2-20-120934/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-120934

Kohtuasi

L.N avaldus Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Sadama

tn 29 korteriühistu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. detsembri 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Sadama tn 29

korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja L.N (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Marina Suhnjova

Puudutatud isik Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Sadama

tn 29 korteriühistu (registrikood 80063196), lepingulised

esindajad Danil Lipatov, Oksana Smirnova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 27. detsembri 2023 määruse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada määruse põhjendusi.

2. Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Sadama tn 29 korteriühistu määruskaebus jätta

rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta Lääne-Harju vald, Paldiski

linn, Sadama tn 29 korteriühistu kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

AVALDAJA NÕUE

1. L.N (avaldaja, korteriomanik) esitas 2. juunil 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Sadama tn 29 korteriühistu

(puudutatud isik, korteriühistu) vastu 309 euro saamiseks. Puudutatud isik esitas vastuväite

ning Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks.

2. Avaldaja esitas 20.07.2020 (täiendatud 31.08.2020) Harju Maakohtule avalduse, milles

palus puudutatud isikult mõista enda kasuks välja põhivõla 299,17 eurot, 19.07.2020 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 5,24 eurot ning alates avalduse esitamisest kuni põhivõla

tasumiseni sellelt seadusjärgses määras viivise. Avaldaja esitas 25.09.2020 ja 04.11.2020

nõude suurendamise avaldused. 4.11.2020. a nõude suurendamise avalduses palus avaldaja

mõista puudutatud isikult välja põhivõla 897 eurot 51 senti, 4. novembri 2020. a seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 16 eurot 92 senti ning alates 5. novembrist 2020 kuni

põhivõla tasumiseni sellelt seadusjärgses määras viivise.

2.1. Avalduse kohaselt on avaldaja Paldiskis Sadama 29-6 asuva korteriomandi omanik.

Avaldaja korteril on rõdu, mis ei kuulu tema eriomandi hulka ja kuulub seega korteriomanike

kaasomandisse. Sadama 29 asuva korterelamu kaasomandi eseme korrashoiu kohustus on

puudutatud isikul.

2.2. Eesti Ehituse Asjatundjad OÜ 2.06.2016. a tehnilise seisukorra hindamisraporti

(hindamisraport) järgi olid korterelamu rõdud avariilises seisukorras ning vajasid kiiremas

korras kapitaalremonti või lammutamist. Samas ei olnud alates 2016. a-st õnnestunud

enamike korteriomanike vastuseisu tõttu korteriomanike üldkoosolekul vastu võtta otsust

avariiliste rõdude remonditööde tegemise ja sellega seotud kulude kandmise kohta. Kahju

tekkimise ärahoidmiseks lasi avaldaja 2019. a oktoobris enda korteri rõdu korda teha, järgides

hindamisraporti soovitusi. Ehitusprojekti ei olnud selleks vaja. Avaldaja lähtus korteriomandi-

ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 37 lg-st 1, mis võimaldab korteriomanikul teha kaasomandi

eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta,

ning nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist.

2.3. Rõdu remont läks maksma 1236 eurot ning avaldaja esitas 24. oktoobril 2019 puudutatud

isikule remondikulutuste hüvitamise nõude. Puudutatud isik tunnistas seda nõuet 24. oktoobri

2019. a leping-võlatunnistusega ning avaldaja ja puudutatud isik leppisid kokku selle

tasumises nelja 309 euro suuruse osamaksega, mis tuli tasuda vastavalt 2020. a jaanuaris,

aprillis, augustis ja oktoobris. Puudutatud isik tasus 31. jaanuaril 2020 esimese osamakse,

kuid ei ole edasisi osamakseid tasunud. Avaldaja osa osamaksest on avaldaja kaasomandi ja

kogu kaasomandi suuruse suhet arvestades 9 eurot 83 senti (309 ÷ 15786 × 502), mis tuleb

igast võlgnetavast osamaksest maha arvata. Avaldaja põhivõlanõue on seega 897 eurot 51

senti (3 × 309 – 3 × 9,83).

2.4. Puudutatud isik tegi 22. juulil 2020 tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 131 lg-le 1

tugineva avalduse leping-võlatunnistuse tühistamiseks ja esitas selle avaldajale. Avaldaja

leiab, et see ei kehti, kuna tühistamise eeldused ei olnud täidetud. Seadus ega puudutatud isiku

põhikiri ei takistanud puudutatud isiku toonasel juhatuse liikmel GŠl leping-võlatunnistust

sõlmida. Seejuures oli selle sõlmimine puudutatud isiku huvides, et hoida ära rõdu

varisemisega tekkida võivat kahju, mille eest puudutatud isik vastutaks.

2.5. Kuivõrd leping-võlatunnistus kehtib, on tõendamiskoormis ümber pööratud. Puudutatud

isik ei ole tõendanud, et tal ei ole avaldaja ees võlga. Puudutatud isik on esitanud üksnes Teie

Maja OÜ eksperdi VM 21.12.2020. a üldehitusliku auditi ja ekspertarvamuse, mis ei ole

usaldusväärne. Selles ei ole hinnatud kõiki avaldaja rõdu remonditöid, vaid ainult rõdu

konsooli remonti. Selle koostaja on erapoolik ning ta ei ole lähtunud ehitise auditi tegemist

reguleerivatest normidest, mh ei vaadanud ta üle ühegi rõdu paneele ega teinud ühtegi

mõõtmist. Ilma betooni ja armatuuri mõõtmisteta on selles tehtud järeldused paljasõnalised.

Lisaks ei ole selles tehtud järeldusi viidud kokku ehitusnõuetega ning need on liiga

laialivalguvad.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

3. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

3.1. On õige, et puudutatud isiku endine juhatuse liige GŠ sõlmis puudutatud isiku nimel

avaldajaga leping-võlatunnistuse. Samas saab üksnes korteriomanike üldkoosolek otsustada

korteriomanikule remondikulude hüvitamise, seejuures tuleb hüvitamise ulatus määrata

korteriomanike üldkoosolekul kehtestatud majanduskavas. Puudutatud isiku majanduskavad

ei näinud ette korteriomanikele rõdu remondikulude hüvitamist. Samuti ei olnud

korteriomanike üldkoosolek võtnud vastu otsust, mis lubanuks juhatusel sellist lepingut

sõlmida. Kuivõrd GŠ rikkus leping-võlatunnistuse sõlmimisel seadusest tulenevat piirangut ja

tegi puudutatud isiku huvidega vastuolus oleva tehingu ning avaldaja pidi puudutatud isiku

liikmena rikkumisest teadma, tühistas puudutatud isik leping-võlatunnistuse 22.07.2020. a

avaldusega TsÜS § 131 lg 1 alusel. Avaldaja sai tühistamisavalduse kätte 23.07.2020. Leping-

võlatunnistus ei saa seega olla avaldaja nõude aluseks.

3.2. Täidetud ei ole ka KrtS § 37 lg-st 1 tuleneva nõude eeldused. Avaldaja tehtud kulutused

ei olnud vajalikud ning neid ei saanud seega teiste korteriomanike nõusolekuta teha.

Üldehitusliku auditi järgi on mitmed rõdud kosmeetiliselt remonditud ning ehitustööd ei ole

mitte ainult kasutud, vaid ka väga ohtlikud. Need ei peatanud rõdude hävimise protsessi ja

rõdude kokkuvarisemine on ainult aja küsimus. Lisaks on 13.01.2021. a täiendatud

üldehitusliku auditi järgi avaldaja rõdu remonditööde tegemisel rikutud ehituseeskirju, tööde

tegijal ei olnud vajalikku kvalifikatsiooni ning puudu oli ehitusprojekt.

MENETLUSE VAHEPEALNE KÄIK

4. Harju Maakohus jättis 11.03.2021. a määrusega avalduse rahuldamata, menetluskulud

avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitise

1342 eurot 30 senti.

5. Avaldaja esitas 23.03.2021 määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu

11.03.2021 kohtumääruse ning teha uus määrus, millega mõista puudutatud isikult välja

avaldaja kasuks põhivõlg summas 897,51 eurot ning viiviste võlg 16,92 eurot seisuga

04.11.2020, samuti mõista puudutatud isikult välja viivis 897,51 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates 05.11.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni ning mõista

puudutatud isikult välja avaldaja kasuks avaldaja esimese ja teise kohtuastme menetluskulud.

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14.06.2022 määrusega Harju Maakohtu 11.03.2021

määruse ning saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

7. Avaldaja esitas 06.03.2023 nõude täienduse ja palus korteriühistult võlatunnistuse alusel

välja mõista põhivõla 897,51 eurot, viiviste võla 188,46 eurot seisuga 06.03.2023 ja seaduses

sätestatud viivise alates 07.03.2023 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Juhul, kui nõuet ei saa

rahuldada võlatunnistuse alusel, siis palub avaldaja korteriühistult välja mõista KrtS § 37

alusel põhivõlgnevuse summas 1196,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 256,86 eurot

ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Puudutatud isik vaidles avaldaja 06.03.3023 avaldusele vastu.

MAAKOHTU MÄÄRUS

9. Harju Maakohus 27.12.2023 määrusega rahuldas avalduse, mõistis puudutatud isikult välja

avaldaja kasuks põhivõla summas 897,51 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise seisuga

06.03.2023 summas 188,46 eurot ning viivise põhinõudelt (897,1 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 07.03.2023 kuni põhinõude kohase täitmiseni ja jättis

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

9.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

-

avaldaja on Paldiskis asuva Sadama 29-6 korteriomandi omanik;

-

korterelamu korrashoiu eest vastutab puudutatud isik;

-

2016. aasta juunis selgus, et korterelamu rõdud on avariilises seisukorras ning vajavad

kiiremas korras kapitaalremonti või lammutamist;

-

puudutatud isiku majanduskava ei näinud ette rõdude remonti ega sellega seotud

kulude hüvitamist;

-

avaldaja remontis 2019. aasta oktoobris ilma projektita enda korteri rõdu, tasudes selle

eest 1236 eurot;

-

avaldaja esitas 24. oktoobril 2019 puudutatud isikule rõdu remondikulude hüvitamise

nõude;

-

puudutatud isik tunnistas 24. oktoobri 2019. aasta leping-võlatunnistusega võlgnevust

avaldaja ees ja kohustus selle tasuma osamaksetega;

-

puudutatud isik tasus avaldajale esimese 309 euro suuruse osamakse;

-

puudutatud isik saatis 22. juulil 2020 avaldajale leping-võlatunnistuse tühistamise

avalduse.

9.2. Nii menetlusosalised kui ka ringkonnakohus on menetluses käsitanud leping-

võlatunnistust tehinguna ehk õiguslikult siduva võlatunnistusena. Kuna avaldaja ei ole

tõendanud, et tegemist oleks konstitutiivse võlatunnistusega, on eelduslikult tegemist

deklaratiivse võlatunnistusega. Ringkonnakohus on määruskaebust lahendades jõudnud

seisukohale, et menetlusosaliste esitatud asjaoludel ei ole alust arvata, et leping-võlatunnistus

oleks tühine. Selliseid asjaolusid ei esitanud menetlusosalised ka hilisemas menetluses. Seega

tuleb kohtul hinnata, kas leping-võlatunnistus võis TsÜS § 131 lg 1 alusel olla tühistatav.

9.3. Puudutatud isik ei ole menetluse käigus tõendanud, et avaldaja teadis või pidi teadma, et

juhatuse liige rikkus oma kohustusi. Puudutatud isik on menetluse käigus jaatanud rõdude

remondivajadust, ent leidnud, et leping-võlatunnistus oli sõlmitud selleks, et vältida küsimuse

arutamist üldkoosolekul. Isegi kui eeldada, et juhatuse liige kahjustas kohustuse võtmisega

korteriühistu huve, ei ole puudutatud isik suutnud usutavalt põhjendada, et avaldaja teadis või

miks pidi ta teadma, et juhatuse liige käitub temaga leping-võlatunnistust sõlmides

korteriühistu huvisid kahjustavalt.

9.4. Maakohus leidis, et eelnevast tulenevalt ei sõltu leping-võlatunnistuse tühistatavus

sellest, millises kvaliteedis rõdude renoveerimistööd tehtud olid. Samas andis kohus asja

ammendava lahendamise huvides hinnangu ka rõdude renoveerimistööde puudulikkuse

tõendatuse kohta.

Puudutatud isik esitas 12.01.2021 Teie Maja OÜ koostatud „Üldehitusliku auditi ja

ekspertarvamuse“ ning 15.01.2021 selle 11-realise lõiguga täiendatud versiooni. Tekstis ei ole

jälgitav, kuidas on hinnangus toodud järeldused kujunenud. Puudutatud isik ei ole esitanud

sisulisi vastuväiteid avaldaja 13.01.2021 esitatud seisukohale hinnangu kohta (hinnangu

koostaja ei täitnud ekspertiisi käigus kehtivate õigusaktide reegleid, viitas olematule

õigusaktile, ei põhjendanud, kuidas ta sai teha järeldusi krohvi ja betooniga kaetud

konstruktsioone avamata). Esitatud hinnang ei võimalda teha järeldusi, et ehitustööd ei olnud

nõuetekohaselt tehtud ning sellest tulenevalt ei saa ka teha järeldust, et korteriühistu juhatuse

liige on leping-võlatunnistust sõlmides tegutsenud korteriühistu huvide vastaselt.

9.5. Arvestades, et kohus rahuldas avaldaja avalduse, oli põhjendatud jätta menetluskulud

puudutatud isiku kanda. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks peale lõpplahendi

jõustumist, TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

PUUDUTATUD ISIKU MÄÄRUSKAEBUS

10. Puudutatud isik esitas 17.01.2024 määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu

27.12.2023 kohtumääruse täies ulatuses ja jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud

vastustaja kanda.

10.1 Määruskaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust. Kaebaja ei

nõustu maakohtu seisukohaga lepingu-võlatunnistuse kehtivuse osas. Kaebaja on seisukohal,

et L.N teadis või pidi teadma rikkumisest, kõneallolev tehing ei vasta korteriühistu huvidele

ning vastustaja oli sellest teadlik.

10.2. Avaldaja teostatud rõdu remonditööd ei kõrvaldanud rõdu avariiseisundi probleemi,

seega ei olnud teostatud korteriühistu huvides. Seda asjaolu kinnitab varasemalt esitatud

eksperdi VM poolt 21.12.2020 tehtud ekspertiis. Menetluses puuduvad muud tõendid tehtud

remonditööde kvaliteetsuse suhtes.

Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kaebaja ei ole menetluse käigus tõendanud, et vastustaja

teadis või pidi teadma, et juhatuse liige rikkus oma kohustusi. Korteriühistu ei pooldanud rõdu

renoveerimist. Kohustuse võtmine tõi korteriühistule otsese kahju. Rõdu vajab

taasrenoveerimist, kuna rõdu varisemise oht eksisteerib jätkuvalt, mistõttu tehtud remondiga

ei välditud suurema kahju tekkimist korteriühistule. Avaldaja oli teadlik, et korteriühistu ei

pooldanud rõdu renoveerimise töid.

10.3. Sellest tulenevalt maakohtu seisukoht, et lepingu-võlatunnistuse tühistamise eeldused ei

ole täidetud, on väär. Avaldaja oli teadlik sellest, et remondi teostamine on vastuolus

korteriühistu huvidega. Korteriühistu esindaja käitumine ei vastanud korteriühistu huvidele.

10.4. Maakohus on oluliselt rikkunud selgitamiskohustust. Menetlusosalistele 20.02.2023

saadetud kirjas maakohus ei selgitanud ega analüüsinud, kas leping-võlatunnistus võiks antud

olukorras tühistatav olla. Lisaks sellele polnud kohtunik selgitanud pooltele, mis tõendeid

peavad nad esitama selleks, et oma seisukohta kinnitada.

Lepingu-võlatunnistuse kehtivuse analüüs ja kohtu selgitused olid esitatud 27.12.2023.a.

kohtumääruses. Sellest tulenevalt polnud kaebajal võimalus esitada vajalikke elulisi asjaolusid

ja tõendeid, mis võiksid mõjutada tsiviilasja tulemust.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

11. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata, nõustudes

maakohtu määruse põhjendustega.

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse

resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid määruse põhjendusi tuleb täiendada (TsMS § 657 lg 1

p 21 ja § 659). Määruskaebus jääb rahuldamata.

14. Maakohus on õigesti leidnud, et 24. oktoobril 2019. aastal sõlmitud leping-võlatunnistuse

puhul on tegemist õiguslikult siduva võlatunnistusega. Leping-võlatunnistusele on alla

kirjutanud nii avaldaja kui ka puudutatud isik ning nad on kokku leppinud, et puudutatud isik

tasub avaldajale rõdu remondikulud osamaksetena, st nad on avaldanud tahet tuua kaasa

õiguslikult siduv tagajärg. Seejuures on maakohus tuvastanud, et puudutatud isik tasus

avaldajale võlatunnistuse alusel esimese osamakse. Kuna avaldaja ei ole tõendanud, et

tegemist oleks konstitutiivse võlatunnistusega, siis asus maakohus põhjendatult seisukohale,

et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega (vt Riigikohtu 03.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-

19-5601, p 16.2).

15. Põhjendatud on maakohtu lõppjäreldus, et 21.07.2020 puudutatud isiku poolt koostatud

tühistamisavaldus on tagajärjetu. TsÜS § 131 lg 1 kohaselt, esindatav võib tühistada esindaja

poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest

tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool

kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma.

16. Maakohus ei ole võtnud selget seisukohta, kas puudutatud isiku tolleaegne juhatuse liige

GŠ rikkus võlatunnistuse sõlmimisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid

kohustusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõendatud, et GŠ rikkusi juhatuse liikme

kohustusi.

KrtS § 37 lg 1 kohaselt on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks

vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda

korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatud toimingute tegemise võib otsustada ka korteriühistu juhatus, kui

viivitamine tekitaks kaasomandi esemele olulist kahju. KrtS § 37 lg 3 sätestab, et kui

kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike kulude kandmine ei ole kehtiva majanduskava alusel

võimalik, kohaldatakse käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 sätestatut. TsÜS § 63 p 1 järgi on

esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku

või osalise hävimise eest.

Avaldaja poolt kohtule esitatud Eesti Ehituse Asjatundjad OÜ 2.06.2016. a tehnilise

seisukorra hindamisraporti kohaselt on rõdud avariilises seisukorras (kandekonsoolidel on

näha tugevalt roostes ja kaitsekihita armatuurvardaid, rõdude betoonplaat on tugevalt

lagunenud ja piirded kohati täielikult läbi roostetanud). Rõdud vajavad kiiremas korras

kapitaalremonti või lammutamist (hindamisraporti lk 8). Ka korteriühistu on menetluses

möönnud rõdude ohtlikku seisukorda (vt maakohtu 12.12.2023 istungi protokoll). Eeltooduga

on kolleegiumi hinnangul tõendatud, et vaidlusalune rõdu oli avariilises seisukorras ning rõdu

remontimiseks tehtud kulutusi tuleb käsitleda vajalike kulutustena KrtS § 37 lg 1 ja TsÜS §

63 p 1 tähenduses (kulutustega kaitsti rõdu täieliku või osalise hävimise eest).

Käesoleval juhul ei otsustanud korteriühistu juhatus kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike

toimingute tegemist, vaid korteriühistu juhatuse liige GŠ sõlmis võlatunnistuse korteriühistu

liikme poolt kaasomandi eseme säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks. Kuna

KrtS § 37 lg 1 kohaselt võib korteriühistu liige nõuda kaasomandi eseme säilitamiseks tehtud

vajalike kulutuste hüvitamist ning sellise nõude võib esitada sõltumata sellest, kas eseme

säilitamiseks vajalike kulude kandmine on kehtiva majanduskava alusel võimalik, siis ei saa

GŠi poolt vajalike kulutuste hüvitamiseks võlatunnistuse andmist pidada juhatuse liikme

kohustuste rikkumiseks.

Kuna kinnitust ei leidnud korteriühistu väide juhatuse liikme kohustuste rikkumise kohta, siis

ei kerki ka küsimust sellest, kas avaldaja teadis rikkumisest või pidi teadma.

17. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka tõendatud, et võlatunnistuse sõlmimine oli vastuolus

korteriühistu huvidega. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et Teie Maja OÜ „Üldehituslik

audit ja ekspertarvamus“ ja selle täiendatud versioon ei tõenda, et rõdu renoveerimistöö oli

puudulik. Teie Maja OÜ arvamus on üldsõnaline ning järelduste kujunemine ei ole jälgitav.

Sealjuures ei ole järelduste tegemisel viidatud ühelegi konkreetsele ehitusnormile või

juhendile. Maakohus on põhjendatult leidnud, et Teie Maja OÜ arvamus ei võimalda teha

järeldust, et ehitustööd ei ole tehtud nõuetekohaselt.

Samuti järeldub asja materjalidest, et rõdu remont ei ületanud turuhinda. Eesti Ehituse

Asjatundjad OÜ arvamuse kohaselt on rõdu renoveerimise eeldatavaks maksumuseks 1490

eurot (rõdu piirete asendamine 620 eurot, rõdu betoonplaatide remont 870 eurot) (lisandub

käibemaks) (arvamuse lk 22). Avaldaja poolt teostatud rõdu renoveerimistööde maksumus oli

1236 eurot (sh käibemaks). Kolleegium leiab, et korteriühistu huvidega ei ole vastuolus

võlatunnistuse sõlmimine kaasomandi eseme säilitamiseks tehtud vajaliku renoveerimistöö

(mis on teostatud turuhinnaga) hüvitamiseks.

18. Eeltoodule tuginedes ei ole TsÜS § 131 lg 1 sätestatud tingimused võlatunnistuse

tühistamiseks täietud.

19. Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mille pinnalt saaks maakohtule ette heita

selgitamiskohustuse rikkumist. 20.02.2023 kirjaga on maakohus andnud pooltele võimaluse

esitada asjaolusid ja tõendeid vastavalt ringkonnakohtu määruses toodud selgitustele. Samuti

on maakohus 12.12.2023 toimunud kohtuistungil arutanud pooltega võlatunnistuse olemust,

selle kehtivust ning teostatud tööde vajalikkust. Määruskaebusest ei nähtu, milliseid

konkreetseid asjaolusid ja tõendeid oleks korteriühistu soovinud maakohtus veel esitada.

Lisaks oleks korteriühistu saanud täiendavaid asjaolusid ja tõendeid esitada ka

määruskaebuses (TsMS § 662 lg 3).

20. Ülaltoodust tulenevalt ei anna määruskaebus alust maakohtu määruse tühistamiseks.

21. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS §

171 lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda. TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 alusel tuleb

menetluskulude rahaline suurus määrata kindlaks maakohtul mõistliku aja jooksul menetlust

lõpetava määruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov