2-22-4462/91 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 31. oktoober 2024

Tsiviilasja number

2-22-4462

Tsiviilasi

V.K hagi D.H vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise

nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. jaanuari 2024. a osaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

D.H apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja) V.K (isikukood XXX), seaduslik esindaja

J.Q (isikukood XXX), lepinguline esindaja Aivar Haava

Kostja (apellant) D.H (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta D.H apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 23. jaanuari 2024.

a osaotsus tsiviilasjas nr 2-22-4462 muutmata.

2. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud D.H kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. V.K (hageja) esitas 25. märtsil 2022 Viru Maakohtule hagi D.H (kostja) vastu põlvnemise

tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hageja palub tuvastada, et hageja põlvneb kostjast

ja kostja on hageja isa. Hageja palub põlvnemise tuvastamisel kohustada kostjat tasuma

hagejale elatist igakuiselt 213 eurot 44 senti, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse (PKS) §

101 alusel arvutatud summa, alates 25. märtsist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o

kuni XXXXXXXXXXXXX.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on Jõhvi Vallavalitsus hageja kohta välja andnud sünni

tõendi, millel puuduvad isa andmed. Kostja on hageja bioloogiline isa. Hageja sündis hageja

seadusliku esindaja ja kostja kooselust 25. aprillil 2007. Enne seda elasid hageja seaduslik

esindaja ja kostja koos aprillist kuni septembrini 2006 Pärnus ning peale lapse sündi

oktoobrist 2007 kuni märtsini 2008, peale mida nende kooselu lõppes. Kostja ei abista mitte

mingil moel hageja seaduslikku esindajat alaealise lapse kasvatamisel ega osale tema

ülalpidamises. Laps oma isa ei tea ega mäleta. Hageja isaks oli sünnitunnistusel märgitud J.Q

abikaasa X J.Q. X J.Q vaidlustas oma isadust (tsiviilasi nr 2-18-5065). Kohus tuvastas, et X

J.Q ei ole hageja isa, mille tulemusel kustutati isa kanne ka sünniaktist. Seetõttu esineb alus

isaduse tuvastamiseks kohtus PKS § 94 alusel.

Kostja isaduse tuvastamise korral soovib hageja kostjalt elatise väljamõistmist hageja kasuks.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Lapse isa andmed olid kantud

sünnitunnistusele. Lapse isadust polnud õigeaegselt vaidlustatud ning praeguse hagi esitamine

on ennatlik, peab ootama kuni laps saab täisealiseks. Kostja tugineb PKS §-le 93. Alaealisel

lapsel puudub hagi esitamise õigus. Kuna isadust ei vaidlustatud seaduses sätestatud korras, ei

saa järgmisele isale tulla mitte mingeid õiguslikke tagajärgi. Seaduse kohaselt ei saa lapsel

olla kaks isa. Jõustunud otsust ei saa täita, kuna hageja seadusliku esindaja J.Q on andnud

korduvalt ütlusi, et ta abikaasa teadis enne lapse sündi, et ta pole hageja isa. Seega on otsus

asjas nr 2-18-5065 tühine. PKS § 84 lg 1 p 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse

eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus.

Hageja seaduslik esindaja moonutab sündmusi.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 23. jaanuari 2024. a osaotsusega hagi põlvnemise tuvastamise

nõude osas, luges tuvastatuks, et hageja põlvneb kostjast ning kostja on hageja isa. Maakohus

jättis menetluskulud põlvnemise tuvastamise nõude osas kostja kanda ning märkis, et määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks asja menetlust lõpetavas lahendis. Mh märkis

maakohus, et tsiviilasja menetlus elatise väljamõistmise nõudes jätkub pärast osaotsuse

jõustumist.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagi põlvnemise tuvastamise nõude osas

põhjendatud ja tuleb rahuldada osaotsusega. PKS § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste

vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis tehti seaduses sätestatud korras

kindlaks. Enne hageja põlvnemise kostjast kindlakstegemist ei saa seega lahendada elatise

nõuet, mistõttu on osaotsuse tegemine põhjendatud.

PKS § 94 lg 1 järgi tuvastab isaduse kohus, kui seaduse § 84 lõike 1 p 1 või 2 või § 86

kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt

tuvastab põlvnemise isast kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb

sellest mehest. 20. aprillil 2007 sündinud V.K isana ei ole ühtegi meest kindlaks tehtud, sünni

tõendis (dtl 6) ja rahvastikuregistris andmed isa kohta puuduvad. Maakohus järeldas, et hageja

isana ei ole ühtki meest kindlaks tehtud.

Asjakohatu on kostja väide, et lapsel on isa, lapse ema J.Q abikaasa. Maakohus selgitas nii 12.

oktoobri 2022. a kohtunõudega (dtl 42–44), 12. jaanuari 2023. a kohtuistungil (dtl 127–132),

13. jaanuari 2023. a määruses (dtl 133–136) kui ka 6. septembri 2023. a määruses (dtl 322–

324) kostjale, et PKS § 95 esimese lause kohaselt otsustab kohus isaduse tuvastamise või

vaidlustamise üle mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi

põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Seega on lapsel õigus esitada põlvnemise tuvastamise

hagi.

Hagejal oli õigus pöörduda kohtusse PKS § 95 alusel isaduse tuvastamiseks. Õigussuhte

olemasolu või puudumise tuvastamiseks võib isik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

368 lg 1 järgi esitada hagi, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kui lapse isana

ei ole ühtegi meest isaduse eelduste abil ega omaksvõtu teel kindlaks tehtud, samuti kui isadus

on vaidlustatud ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati,

tuvastab PKS § 94 lg 1 järgi isaduse kohus (vt RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-78-11, p 10, PKS §

94 lg-d 1 ja 2).

Praegusel juhul on kohus tuvastanud, laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.

Kohtulahend on jõustunud ning selle alusel on kustutatud isa kanne lapse sünnitunnistuselt ja

lapse andmetest rahvastikuregistrist. Kuna lapse (hageja) registriandmetes puudub kanne isa

kohta, on alaealisel lapsel õigus taotleda isaduse tuvastamist. Eeltoodust tulenevalt on

asjakohatu kostja tuginemine PKS §-le 93.

PKS § 94 lg 3 järgi loetakse lapse eostamise ajaks ajavahemik kolmesajandast päevast kuni

saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on

eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see

ajavahemik. Hageja seadusliku esindaja väitel (dtl 271, tõlge dtl 273) tutvusid hageja

seaduslik esindaja ja kostja omavahel 2004. a-l Pärnu linnas. Nad suhtlesid ja mõnel korral

kohtusid. Pärast hageja seadusliku esindaja poolt oma abikaasa maha jätmist, aitas kostja

hageja seaduslikku esindajat end koos hageja seadusliku esindaja lapsega uude koju sisse

seada, kolides sinna nendega mais 2006. Hageja seaduslik esindaja ja kostja elasid kuni 2006.

a septembrini koos. 25. aprillil 2007 sündis hageja. Kostja tunnistas 12. jaanuari 2023. a

kohtuistungil, et temal ja hageja seaduslikul esindajal olid intiimsuhted, kuid ei klapi ajaliselt.

Enne hageja sündi elas kostja Inglismaal, kolis sinna aasta enne seda.

Kuna hageja on sündinud 25. aprillil 2007, peab PKS § 94 lg-st 3 tulenevalt hageja eostamise

ajavahemik olema 30. juuni 2006 – 27. oktoober 2006. Seega PKS § 94 lg-s 3 märgitud

ajavahemik kattub hageja seadusliku esindaja selgitusega, et tema ja kostja elasid koos 2006.

a maist kuni 2006. a oktoobrini.

Asjaolu, et laps on või ei ole mehe bioloogiline järglane, saab tänapäeval selgitada kindlaimalt

molekulaargeneetilise uuringuga. Ekspertiisiakti XXXXXXXXXX (dtl 329–335) kohaselt ei

ole kostja bioloogiline isadus hageja suhtes välistatud. Kostja saab 99,99999999%

tõenäosusega olla hageja bioloogiline isa. Ehkki ühtki liiki tõendile ei ole seadusega (TsMS §

232 lg 2) omistatud aprioorselt kindlaks määratud jõudu, on praktikas mõnd liiki tõendid

üldjuhul usaldusväärsemad ja seetõttu omavad ka harilikult suuremat tõendusjõudu. Näiteks

on ekspertide arvamus harilikult kaalukam tunnistaja ütlusest või poole enda seletusest.

Kostja ekspertiisi järelduse osas vastuväiteid ei esitanud. Maakohus järeldas, et kostja eostas

hageja. Tõendeid, mille alusel saaks maakohus järeldada, et kostja ei ole hagejat eostanud,

kohtule esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et hagi tuleb põlvnemise

tuvastamise nõude osas rahuldada. Maakohus luges tuvastatuks, et hageja põlvneb kostjast ja

kostja on hageja isa.

Elatise nõude osas asja menetlus jätkub pärast osaotsuse jõustumist.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 164 lg 11 esimese lause järgi kostja kanda.

Menetluskulude jaotamisel arvestas maakohus ka kostja käitumisega menetluse käigus (kohtu

korralduste eiramine, ekspertiisile korduvalt ilmumata jätmine, proovi andmisest

keeldumine). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks tsiviilasja menetlust

lõpetavas lahendis.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu osaotsuse tühistada. Kostja viitas, et

maakohtu otsus on vastuolus Riigikohtu lahendiga asjas nr 2-19-1719. Praegusel juhul on

isadus tehtud kindlaks abikaasa isaduse eelduse kaudu. Võttes arvesse praegust vaidlust, on

kostja kolmas isik ning kostja jaoks on isaduse vaidlustamise tähtaeg möödunud. See on

tuvastatav lapse ema ütlustest. Praegune vaidlus ei ole vaidlus selle üle, kes on lapse

bioloogiline isa, vaidlus on ainult selles, kes on lapsevanem, kuna kohustused lapse ees on

ainult lapsevanemal. PKS § 82 määrab kohustused lapse ees lapsevanemale, mitte aga

bioloogilisele isale.

PKS § 84 lg 1 p 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on

eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus. Vajadusel palub kostja lisada

tõendina lapse ema abielutunnistuse ning tuvastada isadus selle alusel. Kostja palub tõendina

kustutada rahvastikuregistri tõendi, kuna Riigikohtu otsus välistab rahvastikuregistri andmed

kui tõendid. Ei oma tähtsust, kas isa kanne on rahvastikuregistrist kustutatud, lapsevanema

staatus määrati tulenevalt abielust lapse emaga ning lapsel ei või olla rohkem kui kaks

vanemat, kusjuures seadusandja ei ole sätestanud, et korraga ei või olla, seadusandja on

sätestanud, et üldse ei ole võimalik, et lapsel oleks rohkem kui kaks vanemat.

Kostja protesteerib maakohtu tegevuse vastu, mis on seotud menetlustega nr 2-18-5065 ja 2-

17-16966, kohus keeldub väljastamast lahenditest koopiaid, keeldub lisamast neid tõendina

antud menetlusse. Kostja kategooriliselt protesteerib Viru Maakohtu 6. septembri 2023. a

määruse nr 2-22-4462 koostamise vastu, kohtujuristil puudub õigus otsustada tõendite

lubatavuse üle.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata, maakohtu otsus

muutmata ja menetluskulud kostja kanda.

Kostja apellatsioonkaebuse väited on alusetud. Kostja on teinud Riigikohtu lahendist

tsiviilasjas nr 2-19-1719 täiesti valed järeldused ning püüab kohut eksitada, väites justkui

oleks isadus kindlaks tehtud abikaasa isaduse eelduste kaudu. Apellatsioonkaebuses viidatud

Riigikohtu lahendi p 13 kohaselt on isa isik, kellest on lapse põlvnemine kindlaks tehtud

abikaasa isaduse eelduse, isaduse omaksvõtu ja sellele lisatud ema nõusoleku, isaduse

kohtuliku tuvastamise või isaduse vaidlustamise ja seejärel isaduse kohtuliku tuvastamise

kaudu (PKS §-d 84–95). Selles asjas oligi isadus eelnevalt vaidlustatud ning Viru Maakohus

on teinud kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-18-5065, millega on tuvastatud, et hageja sünniakti

eelnevalt isana kantud isik ei ole hageja isa ning vastav kohtuotsus on jõustunud. Tsiviilasjas

nr 2-18-5065 tehtud lahend kehtib ka kostja suhtes. Praeguses asjas on hageja esitanud

hagiavalduse põlvnemise tuvastamise ja ülalpidamiskohustuse täitmise nõudes. PKS § 94 lg 1

järgi tuvastab isaduse kohus, kui seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole

ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud seaduse § 91 alusel

ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Seega oli isaduse

tuvastamine lubatav, kuna Viru Maakohus on eelnevalt tsiviilasjas nr 2-18-5065 tuvastanud,

et hageja ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.

Kostja eksib, väites, et praegune vaidlus ei ole selle üle, kes on lapse bioloogiline isa, vaid

vaidlus on ainult selles, kes on lapsevanem. Kostja jätab tähelepanuta PKS § 84 lg 1 p 3, mille

järgi loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. Praeguses

tsiviilasjas ongi maakohus õiguspäraselt tuvastanud kostja isaduse kooskõlas PKS § 94 lg-ga

1. Kostja märgib küll õigesti viitega PKS §-le 82, et lapsel ei või olla rohkem kui kaks vanemat,

kuid praegusel juhul ongi hagejal kaks vanemat – ema, kelle osas puudub igasugune vaidlus,

ja isa, kelleks on kostja ning kelle isadus on tuvastatud maakohtu otsusega käesolevas

tsiviilasjas. Asjaolu, et hageja sünniakti eelnevalt isana kantud isik ei ole hageja isa, on

tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-5065.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu osaotsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti hageja hagi kostja vastu põlvnemise

tuvastamise nõudes rahuldanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu osaotsuse põhjendustega

ega pea vajalikuks neid kõiki TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt korrata.

8. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Ringkonnakohtu hinnangul leiab kostja ekslikult, et maakohtu otsus on vastuolus Riigikohtu

lahendiga asjas nr 2-19-1719. Praeguses asjas nähtub, et hetkel ei ole isadus kindlaks tehtud

abikaasa isaduse eelduste kaudu. Asjas on tuvastatud, et X J.Q on isaduse vaidlustanud ning

asjas nr 2-18-5065 on tuvastatud, et hageja sünniakti eelnevalt isana kantud X J.Q ei ole

hageja isa ning vastav kohtuotsus on jõustunud. Hageja on õigesti viidanud asjas nr 2-19-1719

tehtud Riigikohtu lahendi p-le 13, mille kohaselt on isa isik, kellest on lapse põlvnemine

kindlaks tehtud abikaasa isaduse eelduse, isaduse omaksvõtu ja sellele lisatud ema nõusoleku,

isaduse kohtuliku tuvastamise või isaduse vaidlustamise ja seejärel isaduse kohtuliku

tuvastamise kaudu (PKS §-d 84–95). Seega, kuna praegusel juhul vaidlustas X J.Q isaduse

ning asjas nr 2-18-5065 on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et hageja sünniakti eelnevalt

isana kantud isik ei ole hageja isa, sai hageja põlvnemise tuvastamise hagi kostja vastu

esitada. Põlvnemisasjas poolte eluajal tehtud ja jõustunud kohtulahend õigussuhte olemasolu,

lõppemise või puudumise kohta kehtib TsMS § 457 lg 4 järgi kõigi isikute suhtes (vt RKTKm

12.01.2022, 2-19-1719/87, p 18). Seega kehtib tsiviilasjas nr 2-18-5065 tehtud lahend ka

kostja suhtes.

Kostja on ekslikult viidanud isaduse vaidlustamise tähtajale, mis tuleneb PKS §-st 93.

Praegusel juhul ei ole tegemist isaduse vaidlustamise hagiga, vaid isaduse tuvastamise hagiga,

mille võib PKS § 95 kohaselt esitada mh ka laps ehk hageja.

Ringkonnakohtu hinnangul on kostja ekslikult viidanud üksnes PKS § 84 lg 1 p-le 1, mille

kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes

on lapse sünni ajal lapse emaga abielus. Nagu hageja õigesti viitas, siis PKS § 84 lg 1 p 3

kohaselt loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. Seega ei ole

alust järelduseks, et isaks on vaid mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus.

Ringkonnakohus märgib, et põhjendamatu on kostja viide sellele, et Riigikohtu praktika

välistab rahvastikuregistri andmed kui tõendid ning et rahvastikuregistri tõend tuleks jätta

arvestamata. Riigikohus on asjas nr 2-19-1719 tehtud lahendi p-s 14 viidanud sellele, et

rahvastikuregistri kanne ei ole konstitutiivne, see ei loo ega lõpeta isikutevahelist

põlvnemissuhet. Rahvastikuregistri kandel on üksnes tõenduslik tähendus. Eeltoodut on

rõhutatud ka kehtiva PKS sisuliseks aluseks oleva eelnõu seletuskirjas, kus on põlvnemise

vaidlustamise kontekstis selgitatud, et põlvnemissuhte lähtealus ei ole seotud sünniakti

kandega, aktil on vaid tõenduslik tähendus (RKTKm 12.01.2022, 2-19-1719/87, p 14). Sama

lahendi p-s 21 on Riigikohus viidanud, et rahvastikuregistri kannetel ei ole õigustloovat

tähendust ega TsMS § 232 lg 2 mõttes ette kindlaksmääratud jõudu. Võimalik on tugineda

kande ebaõigsusele (RKTKm 12.01.2022, 2-19-1719/87, p 21). Seega tuleneb Riigikohtu

lahendist otsesõnu, et kuigi rahvastikuregistri kanne ei loo ega lõpeta isikutevahelist

põlvnemissuhet (tegemist pole konstitutiivse ehk õigustloova kandega), on rahvastikuregistri

kandel tõenduslik tähendus. Seega tõendina on rahvastikuregistri kanne ja andmed

kasutatavad. Maakohus on õigustatult seega viidanud, et sünni tõendis (dtl 6) ja

rahvastikuregistris andmed hageja isa kohta puuduvad.

Kuna praegusel juhul on tuvastatud, et X J.Q vaidlustas enda isaduse ning asjas tuvastati, et X

J.Q pole hageja isa, kustutati õigesti ka rahvastikuregistrist vastav isakanne.

Asjaolu, et kunagi oli hageja isaks märgitud rahvastikuregistris X J.Q, kes oma isaduse

vaidlustas, ei välista, et nüüd tuvastati, et hageja isaks on kostja. See ei tähenda, et hagejal

oleks seetõttu kolm vanemat, nagu sisuliselt on leidnud kostja.

Kostja vastuväited seoses maakohtu tegevusega asjade nr 2-18-5065 ja 2-17-16966 puhul, kus

kostjale pole väljastatud lahendite koopiaid, ei ole praeguse asja menetluses asjakohased.

Iseenesest on õige see kostja väide, et tõendi kogumise üle ei saa otsustada kohtujurist. Samas

praegusel juhul nähtub, et juba ligi aasta enne kohtujuristi allkirjastatud Viru Maakohtu 6.

septembri 2023. a määrust oli Viru Maakohtu kohtunik T. Šabarova 13. oktoobri 2022. a

määrusega lahendanud kostja taotluse tõendite kogumiseks, leides, et tsiviilasja nr 2-18-5065

toimiku (sh kohtulahendi) võtmiseks asja materjalide juurde ei ole alust, kuna tegemist on

jõustunud kohtulahendiga, mida kostja vaidlustada ei saa, kohtuotsuse alusel on kustutatud

lapse isa kanne lapse sünnitunnistuselt ja lapse andmetest rahvastikuregistrist. Samuti viitas

maakohus, et lapse põlvnemise tuvastamise hagi lahendamisel ei vaja tõendamist asjaolu, et

isadus oli vaidlustatud ja oli tehtud ka otsus, millega tuvastati, et laps ei põlvne isikust, kes oli

märgitud lapse sünnitunnistusel isana. Lapse isa andmed on lapse sünniaktist kustutatud (dtl

59–63). Seega oli tõendite kogumise taotluse, mis puudutas asja nr 2-18-5065, lahendanud

maakohtu kohtunik varasema määrusega. Viru Maakohtu kohtujuristi 6. septembri 2023. a

määrusest ei sõltunud praegusel juhul ka asja tulemus. 25. augusti 2023. a avalduses, millega

kostja palus lisada toimikusse lahendid asjas nr 2-18-5065 ja 2-17-16966, märkis kostja, et

vajab neid tõendina, kuna nendes on tõestus, et lapsel oli isa ja et praegune menetlus on

lubamatu, kuna tegemist on jätkuva menetlusega isaduse vaidlustamise küsimuses. PKS § 93

lg 3 ei luba kostja väitel alaealisel lapsel vaidlustada isadust enne, kui ta saab täisealiseks.

Kostja palus avalduses menetlus lõpetada (dtl 317). Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et

lapse isana oli varasemalt kantud sünniakti X J.Q, ei ole praeguses asjas vaidluse all, samuti

pole vaidluse all asjaolu, et X J.Q oma isaduse vaidlustas ning asjas nr 2-18-5065 tuvastati, et

X J.Q ei ole hageja isa ning vastava otsuse alusel ka vastav isa kanne sünnitunnistuselt ja

rahvastikuregistrist kustutati. Asi nr 2-17-16966 puudutas elatisenõuet X J.Q vastu, mille

menetlus lõppes 11. juuni 2018. a kompromissimäärusega. Lisaks nähtub KIS-st, et kostjale

on tsiviilasjas nr 2-17-16966 antud õigus tutvuda asjas tehtud 11. juuni 2018. a lõpplahendiga.

Ekslik on kostja väide, justkui oleks tegemist praeguse menetluse puhul isaduse vaidlustamise

jätkuva menetlusega. Ringkonnakohus leiab eeltoodu alusel, et vastavate kohtulahendite

lisamine asja juurde ei olnud asja lahendamise seisukohalt vajalik.

Maakohus on asjas esitatud asjaolusid ja tõendeid (sh ekspertiisiakti, mille kohaselt saab

kostja olla 99,99999999% tõenäosusega hageja bioloogiline isa (dtl 333)) hinnanud ning

leidnud põhjendatult, et kostja eostas hageja. Tõendeid, mille alusel saaks maakohus

järeldada, et kostja ei ole hagejat eostanud, kohtule esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leidis

maakohus põhjendatult, et hagi tuleb põlvnemise tuvastamise nõude osas rahuldada ning

luges õigesti tuvastatuks, et hageja põlvneb kostjast ja kostja on hageja isa.

9. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulud määrab kindlaks

maakohus pärast lahendi jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)