2-24-107465/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-107465

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

AS ÜHISTEENUSED hagi T.-A. K. vastu võla nõudes

45,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490)

Hageja lepinguline esindaja:

Ahto Järvela (e-post

ahto.jarvela@julianus.ee)

Kostja: T.-A. K. (isikukood xxxx; e-post xxxx)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista T.-A. K.lt AS ÜHISTEENUSED kasuks leppetrahv 20 eurot,

sissenõudmiskulud 20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 3,16

eurot ja viivis põhinõudelt summas 20 eurot alates 12.04.2024 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Menetluskulud jätta T.-A. K. kanda.

4. Välja mõista T.-A. K.lt AS ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulud kokku 295

eurot, s.o riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning

lepingulise esindaja põhjendatud kulu 175 eurot.

5. Välja mõista T.-A. K.lt AS ÜHISTEENUSED kasuks viivis väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale

esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

11.04.2024 esitatud ja 15.04.2024 ning 25.04.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt parkis T.-

A. K. (kostja) sõidukit registreerimismärgiga xxxx 19.11.2022 AS Ühisteenused (hageja) poolt

parkimist opereeritavas Tartu mnt 87, Tallinn, parklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes,

mistõttu kostja nõuab leppetrahvi 20 eurot tasumist. AS Ühisteenused korraldab parkimist ja

teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel.

Parkimisala on tähistatud nii, et kinnistutel tohib parkida vaid valdaja loal. Kostja ei täitnud

parklas parkimistingimusi (esiklaasil/armatuurlaual puudusid parkimisõigust tõendavad

dokumendid). Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast

kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras. Kokku on kostjal

hagiavalduse esitamise seisuga hagejale tasumata viiviseid summas 3,16 eurot. Leppetrahvi

sissenõudekulud moodustavad 20 eurot, s.h 11.01.2023 võlateatis maksumusega 15 eurot; muud

makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (päringu tegemine Transpordiametile; nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule tehtavate

SMS-de ja kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhinõude summas 20 eurot,

sissenõudmiskulu 20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 3,16 eurot ning viivise

tagastamata põhinõudelt (20 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi

esitamisest 12.04.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Kostja vastus

Kostja hagi ei tunnistanud. Hagiavaldusest ja lisatud fotodest ei ole võimalik järeldada, et kostja

on parkinud tasulisel parkimisalal 22.11.2022 peale südaööd. Ühelgi fotol ei ole võimalik aru

saada, kus auto tegelikult seisab ja veel vähem, et auto asuks tasulisel parkimisalal, ei ole näha

parklaoperaatori tähiseid ega tingimusi. Foto parklaoperaatori teabetahvlist on tehtud teadmata

ajal ja ei tõenda käesolevas asjas üldse mitte midagi peale selle, et need tahvlid on millalgi olnud

Tartu mnt 85 parklas.

Samuti märkis kostja, et ei olnud 22.11.2022 Toyota reg nr xxxx omanik ning ei ole 22.11.2022

leppetrahvi kviitungit kätte saanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on leppetrahvikviitungi

mõistlikul viisil kätte saanud, isegi kui see oleks kojamehe alla paigaldatud, ei saaks sellist

kättetoimetamist südaöösel ja fotode järgi otsustades lumesajus pidada mõistlikuks.

Kohtu põhjendused

1. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja

lahendamise lihtsustatud korras 20.09.2024 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning

hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja

pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.

2. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja §

444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS

§ 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid

kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

4. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2

järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

5. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et kostja on olnud 19.11.2022 sõiduauto

numbrimärgiga xxxx omanik (dtl 79). Nimetatud sõiduk pargiti 19.11.2022 hageja

opereeritavale parkimisalale Tartu mnt 87, Tallinn (dtl 26-34).

6. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt

pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab

pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava

lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi nõustumus on otsese tahteavaldusega

või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

Riigikohus on olnud seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste

vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist

parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse

parkimisega (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-75-10, p 14). Seega parkides oma auto tasulisse

parklasse, tekib parkija ja parklat opereeriva osaühingu vahel lepinguline suhe.

Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele

võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja

(üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala

(Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Kohus loeb tuvastatuks hageja poolt esitatud

fotodega, et hageja opereeritavas parklas oli nähtav parkimistahvel, millelt nähtus, et

tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb

hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse (dtl 27-29).

Hageja poolt avaldatud parkimistahvel oli kohtule esitatud fotode põhjal parklasse

sisenedes nähtav.

Samuti ei nõustu kohus kostja vastuväitega, et ükski hageja foto ei tõenda autode

asukohta. Hageja on esitanud fotod sõidukist koos leppetrahvinõudega ning ilma

leppetrahvinõudeta ning samuti fotod parkimisplatsilt üldises plaanis (dtl 30-34, 92-96).

Fotodelt on võimalik tuvastada sõiduki taustal olevat Sikupilli Prisma kaubanduskeskuse

fassaadi ning teisel pool T1 vaateratast ning seega on võimalik aru saada, et sõiduk asub

just sellel parkimisalal. Fotodelt on näha ka auto registreerimisnumber.

Kostja on menetluses hagejale ka ette heitnud, et foto parklaoperaatori teabetahvlist on

tehtud teadmata ajal. Kohus peab vajalikuks selgitada, et foto parkimistingimustest ei

pea olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, st sellelt ei pea olema näha

parkimistingimusi rikkunud sõiduk. Parkimistingimused on paigaldatud liiklusmärgile,

mistõttu on väheusutav, et leppetrahvide tegemise päeval ei olnud neid parklas või et neid

oleks muudetud. Kuna tegemist on tüüptingimustega ja neid kasutatakse olukordades, kus

sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, siis on usutav, et hageja ei vaheta oma

parkimistingimusi sageli. Seega ei ole hagejal kohtu hinnangul tarvidust tingimusi

igapäevaselt pildistada. Kostja ei ole ka tõendanud, et sõidukite parkimise kuupäeval

kehtisid teistsugused parkimistingimused.

Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus seega

parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 19.11.2022 Tartu mnt 87, Tallinn

parklasse parkimisel. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja

ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues

ja vaidluse korral ka tõendades. Kostja ei tõendanud, et hagiavalduses märgitud ajal

kasutas sõidukit keegi konkreetne füüsiline isik.

7. Hageja nõude näol on tegu leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on

lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja on määranud kostjale leppetrahvi

summas 20 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks parkimise eest tasunud.

Seega rikkus kostja parkimistingimusi.

VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei

teata, et ta leppetrahvi nõuab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui

lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma

lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või

tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see

tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool

tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.

Hagile lisatud piltidest nähtub, et leppetrahvinõue on pandud sõiduki esiklaasile

kojamehe vahele (dtl 34). Kuna leppetrahv on pandud sõiduki kojamehe vahele samal

ajal kui rikkumine avastati, siis on leppetrahvinõude esitatud mõistliku aja jooksul. Ka

Riigikohus on leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki

esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks

TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks

juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste

asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms),

siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt

Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Käesolevas asjas on kostja viidanud lumesajule.

Kohtu hinnangul ei saa aga lumesadu pidada erandlikuks asjaoluks. Hageja esitas seega

kostjale vaidlusaluse leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades

selle sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, mis on tõendatud fotodega.

8. Hagejal on VÕS § 82 lg 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja

kohustus leppetrahvide tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Leppetrahvinõuete

kohaselt oli nende tasumise tähtaeg 14 päeva. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS §

108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on

rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus,

mida kostja on rikkunud, jättes 20 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on

üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust

välistavaid asjaolusid ei esine.

Kostjalt tuleb seega hagejale välja mõista leppetrahv 20 eurot.

9. Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka sissenõudmiskulud 20 eurot. VÕS § 113² lg 2

p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest

nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja

nõue on kuni 500 eurot. Kostja on rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning

hageja on teinud päringuid Transpordiametile sõiduki omaniku/vastutava kasutaja

andmete saamiseks. Samuti on tekkinud hagejal kontaktandemete otsingul ja SMS ja

kõnede kulu. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust

vastavalt lepingule täitnud. Seega on hageja nõue summas 20 eurot põhjendatud.

10. Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka viivise.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei

ole ette nähtud teisiti.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

Kuna kostja on viivitanud leppetrahvi tasumisega, siis on hageja õigustatud nõudma

kostjalt ka viivist. Leppetrahvi viivis perioodi eest 05.12.2022 - 11.04.2024 moodustab

3,16 eurot.

11. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista leppetrahv kokku summas 20 eurot, sissenõudekulud 20

eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 3,16 eurot ja viivis põhinõudelt

summas 20 eurot alates 12.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

12. Kõik otsuses käsitlemata poolte väited ja hindamata tõendid ei oma kohtu hinnangul asja

lahendamisel tähtsust.

Menetluskulud

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

14. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine

ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt

on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised

kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista õigusabikulud

kokku 627 eurot, s.o riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot

ja lepingulise esindaja kulu 3 tunni eest summas 507 eurot.

Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 100 eurot. Tegemist on

põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 4842

järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise

määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab

20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid

maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et põhjendatud maksekäsu

kiirmenetluse kuluks on seega 20 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.

Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud käesolevas tsiviilasjas

eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega ning kostja vastusele

seisukoha koostamisele. Tegemist on hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades

kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks

hagiavalduse koostamisele ning kostja vastusega tutvumisele ning sellele seisukoha

koostamisele kokku saab lugeda 1,75 tundi. Samuti ei ole kohtu hinnangul hageja

esindaja tunnihind põhjendatud, kuna see vastab pigem vandeadvokaadist esindaja

tunnihinnale. Kohtu hinnangul on juristist esindaja puhul põhjendatud tunnihinnaks 100

eurot. Seega on hagiavaldusega seotud põhjendatud esindaja kulu 175 eurot.

Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 295 euro ulatuses ning

kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 295 eurot.

15. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (295 eurolt) viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik