2-24-9980/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

30.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-9980

Kohtuasi

Vanamees ja meri OÜ hagiavaldus Recement OÜ

vastu vallasasjade valduse üleandmise nõudes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 03.09.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Vanamees ja meri OÜ 03.09.2024 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Vanamees ja meri OÜ (registrikood 12793035),

lepinguline esindaja P.W

Kostja Recement OÜ (registrikood 14214897)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus menetlusse võtmata osas, milles vaidlustatakse hagi tagamise

taotluse rahuldamata jätmist.

2. Jätta Harju Maakohtu 03.09.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-24-9980 muutmata.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Vanamees ja meri OÜ

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse resolutsiooni p-de 2–4 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-24-9980

1. Vanamees ja meri OÜ (hageja) esitas 29.06.2024 Harju Maakohtule hagi Recement OÜ

(kostja) vastu vallasasjade valduse üleandmiseks. Kohus jättis hagiavalduse 01.08.2024

käiguta ja andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 23.08.2024. Hageja esitas

01.08.2024 menetlusdokumendi hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus jättis 03.09.2024 kohtumäärusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 2 p-ide 1 ja 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmata ning rahuldamata

hageja 03.09.2024 hagi tagamise avalduse.

2.1. Maakohus leidis, et eeldades hagis märgitud asjaolude õigsust, puudub kostjal

väljanõutavate asjade otsene valdus, mistõttu ei saa hagejal olla asjaõigusseaduse (AÕS) § 80

lg 2 järgi kostja vastu vallasasjade valduse üleandmise nõuet. Seega esineb hagi menetlusse

võtmisest keeldumise alus TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi.

2.2. Samuti leidis maakohus, et kohtuotsust, millega kohustatakse kostjat andma hageja

valdusesse vallasasjad, ei ole võimalik täita, kui selles ei ole vallasasju kirjeldatud. Seega ei

ole hageja esitatud hagiga võimalik saavutada soovitud eesmärki ning esineb TsMS § 371 lg 2

p-s 2 sätestatud hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alus.

3. Arvestades, et nii hagi alus kui ka ese on puudustega, jättis maakohus hagi tagamise

avalduse rahuldamata (vt RKTKm 24.11 2021 2-20-15376/34, p 16; 08.02.2017 3-2-1-147-

16, p 12; 12.04.2023 2-22-2527, p 15.1).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub 03.09.2024 kohtumääruse tühistada ja teha uue

määruse, millega võtta hagiavaldus menetlusse, tagada hagi vastavalt 03.09.2024 esitatud hagi

tagamise taotlusele ja tagastada hagi tagamise taotluse läbivaatamise eest tasutud riigilõiv.

5. Määruskaebuse kohaselt leidis kohus vääralt, et hageja ei ole puudusi kõrvaldanud. Hageja

on kirjeldanud asju piisava täpsusega, mis võimaldab kohtuotsust täita ja õigust mõista.

Asjade loetelu on toodud CMR-ides. Eluliselt ei ole võimalik, et hageja kirjeldab 16 CMR-i

ehk 16 veoauto mahtu hõlmavaid andmeid. Hageja soovib enda valdusesse saada CMR-ides

toodud kaupa ning saatelehtedes sisaldub kauba kirjeldus. Samuti on kaup CMR-ide järgi laos

hoiul, mistõttu on ainuõige lähtuda CMR-idest kohtuotsuse resolutsioonis. Läbi CMR-ide on

just võimalik kohtuotsust täita absoluutse täpsusega. Juhul, kui hageja kirjeldaks treipinki, siis

on alati võimalik vallasasi asendada, st leida sarnase funktsiooniga ja suurusega treipink.

Antud juhul tagab CMR-ile viitamine kohtuotsuse täitmise ning seda on hageja taotlenud.

6. Kohus on vääralt tõlgendanud materiaalõiguse normi viidates RKTKo 03.10.2013, 3-2-1-

94-13, p 13. Eeltoodud asjas on tegemist vaidlusega seadmete omaniku üle. Käesoleval juhul

ei ole vaidlus omandiõiguses seadmete üleandmises vastavalt laolepingu sätetele. Tegemist on

hoopis hageja õiguslikku positsiooni kinnitava lahendiga, kuna viidatud kohtuotsuses

omandas pandipidaja vara.

7. Kohus on tõlgendanud seadust vääralt sisustades kaevatavat määrust asjaõigusseadusest

tulenevate valduse kaitse sätetega. Asjassepuutuvad on võlaõigusseaduse (VÕS) laolepingu

sätted VÕS § 897 kuni § 910. VÕS § 904 kohaselt on hoiuleandjal õigus igal ajal asi välja

nõuda. Antud juhul on tegemist lepingulise suhtega ning tegemist ei ole omandiõiguse

vaidlusega. Hageja on omandanud CMR-ides märgitud kauba ning 20.08.2024 sõlmitud ostu-

2-24-9980

müügilepingu kohaselt on hagejale üle antud väljanõudeõigus. Vääralt on tuvastatud ka

asjaolu, mille kohaselt on OÜ AKA Rent teostanud pandiõigust, sest tegelikkuses on OÜ

AKA Rent enampakkumise korraldaja.

8. Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata hagi tagamise taotluse. Hoolimata asjaolust, kas

hagi võetakse menetlusse või on see juba võetud menetlusse, siis kuulub hagi tagamise taotlus

sisuliselt läbi vaatamisele.

9. Hageja taotleb tasutud riigilõivu arvestamist käesoleva määruskaebuse esitamiseks, kuna

kohus jättis hagi tagamise taotluse lahendamata ning hageja vaidlustab ühte määrust, mis

põhjusel kuulub tasumisele ühekordne riigilõiv summas 70 eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta menetlusse võtmata osas, milles

vaidlustatakse hagi tagamata jätmist. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p

1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid täies ulatuses ei korda.

11. TsMS § 664 lg 2 kohaselt, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti

menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. TsMS §

390 võimaldab esitada määruskaebuse maakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas,

ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise TsMS § 386 lg 2, 4 või 5 sätestatud

alusel tühistas. Maakohus jättis nähtuvalt kohtumääruse resolutsiooni p-st 3 hageja

03.09.2024 esitatud hagi tagamise avalduse rahuldamata. Hagi tagamata jätmist vaidlustada ei

saa, mistõttu tuleb määruskaebus jätta selles osas menetlusse võtmata.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtaja

jooksul hagiavalduse puudusi, mistõttu võis maakohus TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel keelduda

haginõuet menetlusse võtmast.

12.1. Maakohus leidis, et hageja esitas kostja vastu AÕS § 80 lg 2 mõistes vallasasjade

omandiõiguse tunnustamise ja kostja valdusest hageja valdusse väljanõudmise nõude. Seega

tuleb hagejal minimaalselt kohtu ette tuua järgmised asjaolud: asjad, mille väljanõudmist ta

soovib, et ta on nende asjade omanik ning et kostja valdab vaidlusaluseid asju. Kolleegiumi

hinnangul ei erine need eeldused vähemalt asjade määratletuse ja kostja valduses olemise

kohta ka juhul, kui hageja soovib maksma panna müügilepingust tuleneva täitmisnõude

müüdud asja(de) üleandmiseks kohustamiseks. Nõue peab tulenema hagis esitatud asjaoludest

ehk hagi alusest, st vastavad asjaolud peavad võimaldama vastava nõude esitamist. Seega

tuleb hagiavalduse alusena esile tuua asjaolud väljanõutavate asjade kohta ning selgelt

väljendada hagi esemes ehk protsessuaalses taotluses, milliste konkreetsete vallasasjade

valduse väljanõudmist ta soovib, nagu märkis õigesti maakohus. Seejuures peab hageja

protsessuaalne taotlus olema piisavalt määratletud, et kohus saaks teha otsuse, mille

resolutsioon on arusaadav ja täidetav ka otsuse ülejäänud osadeta. Maakohus leidis õigesti, et

hageja viide hagiavalduses rahvusvahelise kaubaveo saatelehtedele (CMR) ei sisalda

vallasasjade kirjeldust ning hagi aluse ja eseme pinnalt ei ole kohtul ega kostjal võimalik aru

saada, milliste asjade valdust hageja endale soovib. Asjakohane ei ole hageja näide treipingi

väljanõudmisel selle asendamise võimalikkuse kohta. Hageja ei ole selgitanud, miks tal ei ole

võimalik hagis esile tuua väljanõutavate asjade CMR-ides märgitud nimetusi ja

iseloomustavaid kriteeriume.

2-24-9980

12.2. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus saaks asja lahendada, peab hageja nõue olema

täpselt ja selgelt formuleeritud. Nõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse

resolutsioonile. Nagu märgitud, peab otsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav

ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka menetlusosalise nõue.

Arvestades, et hageja puudust nõude ebaselguse osas ei kõrvaldanud, esines alus ka TsMS §

371 lg 2 p 2 järgi hagiavalduse menetlusse võtmata jätmiseks, kuna esitatud hagiga ei ole

võimalik saavutada soovitud eesmärki.

13. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei ole kirjeldanud hagiavalduses piisavalt

asjaolusid, millest nähtuks, et väljanõutavad asjad on hageja omandis ja kostjal on

vaidlusaluste asjade otsene valdus. Maakohus viitas õigesti, et hagist ei nähtu piisavalt täpselt

asjaolud vallasasjade hagejale üleandmine ja/või vallasasjade väljanõudeõiguse hagejale

loovutamise kohta, mistõttu on AÕS § 92-94 järgi välja toomata asjaolud, mille kohaselt on

hageja saanud väljanõutavate asjade omanikuks. Samuti ei kõrvaldanud hageja ebaselgust

asjaoludes kostja valduse osas. Hageja on avaldanud, et ta lisab menetlusdokumendile CMR-

id, kust nähtub, et kauba saajaks on kostja ehk kostjal on valdus, vallasasjad toimetati Komerk

AS lattu. Seega järeldas maakohus õigesti, et eeldades hageja poolt kohtu ette toodud

asjaolude õigsust, saab asjade otseseks valdajaks olla Komerk AS, kelle lattu on vallasasjad

toimetatud. Maakohus viitas õigesti sellele, et kohus ja muud isikud ei pea otsima nõude

aluseks olevaid asjaolusid hagiavalduse lisadest ja muudest dokumentidest, vaid nõude esitaja

peab ise tooma selgelt esile need asjaolud, millele ta oma nõude rajab (vt RKTKo 3-2-1-141-

13, p 17; 3-2-1-109-04, p 25).

14. Eelnevat arvestades keeldus maakohus õigesti hagi menetlusse võtmisest, kuna hageja ei

ole kõrvaldanud hagiavalduse puudusi. Maakohus selgitas piisavalt hagiavaldusega seotud

probleeme ja andis hagejale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Hageja määruskaebus jääb

rahuldamata.

15. Ringkonnakohus märgib lisaks, et puudustega hagiavalduse korral ei pea kohus hagi

tagamise menetluses määrama hagejale TsMS § 3401 lg 1 ega ka TsMS § 384 lg 2 alusel

tähtaega hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, vaid ta peab jätma hagi tagamise avalduse

rahuldamata, nagu tegi praegu maakohus (RKTKm 24.11 2021 2-20-15376/34, p 16;

08.02.2017 3-2-1-147-16, p 12; 12.04.2023 2-22-2527, p 15.1).

16. Riigilõivu tagastamise taotluse osas märgib ringkonnakohus, et TsMS § 150 lg 4 kohaselt

tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise

avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Seega saab hageja taotleda

riigilõivu tagastamist maakohtult.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisega seonduvad

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler