2-24-12854/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Kohtujurist

Ave Roosvalt

Määruse tegemise aeg ja koht

30.10.2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-12854

Tsiviilasi

L.V. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: L.V. (isikukood XXX, XXX, XXX-i /

XXX XXX-i, e-post: XXX)

Usaldusisik: P.L. (P.L. Õigusbüroo OÜ, asukoht: XXX; e-

post: XXX)

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine, kirjalik

menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja L.V. (isikukood XXX) pankrot 30.10.2024 kell 15:00 ja algatada L.V.

kohustustest vabastamise menetlus.

2. Nimetada L.V. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes P.L. (P.L. Õigusbüroo OÜ,

asukoht: XXX; e-post: XXX).

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 19.11.2024 kell 11.00 Pärnus, Rüütli

tn 19 asuvas Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja saalis nr 1.

4. Kohustada võlgnikku L.V. ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või

kutsetegevuse kohta 19.11.2024 kell 11.00 Pärnu Maakohtusse (Rüütli tn 19, I korrus, saal

nr 1). Võlgniku ilmumata jätmisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes

sundtoomist või aresti kuni kolm kuud.

5. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise

üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta tuleb esitada hiljemalt 30.10.2025.

6. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

7. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse

tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt

esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja

koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

8. L.V. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud

pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise

tähtaja. Nõude ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab esitada kuni halduri

poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni. Nõude esitamise tähtaja

ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole

ennistatud, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

9. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta.

10. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised, v.a täiteasi nr 176/2021/3476, kuni

võlgniku vara suhtes läbi viidud enampakkumise lõppemiseni.

11. Lubada Pärnu kohtutäitur Rocki Albertil täiteasja nr 176/2021/3476 raames viia

võlgnikule kuuluva vara suhtes läbi enampakkumine.

12. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

13. Jätta menetluskulud võlgniku L.V. kanda ning anda võlgnikule menetlusabi

usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.

14. Määrata usaldusisiku P.L. tasu suuruseks 960 eurot, milline mõista välja pankrotivara

arvelt P.L. Õigusbüroo OÜ-le.

15. Võlgnik L.V. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2)

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet

oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).

16. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust

pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse

kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

17. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

18. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule, pankrotihaldurile ja kohtutäitur Rocki

Albertile.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Asjaolud ja menetluse käik

1. L.V. (avaldaja, võlgnik) esitas 24.08.2024 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse

pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtu nõudel

esitas avaldaja täiendatud avalduse 04.09.2024. Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline ja temal

on üks alaealine laps. Avalduse kohaselt on võlgniku igakuiseks netosissetulekuks on toetus

2 (6)

töötukassast 533,20 eurot ja igakuised väljaminekud on kokku 1000 eurot. Täitemenetluse registri

andmetel on võlgniku suhtes käimas kuus täitemenetlust ning võlgnik on avalduses esitanud oma

täitmata kohustuste nimekirja, mille kohaselt on tal täitmata kohustusi võlausaldajatele vähemalt

46 393,46 eurot. Võlgnik on palunud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist.

2. Kohus kuulas võlgniku 18.09.2024 ära seoses esitatud avaldusega. Võlgnik avaldas, et jääb

kohtule esitatud avalduse juurde ning soovib enda pankroti väljakuulutamist ja kohustusest

vabastamise menetluse algatamist.

3. Kohus võttis võlgniku maksejõuetusavalduse 30.09.2024 määrusega menetlusse, nimetas

võlgniku usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel P.L., tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise

isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise ning peatada võlgniku

vara suhtes toimuvad sundtäitmised ja kohtumenetlused kuni pankroti väljakuulutamiseni,

ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni.

4. Kohtutäitur Rocki Albert esitas 03.10.2024 kohtule taotluse, milles palub kohtul lubada täiteasja

nr 176/2021/3476 raames kohtutäitur Rocki Albertil viia võlgnikule kuuluva vara suhtes läbi

enampakkumine sõltumata võlgniku maksejõuetusavalduse esitamisest ja võimaliku pankroti

väljakuulutamisest.

5. Usaldusisik P.L. teatas 11.10.2024 seisukohas, et usaldusisiku hinnangul võib kohtutäitur

täiteasja nr 176/2021/3476 raames võlgnikule kuuluva vara suhtes enampakkumise ise lõpule viia

sõltumata võlgniku maksejõuetusavalduse esitamisest ja võimaliku pankroti väljakuulutamisest.

Samas tuleks arvestada, et vastavalt Ametlikele teadaannetele on taotluses viidatu juba 13.

enampakkumine.

6. Usaldusisik esitas 24.10.2024 kohtule usaldusisiku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse

tekkimise põhjuste kohta. Aruande kohaselt kuulub võlgnikule 5/12 kaasomandist – elamumaa

Viru 6, Pärnu linnas, mille osas toimub kohtutäituri poolt enampakkumine. Registrivara ja muu

vara, millise saaks võlgade tasumiseks realiseerida, puudub. Vastavalt FIMS § 18 lg 2 p 2

esinevad kõik alused võlgniku pankroti välja kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks vastavalt PankrS § 31 ja FIMS § 45 sätestatule. Võlgnik on püsivalt

maksejõuetu ning ta on oma maksejõuetusavalduses soovinud nii pankroti välja kuulutamist kui

ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Usaldusisik palub kuulutada füüsilisest isiku

võlgniku L.V. pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik on

võlgniku pankroti väljakuulutamise korral nõustunud jätkama pankrotihaldurina. Võlgniku

makseraskused tekkisid võlgniku sõnul juba 16-aastaseltt, kui ta sai trahve avalikus kohas

suitsetamise ja alkoholi tarvitamise eest. Tal on probleemid raha kasutamisega, sest ei oska

sellega kuidagi ümber käia ja kulutab mõnikord tarbetutel põhjustel. Usaldusisik ei ole

maksejõuetuse põhjusena tuvastanud võlgniku poolt kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse

põhjuseks on seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Samas on kohtul õigus võlgnik

võlgadest vabastada siiski vaid teatud tingimustel, mistõttu peab ta oma suhtumist rahasse ja selle

kasutamisse-kulutamisse kardinaalselt muutma. Võlgadest vabanemine on seega vaid tema enda

teha ja korraldada.

Kohtumääruse põhjendused

7. Kohus, tutvunud avaldusega ja usaldusisiku aruandega, on seisukohal, et võlgniku L.V.

maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohutustest vabastamise menetluse

algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

8. FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse

läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses

ei ole sätestatud teisiti.

3 (6)

9. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS §

1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus

pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski

pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud

kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

10. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka

usaldusisik. Võlgnikul sissetulekuks on käesoleval hetkel Eesti Töötukassa

töötuskindlustushüvitis. Võlgnikule kuulub 5/12 Pärnu linnas, Viru 6 asuva kinnistu

kaasomandist, mille eeldatav oletuslik väärtus on usaldusisiku hinnangul umbes 25 000 eurot.

Võlgniku eeldatavad ja teadaolevad kohustused kokku on 35 803,37 eurot. Seejuures

täitemenetlusi võlgniku suhtes on pooleli kuus. Võlgnikul puudub igakuine sissetulekut, mille

arvelt oma kohustusi täita. Kohus loeb tuvastatuks, et L.V. on maksejõuetu ning maksejõuetus on

püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja

määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku

§-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli

kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

11. P.L. on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on

sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et P.L. on usaldusväärne isik

pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni

FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

12. Kohus kuulutab seega võlgniku L.V. pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks P.L.

ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib

kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja

majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

13. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse

täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud

täitmise viisi ja korda.

14. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui

kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti

välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

15. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või

3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi

riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus

on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest

vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

4 (6)

seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures

loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või

raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

16. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3

sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Ka

usaldusisik on kohtule teatanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamist. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja

kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur

jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata

usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3

kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal

aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus

ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu

selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne

esitada hiljemalt 30.10.2025, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

17. Kohtu selgitused:

 Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

 Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

 Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

 Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).

 Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

 Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FiMS § 49).

 Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu

korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg

9).

18. Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6

rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega

järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus

avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Võlgniku suhtes toimuvad

sundtäitmised lõppevad pankroti väljakuulutamisel. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab

kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5 (6)

19. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

20. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule

tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab

usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse

(FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

21. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot.

22. Usaldusisik palub tasuks määrata 960 eurot (arvestusega 8 tundi, tunnihinnaga 120 eurot).

23. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku

kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku

tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud

usaldusisiku tasuks määrata 960 eurot. Usaldusisiku tasu tuleb mõista välja pankrotivara arvelt

ning vastavalt taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, P.L. Õigusbüroo OÜ-le

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Mälberg

kohtunik

6 (6)