3-24-2480/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

30.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2480

Haldusasi

O.D kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – O.D

Vastustaja – Viru Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.09.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

O.D määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse O.D määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30.09.2024 määruse

peale haldusasjas nr 3-24-2480.

2. Jätta O.D riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Rahuldada O.D määruskaebus.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 30.09.2024 määrus haldusasjas 3-24-2480 ja saata

asi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

5. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4,

§ 235 lg-d 1 ja 3; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav O.D (kaebaja) esitas 01.07.2024 Viru Vanglale vangiportaali kaudu 18

järjestikust avaldust (nr 3-24/2-2/6052 kuni 3-24/2-2/6069), milles taotles Viru Vanglalt

mittevaralise kahju hüvitamist 45 000 eurot seoses inimväärikuse alandamisega,

üksikvangistuse kohaldamisega ajavahemikul 16.07.2021–28.10.2022 ja tervisekahju

tekitamisega. Kaebaja leidis, et 35 000 eurot tuleks talle hüvitada tervisekahju põhjustamise

eest ja 10 000 eurot ebamõistlikult pika üksikvangistuse ja inimväärikuse alandamise eest (dtl

72). Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleks arvestada järgmiste asjaolude kumulatiivset

mõju: üksikvangistuse negatiivset mõju ei hinnatud ja kaebaja jäeti sisuliselt abita, mille

3-24-2480

tagajärjeks oli tervisekahju; kaebajale põhjustati raske psüühikahäire (mh psühhoos) ja teda

hoiti pärast seda üksikvangistuses; kaebajal keelati päevasel ajal voodi kasutamine, raamatud

ja õpikud; helistamist lähedastele piirati ühele korrale nädalas, kestusega 10 minutit;

üksikvangistuses puudus tähenduslik suhtlemine; puudus sportimisvõimalus, jalutamine

toimus betoonkastis; kaebaja ei saanud öise valgusreostuse tõttu magada; suvel oli kambris

kõrge temperatuur ja õhupuudus; üksikvangistuses puudus mõtestatud tegevus – vaimne ja

füüsiline stimulatsioon; taotleja viibis n-ö täielikus tunnetuslikus isolatsioonis; kaebajalt võeti

ära neuroloogi määratud kark ja sellega sisuliselt keelati värskes õhus jalutamine; ravimite

jagamine valvurite poolt; meedikute vastuvõtud toimusid valvurite juuresolekul; ametnike

õigusvastane käitumine (peksmised, kägistamised, mõnitamised); kaebaja nakatamine

koroonasse ja vaktsineerimise mittevõimaldamine.

2. Vangla registreeris esitatud pöördumised kahju hüvitamise nõudena nr 6-16/24/103-1

(kokku 50 lk). Kaebaja esitas 02.07.2024 täiendavalt 113 tõendit (174 lk) ning 03.07.2024

avalduses täpsustas, et taotluses on kordusi, mistõttu tuleks selle p-d 32–35 koos lisadega 33–

36 jätta tähelepanuta.

3. Viru Vangla leidis, et kaebaja kahjunõue on olulise puudusega ning puudust kõrvaldamata

ei ole võimalik seda läbi vaadata. Seetõttu andis vangla 08.08.2024 kirjaga nr 6-16/24/103-4

(dtl 93) kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja. Kaebajal tuli esitada

kahjunõude täpsustus, tuues selgelt ja konkreetselt välja kahjunõude sisu ja nõude,

maksimaalse pikkusega kaks A4 trükitud lehte, kirjašrift mitte väiksem kui 10. Vangla

hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmisel jäetakse kahjunõue haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 15 lg 3 alusel läbi vaatamata.

4. Kaebaja sai vangla kirja kätte 16.08.2024 ning esitas 22.08.2024 vastuse (nr 6-16/24/103-

5). Kaebaja leidis, et taotlus ei ole raskesti jälgitav. Tegemist on samas mahus kahjunõudega,

mille kaebaja esitas 2021. a-l ning mille Viru Vangla lahendas. Seadus ei kohusta esitama

kahjunõuet kahel lehel ja kindlas kirjašriftis. Kaebaja selgitas, et kahjunõude sisu ja nõue on

kokku võetud taotluse p-s 176.

5. Viru Vangla hinnangul ei konkretiseeritud kaebaja kahjunõuet ning tagastas 29.08.2024

otsusega nr 6-16/24/103-7 kahju hüvitamise taotluse HMS § 15 lg 3 alusel.

Menetlusosalisel on kohustus teostada oma menetlusõigusi heauskselt ja eesmärgipäraselt

ning mitte tekitada ebamõistlikult ressursimahukat halduskoormust. Kui seaduse või

määrusega ei ole sätestatud teisiti, määrab menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse

üksikasjad haldusorgan kaalutlusõiguse alusel. Pärast seda, kui vanglateenistus andis

kinnipeetavate kasutusse tahvelarvutid, on vangla halduskoormus tõusnud ja copy-paste

funktsiooni kasutamise tõttu on pöördumised oluliselt mahukamad. Kaebaja 2021. a

pöördumine ei olnud raskesti jälgitav, sest siis ta ei kasutanud copy-paste funktsiooni ega

koormanud oma taotlust mittevajaliku infoga, mis oleks muutnud pöördumise sisu

laialivalguvaks. HMS § 38 lg 3 kohaselt peab menetlusosaline haldusorganile esitama ja

teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid.

Kahjunõude juurde on lisatud 113 tõendit, millele viidatakse nõude tekstis, kuid kaebaja ei ole

nimetanud, milliseid faktiväiteid ta soovib esitatud lisadega tõendada. Kaebaja on kasutanud

oma menetlusõiguseid pahauskselt, mahuka pöördumise sisu on laialivalguv ja raskesti

jälgitav ning selle lahendamine ei ole võimalik.

6. O.D esitas Tallinna Halduskohtule 02.09.2024 kaebuse (täiendatud 05.09.2024) Viru

Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja jäi vanglale esitatud kahju hüvitamise nõudes

toodud seisukohtade ja taotluste juurde.

7. Viru Vangla selgitas 24.09.2024 vastuses, et alates 19.01.2024 saavad kinnipeetavad

esitada pöördumisi elektrooniliselt ning see on suurendanud oluliselt pöördumiste mahtu, sest

2(8)

3-24-2480

sinna lisatakse palju mittevajalikku infot (väljavõtted kohtulahenditest ja kirjavahetusest jms).

Kui vangla piiras ühe pöördumise mahu 10 000 tähemärgini, hakkasid kinnipeetavad esitama

pöördumisi n-ö järjena. Kaebaja on esitanud vanglale väga palju pöördumisi, eesmärgiga

halvata vangla töö. Kaebaja ei ole kasutanud oma õigusi heauskselt ja on kunstlikult

paisutanud oma kahjunõude mahtu. Kaebaja suudab esitada ka lühikesi ja konkreetseid

avaldusi.

8. Tallinna Halduskohus tagastas 30.09.2024 määrusega kaebuse.

Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda

tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud

korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata

või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud (vangistuseaduse (VangS) § 11 lg 8). Kaebuse lubatavus

sõltub sellest, kas vangla on kaebaja kahju hüvitamise nõude õiguspäraselt tagastanud. Kui

vangla otsus on õiguspärane, on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ning

kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

Haldusmenetluses esitatud taotlus peab sisaldama selgelt sõnastatud sisu ning menetlusosaline

on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses

tähtsust omavad asjaolud ja tõendid (HMS § 14 lg 3 p 2, § 38 lg 3 ls 1). Kahjunõude

kontekstis peab taotlusest olema aru saada, milliseid kaebaja õigusi millise avaliku võimu

kandja tegevusega on rikutud, millal seda on tehtud ning milline kahju kaebajale on tekkinud.

Faktiliste asjaolude kirjeldused peavad olema nii selged, et oleks võimalik hinnata, kas

kaebaja on astunud samme võimaliku kahju vältimiseks ja kas taotlus on tähtaegne. Taotluses

tuleb esitada üksnes asjakohased väited ja tõendid. Taotluse puuduseks ei saa olla

eraldiseisvalt selle pikkus, tõendite suur hulk või see, et taotlus on esitatud eraldi

menetlusdokumentidena. Samuti ei ole eraldiseisvalt taotluse puuduseks see, et taotluse

aluseks on pika perioodi vältel toimunud palju erinevaid sündmusi. Eriti kahjunõuete puhul

võibki kahjunõude aluseks olla pika perioodi jooksul kumuleeruvalt tekkinud kahju. Puuduste

kõrvaldamiseks on alust juhul, kui puudus takistab taotluse menetlemist. Kahjunõude puhul

saab selleks olla taotluse sõnastamine ja esitamine viisil, et kahjunõude alused ei ole üheselt

selged, faktilised asjaolud on kahjunõudega seostamata ning esitatud väidetes on vastuolud.

Kaebaja taotlusest ei ole selgelt eristatav, millised vangla toimingud, millisel perioodil ja

millist mittevaralist kahju põhjustasid. On selge, et kaebaja taotlus on seotud

üksikvangistusega, kuid kõik muud taotluse aluseks olevad asjaolud on kirja pandud viisil,

mis raskendavad kahjunõude faktiliste aluste tuvastamist. Tervisekahju puhul olnuks kaebajal

võimalus konkreetsed terviseandmed siduda konkreetsete olukordade ja perioodidega ning

välja tuua tekkinud tervisekahju. Selle asemel on kaebaja esitanud väljavõtteid

haigusjuhtudest, mille seos kahjunõudega ei ole äratuntav. Haldusorgan ei saa

selgituskohustuse raames tuletada kaebaja nõuet tema esitatud tõenditest.

Kuigi kaebaja on oma taotlusele lisanud vahepealkirjad, ei ole nendest üheselt aru saada,

millised toimingud on tinginud millise tervise- või muu mittevaralise kahju tekkimise.

Kaebaja on kaebuses kajastanud erinevaid kahju tekkimise perioode, mis raskendab taotluse

mõistmist veelgi. Kaebuste aluseks olevate faktiliste asjaolude täpne määratlemata jätmine

tingib ühtlasi selle, et vanglal ja hiljem kohtul ei ole võimalik veenduda, kas kaebaja on varem

juba esitanud samasisulise taotluse ja kaebuse ning see on leidnud lahenduse. See tähendab, et

kohtul ei ole võimalik veenduda kaebuse lubatavuses. Seega oli vanglal HMS § 15 lg 2 alusel

õigus anda kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja kahjunõude täpsustamiseks.

Puuduste kõrvaldamisel mahupiirangu seadmine ei saa olla reegliks, kuid võib konkreetse

juhtumi asjaolusid arvestades olla põhjendatud. Praegusel juhul seisnes kaebaja taotluse

puudus selles, et see on esitatud äärmiselt mahuka tekstina, millest ei ole võimalik üheselt

3(8)

3-24-2480

välja lugeda kaebaja kahjunõude põhilist perioodi, faktilisi asjaolusid ja nende toimumise

aega, millist kahju kaebajale tekitati ja millised on eelnevat silmas pidades asjakohased

tõendid. Samas on vanglale teada, et kaebaja on varem vastustajaga ja kohtuga suhelnud ning

oma taotlused arusaadavalt sõnastanud. Neid asjaolusid arvesse võttes ei saa siinses asjas

rakendatud mahupiiranguid pidada ülemääraseks ja kaebaja õigusi liialt riivavaks. Kahel

leheküljel on võimalik kokkuvõtvalt sõnastada kahjunõude periood ja peamised faktilised

asjaolud, millega seoses kahju on tekkinud, ning viidata asjakohastele tõenditele.

HMS ei sätesta võimalust taotluse tagastamiseks kuritarvitamise tõttu. Siiski on võimalikku

kuritarvitust võimalik võtta arvesse selle kaalumisel, kas puuduste kõrvaldamiseks tuleb

isikule anda konkreetsed juhised. Kaebaja ei ole kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt.

Kohtumenetluses on selgitatud, et kaebeõiguse kuritarvitamiseks ei saa pidada kaebaja püüet

oma õigusi kaitsta ega esitatavate kaebuste arv (Tallinna Ringkonnakohtu 14.09.2023 määrus

nr 3-23-1544, p 10). Kuritarvitamiseks on aga peetud seda, kui halduskohtule kaebuse

esitamine ei ole kantud huvist kaitsta oma subjektiivseid õigusi, vaid koormata kohtuid

mahukate ja abstraktsete kaebustega, mis ei vasta kaebuse lubatavuse kriteeriumitele (Tartu

Ringkonnakohtu 19.05.2023 otsus nr 3-23-737). Kaebaja kirjeldab sündmusi neile

kahjunõude kontekstis tähendust omistamata. Tõenäoliselt oli pöördumise kirjutamine

selliselt, et selle mõistmine oleks haldusorganile raske, taotluslik. Kaebaja puuduste

kõrvaldamise kiri on seevastu struktureeritud ja kirja pandud arusaadavalt, millest saab

järeldada, et kaebajal ei ole raskusi enese mõistetavaks tegemisega. Sellele viitab ka siinses

haldusasjas esitatud kaebus. Arvestades et kaebaja on võimeline esitama konkreetse kaebuse

ja seisukohad, ei ole konkretiseerimata taotluse esitamine käsitatav menetlusõiguste heauskse

kasutamisena. Puuduste kõrvaldamisele mahupiirangu seadmine oli konkreetset taotlust ning

kaebajat puudutavaid subjektiivseid asjaolusid silmas pidades proportsionaalne.

Kaebaja ei kõrvaldanud oma vastuskirjas puudusi vastustaja nõutud viisil, vaid asus

seisukohale, et taotlus ei olnud puudustega. Seega on vastustaja õiguspäraselt tagastanud

kaebaja taotluse seda läbi vaatamata. Kaebajal on kohtusse pöördumiseks kohtueelne

menetlus läbimata ning kaebus tuleb tagastada.

9. O.D esitas Tallinna Ringkonnakohtule 14.10.2024 määruskaebuse, milles taotleb Tallinna

Halduskohtu 30.09.2024 määruse tühistamist.

Kahjunõudes ei olnud selliseid puudusi, mis oleks õigustanud kahjunõude tagastamist.

Kaebaja selgitas, et nõuab mittevaralise kahju hüvitamist perioodi 16.07.2021–28.10.2022

eest, kui kaebaja viibis üksikvangistuses 469 päeva järjest. On üheselt selge, millise perioodi

eest kaebaja nõuab kahju hüvitamist. Kaebaja on detailselt kirjeldanud iga rünnakut ja

viidanud taotlustele, milles on soovitud turvakaamerate salvestisete säilitamist, ning esitanud

need kahjunõude lisadena. Salvestiste vaatamine ja kuulamine kinnitab tervisekahju tekkimist.

Kaebaja peab piinamiseks iga päeva, mil teda hoiti üksikvangistuses, ning iga päeva, mil teda

ei lubatud jalutama. Ajavahemikul 16.07.2021–28.10.2022 piinati kaebajat iga päev ja

tugevalt. Kahjunõudes on detailselt välja toodud, mille eest kaebaja soovib saada hüvitist.

Analoogse kahjunõude, kuid teise perioodi osas, esitas kaebaja kohtule ka varem ja Tartu

Halduskohus pidas võimalikuks seda menetleda (vt haldusasi nr 3-21-2726).

Faktilised asjaolud, mille eest kaebaja soovib saada hüvitist, on korrektselt ja selgelt kirjas

kahjunõudes ning eraldi teemadena kokkuvõtvalt välja toodud p-s 176. Kaebaja on

psüühikahäirega kinnipeetav. Ta koostas kahjunõude vastavalt oma võimetele. Kahjunõude

periood on 16.07.2021–28.10.2022, kuid kaebaja viitas kahjunõudes ka varasematele

perioodidele, sest tegemist on jätkuva olukorraga ning kohus peab seda kahjutasu määramisel

arvestama. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on kohtuasjas Nikitin jt vs. Eesti nr 23226/16

leidnud, et taotleja kinnipidamise aega tuleb pidada jätkuvaks olukorraks, kui kinnipidamine

4(8)

3-24-2480

on toimunud sama tüüpi kinnipidamisasutuses sisuliselt sarnastes tingimustes (p 136). Kui

kohtu arvates oli selge, et taotlus on seotud üksikvangistusega, siis tulnuks kaebust menetleda.

Kui kohtu arvates olid muud taotluse aluseks olevad faktilised asjaolud kirja pandud viisil,

mis raskendavad kahjunõude faktiliste aluste tuvastamist, oleks kohus EIK praktikast lähtudes

pidanud suhtuma erilise hoolsusega kaebaja kahjunõudesse juba ainuüksi seetõttu, et kaebaja

puhul on tegemist psüühikahäirega kinnipeetavaga. Kaebaja on sidunud kõik terviseandmed

konkreetsete olukordadega. Seosed kahjunõudega on ilmselged. Kaebaja taotlus oli tähtaegne

ning samasisulisi taotlusi ja kaebusi ei ole ta varem esitanud.

Kaebaja ei ole menetlusõigusi kuritarvitanud. Kaebaja selgitas vastuskirjas, et taotluses ei

olnud puudusi, mistõttu ei olnud võimalik neid kõrvaldada. Seega on kohtueelne menetlus

läbitud. RVastS § 17 lg 3 kohustab esitama taotluse või kaebuse kolme aasta jooksul, arvates

päevast, millal kannatanu sai kahjust ja selle põhjustanud isikust teada. Seega ei saaks kaebaja

osade kahjunõudes kirjeldatud asjaolude osas enam kahjutasu nõuda, sest möödunud on üle

kolme aasta.

Kaebaja palub määrata endale riigi õigusabi korras advokaat, sest ei ole psüühikahäire tõttu

võimeline end ise kohtus esindama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

10. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

9).

11. Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

12. Halduskohus tagastas kaebuse, leides, et kaebaja ei ole pidanud kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Ringkonnakohus ei nõustu

halduskohtuga.

13. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud

viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus

tuvastama haldusorgani õigusvastase tegevuse ja kaebaja õiguste rikkumise ning põhjusliku

seose õigusvastase tegevuse ja kahju vahel. O.D kahju hüvitamise nõude puhul tuleb

täiendavalt kindlaks teha, millist RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud õigushüve on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevuse tagajärjel riivatud (Riigikohtu 20.11.2023 määrus nr 3-22-1679,

p 12).

14. Kinnipeetava poolt vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõudele kehtib kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimise kohustus (VangS § 11 lg 8 ja HKMS § 47 lg 1). Seega vangla

tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb kinnipeetaval esitada kahju hüvitamise taotlus esmalt

vanglale ning selle tagastamise või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral

on kinnipeetaval õigus pöörduda halduskohtu poole. VangS § 11 lg 81 sätestab, et kui taotlus

tagastatakse põhjusel, et taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks taotluses puudusi

kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval õigust pöörduda sama kahju hüvitamise taotluse osas

kaebusega halduskohtu poole. HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui

kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui kaebaja jätab kõrvaldamata

taotluses esinenud puudused ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt taotluse

5(8)

3-24-2480

tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Taotluse

õigusvastase tagastamise korral saab aga kohustusliku kohtueelse menetluse lugeda läbituks ja

kaebust ei saa tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

15. Asja materjalide järgi esitas kaebaja Viru Vanglale 01.07.2024 mittevaralise kahju

hüvitamise nõude koos suure hulga tõenditega (dtl 12 jj). Vangla hinnangul oli kaebaja kahju

hüvitamise taotlus puudustega, kuna see oli mahukuse tõttu raskesti jälgitav ning kahjunõue ei

olnud selgelt sõnastatud. Seetõttu andis vastustaja kaebajale HMS § 15 lg 2 alusel 10-päevase

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja vastas vanglale tähtaegselt (dtl 89), leides, et tema

taotluses ei esine puudusi, kuid märkis siiski, et kahjunõude sisu ja nõue on kokkuvõtvalt

välja toodud taotluse p-s 176. Viru Vangla tagastas kaebaja kahju hüvitamise taotluse HMS §

15 lg 3 alusel seda sisuliselt läbi vaatamata (dtl 85). Vangla hinnangul kasutas kaebaja oma

menetlusõigusi pahauskselt, mahukas copy-paste rakendusega koostatud pöördumise sisu oli

laialivalguv ja raskesti jälgitav ning taotluse lahendamine ei olnud võimalik. Vangla leidis, et

kaebaja ei ole 22.08.2024 vastuses kahjunõuet konkretiseerinud, mistõttu on kahjunõudes

esinenud puudused kõrvaldamata.

16. Proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks

olla vaid selline puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist. Ühtlasi peab puuduse näol

olema tegemist taotluses esitamata andmete või sellele lisamata dokumentidega, mille

esitamine või lisamine on haldusmenetlust reguleerivate normide kohaselt nõutav (Riigikohtu

20.06.2013 määrus nr 3-3-1-34-13, p 9).

17. Vangla 29.08.2024 otsuses nr 6-16/24/103-7 (dtl 85) märgitu kohaselt sai vastustaja aru,

et kaebaja nõudis vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist 45 000 euro ulatuses, millest 35 000

eurot tervisekahju põhjustamise eest ja 10 000 eurot ebamõistlikult pika üksikvangistuse ning

inimväärikuse alandamise eest. Kaebaja tõi vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse p-des

175–176 (dtl 69) kokkuvõtvalt välja oma nõude aluse ehk vangla tegevused, mis kaebajale

väidetavalt kahju tekitasid (vt määruse p 1). Kaebaja on neid asjaolusid täpsemalt kirjeldanud

oma taotluses. Kaebaja määratles vanglale esitatud taotluses piisavalt arusaadavalt ka

kahjunõude eseme, s.o faktilised asjaolud, mida ta käsitab mittevaralise kahjuna. Mh on

kaebaja välja toonud, et pikaajalise üksikvangistuse ja sellega kaasnevate piirangute

tulemusena diagnoositi tal depressioon, krooniline nimmevalu jm terviseprobleemid (dtl 12,

43 jj); üksikvangistus koos sellega kaasnevate piirangute ja kambritingimuste kumulatiivse

mõjuga põhjustas kaebajale rohkem kannatusi, kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas

kinnipidamisega (dtl 15, 55, 61 jj); pikaaegse isolatsiooni tõttu kannatasid kaebaja suhted

lähedastega (dtl 15); vanglaametnikud on kaebajat teiste ees alandanud ja solvanud (dtl 25);

vanglaametnike ülemäärane jõu kasutamine on tekitanud kaebajale füüsilist valu ja vigastusi

(dtl 33 jj); kaebajale ravimite manustamise viis ja arstlikud läbivaatused valvurite juuresolekul

olid kaebaja jaoks alandavad (dtl 67). Kahju tekitamise perioodina määratles kaebaja taotluses

ajavahemiku 16.07.2021–28.10.2022, mil ta viibis üksikvangistuses. Seejuures tõi kaebaja

välja konkreetsed perioodid, kui ta viibis kartseris või kui tema suhtes oli VangS § 69 lg-te 2

ja 4 alusel kehtestatud liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirangud või teda hoiti eraldatud

lukustatud kambris (dtl 13). On arusaadav, et kaebaja viitab varasematele üksikvangistuse

perioodidele, rõhutamaks üksikvangistuse kumulatiivset mõju, mida kaebaja hinnangul tuleb

kahju hüvitamisel arvestada.

18. Kinnipeetav ei pea kahju hüvitamise taotluses ega kaebuses kvalifitseerima vangla

tegevust konkreetse RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud õigushüve riivena. Seda, kas ja millist

RVastS § 9 lg-s 1 märgitud õigust isikule tekitatud kahju riivab, peavad kahju hüvitamise

taotluses kirjeldatud tagajärgedest lähtudes otsustama kahjunõuet lahendav haldusorgan ja

kohus (Riigikohtu 30.11.2023 määrus nr 3-22-1679, p 13). Kahjunõude lahendamisel ei ole

haldusorgan seotud taotleja hinnanguga haldusorgani tegevuse õiguspärasusele ja riivatud

6(8)

3-24-2480

õigustele. Kui haldusorgani hinnangul on väidetava kahju põhjustanud tegevus õiguspärane

või kui nõuet põhjendavad faktiväited jäävad tõendamata, jääb taotlus rahuldamata

(Riigikohtu 20.06.2013 määrus nr 3-3-1-34-13, p 10). Faktiväidete kontrollimisel tuleb

rakendada uurimispõhimõtet. Vajadusel peab haldusorgan koguma tõendeid omal algatusel

(HMS § 6).

19. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kaebaja kahjunõue hõlmas küllalt pikka

perioodi ning suurt hulka vangla tegevusi, mis kaebaja hinnangul olid õigusvastased ja

tekitasid talle mittevaralist kahju. Kaebaja on taotluses rõhutanud, et tema hinnangul tuleb

arvestada üksikvangistuse ja sellega kaasnenud piirangute ning kambritingimuste

kumuleeruvat mõju, tsiteerides taotluses kohtupraktikat, õiguskantsleri arvamusi jms, mis

kaebaja hinnangul tema väidet kinnitavad. Sellise faktiliste asjaolude poolest mahuka taotluse

lahendamine on vastustaja jaoks kahtlemata aeganõudev, kuid siinse vaidluse asjaoludel ei saa

siiski järeldada, et kaebaja oleks oma õigusi liialt pika taotluse esitamisega kuritarvitanud.

20. Eespool toodut arvestades ei nõustu ringkonnakohus, et kaebaja kahju hüvitamise

taotluses oli nii olulisi puudusi, et need takistasid vastustajal taotluse sisulist läbivaatamist.

Kuna vastustaja on alusetult tagastanud kaebaja kahju hüvitamise taotluse, tuleb kohustuslik

kohtueelne menetlus lugeda läbituks. Halduskohtule esitatud kaebus kattub täies ulatuses

vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusega (vt dtl 2). Seega ei olnud alust tagastada kaebust

põhjusel, et kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust.

21. Eelneva põhjal tuleb määruskaebus rahuldada, Tallinna Halduskohtu 30.09.2024 määrus

tühistada ja saata asi ettevalmistava menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule. Võimalikke

ebaselgusi saab halduskohus vajadusel täpsustada edasise menetluse käigus, sh eelistungil

(HKMS § 122 lg 2 p 7 ja lg 3).

II

22. Kaebaja taotles riigi õigusabi korras advokaadi määramist määruskaebemenetluses, sest

psüühikahäirest tulenevalt ei ole kaebaja võimeline end ise esindama.

23. Ringkonnakohus jätab kaebaja taotluse anda talle riigi õigusabi määruskaebuse

menetlemiseks rahuldamata.

24. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või

suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda

pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg-s 1 sätestab riigi õigusabi

andmisest keeldumise alused, mille esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7

lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

25. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebajal halduskohtumenetluses kaebuste

esitamisel ja edasikaebeõiguse kasutamisel arvestatav kogemus. Seejuures ei pea kaebaja

kaebust õiguslikult põhjendama, mistõttu ei eelda menetluses osalemine õigusteadmiste

olemasolu. Kahju hüvitamise nõudes saab kahju tekkimise asjaolusid, kahju olemust ning

tekkinud negatiivseid tagajärgi kohtule selgitada kõige paremini kaebaja ise. Kuigi kaebaja

väidab, et pole psüühikahäirest tulenevalt ei ole ta võimeline end ise esindama, nähtub

kaebaja määruskaebusest, et see asjaolu ei ole mõjutanud kaebaja võimet ennast arusaadavalt

väljendada ega halvendanud tema võimet oma õiguste kaitsmiseks halduskohtumenetluses.

Seega on kaebaja ise võimeline oma õigusi kaitsma.

26. Kaebaja taotlusel tuleb tema nimi avaldatavas määruses asendada tähemärkidega

(HKMS § 175 lg 3).

7(8)

3-24-2480

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)