2-21-6002/81 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 31. oktoober 2024

Tsiviilasja number

2-21-6002

Tsiviilasi

Vyacheslav Bogoslovskiy hagi Darja Kuchinskaya (endine

Bogoslovskaya) vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3105 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. jaanuari 2024. a vaheotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Darja Kuchinskaya apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Hageja (vastustaja) Vyacheslav Bogoslovskiy (isikukood

esindajad

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja riigi õigusabi

korras vandeadvokaat Henn Koduvere

Kostja (apellant)

Darja Kuchinskaya (isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Mihhail

Tuštšenko

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 29. jaanuari 2024. a vaheotsus tsiviilasjas nr 2-21-6002

muutmata.

2. Jätta Darja Kuchinskaya apellatsioonkaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Vyacheslav Bogoslovskiy (hageja) esitas 16. aprillil 2021 Viru Maakohtule hagi Darja

Kuchinskaya (end. nimi Bogoslovskaya) (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt viibib hageja alates 13. oktoobrist 2015 vanglas. Hageja ja kostja

sõlmisid abielu 10. juunil 2016. Viru Maakohus lahutas abielu 28. mai 2020. a otsusega, mis

jõustus 4. juulil 2020.

20. juuli 2016. a volikirja alusel esindas kostja hagejat tsiviilasjas nr 2-16-13462 (hageja hagi

Olga Odintsova vastu ühisvara jagamise nõudes ning Olga Odintsova vastuhagi hageja vastu

ühisvara jagamise nõudes). Kostja sõlmis tsiviilasjas nr 2-16-13462 hageja nimel Olga

Odintsovaga kompromissi, mille Viru Maakohus kinnitas 29. juuni 2017. a määrusega.

Tsiviilasjas nr 2-16-13462 kompromissi kinnitava 29. juuni 2017. a kohtumääruse punkti

1.1.9 kohaselt oli Olga Odintsova kohustatud hagejale ühisvara jagamisega seotud omandi

kaotamise eest tasuma hüvitisena 11 500 eurot hiljemalt 1. septembril 2017.

Hagejale teadmata põhjusel on kohtumääruse samas punktis märgitud, et hüvitis tuleb tasuda

kostja poja Andrei Gaidai pangakontole. Hageja ei ole volitanud kostjat andma hageja vara

üle kellelegi teisele peale hageja. Volikirjas on märgitud, et kostja on volitatud esindama

hageja huve ja tegema toiminguid hageja huvides. Hageja huvides ei olnud hüvitise kandmine

Andrei Gaidai pangakontole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt on kostja poolt

tsiviilasjas nr 2-16-13462 hageja esindamisel tegemist käsundi täitmisega. Hageja ei ole

andnud kostjale juhist hagejal saadaoleva raha kostjale jätmiseks ega üleandmiseks kellelegi

kolmandale, sh Andrei Gaidaile. Kostja ei ole hagejalt küsinud heakskiitu raha ülekandmiseks

Andrei Gaidai kontole. Hageja ei ole talle kuuluva raha ülekandmist Andrei Gaidai kontole

heaks kiitnud. Kuna kostja ei ole hagejale tsiviilasja nr 2-16-13462 Viru Maakohtu 29. juuni

2017. a määruse punktis 1.1.9 märgitud hüvitist 11 500 eurot üle andnud, nõuab hageja

nimetatud summa koos viivisega üleandmist käesoleva hagiga.

Kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja ütles 5. septembri

2023. a istungil, et sai kohtumenetluse tulemusest teada pärast kohtuotsust, aga ei öelnud, et

kohe pärast kohtuotsuse tegemist. Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-16-13462 kohtule 21.

jaanuaril 2020 kirja-taotluse nimetatud tsiviilasja 29. juuni 2017. a lahendi saamiseks (kirja

kolmanda lõike tõlge: „/Palun Teid saata mulle/ kohtuotsuse koopia vara jagamisest Olga

Odintsovaga.“). Pärast nimetatud taotluse saamist toimetas Viru Maakohus 29. juuni 2017. a

kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-16-13462 hagejale tähitult väljastusteatega kätte 28. jaanuaril

2020. Ülaltoodust lähtuvalt ei olnud hageja Viru Maakohtu 29. juuni 2017. a kohtumäärusega

tsiviilasjas nr 2-16-13462 enne 28. jaanuari 2020 tutvuda saanud, sest vastasel korral poleks

olnud vajadust kohtult kohtumääruse saatmist taotleda. Järelikult sai hageja Olga Odintsovaga

vara jagamise kohtulahendi sisust teadlikuks ja aegumistähtaeg hakkas kulgema 29. jaanuaril

2020 ning ilma peatumisteta oleks aegumistähtaeg lõppenud 29. jaanuaril 2023.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 164 lg 1 sätestab, et abikaasade vaheliste nõuete

aegumine on abielu kestel peatunud. Hageja ja kostja sõlmisid abielu 10. juunil 2016. Abielu

lahutas Viru Maakohus 28. mai 2020. a otsusega, mis jõustus 4. juulil 2020. Järelikult

aegumistähtaeg tegelikult kulgema hakkamisel kohe ka peatus, kuna hageja ja kostja olid

aegumistähtaja algamisel abielus. Kuna abielu lahutamine jõustus 4. juulil 2020, siis samal

päeval aegumise peatumine lõppes ja aegumistähtaeg kulges edasi. Hagi esitamisel 16. aprillil

2021 oli aegumistähtajast kulunud 8 kuud ja 18 päeva. Isegi kui aegumistähtaeg oleks alanud

kostja väidetud kuupäeval ehk 29. juunil 2017, oleks ka siis aegumistähtaeg kohe peatunud ja

hakanud uuesti kulgema abielu lahutamise jõustumisel 4. juulil 2020, kuna pooled olid abielus

ajavahemikul 10. juuni 2016 kuni 28. mai 2020.

Järelikult ei olnud aegumistähtaeg hagi esitamise ajaks lõppenud ja kostja taotlus aegumise

kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja on aegumise kohaldamise taotluse esitamisega

ebamõistlikult viivitanud ning ka seetõttu tuleks kostja taotlus jätta rahuldamata.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei kavatsenud esindada

hagejat tasuta ning tasuda hageja lepingulistele esindajatele oma raha. Hageja volitas kostjat

esindama teda kõikides menetlustes ühisvara jagamisest saadud raha eest. Raha suunati teise

isiku pangakontole selleks, et hageja saaks vältida elatise ja hüvitise tasumist

kriminaalmenetluses kannatanule ning kriminaalmenetlusega kaasnenud menetluskulude

kandmist. Seoses hageja pikaajalise vanglakaristuse kandmisega oli hageja teadlik, et talle on

vajalikud raha ja tugi ka vanglas. Ühisvara jagamisest saadud raha oli ette nähtud ka hageja

toetamiseks vanglas.

Hageja esindamisega seotud kulud, sh juriidilised kulud on 13 360 eurot, vanglas heaolu

tagamiseks on kulutatud 2852 eurot 57 senti. Käsundisaaja ehk kostja kulutas käsundi

täitmisel käsundiandja ehk hageja huvides 16 212 eurot 57 senti. Kostja on täitnud hageja

käsundi korralikult vastavalt hageja korraldustele. Kõik kostja toimingud olid hagejaga

kooskõlastatud ning täidetud vastavalt hageja korraldustele.

Kostja esitas 19. septembril 2023 kohtule taotluse vaheotsuse tegemiseks, kuna nõue on

aegunud. Kuna hageja tugineb käsundita asjaajamise sättele, tuleb arvestada ka nõude

esitamise aegumist. Hageja kinnitas, et sai teada ühisvara jagamise kohtumenetluse

tulemusest kohe pärast kohtulahendi tegemist. Kohtumäärus oli tehtud 29. juunil 2017. Kuna

hageja tugineb käsundita asjaajamise sättele, tuleb arvestada ka nõude esitamise aegumist

TsÜS § 151 kohaselt. Kuna hagi oli kohtule esitatud 16. aprillil 2021, on hageja nõue aegunud

alates 30. juunist 2020.

Hageja kinnitas isiklikult 5. septembri 2023. a kohtuistungi audiosalvestise kohaselt

(salvestise aeg 1:32 – 1:33), et oli kursis ühisvara jagamise käigu ning tulemusega. Salvestisel

(salvestise aeg 1:33.40–1:34) kinnitas hageja isiklikult, et sai teada kohtuprotsessi tulemusest

koheselt pärast kohtulahendi tegemist. Järelikult sai hageja Olga Odintsovaga vara jagamise

kohtulahendi sisust teadlikuks pärast kohtulahendi tegemist ja aegumistähtaeg hakkas

kulgema alates kohtulahendi tegemisest.

Ühisvara jagamise kohtulahend toimetati kätte hageja „lepinguliste esindajatele“, mis nähtub

hageja esitatud e-toimiku väljavõttest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule loetakse

lepingulise esindajale kätte toimetatud dokumendid ka menetlusosalise poolt kättesaaduks.

Asjaolu, et hageja palus hiljem kohtult kohtulahendi koopia edastamist, ei tähenda mitte

midagi, kuna menetlusosaline saab taotleda kohtult igal ajal vajalike dokumentide koopiate

edastamist. Seega aegumistähtaeg hakkas kulgema alates kohtulahendi tegemise ajast. Väär

on hageja lepingulise esindaja viide TsÜS § 164 lg-le 1, mille kohaselt abikaasade vaheliste

nõuete aegumine on abielu kestel peatunud. Volikirja väljastamise päeva seisuga ei olnud

hageja ja kostja abielus. Hageja nõue tuleneb käsundita asjaajamisest, mitte aga abikaasade

vahelisest suhtest. Seega tuleneb hageja nõue VÕS-i sättest, aga mitte PKS-s ettenähtud

abikaasade vahelistest nõuetest teineteise vastu. Ülaltoodu alusel palus kostja tunnistada

hageja nõue kostja vastu aegunuks.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus lahendas 29. jaanuari 2024. a vaheotsusega kostja 19. septembri 2023. a

taotluse aegumise kohaldamiseks ning jättis kostja taotluse rahuldamata, aegumise

kohaldamata ning jätkas asja menetlust.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg-le 3 viidates leidis maakohus, et

vaheotsuse tegemine on põhjendatud, arvestades, et poolte vahel on nõude aegumise üle

vaidlus.

Maakohus viitas TsÜS § 142 lg-le 1, §-le 143. Maakohus tuvastas, et hagiavaldusele lisatud

20. juuli 2016. a volikirjaga volitas hageja kostjat esindama hagejat kohtumenetluses ühisvara

jagamise nõudes, esitama hageja nimel avaldusi, hagiavaldusi, samuti tegema kõiki teisi

seadusega ettenähtud protsessitoiminguid, hagiavaldusest ja avaldusest loobumine,

kokkuleppe sõlmimine, kohtuotsuse või määruse peale määruskaebuse esitamine ning

esindama hageja huve ja teostama kõiki vajalikke toiminguid hageja huvides. Volikiri oli

kehtiv kuni 20. juulini 2017. Lisatud 29. juuni 2017. a kompromissimääruse kohaselt osales

kostja tsiviilasjas nr 2-16-13462 (hageja hagi Olga Odintsova vastu ühisvara jagamise nõudes

ning Olga Odintsova vastuhagi hageja vastu ühisvara jagamise nõudes) hageja lepingulise

esindajana.

TsÜS § 115 lg 1 esimese lause kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu. TsÜS § 117 lg 2

kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus). Üldjuhul vastab leping, mille täitmiseks

üks isik kohustub tegema teise isiku jaoks ja nimel teatud tehingu või teatud tehinguid,

käsunduslepingu tunnustele ning lepingulise esinduse puhul tuleb kohaldada

võlaõigusseaduse käsunduslepingu sätteid (VÕS § 619, § 620 lg-d 1 ja 2, § 621 lg-d 1 ja 2, §

626 lg-d 1 ja 2). Pooled sõlmisid käsunduslepingu, et kostja osaleks hageja lepingulise

esindajana kohtumenetluses. Kohtu hinnangul on kostja poolt tsiviilasjas nr 2-16-13462

hageja esindamise puhul tegemist käsundi täitmisega VÕS § 619 kohaselt ja hagejal kui

käsundiandjal on kostja kui käsundisaaja vastu kahju hüvitamise nõue.

TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Tehingust

tulenevad nõuded on TsÜS § 146 mõttes esmalt kõik eraõiguslikest võlaõiguslikest

lepingutest (sh eellepingust) tulenevad nõuded.

Arvestades, et TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajast, mil õigustatud

isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist, tuleb esmalt selgitada välja, millal

hagejal – õigustatud isikul ja käsundiandjal – tekkis võimalus (õigus) nõuda kostjalt kui

käsundisaajalt käsundile vastava kohustuse täitmist, s.o millal hageja sai teada ühisvara

jagamise kohtumenetluse tulemusest. Maakohus tuvastas, et 5. septembri 2023. a kohtuistungi

protokolli kohaselt vastas hageja kostja esindaja küsimustele järgmist: „Kas teid informeeriti

vara jagamise menetluse käigust?“ „ma olin teadlik pärast kohtuistungit, kuidas toimus istung

ma ei teadnud, Darja tegeles ise.“, „Millega lõppes vara jagamise menetlus? kas teil on

teada?“ „jah, minu tingimused jäeti rahuldamata“ „Millal te saite sellest teada?“ „pärast

kohtuotsust“. Maakohus tuvastas, et kohtuistungi protokoll vastab istungi helisalvestisele (aeg

1:32–1:34). Hageja kinnitas istungil, et ta oli teadlik vara jagamise menetluse käigust pärast

kohtuistungit, kuidas toimus istung, seda ta ei teadnud, kostja tegeles sellega ise. Hageja

teadis, et tema tingimused jäeti rahuldamata ja sellest sai teada pärast kohtuotsust. Maakohus

nõustus hagejaga, et hageja ütles eelnimetatud istungil, et sai kohtumenetluse tulemusest teada

pärast kohtuotsust, aga ei öelnud, et kohe pärast kohtuotsuse tegemist. Hageja esitatud

tõendite alusel tuvastas maakohus, et tsiviilasjas nr 2-16-13462 tegi kohus kompromissi

kinnitava kohtumääruse 29. juunil 2017. Kohtumääruse kättetoimetamise teatise kohaselt

saadeti kohtumäärus kostjale 29. juunil 2017 AETi kaudu ja hagejale 22. jaanuaril 2020.

Hageja on lisanud tsiviilasjas nr 2-16-13462 kohtule 21. jaanuaril 2020 esitatud kirja-taotluse

nimetatud tsiviilasja lahendi saamiseks (kirja kolmanda lõike tõlge: „/Palun Teid saata mulle/

kohtuotsuse koopia vara jagamisest Olga Odintsovaga.“). Pärast nimetatud taotluse saamist

edastas kohus 22. jaanuaril 2020 hagejale 29. juuni 2017. a kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-16-

13462. Hageja sai kohtumääruse isiklikult kätte 28. jaanuaril 2020. Maakohus järeldas, et

hageja ei olnud tsiviilasja nr 2-16-13462 Viru Maakohtu 29. juuni 2017. a määrusega enne 28.

jaanuari 2020 tutvuda saanud.

Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et ühisvara jagamise kohtulahend toimetati kätte

hageja lepingulistele esindajatele ja et vastavalt TsMS sätetele loetakse lepingulisele

esindajale kätte toimetatud dokumendid ka menetlusosalise poolt kätte saaduks. Maakohus

viitas TsMS § 217 lg-tele 5 ja 6. Arvestades asja sisu, et hagi on esitatud hageja endise

lepingulise esindaja vastu seoses käsundi täitmisega teises kohtuasjas, peab kohus hindama,

kas kostja tegutses teises kohtumenetluses hageja esindajana hageja õiguste kaitsel ja huvides

ja et puuduvad muud andmed ja tõendid, et hageja sai kohtulahendist teada oma lepingulise

esindaja – kostja kaudu, leidis maakohus, et kostja viide eelnimetatud TsMS sätetele ei ole

käesolevas asjas kohaldatav.

Järelikult sai hageja vara jagamise kohtulahendi sisust teadlikuks ja aegumistähtaeg hakkas

kulgema alates 29. jaanuarist 2020 ning ilma peatumisteta oleks aegumistähtaeg lõppenud 29.

jaanuaril 2023. Hagi on esitatud kohtule 16. aprillil 2021. Maakohus leidis, et 3-aastane hagi

esitamise aeg ei olnud enne kohtule hagi esitamist lõppenud. Hagi on esitanud kohtule

tähtaegselt. Seega ei ole hageja nõue aegunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks

tuleb jätta rahuldamata.

Kuna hageja nõue ei ole aegunud, jätkab kohus asja menetlusega. TsMS § 173 lg 5 kohaselt ei

märgi kohus menetluskulude jaotust vaheotsuses, kui kohus jätkab neil juhtudel asja

lahendamist. Menetluskulude jaotus nähakse sel juhul ette lõppotsuses. Kuna kohus jätkab

tsiviilasja menetlemist, otsustab kohus menetluskuludesse puutuvad küsimused lõpplahendi

tegemisel.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu vaheotsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu vaheotsus

tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada kostja taotlus aegumise kohaldamiseks ning

tunnistada hageja nõue aegunuks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Maakohus on vääralt jätnud kohaldamata TsÜS § 146 lg 1 ning TsÜS § 147 lg-d 1 ja 2 ning

on rikkunud TsMS § 319 lg-t 1 ja § 321. Maakohus on vääralt analüüsinud hageja istungil

öeldut ning ignoreerinud kostja vande all antud ütlusi. Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-16-

13462 edastati hageja volitatud ning lepingulisele esindajale juulis 2017. TsMS § 319 lg 1 ja §

321 alusel loetakse Viru Maakohtu määrus tsiviilasja nr 2-16-13462 kättetoimetatuks juulis

2017. Lähtudes TsMS 306 lg-st 1 eeldatakse, et saajal oli võimalik dokumendiga oma õiguse

teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda.

Hageja kinnitas vande all ülekuulamisel isiklikult, et sai teada kohtuprotsessi tulemusest kohe

pärast kohtulahendi tegemisest. Sõna „kohe“ tähendab, et hageja sai teada kohtumääruse

sisust juba 29. juulil 2017. Seega tõlgendas maakohus vääralt hageja ütlusi ning leidis

põhjendamatult, et hageja sai teada määrusest tsiviilasjas nr 2-16-13462 alles 2020. aastal.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

TsMS § 319 lg 1 ei käsitle menetlusdokumendi kättetoimetamist menetlusosalist menetluses

esindavale esindajale, vaid sätestab üksnes võimaluse menetlusosalisel või ka menetlusosalise

esindajal määrata isik, kellele kohus võib temale suunatud dokumendid üle anda.

Määrus tsiviilasjas nr 2-16-13462 edastati 2017. a juulis tõesti hageja volitatud esindajale.

Samas aga ei tähenda see, et samal ajal oli nimetatud kohtumäärus kätte toimetatud ka

hagejale. TsMS § 321 alusel kohtu poolt menetlusdokumendi menetlusosalise esindajale

kättetoimetamise regulatsioon omab eelkõige tähendust asjaomases menetluses endas, tolle

menetluse menetlustähtaegade suhtes. TsMS § 321 ei reguleeri menetlusosalise ja tema

esindaja vahelist sisesuhet, sh seda, millal loetakse esindaja poolt menetlusdokument

esindatavale üleantuks või tutvustatuks.

Käesoleva menetluse kostja, s.o. Darja Kuchinskaya, oli tsiviilasjas nr 2-16-13462 hageja

lepinguline esindaja. Arvestades, et tsiviilasjas nr 2-16-13462 ilma hageja heakskiiduta

sõlmitud kompromissi kohaselt tuli hagejale tasutav hüvitisesumma 11 500 eurot kanda kostja

poja Andrei Gaidai pangakontole, oli kostja ületanud oma volituse piire, tegutsenud vastuolus

volitaja tahtega ning sellest tulenevalt oli kostjal ilmselgelt ka huvi 29. juuni 2017. a

kompromissi kohtumäärust hageja eest varjata. Eelmises punktis nimetatud summa ongi

käesoleva vaidluse objektiks ja hageja nõuab selle summa endale üleandmist. Loomulikult

oleks olnud esindaja kohustus esindatavale kohtulahendist teatada ja kohtulahend talle kätte

toimetada. Kostja aga tsiviilasja nr 2-16-13462 kompromissi kinnitavat 29. juuni 2017. a

kohtumäärust hagejale kätte ei toimetanud ega tutvustanud. Esindaja ja esindatava teadmised

ei ole ühendatud. Tulenevalt asjaoludest, et kostjal oli ilmselgelt huvi kompromissimäärust

hageja eest varjata, ning et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kohtumääruse hagejale kätte

toimetanud, ning et hageja pöördus 21. juunil 2020 Viru Maakohtu poole kirja-taotlusega

tsiviilasja nr 2-16-13462 lahendi saamiseks, tuleb lugeda tõendatuks, et kostja ei toimetanud

hagejale kätte tsiviilasja nr 2-16-13462 kompromissi kinnitavat 29. juuni 2017. a

kohtumäärust. Seega ei saa eeldada, et hageja sai kompromissimääruse kätte enne kui 28.

jaanuar 2020.

Kostja väited hageja vande all antud ütluste kohta ei vasta tõele. 5. septembri 2023. a istungi

helisalvestiselt nähtub järgnev: „1:32.50 Kostja esindaja: Kas Te olite teavitatud vara

jagamise menetlusest? 1:33.05 Hageja: Ma olin teavitatud pärast kohut. Kuidas kohtuprotsess

läks, seda ma ei tea. Ma ei osalenud. Darja ise tegeles.“ (vene keeles: „Я был уведомлён

после суда. Каk суд проходил, я не знаю. Я не присутствовал. Даря сама занималась.“)

(Tõlk tõlkis ekslikult: „Ma olin teadlik pärast kohtuistungit. Kuidas toimus kohtuistung, ma ei

teadnud. Darja tegeles ise.“). „1:33.25 Kostja esindaja: Millega see vara jagamise menetlus

lõppes? Kas Teile on teada? 1:33.40 Hageja: Jah, on teada. Minu tingimused jäeti

rahuldamata. 1:33.50 Kostja esindaja: Millal Teile sai see teatavaks? 1:33.57 Hageja: Pärast

kohtuotsust.“

Seega on esiteks väär kostja väide, et hageja ütles kohtuistunguil, et ta oli kursis ühisvara

jagamise protsessi käiguga vastava kohtumenetluse toimumise ajal. Teiseks on väär kostja

väide, et hageja kasutas sõna „kohe“ ehk väljendit „kohe pärast kohtulahendi tegemist.“

Eeltsiteeritud ütlustest nähtub, et hageja ei öelnud istungil, et ta oli kursis ühisvara jagamise

protsessi käiguga vastava kohtumenetluse toimumise ajal ja/või, et ta sai kohtuprotsessi

tulemusest teada koheselt pärast kohtulahendi tegemist. Hageja ütles, et sai vara jagamise

menetluse käigust ja tulemustest teada pärast kohut. Kostja ei küsinud, millal pärast kohut ja

kuidas, ning seetõttu hageja ka ei saanud täpsustada.

Hageja kirjalik selgitus, et sai kohtumääruse kätte 28. jaanuaril 2020, on kooskõlas hageja

ütlustega, et sai kohtuprotsessi tulemustest teada pärast kohut. Enne nimetatud kuupäeva 28.

jaanuari 2020 oleks hagejale kohtulahendi saanud kätte toimetada üksnes kostja. Kostja aga

hagejale kohtumäärust ei esitanud. Seepärast pidigi hageja kohtumäärust taotlema otse

kohtust. Kostja ei ole ka kordagi esitanud väidet, et ta oleks hagejale kohtumääruse ise

esitanud.

Hageja nõue ei ole aegunud, aegumistähtaeg hakkas kulgema 29. jaanuaril 2020 ning ilma

peatumisteta oleks aegumistähtaeg lõppenud 29. jaanuaril 2023.

Tulenevalt TsÜS § 164 lg-st 1 leiab hageja, et isegi kui aegumistähtaeg oleks alanud kostja

väidetud kuupäeval ehk 29. juunil 2017, oleks ka siis aegumistähtaeg kohe peatunud ja

hakanud uuesti kulgema abielu lahutamise jõustumisel 4. juulil 2020, kuna pooled olid abielus

10. juunist 2016 kuni 28. maini 2020. Järelikult ei olnud aegumistähtaeg hagi esitamise ajaks

lõppenud. Kostja on aegumise kohaldamise taotluse esitamisega ebamõistlikult viivitanud

ning ka seetõttu tuleks kostja taotlus aegumise kohaldamiseks jätta rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaheotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud õigesti kostja taotluse aegumise

kohaldamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vaheotsuse põhjendustega

ega pea vajalikuks neid kõiki TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt korrata.

8. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8.1. Maakohus on kohaldanud õigesti TsÜS § 146 lg-t 1, § 147 lg-t 1 ja 2, leides, et nõude

sissenõutavaks muutmisel on oluline kindlaks teha, millal hagejal – õigustatud isikul ja

käsundiandjal – tekkis võimalus (õigus) nõuda kostjalt kui käsundisaajalt käsundile vastava

kohustuse täitmist, s.o millal hageja sai teada ühisvara jagamise kohtumenetluse tulemusest.

8.2. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kuivõrd kompromissimäärus tsiviilasjas nr 2-16-

13462 toimetati kätte hageja lepingulisele esindajale 2017. a, tuleks lugeda ka aegumise

seisukohalt määrus hagejale kättetoimetatuks TsMS § 319 lg-t 1 ja § 321 arvestades.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praegusel juhul kohaldada TsMS § 319 lg-t 1 või § 321.

Nagu hageja õigesti viitas, omab TsMS § 321 alusel menetlusdokumendi menetlusosalise

esindajale kättetoimetamise regulatsioon eelkõige tähendust konkreetses menetluses, eelkõige,

mis puudutab konkreetse menetluse menetlustähtaegu. TsMS § 321 ei reguleeri

menetlusosalise ja tema esindaja vahelist sisesuhet, sh seda, millal loetakse esindaja poolt

menetlusdokument esindatavale üleantuks või tutvustatuks. Ringkonnakohus hinnangul ei

saaks praegusel juhul sellest regulatsioonist lähtuvalt tuvastada, et määruse kättetoimetamisest

kostjale hakkas kulgema aegumistähtaeg hageja suhtes. Arvestades nõuet, mille hageja on

esitanud kostja vastu (hageja nõue kostja vastu, mis tuleneb kostja kui hageja endise

lepingulise esindajaga sõlmitud käsunduslepingu rikkumisest) ja kompromissimääruse sisu,

kus hagejale mõeldud hüvitis 11 500 eurot tuli kanda kostja poja kontole, ei saa ilma

vastavate tõenditeta eeldada, et kostja oleks tegutsenud menetluses hageja huvides ja

määrusest hagejat teavitanud. KIS andmetest nähtub ka see, et hageja on volitanud tsiviilasjas

nr 2-16-13462 esindama ennast üksnes kostjat, mitte M. Tuštšenkot, kes on märgitud samas

kohtuistungil ja kompromissimääruses kui hageja lepinguline esindaja. Tsiviilasja nr 2-16-

13462 menetlusosaliste nimekirjas KIS-s on M. Tuštšenko olnud märgitud kui praeguse asja

kostja esindaja. Asjas nähtub, et kohus edastas pärast vastavat hageja taotlust kohtumääruse

hagejale 22. jaanuaril 2020 ning hageja sai määruse kätte 28. jaanuaril 2020.

8.3. Järeldust, nagu oleks kostja saanud ühisvara jagamise kohtumenetluse tulemusest teada

juba juulis 2017, ei saa teha ka hageja vande all antud ütlustest. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et hageja ütles 5. septembri 2023. a kohtuistungil, et sai kohtumenetluse

tulemusest teada pärast kohtuotsust, aga ei öelnud, et kohe pärast kohtuotsuse tegemist.

Nimetatu on kooskõlas mh helisalvestisega. Mh nähtub, et selle kohta, kuidas vara jagamise

menetlus lõppes, teadis hageja, et tema tingimused jäeti rahuldamata. Seega ei saa hageja

ütlustest teha sellist järeldust, nagu seda on soovinud kostja.

8.4. Kuivõrd asjas on tuvastatav, et hageja sai kompromissimääruse asjas nr 2-16-13462 kätte

28. jaanuaril 2020, muutus nõue sissenõutavaks ning aegumistähtaeg algas alates 29.

jaanuarist 2020 ning maakohus leidis õigesti, et isegi ilma peatumiseta oleks aegumistähtaeg

lõppenud 29. jaanuaril 2023. Kuna hagi esitati kohtule 16. aprillil 2021, polnud hagi

aegumistähtaeg (3 aastat) selleks ajaks lõppenud. Kuna hageja nõue ei ole aegunud, jättis

maakohus kostja taotluse aegumise kohaldamiseks põhjendatult rahuldamata.

8.5. Lisaks märgib ringkonnakohus täiendavalt, et isegi kui leida, et aegumistähtaeg hakkas

kulgema 29. juuni 2017. a kohtulahendi tegemisest või juulist 2017, nagu viitas kostja, siis ei

oleks nõue hagi esitamise ajaks ikkagi aegunud. Nagu hageja põhjendatult viitas, siis

tulenevalt TsÜS § 164 lg-st 1 on abikaasadevaheliste nõuete aegumine abielu kestel peatunud.

Arvestades, et pooled olid abielus 10. juuni 2016 – 4. juulil 2020, peatus aegumistähtaeg 29.

juunil 2017 ning hakkas taas kulgema lahutuse jõustumisest. Seega ka sellisel juhul ei olnud

nõue hagi esitamise ajaks 16. aprillil 2021 aegunud.

9. Kuna maakohus jättis õigesti hageja nõudele aegumise kohaldamata, jätkub asja menetlus

maakohtus.

10. TsMS § 173 lg 5 kohaselt ei märgi kohus menetluskulude jaotust vaheotsuses.

Menetluskulude jaotus nähakse ette lõppotsuses.

11. Ringkonnakohus märgib, et Viru Maakohtul on senini lahendamata Henn Koduvere 19.

veebruaril 2024 maakohtule esitatud riigi õigusabi tasutaotlus. Nimetatud taotlus tuleb

maakohtul lahendada.

(allkirjastatud digitaalselt)