2-17-204/78 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 31. oktoober 2024

Tsiviilasja number

2-17-204

Tsiviilasi

Peep Sõeri kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 24. jaanuari 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Mark Oil määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik Peep Sõer (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Võlausaldaja (määruskaebuse esitaja) Osaühing Mark

Oil (registrikood 10643397), lepinguline esindaja

Johannes Moor

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 24. jaanuari 2024. a määrus ja saata tsiviilasi Peep Sõeri

kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks samale maakohtule tagasi.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Võtta Peep Sõeri 4. märtsi 2024. a vastusele lisatud järgmised tõendid tsiviilasja

materjalide juurde: Swedbank AS-i 3. jaanuari 2023. a hüvitisotsus, sõiduki

registreerimismärgiga XXXXXXX registreerimistunnistus, lemmiklooma pass ja

OÜ Rakvere Loomakliiniku 5. aprilli 2022. a kodujuhend.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

5. Avaldada käesoleva määruse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalised võivad esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest (pankrotiseaduse (PankrS) § 5 lg-d 1 ja 2 ning

kuni 30. juunini 2022 kehtinud pankrotiseaduse § 175 lg 6 ).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohus kuulutas 20. aprilli 2017. a määrusega välja Peep Sõeri (võlgnik)

pankroti ning nimetas võlgnikule pankrotihalduri. Määrus jõustus 9. mail 2017.

2. Maakohus tunnustas 12. oktoobri 2017. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses

Osaühing Mark Oil (võlausaldaja) nõuet 26 013 eurot 70 senti PankrS § 153 lg 1 punktis 2

alusel II rahuldamisjärgu nõudena ja kinnitas jaotusettepaneku. Määrus jõustus 8. novembril

2017.

3. Maakohus lõpetas 14. septembri 2020. a määrusega võlgniku pankrotimenetluse

raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Maakohus märkis, et võlgniku

pankrotimenetluses tunnustati võlausaldaja nõuet 26 013 eurot 70 senti PankrS § 153 lg 1

p-s 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõudena, kuid võlausaldaja ei ole nõude täitmiseks raha

saanud. Maakohus vabastas sama määrusega võlgniku pankrotihalduri kohustuste täitmisest,

määras pankrotihaldurile tasu ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja

kohustas võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid. Maakohus selgitas võlgnikule tema

kohustusi kohustusest vabastamise menetluses. Määrus jõustus 7. oktoobril 2020.

4. Võlgnik esitas 12. juunil 2021, 29. mail 2022 ja 22. mail 2023 kohtule aruanded.

5. Võlgnik märkis 11. detsembri 2023. a ärakuulamisel, et ta ei ole võlausaldajale

midagi maksnud. Võlgniku sissetulek on enamuses osas pension. Võlgnik elab tütre majas.

Võlgnikul on ainult AS SEB Pank pangakonto, mille väljavõtte on ta esitanud. Võlgniku

kogu sissetulek on laekunud võlgniku panagakontole.

6. Võlausaldaja leidis 11. detsembri 2023. a ärakuulamisel, et võlgnikku ei tohiks

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlausaldaja ei taotle võlgniku

vara kohta täiendavate päringute tegemist.

MAAKOHTU LAHEND

7. Maakohus lõpetas 24. jaanuari 2024. a määrusega võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse ja vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, sh

võlausaldaja nõudest 26 013 eurot 70 senti.

Enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) jõustumist, s.o 1. juulit 2022, esitatud

kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse

pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 2022. aasta 30. juunini (FIMS § 68 lg 2).

Võlgnik esitas kohustustest vabastamise avalduse 3. märtsil 2017.

Kohus otsustab pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise, tehes selle kohta määruse (PankrS § 175 lg 1). Pankrotiseaduse alates 1. juulist

2022 kehtiva redaktsiooni § 1933 lg 2 näeb ette, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne

2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab

kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse

algatamisest. Kuna võlgnik esitas kohustustest vabastamise avalduse enne 1. juulit 2022,

tuleb kohtul viidatud sätte järgi otsustada kohustustest vabastamine pärast kolme aasta

möödumist menetluse algatamisest. Kohustustest vabastamise menetlus algatati Viru

Maakohtu 14. septembri 2020. a määrusega. Kohustustest vabastamise menetlus on seega

kestnud üle kolme aasta. Võlgnik esitas taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamiseks. Kohus otsustab seega võlgniku kohustustest vabastamise.

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid

ei ole. Võlgnikku ei ole mõistetud süüdi pankrotikuriteos ning ta ei ole süüliselt rikkunud

PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja sellega võlausaldajate huve kahjustanud (PankrS §

175 lg 2). Võlgniku pankrotimenetluses tunnustati võlausaldaja nõuet 26 013 eurot 70 senti.

Võlgnik ei teinud kohustustest vabastamise menetluse ajal võlausaldajatele väljamakseid.

Võlausaldaja täitmata jäänud kohustuse suurus on seega 26 013 eurot 70 senti. Võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik tuleb vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed on sätestatud PankrS §-s 176. Kohus võib

PankrS § 177 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise määruse tühistada.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8. Võlausaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada, teha uus määrus,

millega jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata, ning

jätta menetluskulud võlgniku kanda.

Maakohus kohaldas PankrS § 1933 lõiget 1 valesti. Selles sättes viidatud kolme aasta

alguseks tuleb lugeda 1. juulit 2022, mil jõustus füüsilise isiku maksejõuetuse seadus.

Kohus oleks pidanud kohaldama PankrS § 175 lõiget 11, kuid ei teinud seda. Kohus võib

kuni 30. juunini 2022 kehtinud PankrS § 175 lg 11 kohaselt oma kohustusi nõuetekohaselt

täitnud võlgniku asjaolusid arvestades kohustustest vabastada, kui võlgnik on oma kohustusi

menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas

ulatuses.

Kohtule ei tulene seadusest kohustust võlgnik kohustustest vabastada. Seadus näeb selleks

ette üksnes võimaluse. Võlgnikule ei tulene seadusest õigust pensioniikka jõudmisel

vabaneda kõikidest kohustustest. Maakohus leidis ekslikult, et võlgnik tuleb kohustustest

vabastada, v.a kui ta rikkus PankrS § 175 lõiget 2. Võlgnik rikkus PankrS § 173 lõikes 1

nimetatud kohustust. Võlausaldajal on võlgniku vastu nõue 26 013 eurot 70 senti. Võlgnik

ei ole seda seitsme aasta jooksul üldse tasunud. Võlgnik ei soovi võlausaldajale raha maksta.

Võlgnik on sellega võlausaldajate huvisid kahjustanud. Võlgnik ei ole täitnud võlausaldaja

nõuet PankrS § 175 lg 11 mõttes arvestatavas ulatuses.

Maakohus ei selgitanud, miks ta leidis, et võlgnik ei rikkunud PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu. See, et võlgnik ei ole kolme aasta jooksul

tulutoovat tegevust otsinud ega oma tegevusetust põhjendanud, viitab süülisele käitumisele.

Kohus jätis võlgniku pangakontode väljavõtted analüüsimata. Võlgniku pangakontode

väljavõtetelt nähtub, et võlgnik varjab oma sissetulekuid. Võlgniku pangakontolt nähtuvad

auto kasutamisega seotud maksed. Võlgnik ei selgitanud nende vajalikkust. Võlgnik on

teinud makseid baarides, kõrtsides ja meelelahutusasutustes. Kui võlgnik pingutaks oma

kohustuste täitmise nimel, ei teeks ta selliseid kulutusi. Võlgniku pangakontolt ei nähtu, et

võlgnik käiks toidupoes regulaarselt. See viitab, et võlgnik teeb sularahamakseid. Võlgnik

käib poes Tallinnas, mitte oma elukoha läheda. See ei ole põhjendatud. Võlgnik on teinud

põhjendamatuid makseid East Highway OÜ-le, kulla- ja ehtepoodides ning

loomakliinikutes. Võlgniku seaduskuulekuse puudumist ilmestab trahvi tasumine. Võlgnik

teeb vastastikuseid ülekandeid oma elukaaslasega. Maakohus ei uurinud seda. Võlgniku

eluaseme kasutus ei ole selge. Arusaadav ei ole, miks teeb võlgnik kulutusi ehituspoodides.

9. Võlgnik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud määruskaebuse

esitaja kanda. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Võlgniku pangakontolt tehtud

maksed on olnud vajalikud ja põhjendatud. Võlgnik ei varja sissetulekuid ega arvelda

sularahas. Võlgnikul ei ole muid sissetulekuid peale pensioni.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata tsiviilasi samale

maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks tagasi. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel võlgniku 4. märtsi 2024. a vastusele lisatud

Swedbank AS-i 3. jaanuari 2023. a hüvitisotsuse, sõiduki registreerimismärgiga

XXXXXXX registreerimistunnistuse, lemmiklooma passi ja OÜ Rakvere Loomakliiniku 5.

aprilli 2022. a kodujuhendi tsiviilasja materjalide juurde.

12. Enne FIMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise

avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele

kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse

seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini (FIMS § 68 lg 2). Maakohus algatas 14.

septembri 2020. a määrusega võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse. FIMS

jõustus 1. juulil 2022. Asjas kohaldub seega pankrotiseaduse redaktsioon, mis kehtis 2022.

aasta 30. juunini.

13. Kuni 30. juunini 2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi saab kohus alles pärast viie

aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustada

võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes

selle kohta määruse. Kehtiva PankrS § 1933 lg 1 näeb ette, et kui füüsilisest isikust võlgniku

suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja

kohustustest vabastamise otsustamiseni on PankrS § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui

kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme

aastani. PankrS § 1933 lg 1 alusel lühendatakse kolme aastani menetlust, mis peaks PankrS-i

järgi pärast 1. juulit 2022 kestma kauem kui kolm aastat. Selle sätte eesmärk on tagada

nende isikute võrdne kohtlemine, kelle suhtes algatati menetlus enne 1. juulit 2022,

isikutega, kelle suhtes algatatakse menetlus pärast nimetatud kuupäeva, arvestades, et

viimaste puhul ei saa alates 1. juulist 2022 menetlus kesta kauem kui kolm aastat (FIMS §

49 lg 1). PankrS § 1933 lõikest 1 ei tulene, et võlgnik tuleks alates kohustuste vabastamise

menetluse algatamisest kolme aasta möödumisel kohustustest vabastada (vt ka TrtRgKm

15.11.2023, 2-17-13656, p 6).

Maakohus algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse 14. septembril 2020.

Võlgniku kohustustes vabastamise menetlus oleks 30. juunini 2022 kehtinud PankrS § 175

lg 1 järgi lõppenud 14. septembril 2025. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpuni oli 1. juulil 2022 jäänud enam kui kolm aastat. Võlgniku kohustustest vabastamise

saab 30. juunini 2022 kehtinud PankrS § 175 lõike 1 alusel koostoimes kehtiva PankrS §

1933 lõikega 1 otsustada seega kõige varem 1. juulil 2025.

14. Kuni 30. juunini 2022 kehtinud PankrS § 175 lg 11 järgi võis kohus oma kohustusi

nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid

mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma

kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid

arvestatavas ulatuses . Selleks, et kohus saaks otsustada võlgniku kohustustest vabastamise

enne viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest, pidi

1) võlgniku kohustustest vabastamise menetlus olema kestnud vähemalt kolm aastat, 2)

võlgnik olema rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses ja 3) täitnud oma

kohustusi menetluses nõuetekohaselt.

Maakohus algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse 14. septembril 2020.

Menetlus on seega kestnud enam kui kolm aastat. Nii võlgniku kui ka võlausaldaja

avaldatust järeldub, et võlgnik ei ole võlausaldaja nõude täitmiseks makseid teinud. Võlgnik

ei ole seega rahuldanud võlausaldajate nõudeid, rääkimata nõuete rahuldamisest

arvestatavas ulatuses. Võlgnikku ei saa 30. juunini 2022 kehtinud PankrS § 175 lg 11 alusel

seega vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

15. Kuna võlgniku kohustustest vabastamise seaduses sätestatud eeldused ei olnud

eeltoodust tulenevalt täidetud, ei saanud maakohus otsustada võlgniku kohustustest

vabastamist. Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada. Tsiviilasi tuleb saata maakohtule

tagasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks. Kuna maakohtu määrus

tuleb juba ülalesitatud põhjendustel tühistada ja saata asi maakohtule tagasi, ei analüüsi

ringkonnakohus ülejäänud määruskaebuses esitatud väiteid.

16. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 alusel

menetlusosaliste endi kanda. Maakohus algatas võlgniku kohustustest vabastamise

otsustamise omal algatusel, korraldades selleks istungi (II kd, tl 119). Maakohus tegi seda,

kuna leidis ekslikult (vt käesoleva määruse p 13), et võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algusest on möödunud piisava aeg, et on võimalik võlgniku kohustustest

vabastamine otsustada (II kd, tl 170). Maakohtu poolt võlgniku kohustustest vabastamise

ennatlik otsustamine ja sellest tulenevalt maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise

vajadus ei tulenenud seega võlgniku taotlusest. Ringkonnakohus rahuldas võlausaldaja

määruskaebuse üksnes osaliselt. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse jätkamiseks samale maakohtule tagasi. Ringkonnakohus ei

otsustanud jätta võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata,

nagu võlausaldaja seda soovis.

17. Ringkonnakohus avaldab 30. juunini 2022 kehtinud PankrS § 175 lg 7 alusel

määruse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)