2-22-132515/45 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 31. oktoober 2024

Tsiviilasja number

2-22-132515

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Riivo Käisi vastu

1525 euro 88 sendi, sissenõudmiskulu ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. veebruari 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riivo Käisi apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja): Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479; õiguseellane AS Aktiva

Portfolio), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja (apellant): Riivo Käis (isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Irina

Vassiljeva ja Inna Bodagovskaja

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 28. veebruari 2024. a otsus osas, milles maakohus

jättis menetluskulud poolte endi kanda. Teha tühistatud osas uus otsus,

millega jätta menetluskulud 17% ulatuses Riivo Käisi ja 83% ulatuses Aktiva

Finance Group OÜ kanda.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Lugeda Tartu Maakohtu 28. veebruari 2024. a otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

"1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Jätta Aktiva Finance Group OÜ 29. aprillil 2022 sõlmitud

võlatunnistustest nr 268614 ja nr 268612 tulenevad põhi- ja

kõrvalnõuded rahuldamata.

3. Mõista Riivo Käisilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 9.

augustil 2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXXXXXXXXX

tulenev põhivõlg 335 eurot 8 senti. Muus osas jätta vastavast lepingust

tulenevad nõuded rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud 17% ulatuses Riivo Käisi ja 83% ulatuses Aktiva

Finance Group OÜ kanda.

5. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks."

4. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda.

5. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ (õiguseellane AS Aktiva Portfolio) (hageja) esitas 26.

augustil 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Riivo Käisilt (kostja)

võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi 26. septembril 2022 maksekäsu. Pärnu

Maakohus rahuldas 31. oktoobri 2022. a määrusega kostja määruskaebuse Pärnu Maakohtu

26. septembri 2022. a maksekäsule, tühistas maksekäsu ning andis tsiviilasja üle Tartu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 24. novembril 2022 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus

mõista kostjalt hageja kasuks välja 1525 eurot 88 senti, sissenõudmiskulu 30 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 159 eurot 27 senti ning viivise põhivõla 933 euro jäägilt

0,065% päevas ja põhivõla 335 euro 8 sendi jäägilt 25% aastas alates 25. novembrist 2022

kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Inbank AS (laenuandja) ja kostja sõlmisid 9. augustil 2021 tarbijakrediidilepingu nr

XXXXXXXXXX, mille alusel sai kostja laenu 354 eurot 99 senti intressiga 25% aastas.

Krediidi kulukuse määr oli 38,51%. Kostja kohustus tagastama Inbank AS-ile laenu

vastavalt kokku lepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud enda kohustusi tähtaegselt.

Laenuandja saatis 5. mail 2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. Laenuandja

ütles lepingu 24. mail 2022 üles. Laenuandja loovutas 26. mail 2022 nõude kostja vastu

hagejale. Kostja tasus võla katteks hagejale 19 eurot 91 senti. Kostja põhivõlg on seega

335 eurot 8 senti. Kostjal on intressivõlg alates esimesest kuni neljanda osamakseni, kokku

49 eurot 1 sent. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 335 eurolt 8 sendilt määras 25%

aastas alates 25. maist 2022 kuni 24. novembrini 2022 kokku 42 eurot 23 senti. Laenuandja

järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja ja kostja sõlmisid 29. aprillil 2022 konstitutiivsed võlatunnistused nr 268614 ja nr

268612. Võlatunnistused on kehtivad. Kostja ei täitnud võlatunnistusest tulenevaid

kohustusi. Kostja võlgneb kokkuleppe nr 268614 alusel 543 eurot 81 senti, sh põhivõlg

446 eurot 26 senti, ja kokkuleppe nr 268612 alusel 597 eurot 98 senti, sh põhivõlg 486

eurot 74 senti. Hageja arvestab viivist võlatunnistuste põhisummalt 933 eurolt

võlatunnistustes kokku lepitud viivisemääras 0,065% päevas alates 16. maist 2022 kuni 24.

novembrini 2022 kokku 117 eurot 4 senti. Inbank AS ja kostja vahel oli enne

võlatunnistuste sõlmimist sõlmitud lepingud nr XXXXXXXXXXXXX ja

XXXXXXXXXXXXX, mille alusel kostja sai laenu. Lepingus nr XXXXXXXXXXXXX

on intressi määr 22% aastas ja krediidi kulukuse määr 40,19%. Lepingus

XXXXXXXXXXXXX on intressi määr 15,90% aastas ja krediidi kulukuse määr 34,45%.

Laenuandja järgis nende lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja saatis kostjale kolm meeldetuletuskirja ja tegi võla sissenõudmiseks muid

toiminguid. Võla sissenõudmisega seotud kulu on 30 eurot.

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Tarbijakrediidilepingust nr XXXXXXXXXX tulenevad nõuded ei ole hagejale loovutatud.

Kostjale ei ole nõude loovutamisest teatatud. Selle lepingu sõlmimisel rikuti

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja keeldub oma kohustuste täitmisest uue

maksegraafiku saamiseni. Lepingut ei ole nõuetekohaselt üles öeldud ning nõue ei ole

sissenõutav. Viivise määr ei vasta lepingule ja on põhjendamatult suur.

Võlatunnistused on tühised. Tegemist on kostjat ebamõistlikult kahjustavatel

tüüptingimustel sõlmitud kokkulepetega. Kostja tühistab võlatunnistused, kuivõrd tegi

need olulise eksimuse tõttu. Kui võlatunnistused on kehtivad, on need deklaratiivsed.

Võlatunnistused vastavad tarbijakrediidi sätetele, kuivõrd nende eest tuli maksta

lepingutasu. Võlatunnistused sõlmiti vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes.

Kostja ei võlgne võlatunnistuste alusel seega kõrvalnõudeid. Võlatunnistustes märgitud

põhivõla kujunemine ja sissenõutavus ning arvestus ei ole selge, viivisemäär on tühine.

Võlatunnistustes ei ole kirjas, milliseid kohustusi tunnistati. Samas on ilmselt tegemist

tarbijakrediidilepingutest tulenevate kohustustega. Võlatunnistus ei välista

tarbijakrediidilepingute kohta seaduses sätestatule tuginemist. Võlatunnistuse aluseks

olnud tarbijakrediidilepingute sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kostjal ei pruukinud seega olla võlga, mille alusel oleks olnud võimalik

tarbijakrediidilepingud üles öelda. Kostja keeldub kohustuste täitmisest uue maksegraafiku

saamiseni.

Laenuandja ei saatnud kostjale meeldetuletuskirju. Tasu nõutakse teise isiku kirjade eest.

Kostjalt nõuti võla katteks maksekäsu alusel alustatud täitemenetluses 85 eurot. Maksekäsk

tühistati. Sissenõudmine ei olnud õiguspärane. Kostja kohustused hageja ees peavad seega

vähenema 85 euro võrra.

Hageja õigusabikulud on põhjendamatud. Hageja majandustegevuseks on nõuete

omandamine ja sissenõudmine. Hageja oleks saanud end ise esindada. Hageja esindajal on

varasemalt ettevalmistatud hagide põhjad. Hagiavalduse koostamine oli lünkade täitmine.

Selle eest ei saa õigusabikulude hüvitamist nõuda. Hageja nõue on lihtne. Hagiavalduse

koostamise aeg ei ületa 15 minutit. Hagiavalduse koostasid juristi assistendid. Juristi

tunnihinna kohaldamine ei ole põhjendatud. Maksekäsu kiirmenetluse kulu saab välja

mõista maksekäsus või maksekäsu kiirmenetlust lõpetavas määruses, mitte hagimenetluses.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 28. veebruari 2024. a otsusega hagi osaliselt, mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 9. augusti 2021. a tarbijakrediidilepingust nr XXXXXXXXXX

tuleneva põhivõla 335 eurot 8 senti ning jättis hagi ülejäänud osas rahuldamata ja

menetluskulud poolte endi kanda.

Tarbijakrediidilepingust nr XXXXXXXXXX tulenevad nõuded on hagejale loovutatud.

Kostja vastupidised väited on põhjendamatud. Leping on õiguspäraselt üles öeldud. Samas

hageja ei tõendanud, et laenuandja järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja saab selle lepingu alusel nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist (VÕS

§ 4034 lg 7).

Võlatunnistused nr 268614 ja 268612 on deklaratiivsed ning samaaegselt

tarbijakrediidilepingud. Tüüptingimustel vormistatud deklaratiivne võlatunnistus, mille

eesmärk on välistada tarbijakrediidilepingu regulatsiooni kohaldumist, on

võlaõigusseaduse (VÕS) § 421 teises lauses nimetatud kokkulepe. Kuna kostja loobus

võlatunnistustega õigusest esitada nõudele vastuväiteid, on võlatunnistused tühised.

Võlatunnistustest tulenevad nõuded jäävad seega rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus hagi osalise rahuldamise tõttu poolte endi kanda (TsMS §

163 lg 1).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse menetluskulude

jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta 16,5 % hageja menetluskuludest

kostja kanda ja 83,5% kostja menetluskuludest hageja kanda.

Maakohus kohaldas TsMS § 163 lõiget 1 valesti. Menetluskulud oleks tulnud jagada

proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Menetluskuludest 16,5% oleks pidanud

jääma kostja ja 83,5% hageja kanda. Kohus ei põhjendanud, miks jäid menetluskulud

poolte endi kanda ja miks ei lähtutud muudest TsMS § 163 lõikes 1 sätestatud

võimalustest.

Hageja poolt esindaja kasutamine ei olnud vajalik. Hageja tegeleb nõuete omandamise ja

sissenõudmisega. Hageja ja tema esindaja asuvad samal aadressil. Neil on samad

kontaktandmed. Hageja oleks saanud end ise kaitsta. Hageja õigusabikulud ei ole vajalikud

ega põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu ei ole mõistlik. Hageja esindaja ei ole

advokaat. Tegemist on lihtsa vaidlusega. Hageja esindaja tunnitasu ei saa olla suurem kui

90 eurot.

6. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Maakohtu otsus tuleb jätta,

arvestades Tartu Ringkonnakohtu otsust tsiviilasjas 2-22-11447, muutmata. Hageja oli

sunnitud kohtusse pöörduma, kuna kostja ei täitnud vabatahtlikult kohustusi. Kohtusse

pöördumiseks olid õigusabikulud vajalikud. Hagejale õigusabikulude hüvitamist ei mõjuta

see, et hagejat esindas hagejaga samasse kontserni kuuluva äriühingu töötaja. Hageja

esindaja ajakulu on põhjendatud ja esindaja tunnitasu mõistlik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2

alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskuludest 17%

kostja ja 83% hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Ringkonnakohus märgib otsuse resolutsioonis maakohtu otsuse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 22), parandades ühtlasi maakohtu otsuse resolutsioonis

ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta maakohtu otsuse resolutsiooni vaidlustamata osa sisu

(TsMS § 447 lg 2).

8. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg

1). Kostja vaidlustab maakohtu otsust üksnes menetluskulude jaotuse osas.

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse põhjendatust seega üksnes nimetatud osas.

Ülejäänud osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 2 p 1 alusel jõustunud.

9. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis menetluskulud seetõttu TsMS § 163 lg 1

alusel poolte endi kanda. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et selline kulude jaotus ei ole

asjas põhjendatud.

10. Kohus saab hagi osalise rahuldamise korral jätta menetluskulud võrdsetes osades

poolte kanda, jaotada need võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta need täielikult

või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). TsMS § 163 lg 1 näeb hagi osalise

rahuldamise puhuks ette mitu erinevat menetluskulude jaotamise viisi, mille vahel tuleb

kohtul langetada kaalutluspõhine valik. Kohtul tuleb TsMS § 163 lg 1 kohaldamisel

tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane. TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud kulude

jaotamise viisid on põhimõtteliselt võrdse kaaluga, st seadus ei sätesta kohtule nende vahel

valimisel siduvat ega soovituslikku järjekorda. Õiglase tulemuse saavutamiseks saab

loetletud jaotusviise kombineerida. Menetluskulude jaotamise viisi valimisel tuleb

arvestada kõiki menetluse asjaolusid, sh TsMS § 162 lõikes 1 väljenduvat üldist põhimõtet,

mille kohaselt tuleks poolele, kes kohtusse pöördumisega saavutas peamises osas taotletud

eesmärgi, tema kantud menetluskulud asjaomases ulatuses hüvitada. Kulude jaotamise

viiside vahel valides tuleks muu hulgas arvestada nõude rahuldamise ja rahuldamata

jätmise proportsiooniga. Hagi rahuldamise proportsioon ei pruugi siiski olla ainumäärav.

Menetluskulude jaotamisel on võimalik lähtuda hageja nõuete rahuldamise proportsioonist

ennekõike juhul, kui kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele. Hageja

rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval saab siiski arvestada ka muid asjaolusid, sh

seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult tekkisid

menetluses kulud (RKTKo 8.03.2023, 2-20-17125/49, p 11; 20.12.2022, 2-19-2709/212, p

10 jj).

11. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, millistel kaalutlustel ta valis TsMS § 163

lõikes 1 sätestatud menetluskulude jaotamise viiside hulgast menetluskulude poolte endi

kanda jätmise. Maakohus rikkus sellega TsMS § 436 lõiget 1 ja § 442 lõiget 8.

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei taga menetluskulude TsMS § 163 lg 1 alusel poolte

endi kanda jätmine praeguses asjas menetluskulude õiglast jaotust. Hageja esitas kostja

vastu üksnes rahalised nõuded. Suurem osa neist jäi rahuldamata ning selles osas on

maakohtu otsus jõustunud. Menetluskulude poolte endi kanda jätmine ei võta piisavalt

arvesse seda, et hageja pöördus kostja vastu kohtusse suures osas põhjendamatute

nõuetega. Menetluskulud tuleb seetõttu jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

13. Ringkonnakohus tühistab eeltoodust tulenevalt maakohtu otsuse menetluskulude

jaotuse osas ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jaotab menetluskulud võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõuete hind on 2020 eurot 27 senti. Maakohus

rahuldas hageja nõuded 335 euro 8 sendi, s.o ligikaudu 17% ulatuses. Hageja nõuded jäid

järelikult 83% ulatuses rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel

seega 17% ulatuses kostja ja 83% ulatuses hageja kanda.

14. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse peaaegu kogu ulatuses ning

muus osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud

hageja kanda (TsMS § 171 lg 1 ja § 162 lg 1).

15. Maakohus ei määranud otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

Ringkonnakohus ei määra TsMS § 174 lg 3 ja 5 järgi seega samuti kindlaks

menetluskulude rahalist suurust ega vasta hageja esindajakulude põhjendatust ja

vajalikkust puudutavatele apellatsioonkaebuse väidetele. Menetluskulude rahalise suuruse

määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse jõustumisest (vt RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 18 jj).

16. Nagu eelnevalt märgitud, peab ringkonnakohus vajalikuks parandada ilmsed

ebatäpsuses maakohtu otsuse resolutsioonis, mis ei mõjuta maakohtu otsuse resolutsiooni

vaidlustamata osa sisu. Maakohus märgib otsuse resolutsioonis, et jätab 29. aprillil 2022

sõlmitud võlatunnistustest nr 258614 ja nr 268612 tulenevad põhi- ja kõrvalnõuded

rahuldamata. Võlatunnistuste õiged numbrid on 268614 ja 268612. Maakohus on mõistnud

otsuse resolutsioonis Riivo Käisilt Aktiva Finance Group AS-i kasuks välja 9. augustil

2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXXXXXXXXX tuleneva põhivõla 335 eurot 8

senti. Asjas menetletava hagi esitas AS Aktiva Portfolio, kes kustutati äriregistri andmetel

6. novembril 2023 äriregistrist Aktiva Finance Group OÜ-ga ühinemise tõttu. Hagejaks on

seega Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) (äriseadustik § 391 lg-d 1 ja 4).

Äriühingut ärinimega Aktiva Finance Group AS ei ole äriregistri andmetel olemas.

(allkirjastatud digitaalselt)