2-24-4302/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedavaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb A.O (avaldaja) esitas 15.03.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palub tunnistada
Legislator headnote
AI generated2-24-4302/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kui menetlusosaline taotleb A.O (avaldaja) esitas 15.03.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palub tunnistada
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht
31. oktoober 2024. a, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-4302
Kohtuasi
A.O avaldus Tallinna Perekonnaseisuameti vastu
alaealise lapse T.B sünniakti tehtud perekonnanime
kande ebaõigeks tunnistamiseks ja uue kande
tegemiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.03.2024 määrus (avalduse menetlusse
võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
A.O määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: A.O (isikukood XXX), lepinguline esindaja
vandeadvokaat Indrek Lillo
Puudutatud isik I: T.B (isikukood XXX), seaduslik
esindaja A.O
Puudutatud isik II: Tallinna Perekonnaseisuamet
(registrikood 75014853)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 19.03.2024 määrus muutmata ja määruskaebus
rahuldamata.
2. Määruskaebusega seotud menetluskulud jätta avaldaja kanda. Hüvitatavad
menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning
avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi
taotlusele esitada ka määruskaebus.
2-24-4302
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. A.O (avaldaja) esitas 15.03.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palub tunnistada
ebaõigeks alaealise lapse T.B (puudutatud isik I) sünniaktis sisalduv perekonnanime kanne,
mille kohaselt on puudutatud isiku I perekonnanimeks T.B. Avaldaja palub määrata
puudutatud isiku I uueks perekonnanimeks puudutatud isiku I ema järgi A.O. Ühtlasi palub
avaldaja kohustada Tallinna Perekonnaseisuametit (puudutatud isik II) tegema puudutatud
isiku I sünniakti uue kande, millega määratakse puudutatud isiku I uueks perekonnanimeks
A.O ning väljastama lapse emale uue sünnitõendi.
1.1. 17.09.2019 sõlmiti avaldaja ja Y. T.B abielu, mis lahutati 29.11.2021. Abielu kehtivuse
ajal XX.XX.XXXX sündis avaldajale tütar (puudutatud isik I), kelle perekonnanimeks
määrati avaldaja endise abikaasa perekonnanime järgi T.B. See perekonnanimi on kantud ka
lapse kehtivale sünnitunnistusele.
1.2. Harju Maakohus rahuldas hagi õigeksvõtul põhineva 10.11.2023 otsuseõga tsiviilasjas nr
2-21-20023 hagi ning tuvastas, et puudutatud isik I ei põlvne J. T.B-st ning tunnistas
puudutatud isiku I sünniakti isa kohta tehtud kande ebaõigeks. Puudutatud isiku I
sünnitunnistuselt ja rahvastikuregistri andmetest eemaldati lapse isa andmed.
1.3. 01.02.2024 pöördus avaldaja puudutatud isiku II poole, et anda puudutatud isikule I ema
perekonnanimi ja kanda see sünniakti. Tsiviilasjas nr 2-21-20023 tehtud kohtuotsuse
tulemusel tekkis olukord, kus puudutatud isikul I on tema jaoks võõra isiku J. T.B
perekonnanimi. Puudutatud isikule I tuleb anda tema ema ja ainsa vanema perekonnanimi
A.O.
1.4. Puudutatud isik II keeldus 06.02.2024 vastuses lapse perekonnanime muutmisest ja
selgitas, et kuivõrd tsiviilasjas nr 2-21-20023 kohus alaealise lapse perekonnanime kannet
ebaõigeks ei tunnistanud, on võimalik saada lapsele uus perekonnanimi ainult läbi
nimemuutmise menetluse. Nime muutmisel sünniakti ei muudeta ja selle asemel väljastatakse
isikule väljavõte uue nime andmise otsusest, mida saab vajadusel esitada koos sünnitõendiga.
1.5. Avaldaja leiab, et puudutatud isikule I uue nime andmata jätmine ja selle sünniakti
kandmata jätmine rikub nii puudutatud isiku I kui ka avaldaja õigusi ning huve.
Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Maakohus keeldus 19.03.2024 määrusega avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtu-
menetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 371 lg 1 p 1 alusel. Maakohus põhjendas
määrust järgmiselt.
2.1. Maakohus ei ole pädev asja lahendama. Avaldus alaealise lapse perekonnanime
muutmiseks tuleb esitada perekonnaseisuasutusele.
2.1.1. Maakohus tuvastas 10.11.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-20023, et puudutatud isik I
ei põlvne Y. T.B-st ning tunnistas puudutatud isiku I sünniakti isa kohta tehtud kande
ebaõigeks. Otsus on jõustunud. Avaldajal on õigus pöörduda perekonnaseisuasutuse poole
alaealise lapse perekonnanime muutmiseks, kuivõrd tsiviilasjas nr 2-21-20023 põlvnemisasja
menetlemisel ei andnud kohus alaealisele lapsele uut perekonnanime. Avaldusest nähtuvalt ei
ole avaldaja pöördunud nimeseaduse (NS) § 16 lg-st 1 tulenevalt perekonnaseisuasutuse kui
pädeva asutuse poole alaealise lapse nime muutmiseks.
2-24-4302
2.2. Kohus selgitas, et perekonnaseisutoimingute seaduse § 531 lg 1 kohaselt isik, kes leiab, et
tema õigusi on perekonnaseisutoimingu tegemise käigus rikutud, võib esitada 30 päeva
jooksul vaide Siseministeeriumile või kaebuse halduskohtule.
Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud maakohtu määruse ja
saata asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule.
43.1. Maakohus on menetlusnorme oluliselt rikkunud ja materiaalõigust ebaõigesti
kohaldanud ning seeläbi ekslikult leidnud, et maakohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus
leidis ekslikult, et avaldaja ei ole vaidlusaluses küsimuses perekonnaseisuasutuse poole
pöördunud. Puudutatud isik II 06.02.2024 e-kirjas keeldus avaldaja avalduse rahuldamisest.
43.2. Avaldaja ega J. T.B ei saanud aru, et nad oleksid pidanud juba tsiviilasjas nr 2-21-20023
taotlema puudutatud isikule I uue perekonnanime andmist ja selle sünniakti kandmist. Kui
põlvnemise tuvastamisel lapse perekonnanime muutmise küsimust ei otsustata, siis saab seda
teha hiljem. Kohtul on säilinud NS § 81 lg-st 2 tulenev õigus otsustada lapsele uue
perekonnanime andmine, kuna lapse perekonnanime muutmata jätmisel ei ole põlvnemisasi
tervikuna lahendatud. Lapse perekonnanime muutmata jätmine rikub ka lapse õigust kanda
oma vanemate perekonnanime ning määratleda seeläbi enda kuuluvus perekonda.
4. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna
Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse
väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta
maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
6. Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus põhjendatult avalduse menetlusse võtmisest.
Lapse perekonnanime muutmine ei ole, arvestades lapse nime kontinuiteedi põhimõtet,
üldjuhul ilma seaduses sätestatud aluseta lubatud. Nimeseaduse järgi on lubatud anda lapsele
uus perekonnanimi eelkõige juhul, kui toimuvad õiguslikud muudatused lapse perekondlikes
suhetes, sh lapse põlvnemist (NS § 8¹) või lapsendamist (NS §-d 13 ja 14) puudutavalt. Lisaks
saab vanem taotleda lapsele uue perekonnanime andmist olukorras, kus vanem taotleb endale
uut perekonnanime (NS § 16 lg 1). Muudel juhtudel ei näe nimeseadus ette lapse
perekonnanime muutmise võimalust (vt ka RKTKm 29.10.2014, 3-2-1-96-14 p 22).
7. Kohus võib NS § 8¹ lg-st 2 ja TsMS § 103 lg-st 1 tulenevalt hagi lahendamisel, mille
esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande
vaidlustamine, anda lapsele uue perekonnanime. Olukorras, kus kohus põlvnemisasja
lahendamisel tsiviilasjas nr 2-21-20023 NS § 8¹ lg 2 alusel lapsele uut perekonnanime ei
andnud, tuleb avaldajal taotleda lapse perekonnanime muutmist NS § 16 lg 1 alusel
halduskorras. Sellele osundas nii maakohus vaidlustatud määruses kui ka puudutatud isik II
06.02.2024 vastuses.
8. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu
TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud asja materjalidest
nähtuvalt puuduvad.
2-24-4302
9. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale
määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5
järgi saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vallo Kariler
Maris Kuurberg
Gea Lepik