2-24-12103/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 31. oktoober 2024

Tsiviilasja number

2-24-12103

Tsiviilasi

J.U J. (J.U) maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): J.U (isikukood XXX; elukoht

xxxxxxxxxx, XXX; e-postxxxxx; tel:xxxxx)

Usaldusisik: A.C (A.C Õigusbüroo osaühing, Lai 10,

Pärnu,

e-post,

tel: 44 313 13)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku J.U J. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja J.U J. pankrot 31. oktoobril 2024 kell 09.00 ning algatada J.U J.

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada J.U J. pankrotihalduriks A.C (A.C Õigusbüroo osaühing, Lai 10,

Pärnu, e-post , tel: 44 313 13). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku

ülesandeid pankrotihaldur.

4. Kohustada J.U J. andma võlgniku vande 19. novembril 2024 kell 11.00 (asukohas

Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi tn 4, Tartu, saal 105).

5. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 19. november 2024 kell 11.00

(asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi tn 4, Tartu, saal 105).

6. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest

ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

rahuldatakse viimases järgus.

Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate

kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

8. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

9. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet

oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata

sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

11. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 31.

oktoobriks (esimene aruanne esitada 31. oktoobril 2025).

12. Jätta menetluskulud J.U J. kanda.

13. Määrata usaldusisiku A.C tasuks 1120 eurot, millele lisandub käibemaks 246

eurot 40 senti, s.o kokku 1366 eurot 40 senti.

14. Hüvitada A.C-le usaldusisiku tasu 820 eurot (millele lisandub käibemaks, koos

käibemaksuga 1000 eurot 40 senti) menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (A.C Õigusbüroo osaühing (registrikood

10016048), konto nr EE861010902001530007, SEB Pank AS).

15. Mõista J.U J. pankrotivara arvelt välja usaldusisik A.C tasu 366 eurot (koos

käibemaksuga) A.C Õigusbüroo osaühingu kontole nr EE861010902001530007, SEB

Pank AS-is.

16. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

17. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

18. Toimetada määrus kätte J.U J. ja A.C-le ja saata täitmiseks resolutsiooni p 14

osas Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD

1. J.U (avaldaja, võlgnik) esitas 8. augustil 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse,

milles jättis maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada. Avaldaja täiendas avalduse 14.

augustil 2024.

Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi ligi 80 000 eurot. Võlgniku sissetulekuks on

töötasu umbes 800 eurot, igakuised sotsiaaltoetused riigilt või kohalikult omavalitsuselt 890

eurot, elatis ja elatisabi umbes 399 eurot, s.o kokku 2089 eurot. Võlgniku väljaminekud on

3109 eurot 3 senti. Võlgniku selgituste kohaselt piirati 2022. aastal võlgniku hooldusõigus

vanema lapse suhtes ning hooldusõiguse taastamiseks pidi võlgnik korteri üürima ning võttis

endale esindaja kohtuvaidluse pidamiseks. Kohalik omavalitsus lubas aidata, kuid pere jäi

lubatud abist ilma. Võlgnik töötab kahes kohas, kuid sissetulekust ei piisa kohustuste

täitmiseks.

2. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus. Asjas ei ole ilmnenud asjaolusid, mis põhjendaksid võlgniku suhtes

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumist.

Võlgnikul on kohustused 14 võlausaldaja ees kokku vähemalt 39 663 eurot 89 senti, mis on

osaliselt muutunud sissenõutavaks. Võlgnikul on neli alaealist last (vanuses xxxxxxa).

Vanema lapse suhtes oli ajavahemikul 1. detsembrist 2022 – 13. aprillini 2023 isikuhooldus

piiratud. Võlgnik võttis jaanuaris 2023. a välja oma II samba osakud ning tema kontole laekus

6285 eurot 58 senti, millest umbes 2000 euro ulatuses maksis ta laenude makseid ja ülejäänu

kulus igapäevasteks jooksvateks kuludeks, sh õigusabiteenuse eest tasumiseks. Pärimisregistri

andmetel on võlgniku ema E. J.U surnudxxxx. 13. juuli 2022. a pärimistunnistuse kohaselt oli

E. J.U pärijateks 7 isikut, sh võlgnik ning võlgniku vanem vend J. K. . Usaldusisiku andmetel

surnu E. J.U nimele kinnisvara registreeritud ei olnud. Võlgniku sõnade kohaselt kuulus ema

pärandvara hulka tema kontol olnud umbes 5000 eurot, mis tähendab, et võlgnikule oleks

kuulunud umbes 714 eurot. Juhul, kui nimetatud summast tasuti ka matusekulud, siis oleks

võlgnikule kuulunud osa olnud veel väiksem. Arvestades, et võlgniku kirjeldatud

pärandvaraga seotud tehingud (s.o venna poolt raha kontolt välja võtmine) toimusid mais

2019. a, võib nende tagasivõitmine olla aegunud. Samuti pole see võimalikku tagasivõidetavat

summat arvestades majanduslikult otstarbekas, kuna menetluskulud võivad osutuda

suuremaks, kui võimalik tagasivõidetav summa. Peamiste kohustuste võtmise ajal 2023. aastal

oli võlgniku keskmine netosissetulek koos peretoetusega umbes 2000 eurot kuus.

3. Võlgnik nõustus 29. oktoobril 2024 toimunud ärakuulamisel, et kõige mõistlikum on

pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku avaldus tuleb

rahuldada, välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise

menetlus.

5. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus

algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

FIMS § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui FIMS-is ei ole

sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik

on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis

eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

6. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Usaldusisiku aruande

kohaselt on võlgnikul kohustusi ligi 40 000 eurot, mis on osaliselt muutunud sissenõutavaks.

Võlgnikul puudub kohustuste täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste

ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv

maksejõuetus.

Avalduse esitamise ajal töötas võlgnik kahes kohas 1,5 koormusega. Võlgnik selgitas 29.

oktoobril 2024 toimunud ärakuulamisel, et novembrist jääb tal ainult üks töökoht. Kohus ja

usaldusisik selgitasid võlgnikule, et ta on elanud ilmselgelt üle oma võimete piire ning

majanduslikes raskustes olles tegi põhjendamatult suuri kulutusi laenude arvelt nt

robottolmuimejale, telefonile, mänguväljakule vms. Kohus selgitas, et võlgnikul tuleb muuta

oma majanduslik käitumine.

Asja materjalidest ei nähtu FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus on võlgnikule ärakuulamisel selgitanud,

et võlgnikul tuleb menetluse kestel töötada ning võimalikult suures ulatuses nõudeid täita.

Samuti peab võlgnik avaldama ausalt kohtule ja pankrotihaldurile / usaldusisikule kogu info

oma vara, kohustuste, samuti ka elumuutuste kohta.

Kohus selgitab, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida, võib kohus omal

algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest

keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist

(FIMS § 49 lg 8).

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses

(vastutustundetu ja oma maksevõimet ületavate laenude võtmine ja ebamõistlikult kallitele

asjadele laenude kulutamine), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket

juhtimisviga.

7. Kohus nimetab pankrotihalduriks A.C , kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks

nimetamiseks.

FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

8. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast

pankrotivara. Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete

täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik,

sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud

kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).

Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale

teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti

väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse

kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku

vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule

kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). Võlgnik peab

osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel, samuti olema kohtu korraldusel

kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87).

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega

sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes

kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui

võlgnik ei täida teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub

pankrotivara käsutamise keeldu).

9. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 19. november 2024. a

kell 11.00 (PankrS § 78 lg 1).

10. Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt

õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

Kohus määrab vande andmise ajaks 19. november 2024. a kl 11.00.

11. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).

12. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli

aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada

oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe

aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse

ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses

(FIMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et

kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne

tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest

ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult

kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata

saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. FIMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega

seotud kulud.

PankrS § 150 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri

või usaldusisiku kulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus

lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku

vara arvelt).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad võlgniku enda

menetluskulud (tasutud riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid talle ei

hüvitata.

14. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1120 eurot, millele lisandub

käibemaks.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23

lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei

jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise

FIMS

§

lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu

arvestuse.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise

halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud).

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

15. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 13 tundi tunnitasuga

130 eurot, millele lisandub käibemaks, tasu kokku koos käibemaksuga 2061 eurot 80 senti.

Kuna käesoleval hetkel puuduvad menetluses vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning

arvestades võlgnikul arestitava sissetuleku ja turuväärtust omava vara puudumist, taotles

usaldusisik tasu vähendatud ulatuses summas 1366 eurot 40 senti (koos käibemaksuga) ning

selle osalist hüvitamist riigi vahenditest.

Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi

vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka

Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi

vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete

mahtu (usaldusisiku hinnangu koostamine koos vara ja võlgade nimekirjaga), põhjalikkust ja

keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku ajakulu 13 tundi on vajalik ja

põhjendatud. Usaldusisik taotleb tasu ja kulu osalist hüvitamist riigi vahenditest kooskõlas

PankrS § 23 lg-ga 4 kehtestatud kuupalga alammääras, s.o 820 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku

maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel puudub võlgnikul vara usaldusisiku tasuks vajalikeks

väljamakseteks ning tulenevalt FIMS § 54 lg-st 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada

ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 820 eurot, koos

käibemaksuga 1000 eurot 40 senti. Ülejäänud ulatuses 366 eurot (koos käibemaksuga)

(1366,40 – 1000,40) tuleb usaldusisiku tasu mõista välja võlgnikult.

16. Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9, PankrS § 23 lg 6). Halduri tasule lisatakse käibemaks

mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub maksta tasu välja büroole (A.C

Õigusbüroo osaühing (registrikood 10016048)), mille kaudu ta tegutseb. Registri andmetel on

A.C Õigusbüroo osaühing käibemaksukohustuslane (nr EE100121575). Seega lisandub tasule

käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik