Legislator Case Law & Legislation
2-24-4302/5 AI generated

2-24-4302/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-24-4302/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb A.O (avaldaja) esitas 15.03.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palub tunnistada

Legislator headnote

AI generated

2-24-4302/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kui menetlusosaline taotleb A.O (avaldaja) esitas 15.03.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palub tunnistada

Keywords

AI generated
change of name surname byname notification of address change change of residence modification of parental custody
AI generated
2-06-21146/2
J P esitas 09.08.2006 Viru Maakohtule avalduse lapse perekonnanime muutmiseks ning Viru Maakohtu 07.
2-06-13254/2
august 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-13254 Tsiviilasi I.P hagi D.P vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I.P Kostja D.P Kohtuistungi toimumise aeg Lahutada D.P ja I.P abielu, mis on sõlmitud 12.01.2002.a. Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr 55.
2-17-7603/5
Xxxxesitas 16.05.2017 avalduse ainuotsustusõiguse saamiseks alaealiste laste perekonnanime muutmiseks.
2-22-11743/13
29.09.2022. a kohtuotsusega rahuldas maakohus N Sa hagi M Si vastu abielu lahutamise nõudes. Hageja esindaja esitas 05.10.2020. a kohtule taotluse vigade parandamiseks kohtulahendis. Taotluse kohaselt jättis kohus otsuses seisukoha võtmata hageja taotluses abielueelse perekonnanime taastamiseks.
2-19-3394/13
mai 2019 Tallinna kohtumaja Tsiviilasi J S K avaldus A G vastu alaealiste laste C A G, A C G suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste nime muutmise osas otsustusõiguse andmiseks avaldajale Menetlustoiming lõpplahend hagita asjas Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja J S K (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Janno Perv (e-post janno@juristaitab.ee) Puudutatud isik I C A G (isikukood xxxx) Puudutatud isik II A C G (isikukood xxxx) Puudutatud isik III A G (isikukood xxxx, e-post xxxx) Puudutatud isik IV Tallinna Kesklinna Valitsus (e-post kesklinn@tallinnlv.ee) Puudutatud isik V Põhja-Tallinna Valitsus (e-post pohja@tallinnlv.ee)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2024. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-4302

Kohtuasi

A.O avaldus Tallinna Perekonnaseisuameti vastu

alaealise lapse T.B sünniakti tehtud perekonnanime

kande ebaõigeks tunnistamiseks ja uue kande

tegemiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.03.2024 määrus (avalduse menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

A.O määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: A.O (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Indrek Lillo

Puudutatud isik I: T.B (isikukood XXX), seaduslik

esindaja A.O

Puudutatud isik II: Tallinna Perekonnaseisuamet

(registrikood 75014853)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 19.03.2024 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebusega seotud menetluskulud jätta avaldaja kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-4302

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.O (avaldaja) esitas 15.03.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palub tunnistada

ebaõigeks alaealise lapse T.B (puudutatud isik I) sünniaktis sisalduv perekonnanime kanne,

mille kohaselt on puudutatud isiku I perekonnanimeks T.B. Avaldaja palub määrata

puudutatud isiku I uueks perekonnanimeks puudutatud isiku I ema järgi A.O. Ühtlasi palub

avaldaja kohustada Tallinna Perekonnaseisuametit (puudutatud isik II) tegema puudutatud

isiku I sünniakti uue kande, millega määratakse puudutatud isiku I uueks perekonnanimeks

A.O ning väljastama lapse emale uue sünnitõendi.

1.1. 17.09.2019 sõlmiti avaldaja ja Y. T.B abielu, mis lahutati 29.11.2021. Abielu kehtivuse

ajal XX.XX.XXXX sündis avaldajale tütar (puudutatud isik I), kelle perekonnanimeks

määrati avaldaja endise abikaasa perekonnanime järgi T.B. See perekonnanimi on kantud ka

lapse kehtivale sünnitunnistusele.

1.2. Harju Maakohus rahuldas hagi õigeksvõtul põhineva 10.11.2023 otsuseõga tsiviilasjas nr

2-21-20023 hagi ning tuvastas, et puudutatud isik I ei põlvne J. T.B-st ning tunnistas

puudutatud isiku I sünniakti isa kohta tehtud kande ebaõigeks. Puudutatud isiku I

sünnitunnistuselt ja rahvastikuregistri andmetest eemaldati lapse isa andmed.

1.3. 01.02.2024 pöördus avaldaja puudutatud isiku II poole, et anda puudutatud isikule I ema

perekonnanimi ja kanda see sünniakti. Tsiviilasjas nr 2-21-20023 tehtud kohtuotsuse

tulemusel tekkis olukord, kus puudutatud isikul I on tema jaoks võõra isiku J. T.B

perekonnanimi. Puudutatud isikule I tuleb anda tema ema ja ainsa vanema perekonnanimi

A.O.

1.4. Puudutatud isik II keeldus 06.02.2024 vastuses lapse perekonnanime muutmisest ja

selgitas, et kuivõrd tsiviilasjas nr 2-21-20023 kohus alaealise lapse perekonnanime kannet

ebaõigeks ei tunnistanud, on võimalik saada lapsele uus perekonnanimi ainult läbi

nimemuutmise menetluse. Nime muutmisel sünniakti ei muudeta ja selle asemel väljastatakse

isikule väljavõte uue nime andmise otsusest, mida saab vajadusel esitada koos sünnitõendiga.

1.5. Avaldaja leiab, et puudutatud isikule I uue nime andmata jätmine ja selle sünniakti

kandmata jätmine rikub nii puudutatud isiku I kui ka avaldaja õigusi ning huve.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Maakohus keeldus 19.03.2024 määrusega avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtu-

menetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 371 lg 1 p 1 alusel. Maakohus põhjendas

määrust järgmiselt.

2.1. Maakohus ei ole pädev asja lahendama. Avaldus alaealise lapse perekonnanime

muutmiseks tuleb esitada perekonnaseisuasutusele.

2.1.1. Maakohus tuvastas 10.11.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-20023, et puudutatud isik I

ei põlvne Y. T.B-st ning tunnistas puudutatud isiku I sünniakti isa kohta tehtud kande

ebaõigeks. Otsus on jõustunud. Avaldajal on õigus pöörduda perekonnaseisuasutuse poole

alaealise lapse perekonnanime muutmiseks, kuivõrd tsiviilasjas nr 2-21-20023 põlvnemisasja

menetlemisel ei andnud kohus alaealisele lapsele uut perekonnanime. Avaldusest nähtuvalt ei

ole avaldaja pöördunud nimeseaduse (NS) § 16 lg-st 1 tulenevalt perekonnaseisuasutuse kui

pädeva asutuse poole alaealise lapse nime muutmiseks.

2-24-4302

2.2. Kohus selgitas, et perekonnaseisutoimingute seaduse § 531 lg 1 kohaselt isik, kes leiab, et

tema õigusi on perekonnaseisutoimingu tegemise käigus rikutud, võib esitada 30 päeva

jooksul vaide Siseministeeriumile või kaebuse halduskohtule.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud maakohtu määruse ja

saata asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule.

43.1. Maakohus on menetlusnorme oluliselt rikkunud ja materiaalõigust ebaõigesti

kohaldanud ning seeläbi ekslikult leidnud, et maakohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus

leidis ekslikult, et avaldaja ei ole vaidlusaluses küsimuses perekonnaseisuasutuse poole

pöördunud. Puudutatud isik II 06.02.2024 e-kirjas keeldus avaldaja avalduse rahuldamisest.

43.2. Avaldaja ega J. T.B ei saanud aru, et nad oleksid pidanud juba tsiviilasjas nr 2-21-20023

taotlema puudutatud isikule I uue perekonnanime andmist ja selle sünniakti kandmist. Kui

põlvnemise tuvastamisel lapse perekonnanime muutmise küsimust ei otsustata, siis saab seda

teha hiljem. Kohtul on säilinud NS § 81 lg-st 2 tulenev õigus otsustada lapsele uue

perekonnanime andmine, kuna lapse perekonnanime muutmata jätmisel ei ole põlvnemisasi

tervikuna lahendatud. Lapse perekonnanime muutmata jätmine rikub ka lapse õigust kanda

oma vanemate perekonnanime ning määratleda seeläbi enda kuuluvus perekonda.

4. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse

väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta

maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

6. Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus põhjendatult avalduse menetlusse võtmisest.

Lapse perekonnanime muutmine ei ole, arvestades lapse nime kontinuiteedi põhimõtet,

üldjuhul ilma seaduses sätestatud aluseta lubatud. Nimeseaduse järgi on lubatud anda lapsele

uus perekonnanimi eelkõige juhul, kui toimuvad õiguslikud muudatused lapse perekondlikes

suhetes, sh lapse põlvnemist (NS § 8¹) või lapsendamist (NS §-d 13 ja 14) puudutavalt. Lisaks

saab vanem taotleda lapsele uue perekonnanime andmist olukorras, kus vanem taotleb endale

uut perekonnanime (NS § 16 lg 1). Muudel juhtudel ei näe nimeseadus ette lapse

perekonnanime muutmise võimalust (vt ka RKTKm 29.10.2014, 3-2-1-96-14 p 22).

7. Kohus võib NS § 8¹ lg-st 2 ja TsMS § 103 lg-st 1 tulenevalt hagi lahendamisel, mille

esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande

vaidlustamine, anda lapsele uue perekonnanime. Olukorras, kus kohus põlvnemisasja

lahendamisel tsiviilasjas nr 2-21-20023 NS § 8¹ lg 2 alusel lapsele uut perekonnanime ei

andnud, tuleb avaldajal taotleda lapse perekonnanime muutmist NS § 16 lg 1 alusel

halduskorras. Sellele osundas nii maakohus vaidlustatud määruses kui ka puudutatud isik II

06.02.2024 vastuses.

8. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud asja materjalidest

nähtuvalt puuduvad.

2-24-4302

9. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

järgi saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Maris Kuurberg

Gea Lepik