2-23-114419/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-114419

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Holm Bank AS hagi A. B. vastu võla nõudes

320,29 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830)

Hageja

esindaja:

Katrin

Teller

(e-post

katrin.teller@holmbank.ee)

Kostja: A. B. (isikukood xxxx; elukoht teadmata)

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista A. B.lt Holm Bank AS-i kasuks põhivõlgnevus 167,26 eurot, intress

0,06 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 4,74 eurot.

3. Holm Bank AS-i menetluskulud jätta 54% ulatuses A. B. kanda ning A. B.

menetluskulud 46% ulatuses Holm Bank AS-i kanda.

4. Välja mõista A. B.lt Holm Bank AS-i kasuks menetluskuluna riigilõiv 54 eurot.

5. Jätta A. B. kasuks hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata

nende puudumise tõttu.

6. Toimetada otsus A. B.le kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale

esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Holm Bank AS esitas 30.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

A. B.lt 297,28 euro saamiseks. Kohus tegi 03.04.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 28.07.2023 kohtumäärusega lõpetas

kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. 04.08.2023 esitas Holm Bank AS (hageja) hagi A. B.

(kostja) vastu võla nõudes.

2. 04.08.2023 esitatud hagiavalduse ja 14.11.2023 kohtunõude vastuse kohaselt sõlmisid

pooled 27.11.2021 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu 372 eurot. Pooled

leppisid kokku intressi- ja viivisemääras 22% aastas, krediidi kulukuse määras 36,94%

aastas, laenu tähtpäevas 05.12.2023. Kostja rikkus laenulepingust tulenevaid kohustusi

ning ei tasunud osamakseid alates 05.11.2022 osamaksest. Hageja saatis kostjale

17.02.2023 lepingu ülesütlemise avalduse, millega andis kostjale 2 nädalase tähtaja

võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et

võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates

03.03.2023 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Hageja ütles laenulepingu nr xxxx üles

03.03.2023. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 242,69 eurot, intressi 37,62 eurot,

menetluskulu 15 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud

viivist 24,98 eurot.

3. Hageja on seisukohal, et ta ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Hageja

on krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsinud teavet kostjalt endalt ja teinud kostja

poolt öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad päringud kolmandate isikute poolt

peetavatesse andmekogudesse. Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud

kostja poolt öeldud andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele.

Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse AS-ile Creditinfo Eesti ja

Krediidiregister OÜ-le, mõlema andmetel puudusid kostjal aktiivsed maksehäired.

Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks

piisav.

Kostja vastuväited

4. Kohus toimetas hagi ja kohtunõude vastuse kostjale kätte avalikult. Kostja hagile

vastuväiteid ei esitanud.

Kohtu põhjendused

5. Tulenevalt TsMS §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 21.08.2024

määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad

on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.

6. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja §

444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS

§ 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega.

7. Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub

rahuldamisele osaliselt.

8. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2

järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

9. Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et

laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

10. Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõla 242,69 eurot, intressi

37,62 eurot, menetluskulu 15 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 24,98 eurot.

11. Hagiavaldusest nähtub, et pooled sõlmisid 27.11.2021 laenulepingu nr xxxx, mille alusel

väljastati kostjale laenu 372 eurot (dtl 38-42). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS

§ 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool

majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud

lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt laenulepingu

tingimuste punktile 5 oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikule (dtl 40) tagasi maksta.

Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on kostja teostanud tagasimakseid summas 204,74

eurot. Hageja on arvestanud põhivõla katteks tasutuks 129,31 eurot ja intressi katteks

tasutuks 75,43 eurot. Krediidiandja ütles laenulepingu nr xxxx üles 03.03.2023 (dtl 43).

Kostja ülesütlemisele vastuväiteid esitanud ei ole.

12. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2021 krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,68%. VÕS § 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 18,68%

= 56,04%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 36,94% aastas (dtl 38), mis ei

ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

13. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

14. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1

järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6

kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab

enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). VÕS §

4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu

sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas

pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

15. Kohus selgitas 07.11.2023 hagejale, et hagejal tuleb esitada detailsed andmed selle kohta,

et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 71-72).

16. Hagiavaldusest, täiendavast seisukohast ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu

andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

Hageja selgituse kohaselt täitis kostja laenutaotluse. Laenutaotluse kohaselt oli kostja

igakuine netosissetulek 800 eurot ning igakuised finants- ja majapidamiskohustused 150

eurot (dtl 76). Kostja töötas MTÜ-s I xxxx. Hageja kontrollis krediidivõimelisuse

hindamisel kostja poolt öeldud andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise

reeglitele. Hageja arvestas kostja sissetulekuks 800 eurot ning kostja kohustuseks hageja

poolt arvestatud elatusmiinimumi 221 eurot. Igakuine lepingujärgne osamakse oli 22,42

eurot. Hageja tegi päringud AS-ile Creditinfo Eesti ja Krediidiregister OÜ-le, kus

aktiivsed maksehäired puudusid. Kostja maksevõime oli laenu andmise hetkel piisav.

Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks hagejal

lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2

kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust.

Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb

välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised

varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate

maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus

krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja

selgitustest ja tõenditest nähtub, et ta ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks

laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust ja ka

ülalpeetavate arvu.

Samuti märgib kohus, et kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4

kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja hinnangul

krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav kehtivate maksehäirete puudumine.

Maksehäirete puudumine ega püsiva sissetuleku omamine ei näita tarbija väljaminekute

suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei

anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest

nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4

tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste

suuruse kohta. Üksnes kostja märgitud hinnang enda finants- ja majapidamiskulude

suuruse kohta ei ole piisav, kuivõrd kostja ei pruukinud aru saada, mida selle all mõeldud

on. Ei nähtu, et oleks kontrollitud infot kostja kõikide kohustuste kohta. Samuti, et oleks

küsitud infot ülalpeetavate kohta. Seega pole võimalik järeldada, et tema varaline seisund

ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Eelnimetatu ei sõltu igakuise tagasimakse

suurusest ega isiku sissetuleku suurusest. Ka suurema sissetulekuga isiku jaoks võib

väiksem kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isikul on kõik muud kohustused

kokku igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Seda aga välja selgitatud ega kontrollitud

pole. Kohus rõhutab, et käesoleval juhul ei saagi kindlaks teha, mis kostja maksevõime

oli, sest selle kohta andmeid ei kogutud ja kogutud andmeid ei kontrollitud.

Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et hageja ei kogunud vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase

hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt

nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710,

p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

17. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

18. Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud

intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et

eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu

puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel

seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on

madalam.

19. Kostjale on tehtud laenu väljamakse 372 eurot, millele kostja ei ole vastuväiteid esitanud.

Kostja on teostanud tagasimakseid summas 204,74 eurot. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Sellisel

juhul on maksegraafiku järgi tasutud põhivõla osamaksed nr 1-15 täies ulatuses ning 2,25

eurot 16. osamaksest, mille maksetähtpäev oli 05.04.2023 (dtl 40). Eelnev tähendab

ühtlasi, et lepingu ülesütlemine krediidiandja poolt 03.03.2023 avaldusega ei toimunud

kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses.

20. Kuivõrd kohtuotsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud kõik lepingujärgsed

osamaksed, mõistab kohus VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja tasumata osa

maksegraafiku 16. põhiosamaksest (16,27-2,25 = 14,02 eurot) ning (põhi)osamaksed nr

17-24 (summas 153,24 eurot). Kokku on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks

muutunud 167,26 eurot.

21. Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist lepingu nr xxxx alusel alates viimase

intressimakse tasumisele järgnevast päevast 06.10.2022 kuni lepingu ülesütlemise

avalduse tasumise tähtajani 02.03.2023 summas 37,62 eurot. Pooled on kokku leppinud

intressimääras 22% aastas.

Kuna kohus tuvastas eespool, et laenuleping on kostjaga sõlmitud vastutustundliku

laenamise kohustust rikkudes, lisaks ei toimunud ülesütlemine kehtivalt, tuleb lepingule

kohaldada VÕS § 403⁴ lg-st 7 tulenevalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, mis kuni

31.12.2022 oli 0% aastas ja alates 01.01.2023 2,5% aastas. Seega kuni 31.12.2022 kostja

hagejale intressi ei võlgne ning perioodil 01.01.2023 kuni 02.03.2023 moodustab intress

kokku summas 0,06 eurot (s.o perioodil 01.01.2023-05.01.2023 maksegraafikujärgselt

summalt 14,10 eurot intress määras 2,5% aastas moodustab kokku 0 eurot; perioodil

06.01.2023-05.02.2023 maksegraafikujärgselt summalt 14,62 eurot intress määras 2,5%

aastas moodustab kokku 0,03 eurot; perioodil 06.02.2023-02.03.2023

maksegraafikujärgselt summalt 15,15 eurot intress määras 2,5% aastas moodustab kokku

0,03 eurot). Kohus mõistab seega kostjalt välja intressi perioodil 01.01.2023 kuni

02.03.2023 kokku summas 0,06 eurot. Kohus märgib, et arvestab siinkohal sellega, et

hageja on esitanud intressinõude kuni 02.03.2023.

22. Muid tasusid kostja hagejale ei võlgne. See tähendab, et hagejal ei ole kostjalt õigust

nõuda ka menetluskulu 15 eurot. Selles osas jätab kohus hagi rahuldamata.

23. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist perioodi 06.11.2022

kuni 04.08.2023 eest määraga 22% aastas kokku summas 24,98 eurot. Hageja on

arvutanud viivist 05.11.2022 maksega summas 13,61 eurot tasumise viivitamisel kuni

04.08.2023 summas 2,23 eurot, 05.12.2022 maksega summas 14,10 eurot tasumise

viivitamisel kuni 04.08.2023 summas 2,06 eurot, 05.01.2023 maksega summas 14,62

eurot tasumise viivitamisel kuni 04.08.2023 summas 1,86 eurot, 05.02.2023 maksega

summas 15,15 eurot tasumise viivitamisel kuni 04.08.2023 summas 1,64 eurot, põhiosa

summalt 185,21 eurot tasumise viivitamisel kuni 04.08.2023 summas 17,19 eurot.

Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ning laenulepingu ülesütlemine ei toimunud kehtivalt, kuid maksegraafikujärgsete

osamaksetega tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus saada viivist, kuulub hageja

viivisenõue rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja maksegraafikujärgsest

16. osamaksest tasumata osalt 14,02 eurot viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 06.04.2023 kuni hagi esitamiseni 04.08.2023 summas 0,51 eurot ja

(põhi)osamaksetelt nr 17-24 summas 153,24 eurot alates 06.05.2024 kuni 04.08.2023

summas 4,23 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja viivise perioodil 06.04.2023 kuni

04.08.2023 kokku summas 4,74 eurot.

24. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 167,26 eurot, intress perioodil 01.01.2023

kuni 02.03.2023 summas 0,06 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodil

06.04.2023 kuni 04.08.2023 summas 4,74 eurot.

Menetluskulud

25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise

rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt põhivõlgnevuse, sissenõutavaks

muutunud viivise ja edasiulatuva viivise osas ning ülejäänud osas jättis kohus hagi

rahuldamata. Seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 54% ulatuses ja kostja

menetluskulud 46% ulatuses hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

26. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Hageja palub

menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot.

Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning

see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kuivõrd kohus jättis hageja menetluskulud kostja

kanda 54% ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna 54 eurot.

27. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud,

samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja, jätab kohus kostjale hüvitatavad

menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.

28. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

29. Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik