjal krediidikohustusi ei olnud. Samuti ei olnud kostjal maksehäired. Vaba

tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu maksimaalne intressimakse oli 16 eurot (juhul,

kui kasutuses on kogu krediidilimiit 1000 eurot), mis moodustas koos olemasoleva

krediidikohustusega ca 20,53% kostja igakuisest keskmise sissetuleku suurusest Kostjal jäi

peale krediidikohustuste tasumist igakuisteks kulutusteks ca 658 eurot. Kostja konto

väljavõttest nähtunud tegelikud kulud eluasemele ja sidele olid ca 127 eurot. Lepingu puhul oli

tegemist fikseeritud intressimääraga krediidikohustusega, mis tähendab, et intress oli sama

kogu lepingu perioodi ulatuses ning lepingust tulenevad rahalised kohustused lepingu perioodi

vältel ei suurenenud. Krediidi väljastamisel oli kostja maksevõimeline. Kostja täitis lepingust

tulenevaid kohustusi korrektselt üle kahe aasta. Hageja märgib, et krediidi kulukuse määr oli

21,17% ja krediidi kogukulu oli 1107,25 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega, hagi täpsustus ja hagi menetlusse võtmise

kohtumäärus kätte 16. septembril 2023 avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates

hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev

saabus 16. oktoobril 2023. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

3 (10)

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind

ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses.

5. Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (TsMS

§ 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja sisuliselt, sh

hindab kohus hageja esitatud tõendeid.

6. Esmalt analüüsib kohus krediitkaardi kindlustuse kindlustusleppest tulenevat nõuet.

7. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja)

kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma

kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil

(kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma

kindlustusandjale kindlustusmakseid.

Hageja tugineb sellele, et krediitkaardi kindlustuse kindlustusleppe kohaselt kohustus kostja

igakuiselt tasuma 0,55% kalendrikuu viimase päeva seisuga kasutatud krediidilimiidist. Kostjal

on tasumata järgmised kindlustusmaksed: 11.08.2021 makse summas 5,50 eurot (31.07.2021

seisuga oli kasutatud krediidilimiidilt 999,65 eurot 0,55%); 11.09.2021 makse summas 5,50

eurot (31.08.2021 seisuga kasutatud krediidilimiidilt 1000 eurot 0,55%); 11.10.2021 makse

summas 5,50 eurot (30.09.2021 seisuga kasutatud krediidilimiidilt 1000 eurot 0,55%).

Hageja on esitanud kohtule tõendina krediitkaardi kindlustuse kindlustusleppe, mis on kostja

poolt allkirjastatud (dtl 26–29). Lepingu p 1.8. kohaselt on kindlustusmakse määr 0,55% ja

kindlustusmakse suurus saadakse kindlustusmakse määra korrutamisel kalendrikuu viimase

päeva seisuga kasutatud krediidilimiidiga. Kindlustusmakseid tasutakse igakuiselt krediitkaardi

kasutamise lepinguga nimetatud maksepäeval eelneva kalendrikuu eest. Lepingu p 1.13.

kohaselt lõppeb kindlustusleping ja kindlustuskaitse mh järgmisel juhul: Swedbank AS-iga

sõlmitud lepingu lõppemisel (dtl 27).

Kostjal on tasumata kolm kindlustusmakset summas 16,50 eurot, mille välja mõistmist hageja

taotleb.

Kohus rahuldab hageja nõude

kindlustusmaksete summas 16,50 eurot

väljamõistmiseks kostjalt.

8. Järgmisena analüüsib kohus eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust

tulenevaid nõudeid.

9. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei

tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg

1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

4 (10)

10. Hageja on esitanud kohtule tõendina Swedbank AS-i ja kostja vahel 13.06.2019 sõlmitud

eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (dtl 22, 21). Leping on kostja

poolt allkirjastatud. Lepingu kohaselt oli krediidilimiidiks 1000 eurot. Maksepäevaks oli iga

kuu 11. kuupäev. Lepingu osaks saanud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe

kohaselt oli leping tähtajatu ning lepingu lõppemisel tuli tagasi maksta kasutatud krediidilimiit.

Kuutasu ja intressi debiteerib pank üks kord kuus kokkulepitud maksepäeval (dtl 24). Kohus

loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks.

11. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17).

13.06.2019 sõlmitud eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping on

tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Esmalt hindab kohus, kas võlausaldaja on

järginud kostjaga lepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet.

11.1. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne

krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama

teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause

järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid.

Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2). Samuti

peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7

ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta

omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS

§ 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49 lg

1 p 3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49

lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

5 (10)

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18).

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale

krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo

24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).

11.2. Hageja on välja toonud, et kostja krediidivõimelisust hinnates võttis võlausaldaja arvesse

krediidi väljastamisele eelnenud perioodil 01.12.2018–03.06.2019 kostja pangakonto

väljavõtte. Kostjale laekus sissetulek keskmiselt ca 828 eurot kuus. Kostjal oli Swedbank AS-is

krediidikohustus kuumaksega ca 154 eurot. Väljaspool Swedbank AS-i kostjal

krediidikohustusi ei olnud. Samuti ei olnud kostjal maksehäired. Vaba tagasimaksega

krediitkaardi kasutamise lepingu maksimaalne intressimakse oli 16 eurot (juhul, kui kasutuses

on kogu krediidilimiit 1000 eurot), mis moodustas koos olemasoleva krediidikohustusega ca

20,53% kostja igakuisest keskmise sissetuleku suurusest Kostjal jäi peale krediidikohustuste

tasumist igakuisteks kulutusteks ca 658 eurot. Kostja konto väljavõttest nähtunud tegelikud

kulud eluasemele ja sidele olid ca 127 eurot.

Hageja esitas kohtule tõendina kostja pangakonto väljavõtte perioodi 01.12.2018–03.06.2019

kohta, millest nähtub, et kostjale laekus igakuine regulaarne (töötasu) sissetulek, mille kuue

kuu keskmine on 690 eurot (sh lähetuse tasu, dtl 196–198). Konto väljavõttest nähtub, et kostja

igakuiseks kohustuseks oli tasuda Elisa Teleteenused AS-ile, Eesti Energia AS-ile,

krediitkaardi põhiosa, kaardikasko, Swedbank AS-ile kindlustusmakseid, laenu põhiosa ja

laenu intressi ning KÜ-le Kalda tee 2. Perioodil 01.12.2018–03.06.2019 oli kostja keskmine

kohtuste suurus 314 eurot kuus. Pärast kohustuste täitmist ja majapidamiskulude mahaarvamist

jäi kostjale igakuiselt 376 eurot. Hageja on avaldanud, et vaba tagasimaksega krediitkaardi

kasutamise lepingu maksimaalne intressimakse oli 16 eurot kuus (juhul, kui kasutuses on kogu

krediidilimiit 1000 eurot). Eeltoodud võlausaldaja kogutud andmete pinnalt võis järeldada, et

on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel

tingimustel täitma. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja on tõendanud, et võlausaldaja

järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kostja oli laenu saamise ajal krediidivõimeline.

12. Järgmisena tuvastab kohus, kas lepingus toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS

§ 4062 lg-ga 1.

VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue

kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud,

et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks

esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama

vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas

laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja RKTKm 24.11.2023, 2-

21-13098/50, p-d 14-15).

Vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks

21,17% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud, et krediidilimiit

võetakse kasutusse esimesel võimalusel ja maksimumsummas, tagastamise tähtaeg on 1 aasta;

6 (10)

intressimäär on 19% aastas; kuutasu on 1,30 eurot, millele lisandub hageja avaldatud

maksimaalne intress 16 eurot kuus; krediitkaardi avamise tasu on 2,50 eurot (dtl 65, 67).

Lepingust nähtuvalt oli ühe päeva intressi suuruseks 0,53 eurot (dtl 65). Krediidi kulukuse

maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt

avaldatud andmete kohaselt oli 13.06.2019 laenulepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,01%

(kohaldus alates 01.01.2019 kuni 30.06.2019 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli

seega 60,03%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli laenulepingu ja Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 21,17% (dtl 65, 67). Finantsinspektsiooni

hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra

suuruseks 21,16%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud

krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062

lg-s 1 sätestatuga.

13. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

Hageja tugineb sellele, et kostja jättis tasumata intressimaksed, mis muutusid sissenõutavaks

11.08.2021, 11.09.2021 ja 11.10.2021. Hageja on tõendanud, et võlausaldaja saatis kostjale

lepingute ülesütlemise hoiatuse 21.10.2021 (dtl 30). Kostjale anti täiendav tähtaeg võla

tasumiseks hiljemalt 07.11.2021. Võlausaldaja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks

võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb võlausaldaja lepingu ülesöelduks. Arvestades, et

kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi täiendavalt antud tähtaja jooksul, luges

võlausaldaja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 08.11.2021. Kuivõrd kostja hoiatusest hoolimata

oma võlgnevust ei tasunud, ütles võlausaldaja eelnimetatud lepingud üles 08.11.2021.

Kohus leiab, et lepingu erakorraline ülesütlemine vastab seaduses sätestatule. Lepingu

ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest ja saab

krediidiandja saab lepingu erakorralisel ülesütlemisel nõuda laenusumma kohest tagastamist.

Kostjal on tasumata krediidi põhiosa 1000 eurot, mille välja mõistmist hageja taotleb. Kohus

rahuldab hageja nõude põhiosa 1000 euro väljamõistmiseks kostjalt.

14. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi 64,13 eurot. Intress summas 16,43 eurot muutus

sissenõutavaks 11.08.2021, intress summas 16,43 eurot muutus sissenõutavaks 11.09.2021,

intress summas 15,90 eurot muutus sissenõutavaks 11.10.2021, intress summas 15,37 eurot

muutus sissenõutavaks 08.11.2021.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Lepingust nähtuvalt oli ühe päeva intressi suuruseks 0,53 eurot, intressimääraga 19% kuus.

Maksepäev oli iga kuu 11. kuupäev (dtl 65). Kohus rahuldab hageja nõude intressi 64,13 euro

väljamõistmiseks kostjalt.

7 (10)

15. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võla sissenõudmiskulud 30 eurot.

VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000

euro. Lõike 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel

lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem

seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.

Vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping öeldi üles 08.11.2021. Hageja nõue on üle

1000 euro. Hageja on tõendanud, et hageja edastas kostjale kaks meeldetuletuskirja –

06.04.2022 (dtl 104) ja 14.04.2022 (dtl 105).

Kohus leiab, et võla sissenõudmiskulud on põhjendatud ning kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja 30 eurot.

16. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise 77,98 eurot perioodi 09.11.2021–

24.10.2022 eest, s.o perioodi eest pärast lepingu ülesütlemist. Samuti palub hageja kostjalt

välja mõista viivise põhinõudelt (1000 eurolt) alates 25.10.2022 kuni põhivõlgnevuse

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl 62, 63).

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §

367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja viivisenõue on tervikuna esitatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl

62, 63). Kostja jättis tasumata põhinõude 1016,50 eurot (sh eraisiku vaba tagasimaksega

krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev nõue 1000 eurot ja krediitkaardi kindlustuse

kindlustusleppest tulenev nõue 16,50 eurot). Hageja palub viivise välja mõista vaba

tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates

09.11.2022.

Kostja viivisevõlg perioodi 09.11.2021–24.10.2022 eest on 77,98 eurot. Kohus rahuldab hageja

nõude viivise 77,98 euro väljamõistmiseks. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

viivise põhinõude (1016,50 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras alates 25.10.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

8 (10)

18. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

18.1. Hagilt hinnaga 1250,32 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele

riigilõiv 280 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv

on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja

kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 280 eurot.

18.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 762,50 eurot (ilma

käibemaksuta). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS §

175 tähenduses. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis

hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel

menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu

(RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9).

Hageja lepingulisel esindajal kulus nõude aluseks olevate dokumentide tellimisele,

kogumisele, nende analüüsile ning hagiavalduste koostamisele 2 tundi ja 50 minutit, hageja

14.08.2024 seisukoha koostamisele ja kohtule esitamisele 1 tund, hageja 03.10.2024

seisukoha koostamisele ja kohtule esitamisele 1 tund, hageja 16.10.2024 menetluskulude

nimekirja koostamisele 0,5 tundi.

Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingud vajalikud ja põhjendatud 4 tunni ja 35 minuti

ulatuses (sh hagi koostamisele kulunud aeg 2 tundi ja 50 minutit; 14.08.2024 vastuse

koostamisele kulunud aeg 1 tund ja 03.10.2024 vastuste koostamisele kulunud aeg 0,5 tunni

ulatuses ja menetluskulude nimekirjale kulunud aeg 15 minutit ulatuses) ning põhjendamata 45

minuti ulatuses. Hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide läbitöötamisele, kui

esmastele toimingutele, kulub tavapäraselt rohkem aega, kui järgmistele menetluses tehtavatele

toimingutele. 03.10.2024 vastuses esitas hageja ümberarvestuse, kuigi kohus ei olnud hagejat

selleks kohustanud, samuti esitas hageja kohtule tõendite kogumise taotluse, mis polnud

vajalik. Seetõttu vähendab kohus 03.10.2024 vastuste koostamisele kulunud aega 0,5 tunni

võrra. Kohus arvestab, et hageja esitas ka koos hagiga kohtule menetluskulude nimekirja,

mistõttu kulus lõplikule menetluskulude nimekirja koostamisele vähem aega. Kohus vähendab

menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aega 15 minuti võrra. Kohus arvestab ka seda,

et tegemist ei olnud keeruka ega mahuka tsiviilasjaga.

18.3. Hageja esindajate tunnitasu suurus 2022. aastal oli 120 eurot ja 2024 on 169 eurot (ilma

käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel

tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada

põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav

põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja

9 (10)

mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-

21-9796/80, p 18; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

Kohus leiab, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu suurus 120 eurot (ilma käibemaksuta)

on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab, et

hageja lepinguliste esindajate tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta) ületab keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu suurusega. Hageja

lepingulised esindajad vastavad TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud nõuetele, kuid

hageja esindajad ei ole advokaadid. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei olnud mahuka

ega õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja lepinguliste

esindajate põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma käibemaksuta).

Arvestades, et hageja esindajate menetluses tehtud toiminguid olid põhjendatud 4 tunni ja 35

minuti ulatuses, siis on põhjendatud lepinguliste esindajate tasu suuruseks 550 eurot (ilma

käibemaksuta). Kohus leiab maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise

kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise esindaja tasu (ilma käibemaksuta).

19. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 850 eurot, sealhulgas

riigilõiv 280 eurot, lepingulise esindaja kulu 550 eurot (ilma käibemaksuta) ja lepingulise

esindaja kulu 20 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja palus kostjalt

menetluskuludena välja mõista 1062,50 eurot, kuid kohus rahuldas menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse 850 euro ulatuses, siis jääb menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus rahuldamata 212,50 euro osas (s. o lepinguliste esindajate kulu).

Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

20. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

10 (10)