2-24-3881/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

31. oktoober 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-3881

Tsiviilasi

K.M.-i hagi K.P. vastu elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind

1442,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja K.M. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tarmo Pilv

Kostja K.P. (isikukood XXX), seaduslik esindaja M.L.

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata K.M.-i (isikukood XXX) hagiavaldus K.P. (isikukood XXX) vastu

elatise vähendamiseks.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

1 (5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. K.M. (hageja) esitas Tartu Maakohtule 8. märtsil 2024 hagi Kxxxx K.P. ja K.P. (kostja)

vastu elatise vähendamiseks. Hageja palus elatise suurust kahe lapse osas vähendada

miinimumsummast 215,64 eurolt 100 euroni kuus. Hageja täpsustas hagi 16. aprillil 2024.

2. Kohus jättis 22. juuni 2024 kohtumäärusega menetlusse võtmata K.M.-i hagiavalduse Kxxxx

K.P. vastu elatise vähendamiseks. Nimetatud kohtumäärus on jõustunud. Kohus võttis 22.

juuni 2024 kohtumäärusega menetlusse hageja hagiavalduse K.P. (kostja) vastu järgmises

nõudes: vähendada väljamõistetud elatise summat 100 euroni kuus alates hagi esitamisest (s.o

alates 8. märtsist 2024) kuni kostja täisealiseks saamiseni.

3. Hagiavalduse kohaselt on hagejalt kostja kasuks

Tartu Maakohtu 31.01.2023

kohtumäärusega tsiviilasja nr 2-23-1291 välja mõistetud elatis 215,64 eurot kuus kuni kostja

täisealiseks saamiseni. Elatise tasumine miinimummääras on muutunud hageja jaoks ülejõu

käivaks rahaliseks kohustuseks. Elatise summa vähendamine võimaldab hagejal lapsevanema

kohustuste täitmist vastavalt oma majanduslikele võimetele. Hageja tugineb asjaolude

muutumisele. Hageja tervislik seisund on halvenenud ja hageja on täielikult töövõimetu.

Hagejal on song, mis vajab kirurgilist sekkumist ning viimasel ajal on hageja tervislik seisund

veelgi halvenenud. Seetõttu ei ole hagejal võimalik tööl käia. Hagejale on määratud perearsti

aeg 12. märtsiks, mille kaudu on võimalik saada saatekiri kirurgile songa operatsiooniks.

Hageja sissetulekuks on töövõimetustoetus suurusjärgus 328,66 eurot. Hageja sissetulek ei

võimalda säästude kogumist ega suuremate kulutuste tegemist. Hageja kaotas töö ning tal on

raskused igapäevaste kulude katmisega. Viimati võimaldas tervislik seisund hagejal tööl käia

2023. aasta novembris. Sellele eelnenud perioodil käis hageja tööl osalise koormusega. Hageja

töötasu oli 2023. aasta augustis 452,38 eurot ning 2023. aasta septembrist kuni novembrini 500

eurot kuus. Alates 2023. aasta novembrist puudub hagejal ametlik sissetulek. Hageja

ülalpidamisel on ka alaealine laps Mxxxxxxx K.M., kes elab igapäevaselt hagejaga ühises

majapidamises.

Kostja vastuväited

4. Kostja ei nõustu hagiavaldusega ja vaidleb sellele vastu. Hageja on tuginenud sellele, et

tema ülalpidamisel on ka alaealine laps MxxxxxxxxK.M.. Hageja ei ole põhjendanud, millisel

õiguslikul alusel on hagejal kohustus ülal pidada Mxxxxxxx K.M.-i. Hagejal on

ülalpidamiskohustus üksnes oma laste suhtes. Hageja avaldatu tema haige olemise ja

töövõimetuse kohta on läbi käinud kõikidest kohtuasjadest. Asjas ei nähtu, et hageja oleks

praegu täieliku või osalise puuduva töövõimega. Töövõimetoetus oli määratud perioodiks

07.11.2023–06.05.2024. Kui hagejal oli osaline puuduv töövõime, siis oli hagejal kohustus tööl

käia.

Kostja märgib, et tsiviilasja nr 2-23-1291 kohtuistungil avaldas hageja kohtule, et sel ajal oli ta

töötu ja tema sissetulekuks oli 200 eurot kuus, mida tasus riik ja kompromiss sõlmiti poolte

nõusolekul. Hageja oli teadlik kompromissi sõlmimisel, mis rahalised kohustused sellega

kaasnevad. Hageja majanduslik seis on pigem paranenud. Kostja leiab, et elatise

vähendamiseks alust ei esine.

2 (5)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus on seisukohal, et hageja hagi kostja vastu tuleb jätta rahuldamata.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid

korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade

muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad

asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet

suurendada või vastuväiteid esitada. Lõike 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi

esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka

tagasiulatuvalt. Riigikohus on kinnitanud, et see säte kohaldub (koosmõjus TsMS § 432 teise

lausega) ka kohtu kinnitatud kompromissi alusel tasutavate perioodiliste (elatise) maksete

puhul (vt RKTKm 01.11.2017, 2-17-2426/16, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika).

TsMS § 459 lg 1 võimaldab esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi,

kui muutunud on faktilised asjaolud. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel

vähendada elatist PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu

hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise

korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav

laps. Kohus märgib, et faktiliste asjaolude muutumist ja mõjuva põhjuse olemasolu elatise

vähendamiseks peab tõendama hageja.

Kohus märgib, et hagejalt välja mõistetud elatise vähendamiseks ei anna automaatselt alust

hageja väited selle kohta, et ta on töötu, tal on tuvastatud puuduv või osaline töövõime ja tema

sissetulekutest elatise maksmiseks ei piisa. Riigikohus on leidnud, et vanema töötus ja

sissetuleku puudumine ei ole mõjuv põhjus, mis annaks alust jätta tema kanda miinimumist

väiksem osa lapse ülalpidamiskuludest (vt nt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 16 seitsmes

lõik). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik

endast oleneva ja hankima nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid (vt nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.4). Seejuures on vanemal kohustus

teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et

tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike (nt RKTKo 25.04.2018, 2-16-

100215/85, p 20). Seega on vanemal üldjuhul kohustus tööle minna või vähemalt tööd otsida.

Vanema töövõime kaotuse tõttu saab vanemalt miinimummäärast väiksema elatise välja mõista

üksnes juhul, kui vanema varaline seisund, sh sissetulek tingituna töövõimetusest ei võimalda

lapsele vajalikus suuruses elatist maksta. Kui vanem ei ole täielikult töövõimetu, tuleb

arvestada ka tema osalist töövõimet ja hinnata võimalust saada sissetulekut ning maksta sellest

elatist (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 14 viies lõik). Vanema sissetuleku ebapiisavuse

korral tuleb arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda (vt

RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.2). Vajadusel on vanem kohustatud lapse

ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks müüma ka temale kuuluvaid

esemeid. Kehtivast miinimummäärast väiksemas summas tuleb elatis välja mõista siis, kui

miinimummääras elatise väljamõistmine oleks kohustatud vanema varalist seisundit arvestades

talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal säilitada minimaalselt

vajalikku inimväärset elustandardit (vt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 14 kuues lõik).

Kohus selgitas eeltoodut menetlusosalistele 16. septembri 2024 kohtumääruses (dtl 77–80).

Ühtlasi määras kohus hagejale tähtaja asjaolude välja toomiseks ja nende tõendamiseks.

3 (5)

7. Tsiviilasjas nr 2-23-1291 kinnitas Tartu Maakohus 31. jaanuari 2023 kohtumäärusega

kompromissi (dtl 33), mille kohaselt tasub hageja kostjale igakuiselt elatist alates 1. veebruarist

2023 kuni kostja täiskasvanuks saamiseni 215,64 eurot kuus. Kohtumääruse kohaselt

muudetakse elatissummat iga aasta 1. aprillil järgmiselt: baassummat indekseeritakse vastavalt

PKS § 101 lg-le 3; baassummale lisanduv 3% keskmisest brutokuupalgast arvutatakse vastavalt

PKS § 101 lg-le 4. Kohus lõpetas elatise väljamõistmise Tartu Maakohtu tsiviilasja nr 2-16-

13341 järgi.

Eeltoodust nähtuvalt on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatis perekonnaseaduses

sätestatud miinimummääras, mis muutub iga aasta 1. aprillil. Hageja esitas kohtule hagi 8.

märtsil 2024. Ajavahemikul 08.03.2024–31.03.2024 oli elatise miinimumsuurus 260,33 eurot

kuus ning ajavahemikul 01.04.2024–31.03.2025 on elatise miinimumsuurus 287,72 eurot kuus.

Asja lahendamisel peab kohus tuvastama, kas eelmise kohtulahendi aluseks olevad asjaolud on

sedavõrd muutunud, et annavad alust muuta elatise suurust.

8. Hageja tugineb sellele, et tema ülalpidamisel on ka alaealine laps Mxxxxxxx K.M..

Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

Hageja ei ole põhjendanud, millisel õiguslikul alusel on hagejal kohustus ülal pidada last

Mxxxxxxx K.M.-i. Seadusest tulenevalt on vanemal ülalpidamiskohustus üksnes enda laste

suhtes. Praegusel juhul on hagejal üks alaealine laps – kostja. Seega on hagejal seadusest

tulenev kostja ülalpidamise kohustus.

9. Hageja tugineb sellele, et tema tervislik seisund on halvenenud ja hageja on täielikult

töövõimetu. Hageja sissetulekuks on töövõimetustoetus. Hageja kaotas töö. Viimati võimaldas

tervislik seisund hagejal tööl käia 2023. aasta novembris. Hageja käis tööl osalise koormusega.

Hageja töötasu oli 2023. aasta augustis 452,38 eurot ning 2023. aasta septembrist kuni

novembrini 500 eurot kuus. Alates 2023. aasta novembrist puudub hagejal ametlik sissetulek.

Hageja on tõendanud, et tal on osaline töövõime ja talle on määratud töötukassa otsusega

töövõimetoetus perioodideks 07.11.2023–06.05.2024 ja 07.05.2024–06.05.2026 (dtl 10, 98).

Töötukassa 11.07.2024 otsusest nähtub, et hageja töösuhe lõppes 08.07.2024 ja hageja töötuna

arvele võtmise kuupäev on 10.07.2024 (dtl 94). Samuti nähtub eelnimetatud otsusest, et hageja

keskmine ühe kalendripäeva töötasu viimase kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal

töötatud kuul oli 13,82 eurot (s.o keskmiselt 414,60 eurot kuus). Hageja on esitanud kohtule

töötukassa 03.10.2024 teatise, millest nähtub, et 2024. aasta augustis oli hageja sissetulekuks

töötuskindlustushüvitis 181,20 eurot ja palgatulu 524,72 eurot.

Eeltoodust nähtub, et hageja töösuhe lõppes 08.07.2024 ja hageja sai veel palgatulu ka 2024.

aasta augustis (eeldatavasti eelneva kuu eest). Tsiviilasja nr 2-23-1291 kohtuistungil avaldas

hageja kohtule, et sel ajal oli hageja töötu ja tema sissetulekuks oli 200 eurot kuus, mida tasus

riik. Seega oli hageja majanduslik seisund pärast 31. jaanuari 2023 kohtumäärusega kinnitatud

kompromissi paranenud.

Kohus määras hagejale tähtaja, mille jooksul tuli hagejal välja tuua asjaolud hageja igakuiste

sissetulekute, väljaminekute ja varalise seisundi kohta ja esitada tõendid nende kohta. Samuti

tuli hagejal esitada tõendina hageja kõikide pangakontode täielikud väljavõtted alates 1.

4 (5)

jaanuarist 2024 (dtl 79). Hageja esitas kohtule oma Swedbank AS-i pangakonto väljavõtte (dtl

101, 102). Nimetatud pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja on saanud töötukassalt

igakuiseid makseid. Pangakonto väljavõttest ei nähtu hageja töötasu sissetulekuid, kuigi

töötukassa otsustest ja teatisest nähtub, et hageja töösuhe lõppes 08.07.2024 ja hageja sai

töötasu ka augustis. Samuti ei nähtu nimetatud pangakontolt hageja igapäevaseid

väljaminekuid (sh majapidamiskulude kandmist ja muude igapäevaste kulude kandmist).

Pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja kontolt tehakse igakuiseid makseid hageja abikaasa

Axxx K.M.-i pangakontole (sh pärast töötukassalt toetuse laekumist). Kostjale on elatist

tasutud hageja abikaasa pangakontolt (dtl 104). Sellest järeldab kohus, et hageja ei ole esitanud

kohtule terviklikke asjaolusid ja tõendeid oma sissetulekute, väljaminekute ja varalise seisundi

kohta. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tema majanduslik seisund pärast 31. jaanuari

2023 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi on halvenenud (kompromissi sõlmimise ajal oli

hageja töötu ja tema sissetulek oli 200 eurot kuus). Hageja on alates aprillist tasunud kostjale

igakuiselt elatist 287,72 eurot (abikaasa pangakontolt, dtl 104).

Pärast 31. jaanuari 2023 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi on muutunud see, et hagejal

on alates 07.11.2023 osaline töövõime. Hagejal ei ole puuduvat töövõimet. Kohus selgitas

hagejale, et kui hagejal on tuvastatud osaline töövõime, tuleb hagejal selgitada, miks ei

võimalda hageja tervislik seisund osalise koormusega töötada (dtl 79, 80). Hageja tõi välja, et

ta ootab songa operatsiooni aega, kuid hageja selle kohta kohtule ühtegi tõendit ei esitanud.

Kohus on menetluses selgitanud, et vanema töövõime kaotuse tõttu saab vanemalt

miinimummäärast väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui vanema varaline seisund, sh

sissetulek tingituna töövõimetusest ei võimalda lapsele vajalikus suuruses elatist maksta. Kui

vanem ei ole täielikult töövõimetu, tuleb arvestada ka tema osalist töövõimet ja hinnata

võimalust saada sissetulekut ning maksta sellest elatist. Kuna hageja ei ole esitanud kohtule

terviklikke asjaolusid ja tõendeid oma sissetulekute, väljaminekute ja varalise seisundi kohta,

siis ei ole kohtul võimalik hinnata, kas hageja varaline seisund, sh sissetulek tingituna

töövõimetusest võimaldab kostjale vajalikus suuruses elatist maksta või mitte. Hagist nähtuvalt

taotles hageja esialgu kahe lapse osas elatise vähendamist 100 euroni kuus, s.t et hagi esitamise

ajal kinnitas hageja võimekust elatist tasuda 200 eurot kuus.

Hageja ei ole tõendanud, et pärast 31. jaanuari 2023 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi

aluseks olevad asjaolud on sedavõrd muutunud, mis annavad alust muuta elatise suurust.

Hageja ei ole tõendanud, et tema varaline seisund, sh sissetulek tingituna osalisest töövõimest

ei võimalda kostjale vajalikus suuruses elatist maksta.

Kohus jätab rahuldamata hageja hagi kostja vastu elatise vähendamiseks.

10. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks

määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

5 (5)