2-24-1436/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

30.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-1436

Kohtuasi

H.N-i avaldus täitemenetluse 017/2010/1734

täitmiskulude nõude lõpetamiseks aegumise tõttu

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.09.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

H.N-i 18.09.2024 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: H.N (isikukood XXX)

Puudutatud isik: kohtutäitur Priit Petter

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 18.09.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-24-1436 ja saata

asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldatakse.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-24-1436

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H.N (avaldaja, võlgnik) esitas 26.01.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus

lõpetada täitemenetluse täiteasjas nr 017/2010/1734 täitmiskulude nõude aegumise tõttu.

Avalduse kohaselt alustas kohtutäitur Priit Petter (puudutatud isik; edaspidi: kohtutäitur)

täiteasja nr 017/2010/1734. Põhinõude osas on kohtutäitur kohaldanud nõude aegumist.

Täitemenetluse algatamisel koostas kohtutäitur tasuotsuse, mis on täitedokumendiks ning

täitemenetlus jätkus täitekulude sissenõudmiseks. Kuivõrd 01.03.2011 seisuga ei olnud nõue

täituritasude osas aegunud, hakkas sellele 01.03.2011 kulgema uus 10 aasta pikkune

aegumistähtaeg, mis lõppes 01.03.2021. Seega täitedokumendist (täituritasude väljamõistmise

otsus) tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud enam kui 10 aastat.

Avaldaja tugines tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 157.

2. Kohtutäitur leidis, et võlgniku avaldus tuleb jätta läbi vaatamata ja/või rahuldamata ning

kõik menetluskulud võlgniku kanda. Kohtutäitur ei nõustunud sellega, et kohus on võlgniku

avalduse menetlusse võtnud ja menetleb võlgniku kaebust ilma täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 218 lg 1 sätestatud korda järgimata. Täiteasjas nr 017/2010/1734 ei ole võlgnik

vaidlustanud TMS § 217 sätestatud korras kohtutäituri otsuseid. Selleks on tähtaeg ka

möödunud. Kohtutäituri otsuste aegunuks tunnistamiseks ei olnud põhjust, alust ega vajadust

TMS § 2231 sätestatud õiguse alusel pöörduda kohtusse.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Harju Maakohus jättis 18.09.2024 määrusega võlgniku avalduse täitemenetluses nr

017/2010/1734 täitmiskulude nõude lõpetamiseks aegumise tõttu läbi vaatamata. Maakohus

jättis menetluskulud avaldaja kanda ning määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude

puudumise. Lisaks vabastati avaldaja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.

4. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt jäeti juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 423 lg 1 p-st 1 koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 avaldus läbi vaatamata, sest

kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks

lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise

võimalust ei ole avaldaja minetanud. Kohus märkis, et karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 4 ja 5

kohaselt koosmõjus TMS § 207 lg-ga 1 peatub täitmise aegumine võlgniku vangistuses

viibimise ajaks. Kuna avaldaja kannab kohtule teadaolevalt vanglakaristust, siis võib avaldus

olla esitatud ka perspektiivitult.

5. Maakohus tuvastas, et täitemenetlus täiteasjas nr 017/2010/1734 on alustatud kohtuvälise

menetleja 27.12.2009 lahendi ÜTkm 00061874 alusel rahatrahvi sissenõudmiseks, mille

aegumist ei reguleeri TsÜS § 157. Nimetatud nõuete aegumist reguleerib TMS § 207 kohaselt

koosmõjus §-ga 210 erinormina KarS § 82. TMS § 207 lg 1 ei näe ette võimalust pöörduda

rahalise karistuse ja varalise karistuse täitemenetluse lõpetamiseks otse kohtusse. Nimetatud

säte annab täitemenetluse lõpetamise ainupädevuse kohtutäiturile. Täiendavalt selgitas kohus,

et 05.04.2011 jõustunud TsÜS § 157 lg 1 muutmise eesmärgiks on täitemenetluse lõpetamise

lihtsustamine tsiviilnõudes (täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu, XIV riigikogu 291 SE, seletuskiri, lk 1). Seega on TMS §

2231 lõikest 1 tulenev õiguskaitsevahend ette nähtud üksnes tsiviilnõuetele kohaldamiseks (vt

ka TlnRnKm 06.12.2022, 2-22-13844).

6. Maakohus jättis TsMS § 168 lg 2 alusel menetluskulud avaldaja kanda ning märkis, et

täiturile hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus andis 10.05.2024 määrusega avaldajale

menetlusabi ja vabastas ta avalduselt riigilõivu 30 euro tasumisest. Kohus vabastas TsMS §

2-24-1436

190 lg 7 järgi avaldaja mõjuval põhjusel riigilõivu 30 euro riigituludesse tasumise

kohustusest, sest selle väljamõistmisel avaldaja seda arvukate pooleliolevate täitemenetluste

tõttu suure tõenäosusega ei suudaks täita ja see põhjustaks uue täitemenetluse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Avaldaja esitas 18.09.2024 määruskaebuse ning 05.10.2024 määruskaebuse täienduse,

milles palub tühistada Harju Maakohtu 18.09.2024 määruse ja tagastada avalduse

menetlemiseks maakohtule. Lisaks palus avaldaja vabastada teda määruskaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest. Avaldaja leiab, et kohtutäituri tasu otsus on iseseisev täitedokument, mis

allub TsÜS §-s 157 sätestatud 10-aastasele aegumise tähtajale. Avaldaja on nõudnud selgelt

täituritasu väljanõudmise aegunuks tunnistamist täiteasjas nr 017/2010/1734. Nõude täitmise

aegumisele tuginemisel ei ole vajalik läbida kohtueelset kaebemenetlust TMS § 217 sätestatud

korras. Avaldaja tõi välja ka asjakohase kohtupraktika.

8. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Kohtutäituri hinnangul on kohus põhjendatult jätnud

avaldaja kaebuse läbi vaatamata. Määruskaebusest ei ole aru saada, kas kaevatakse

täitekulude otsusele või kohtutäituri tasu otsuse üle, mida ja mis ulatuses kaevatakse.

Määruskaebuses ei ole kohtutäituri menetluses olevate täiteasjadega seost. Täiteasjade

numbrid on mujalt võetud ja neid ei menetle kohtutäitur. Vaid kaebuse alguses on ühel korral

täiteasja number õige. TMS nõudeid järgides ei ole võlgnik pöördunud oma nõuetega

kohtutäituri poole ega pidanud kinni kohtuvälise kaebuse lahendamise korrast, mis on

kohustuslik eeldus. Lisaks on kaebajal piisavalt vahendeid, et tasuda riigilõivu. Kohus ei

peaks kinnipeetavale pakkuma menetlusabi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi

maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse.

10. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ekslikult lähtunud sellest, et avaldaja soovib

lõpetada täitemenetluse täiteasjas nr 017/2010/1734 täitmisele pööratud rahalise karistuse

sissenõude aegumise tõttu, mistõttu on jõudnud valele järeldusele, et nõude aegumist ei

reguleeri TsÜS § 157, vaid KarS § 82. Ringkonnakohtu hinnangul on nii avaldaja avaldusest

kui ka kaebusest aru saada, et avaldaja taotleb täitemenetluse lõpetamist kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsusest tulenevate nõuete aegumise tõttu, mille aegumistähtaeg tuleneb TsÜS

§ 157 lg-st 1 (dtl 2 ja dtl 71). Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest nähtub, et kohtutäitur

nõuab võlgnikult täitemenetluse alustamise tasu summas 300 krooni (sh käibemaks 20% 50

krooni) ja kohtutäituri põhitasu summas 300 krooni (sh käibemaks 20% 50 krooni).

Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on tehtud 25.01.2010 (dtl 25). Seega on maakohus

eksinud avalduse eseme määratlemisel.

11. Lisaks on maakohus jõudnud järeldusele, et TMS §-s 2231 sätestatud kord ei kohaldu

kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise otsuste aegumisele, mistõttu jättis TsMS § 423

lg 1 p 1 koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 avalduse läbi vaatamata. Kolleegium nõustub

avaldajaga, et maakohus ei saanud avaldust TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata jätta,

sest siinse asja lahendamiseks ei ole seadusega sätestatud kohustuslikku kohtueelset

menetlust, mille kasutamise võimaluse avaldaja oleks minetanud. Avaldaja ei esitanud

kohtule kaebust kohtutäituri poolt kohtutäituri otsuse või tegevuse(tuse) peale esitatud

kaebuse kohta tehtud otsuse peale TMS § 218 lg 1 alusel, vaid avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks kohtutäituri tasuotsusest tulenevate nõuete täitmise aegumise tõttu TMS § 2231

lg 1 alusel. Seadus andis avaldajale võimaluse valida, kas esitada vastavasisuline avaldus

2-24-1436

TMS § 481 lg 1 alusel kohtutäiturile või TMS § 2231 alusel otse kohtusse. Seega ei olnud

avaldajal kohustust pöörduda esmalt kohtutäituri poole, kuigi tal oli selleks võimalus.

12. Eelnevat kinnitab ka varasem kohtupraktika, mille järgi, kui täitedokumendiks olevat

trahvi või rahalist või varalist karistust, menetluskulusid või muid avalik-õiguslikke rahalisi

sissenõudeid ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 ettenähtud tähtaja jooksul, lõpetab täitur

täitemenetluse sissenõudes täitmise aegumise tõttu (TMS § 202 lg 1, § 207 lg 1, §-d 209 ja

210). Täitemenetluse kulude täitmist ei saa aga samal alusel lõpetada. Kohtutäituri tasu otsus

on TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg on

sätestatud TsÜS § 157 lg-s 1 (vt RKTKm 02.11.2011, 3-2-1-79-11, p 11; TlnRnKm

28.06.2023, 2-20-12743, p 14.2.3; TsÜS komm (2023), § 157 p 3.6.2.a). Täitekulude kohta

tehtud kohtutäituri otsuse vaidlustamisel on võlgnikul valik, kas pöörduda avaldusega otse

kohtusse (TMS § 2231 alusel) või esitada avaldus kohtutäiturile (TMS § 481 alusel). Seega ei

ole avaldajal kohustust pöörduda esmalt avaldusega kohtutäituri poole (TlnRnKm 05.04.2022,

2-21-8023, p 10; TlnRnKm 28.06.2023, 2-20-12743, p 13.2; TlnRnKm 31.10.2023, 2-22-

17323, p 36, TrtTnKm 04.04.2022, 2-21-20355, p 9, TlnRnKm 03.10.2024, 2-24-11570, p

16).

13. Seega on maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ning rikkunud menetlusõiguse

norme, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ning saata asi menetluse jätkamiseks

maakohtule. Maakohtul tuleb asja lahendamisel hinnata, kas kohtutäituri tasu väljamõistmise

otsusest tulenevad nõuded on aegunud, mis annaks alust täitemenetluse lõpetamiseks

sundtäitmise aegumise tõttu.

14. Määruskaebusest nähtub, et avaldaja taotles enda vabastamist määruskaebuse esitamisel

kohustusliku riigilõivu tasumisest. Maakohus on avaldaja taotluse lahendanud 23.09.2024

määrusega ning selle rahuldanud.

15. Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 ls 2 alusel menetluskulude jaotuse maakohtu

otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)