2-23-152404/17 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-152404

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M.U vastu põhivõla 1544

euro 14 sendi, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude

saamiseks

Tsiviilasja hind

2453 eurot 94 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja Cärolin Markus

Kostja: M.U (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista M.U-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 1993 eurot 92 senti (s.o põhivõlg

1544 eurot 14 senti, intress 114 eurot 99 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 299 eurot 79

senti ja sissenõudmiskulud 35 eurot).

3. M.U-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (1544 eurolt 14

sendilt) alates 27. veebruarist 2024 kuni põhinõude täitmiseni määras 28,82% aastas.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ sissenõudmiskulude nõue 15 euro

ulatuses.

5. Jätta menetluskulud M.U kanda.

6. Mõista M.U-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 610 eurot.

7. Mõista M.U-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (610 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada otsus kätte kohtuotsuse

resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus

kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 28. detsembril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse M.U-lt (kostjalt) 2025 euro 61 sendi saamiseks. Kuivõrd

makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, andis Pärnu

Maakohus nõude Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 26. veebruaril 2024 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista

kostjalt enda kasuks välja põhivõlg 1544 eurot 14 senti, intressi 114 eurot 99 senti,

sissenõutavaks muutunud viivise 299 eurot 79 senti ja sissenõudmiskulud 50 eurot. Samuti

palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja viivise põhinõudelt (1544 eurolt 14 sendilt) alates

27. veebruarist 2024 kuni põhinõude täitmiseni määras 28,82% aastas. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja 16.

detsembril 2022 tarbijakrediidilepingu nr TL3887986, mille alusel sai kostja 2000 euro suuruse

laenu. Kostja kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel. Kostja on teinud tagasimakseid

455 eurot 86 senti. Kostjal on võlgnevus alates 5. osamaksest (10. aprill 2023) kuni 7.

osamakseni (10. juuni 2023). Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 10. juunil 2023 lepingu

ülesütlemise teate, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd

kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, luges esialgne võlausaldaja lepingu

üles öelduks 25. juunil 2023.

Esialgne võlausaldaja on oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale.

3. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

5. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja

kostja vahel 16. detsembril 2022 sõlmitud laenulepingust nr TL3887986, mille alusel sai kostja

2000 euro suuruse laenu (dtl 35 – 37; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 38 – 40;

lepingueelne täiendav teave dtl 41 – 44; üldtingimused dlt 45 – 48). Kostja kohustus laenu

tagastama maksegraafiku alusel.

6. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

7. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel oli sõlmitud

tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja oli oma majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi

tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406),

samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034

p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib

tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt

kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt

kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja

jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla

tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

8. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse

hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1.

jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel.

Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 48%. Lepingu sõlmimise ajaks (16. detsembriks

2022) ei olnud Eesti Pank veel avaldanud viimase kuue kuu keskmist krediidi kulukuse määra,

vaid tegi seda 22. detsembril 2022 (avaldatud määr 15,31%). Seega ei olnud esialgsel

võlausaldajal võimalik arvestada tulevikus avaldatava keskmise krediidi kulukuse määraga.

Krediidilepingu sõlmimise hetkel oli VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses nimetatud viimati

avaldatud keskmine krediidi kulukuse määr 22. juunil 2022 avaldatud 16,30% (kolmekordne

määr seega 48,90%) (vt ka nt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-

23-133882, p 6). Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

9. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49

lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

· tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);

· tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

· tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

· tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-

13098, p 18).

10. Hageja on hagiavalduse p-s 1.6 selgitanud, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis

esialgne võlausaldaja arvesse kostja taotluses esitatud teavet, samuti on esialgne võlausaldaja

kontrollinud kostja sissetulekuid ja finantskohustusi pangakonto väljavõtte alusel. Perioodil

juuli 2022 kuni detsember 2022 oli kostja keskmine sissetulek 2237 eurot 13 senti ning

kohustused 1000 eurot. Esialgne võlausaldaja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotletava

laenu osamakse (193 eurot 26 senti) ning teada saanud, et kostjale jääb reservi 743 eurot 87

senti (2237,13 – 1000 – 300 – 193,26).

Kohus märgib, et kostja konto väljavõtte (dtl 54 – 86) kohaselt on kostja sissetulek ca 2000

eurot. Konto väljavõttest nähtub, et kostja on mitmel korral saanud laenu Bigbank AS-ilt. Kuigi

kohtule jääb mõnevõrra arusaamatuks, kuidas on esialgne võlausaldaja arvestanud kostja

finantskohustusteks 1000 eurot kuus, ning hageja menetlusdokumentidest ega tõenditest ei ole

näha, et esialgne võlausaldaja oleks analüüsinud kostja teise konto väljavõtet (dtl 86), on kohus

siiski seisukohal, et siiski laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

Kostja sissetulekut ja tema kohustusi arvestades oli kostja siiski võimalik tasuda laenumakset

193 eurot 26 senti kuus.

11. Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad piirangud. Selliselt võib

tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt

kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt

kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja

jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla

tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

Kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (alates 5. osamaksest 10. aprillil

2023 kuni 7. osamakseni 10. juunil 2023). Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 10. juunil 2023

lepingu ülesütlemise teate (dtl 49), milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse

tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, luges esialgne

võlausaldaja lepingu üles öelduks 25. juunil 2023.

Kohus leiab, et praegusel juhul on VÕS § 416 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused lepingu

ülesütlemiseks täidetud. Seega on leping kehtivalt üles öeldud.

12. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

Hageja on hagi p-s 2.1 toonud välja põhivõla arvestuse. Kohus peab põhjendatuks lähtuda

hageja toodud arvestusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja põhivõlg 1544 eurot

14 senti.

13. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta

intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Lepingu kohaselt on intressimääraks 28,82% aastas. Hageja on hagi p-s 2.2 toonud välja intressi

arvestuse. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja esitatud arvestusest. Seega tuleb kostjalt

mõista hageja kasuks välja intress 114 eurot 99 senti.

14. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Lepingu üldtingimuste p 7.1 kohaselt on õigus nõuda viivist intressimääraga võrdses määras,

s.o 28,82%. Hageja on hagi p-s 2.4 toonud välja viivise arvestused. Kohus peab põhjendatuks

sellest arvestusest ka lähtuda. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja hagi esitamise

seisuga (26. veebruari 2024) sissenõutavaks muutunud viivise 299 eurot 79 senti. Lisaks tuleb

kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (1544 eurolt 14 sendilt) alates 27.

veebruarist 2024 kuni põhinõude täitmiseni määras 28,82% aastas.

15. Sissenõudmiskulude kohta märgib kohus järgmist.

VÕS 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000

euro.

Hageja on tuginenud sellele, et ta on saatnud kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja (25 + 5 +

5). Need kirjad on kohtu ka esitatud (dtl 96 – 102). Seega peab kohus põhjendatuks mõista

kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 35 eurot.

Samas ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja muud makseviivitusega

seotud kulud 15 eurot. Praegusel juhul saab kohtule arusaamatuks, milliseid päringuid ja

kontaktandmete otsinguid hageja tegi, mida tähendavad nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud, samuti millal hageja kostjale helistas (kostjale tehtavate kõnede kulud)

ning milliseid kulusid tegi hageja võlanõude avaldamisega seoses. Kohtu hinnangul ei saa

sissenõudmiskulusid sisustada üldistavalt. Kohus märgib, et esimese meeldetuletuskirja

ülempiir on kõrgem (25 eurot), et hüvitada vähemalt osaliselt ka võlausaldaja üldkulusid. Seega

on hageja üldkulud kaetud ka esimese meeldetuletuskirja kuludega.

16. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1993

eurot 92 senti (s.o põhivõlg 1544 eurot 14 senti + intress 114 eurot 99 senti + sissenõutavaks

muutunud viivis 299 eurot 79 senti + sissenõudmiskulud 35 eurot). Lisaks mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (1544 eurolt 14 sendilt) alates 27. veebruarist

2024 kuni põhinõude täitmiseni määras 28,82% aastas. Kohus jätab rahuldamata hageja

sissenõudmiskulude nõude 15 euro ulatuses (50 – 35).

17. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ca 99% ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1

alusel kostja kanda.

18. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 877 eurot (riigilõiv 350

eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot + lepingulise esindaja kulud 507 eurot).

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga. TsMS

§ 4842 järgi on maksekäsu kiirmenetluse põhjendatud kuluks 20 eurot.

19. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 507 eurot (3 h x

169 eur/h). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks

vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas kostjat mitteadvokaadist esindaja

ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda

mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks

tunnitasuks 120 eurot.

Ka hageja lepingulise esindaja ajakulu (3 h) ei ole kohtu hinnangul täies ulatuses põhjendatud.

Praegusel juhul on tegemist lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei täitnud

laenulepingust tulenevaid kohustusi), see ei sisalda erilist õiguslikku analüüsi ja koosneb suurel

määral vaid asjaolude kirjeldamisest ja õigusnormide viidetest. Kostja ei ole menetluses oma

vastuväiteid esitanud. Eelneva tõttu on põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Hageja lepingulise

esindaja kulu on seega 240 eurot (120 x 2).

20. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 610 eurot (350 + 20 + 240). Need kulud

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (610 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

21. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus

kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras,

mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu,

ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg

1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1

sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri 2020

määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p

9.2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik