2-24-107583/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-107583

Tsiviilasi

Transporter OÜ hagi Pikter Grupp OÜ vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1209,29 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25. juuni 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Pikter Grupp OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Pikter Grupp OÜ

(registrikood

12797423), lepinguline esindaja Maarika Kutser

Vastustaja (hageja): Transporter OÜ

(registrikood

12238669), juhatuse liige Alvin Välb

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 25. juuni 2024 otsus 1298 euro ja sellelt summalt

arvestatava viivise väljamõistmist ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse

ning väljamõistmise osas.

2. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning mõista Pikter Grupp

OÜ-lt välja Transporter OÜ kasuks põhivõlg 1298 eurot ja viivis 78,09 eurot.

3. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus võrdsetes osades poolte kanda.

4. Lugeda Transporter OÜ põhjendatud menetluskulu suuruseks riigilõiv 385

eurot.

5. Lugeda Pikter Grupp OÜ põhjendatud menetluskulu suuruseks 610 eurot (sh

riigilõiv 280 eurot).

6. Tasaarvestuse tulemusena välja mõista Transporter OÜ-lt menetluskuluna

Pikter Grupp OÜ kasuks 112,50 eurot ja viivis tasumata menetluskulult VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Pikter Grupp OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Transporter OÜ (hageja) esitas 21. veebruaril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Pikter Grupp OÜ-lt (kostja) 2709,20 euro saamiseks. Kohus tegi 22.

veebruaril 2024 kostjale makseettepaneku. Kostja esitas 26. veebruaril 2024 nõudele

vastuväite. Seoses kostja vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 12. märtsil 2024 määrusega

maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

Hageja esitas 26. märtsil 2024 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse

1982 eurot ja viivise 711,45 eurot nõudes. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 22. septembril 2023 kostjale arve nr 20508 tehtud

autoremondi ja materjalikulu kohta, arve tasumise tähtaeg oli 27. september 2023. Kostja

tellis 25. septembril 2023 hagejalt täiendava teenusena kliimaseadme täitmise, mille eest

hageja esitas arve nr 20518, arve tasumise tähtaeg oli 30. september 2023. Kostja ei olnud

arveid hagi esitamise ajaks tasunud.

Kostja tellis 2023 kevadel hagejalt sõiduki Ford Focus, mis tellimuse esitamise hetkel ei

olnud liikluses osalemiskõlbulik, remonttööd eesmärgiga saada auto käima ja tehniliselt

korda, et läbida tehnoülevaatus. 20. juulil 2023 esitas hageja kostjale remonttööde

kalkulatsiooni ja selgitas, et seoses rohkete vigadega on remondikulud prognoositust

kõrgemad. Hageja aktsepteeris kalkulatsiooni telefonitsi ja andis heakskiidu ka järgnevateks

remonttöödeks ning nõudis sõidukil ilmnenud täiendavate puuduste kõrvaldamist, olenemata

remonttööde maksumusest. Lisaks tellis kostja peale remonttööde arve saamist hagejalt ka

täiendava teenusena kliimaseadme täitmise, mille eest soovis samuti tasuda arve alusel.

Kokkulepped sõlmiti isikuga, kes auto remonti tõi ja avaldas, et esindab kostjat ja arve tuleb

saata Pikter Grupile. Kostja on hagejaga suheldes eelistanud telefonisuhtlust ja soovinud 20.

juulil 2023 edastanud sõnumiga saada kalkulatsiooni e-posti aadressile hnurme@gmail.com.

Alles 22. septembril 2023 saadetud sõnumis soovis kostja arvet e-posti aadressile

pikter@mail.ee. Hagejal ei olnud alust kahtlustada lepingu sõlminud isikut volituste

puudumises.

Peale kalkulatsiooni esitamist 20. juulil 2023 oli kostjal võimalus täiendavatest töödest

loobuda ja paluda arvet juba 20. juulil 2023 ning leida sobivam teenusepakkuja sõiduki juures

ilmnenud täiendavate käivitumisega seonduvate puuduste kõrvaldamiseks, kuid kostja

aktsepteeris kalkulatsiooni telefonitsi, nõudis täiendavalt ilmnenud puuduste kõrvaldamist,

olenemata remonttööde maksumusest. Sõidukil oli tehase tarkvara muudetud ja vigade

parandamiseks tuli läbida nii diagnostika kui paigaldada uuesti originaaltarkvara ning sellega

suurenes ka lõplik tööde maksumus. Vastuväites on kostja poolt hinnatud vajalikeks töödeks

vaid vahekalkulatsioonil näidatud read ehk varuosad, millega hageja nõustuda ei saa, hageja

hinnangul on kõik arvel näidatud tööd kostja poolt tellitud ja hageja poolt tehtud vastavalt

kostja tellimusele ja tal on õigus tehtud töö eest tasu saada.

Kostjale esitatud arve nr 20508 tasumise tähtaeg oli 27. septembril 2023. Arvel on märgitud

viivis 0,25% päevas, mida hageja ei ole enne arve maksmise tähtaega vaidlustanud. Hagejal

on õigus nõuda viivitusintressi ka seadusest tulenevalt.

Kostja väide, et hageja keeldub sõidukit kätte andmast, ei vasta tegelikkusele, hageja on

korduvalt rõhutanud, et arve tasumise järel saab sõiduki kohe kätte.

2. Kostja tunnistas hagi 892,02 euro ulatuses. Kostja viis sõiduki hageja juurde remonti 2023.

a kevadel, kuna sõidukil tekkis rike ning sellega ei olnud võimalik edasi liikuda. Kostja soov

oli saada sõiduk töökorda ilma põhjendamatuid lisakulutusi tegemata. Algne kokkulepe töö

hinna osas oli 700–800 eurot, muud hageja väited on paljasõnalised. Kostjal jäi renditud

sõiduk teepeal seisma ja kostja viis auto lähimasse töökotta sooviga, et saaks auto käima ja

edasi sõita. Ülevaatuse teostamine ei olnud kostja eesmärk, kuna see sõiduk ei kuulunud

kostjale.

Hageja töötaja võttis sõiduki vastu ja lubas ühendust võtta. Ühtegi dokumenti ei vormistatud.

Kuna kahe kuu jooksul hageja ühendust ei võtnud, pöördus kostja ise telefoni teel hageja

poole, kust talle vastati, et pole aega kostja sõidukiga tegelda. Kostja helistas korduvalt ning

iga kord jäi kostjale mulje, et teda peetakse tüütuks segajaks.

Hageja ei esitanud kostjale vajalike remonttööde osas ühtegi kalkulatsiooni ega

hinnapakkumist. Kuigi 20. juuli 2023 kalkulatsioonis on arvestatud töid 1238 euro eest, on

arvetel märgitud ja hagiavalduses nõutud 1982 euro tasumist. Kalkulatsiooni ei ole saadetud

kostja e-posti aadressile ning kostja ei ole nende tööde teostamiseks aktsepti andnud.

Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid saavutanud lepingu olulistes tingimustes

kokkuleppe. Käesoleval juhul on olulised tingimused nii tehtavad tööd kui makstav tasu.

Ainuüksi asjaolu, et hageja koostas ja andis kostjale üle arve, ei saa samastada pakkumuse

esitamise ja sellele nõustumuse andmisega ja selle põhjal ei saa väita, et pooled oleksid

saavutanud kokkuleppe.

Kostja on seisukohal, et arvel nr 20508 märgitud töödest olid vajalikud järgmised: pidurikelk

(kasutatud); piduriketas E; piduriklotsid E; piduriklotsid T; pidurisadula remondi komplekt T;

pidurisadula remondikomplekt E.; tulepirn; hammasrihma komplekt+veepump; tihend

kõrgsurvepumbale; kõrgsurvepump (kasutatud); TÜV+teenus; õlifilter; õhufilter; kütuselisand

Karla; Mobil 5w30 FE; Stabilisatsiooni varras; pumpsummuti keskosa tihend; summutitoru;

Turbo paigalduskomplekt; väljalaskekollektori tihendväntvõlli simmer. Arvet nr 20518 60

euro tasumiseks kostja tunnistab. Kokku tunnistab kostja hageja nõuet 892,02 euro ulatuses

(koos käibemaksuga).

Kostja viivisenõuet ei tunnista. Arve tasumisega viivitamine ei ole tingitud üksnes kostjast.

Pooled ei ole sõlmitud kokkulepet viivisemääras 0,25% päevas.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 2101,31 eurot,

sealhulgas põhinõue 1982 eurot ja viivis 119,31 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja

kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 350 eurot.

Kostja on nõude 892,02 euro ulatuses õigeks võtnud. Kostja vaidleb ülejäänud osas

hagiavaldusele vastu põhjendusel, et: 1) hageja ei ole esitanud remonttööde kalkulatsiooni; 2)

sellest tulenevalt ei ole kostja andnud aktsepti kõikide arvetel välja toodud remonttööde

tegemiseks.

Kohtuistungil kinnitas kostja, et sõiduki remontimise teemal suhtles hagejaga kostja osanik,

kes on kostja seadusliku esindaja vend ja ühtlasi pädev kostja nimel esinema. Seega on kostja

tellinud hagejalt sõiduki remonditeenuse. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on sõiduki

remonditööd teostanud. Kuigi kostja on menetluses asunud seisukohale, et hageja on nõudnud

esialgses hinnapakkumises välja toodud remondimaksumusest suurema arve tasumist, on ta

vaatamata sellele pärast esialgse arve saamist tellinud hagejalt täiendava tööna sõiduki

konditsioneeri täitmise.

Maakohus asus seisukohale, et kostja on väljendanud hagejale oma nõusolekut remonditööde

tegemiseks sellega, et saades 20. juulil 2024 teada remonditööde kalkulatsiooni, ei ole ta

hagejale teatanud esitatud pakkumisega mittenõustumist. Kuigi kostja on menetluses väitnud,

et ta ei ole oma aktsepti andnud, on tõendamata, et ta oleks pakkumisest keeldunud. Kostja on

nõustunud tasuma üksnes varuosade eest. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt viis kostja

teel seisma jäänud sõiduki lähimasse töökotta selle „käima saamiseks ja edasi sõitmiseks“ ehk

parandamiseks. Seetõttu leidis maakohus, et kostja ei ole hagejalt tellinud ainult varuosi ja

kostjal tuleb tasuda ka diagnostika ja varuosade paigaldamisega kaasneva töö eest.

Maakohus märkis otsuses, et menetleb hagi TsMS 405 lg 1 järgi lihtmenetluses oma õiglase

äranägemise kohaselt ja kohus võib teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 405

lg 1 p 9). Seetõttu kohus ei põhjendanud hagi rahuldamise vajadust täiendavalt.

Maakohus rahuldas hageja viivise nõude osaliselt. Pooled ei ole kirjalikku lepingut sõlminud

ega viivise määras kokku leppinud, mistõttu vähendas kohus viivisenõuet seadusjärgse

määrani. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 637 lg 3 järgi

töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja on esitanud 22. septembril

2023 arve tasumise tähtajaga 27. septembril 2023 ja 25. septembril 2023 arve tasumise

tähtajaga 30. septembril 2023. Hageja on määranud arvete tasumiseks mõistliku aja.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates arve nr 20508 tasumiseks määratud päevale järgnevast päevast, s.o alates 28.

septembrist 2023 kuni hagiavalduse esitamiseni (25. märts 2024) 115,83 eurot ja arve nr

20518 tasumiseks määratud päevale järgnevast päevast, s.o alates 1. oktoobrist 2023 kuni

hagiavalduse esitamiseni 3,48 eurot, viivised kokku 119,31 eurot.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramisel mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja tasutud riigilõivu osaliselt,

s.o 350 euro ulatuses. Hageja nimetas hagi hinnaks 2693,45 eurot ja maksis sellelt hagihinnalt

riigilõivu 385 eurot. Kohus rahuldas hagi 2101,31 euro ulatuses. Riigilõivuseaduse (RLS) §

59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagihinnalt kuni 2500 eurot tasuda riigilõivu 350 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

osaliselt tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning mõista kostjalt

hageja kasuks välja 892,02 eurot, ülejäänud osas jätta hagiavaldus rahuldamata.

Menetluskulud kõigis kohtuastmetes palub apellant jätta hageja kanda.

Kostja on menetluse algusest peale väitnud, et tema soov oli saada üksnes sõiduk töökorda

ilma põhjendamatuid lisakulutusi tegemata. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta,

et poolte vahel oleks olnud kokkulepe teha sõidukile sellises mahus remonttöid, et sõiduk

läbiks tehnilise ülevaatuse. Missugustele tõenditele tuginedes kohus sellisele järeldusele

jõudis, see otsusest ei nähtu.

Kohus on kohaldatava õigusnormina viidanud ka VÕS § 9 lõikele 1, mis sätestab, et leping

sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe. Tahteavalduse kaudu saavutatakse lepingu kõige tähtsam element,

milleks on lepingupoolte kokkulepe. Kokkulepe peab sisaldama sõlmitava lepingu tingimusi

niisugusel määral, mis võimaldab järeldada tahet olla õiguslikult seotud. Käesoleval juhul on

olulised tingimused nii teostatavad tööd kui makstav tasu. Üksnes hageja koostatud ja esitatud

arvest ei teki nõuet. Kohus on oma järeldused rajanud üksnes hageja ütlustele.

Kostja on kinnitanud, et tellis hagejalt sõiduki konditsioneeri täitmise ning on seega arvet nr

20518 summas 60 eurot täies mahus tunnistanud. Kohus asus selle põhjal seisukohale, et

nimetatud töö tellimisega on kostja väljendanud oma nõusolekut kõigi remonttööde

tegemiseks. Missugusele tõendile tuginedes kohus sellisele järeldusele tuli, on selgusetu.

Kohus on viidanud hageja esitatud 20. juuli 2023 e-kirjale ning leidnud, et kuna kostja ei

esitanud sellele kalkulatsioonile vastuväiteid, siis oli ta hinnapakkumisega nõus. Kostja sellise

seisukohaga ei nõustu ning on ka varem juhtinud tähelepanu, et e-kirjaga saadetud

kalkulatsioonis on arvestatud töid summas 1238 eurot, ometi on arvetel märgitud ja

hagiavalduses nõutud summa 1982 eurot. Samast e-kirjast nähtub ka, et esialgne prognoos

tehtavate tööde maksumuse kohta oli ca 700-800 eurot, millist summat on kostja ka

tunnistanud. Kostja peab vajalikuks märkida, et hagejal puudus kohustus asuda töid tegema

enne kostjalt nõusolekut saamata, kuid antud juhul oli hageja juba täiendavad tööd teinud ning

alles siis saatis kostjale kalkulatsiooni.

VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on

tavaline, muutub töövõtja tasu sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse

vastuvõetuks. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on

olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või

maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Kuna sõiduk on käesoleva ajani hageja

valduses ja kostja pole saanud seda üle vaadata, ei ole muutunud ka tasu sissenõutavaks ning

hagejal puudub õigus nõuda tasu maksmise eest viivist.

Kostja on hagi tunnistanud summas 892,02 eurot ja pakkunud selles summas kompromissi.

TsMS § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on

kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud

tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Eeltoodust

tulenevalt leiab apellant, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

5. Hageja (vastustaja) ei pea apellatsioonkaebust põhjendatuks ning vaidleb sellele täies

ulatuses vastu.

Apellant on tellinud vastustajalt sõiduki remonditeenuse, seega sõlmiti poolte vahel suuline

töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõistes, millega vastustaja kohustus remontima sõiduki, et see

käivituks ja oleks tehniliselt korras sõiduki tehnilise ülevaatuse läbimiseks ning apellant

kohustus selle eest tasu maksma.

Tellimuse esitamist on apellant tunnistanud, kuid alates kohtumenetlusest ei ole tunnistanud

tellitud tööde mahtu, aktsepteerides põhimõtteliselt vaid varuosade maksumust. Vastustaja

hinnangul ei ole eluliselt usutav apellandi seisukoht, et sõiduk toodi autoremondi töökotta

vaid varuosade saamise eesmärgil, seega on põhjendatud ka kulud autoremondile.

Apellant on vastustajaga suheldes eelistanud telefonisuhtlust ja kohtuistungil on apellant

tunnistanud, et vastustajaga sõlmis lepingu apellandi osanik, viimane on kõik tööd tellinud

ning neile ka suulise aktsepti andnud, mistõttu jääb arusaamatuks apellandi seisukoht, et

kokkulepet autoremonditöödeks ei ole poolte vahel saavutatud.

Peale kalkulatsiooni esitamist oli apellandil võimalus täiendavatest töödest loobuda ja leida

sobivam teenusepakkuja sõiduki juures ilmnenud täiendavate käivitumisega seonduvate

puuduste kõrvaldamiseks, kuid apellant aktsepteeris kalkulatsiooni telefonitsi, nõudis

täiendavalt ilmnenud puuduste kõrvaldamist, olenemata remonttööde maksumusest. Sõidukil

oli tehase tarkvara muudetud ja vigade parandamiseks tuli läbida nii diagnostika kui

paigaldada uuesti originaaltarkvara ning sellega suurenes ka lõplik tööde maksumus.

Tellija on sõiduki üle vaadanud, seda käivitada ta ei soovinud, mistõttu on alusetu apellandi

väide, et tal pole võimaldatud autot üle vaadata ja seetõttu ei ole tasu autoremonditeenuse eest

muutunud sissenõutavaks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada hagi rahuldamise ulatuse osas.

Ringkonnakohus saab asjas teha ise TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega mõistab

kostjalt hageja kasuks välja põhivõlana 1298 eurot ja viivisena 78,09 eurot. Ringkonnakohus

muudab ka menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

7. Käesoleva asja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole

ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Maakohus märkis otsuse p-s 26 viitega TsMS § 405 lg 1

p-le 9, et kohus võib otsuse teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 2 järgi,

kui kohus menetleb TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega. Sellisel juhul tuleb kohtul otsuses märkida ka seda, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus peab otsuses selgitama ka apellatsioonkaebuse esitamise soovist

teatamata jätmise tagajärgi (TsMS § 444 lg 4).

Praegusel juhul ei ole maakohus kaevatavas otsuses selgitanud pooltele apellatsioonkaebuse

esitamise soovist teatamise korda ega täiendanud otsust peale apellatsioonkaebuse saamist.

Ringkonnakohus leiab, et seda ei olnud ka vaja teha. Maakohtu viited otsuse p-s 26 kohtu

õigusele teha otsus ilma kirjeldava ja põhjendava osata on käesolevas asjas eksitavad, sest

tegelikult ei ole kohus otsuse tegemisel seda õigust kasutanud. Maakohtu otsuse põhjendustest

tuleb p 26 välja jätta.

8. Maakohus kvalifitseeris poolte vahelist õigussuhet töövõtuna (VÕS § 635 lg 1). Riigikohus

on lepingu puhul, millega üks pool kohustub lepingueset nii müüma kui ka tegema selle

paigaldamiseks vajalikke töid, asunud seisukohale, et pooled sõlmisid segalepingu (VÕS § 1

lg 2), mille müügilepingu osale (varuosade müük) tuleb kohaldada müügilepingu sätteid

(VÕS § 208 jj) ning töövõttu puudutavale osale töövõtulepingu sätteid (VÕS § 635jj) (vt ka

RKTKo 7. juuni 2023, 2-20-3044, p 10jj)). Töövõtulepingujärgsele tasunõudele kohaldub

Riigikohtu hinnangul seega VÕS § 635 lg 1 ja müügilepingujärgsele tasunõudele VÕS § 208

lg 1.

9. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi põhivõlga

892,02 eurot (müügilepingujärgset tasunõuet) ja sellelt summalt arvestatavat viivist ületavas

osas. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes

vaidlustatud ulatuses, st töövõtulepingujärgse tasunõude osas (TsMS § 651 lg 1).

10. Maakohus tuvastas ja asjas ei ole vaidlust, et kostja on tellinud hagejalt sõiduki

remonttööd ja remondiks vajalikud varuosad. Vaidlus puudub ka remondiks vajalike

varuosade ja nende hinna osas. Lepingu sõlmimisel esindas kostjat Harles Nurme, kellel olid

volitused sõiduki remonditeenuse tellimiseks kostja nimel ja kes andis sõiduki hagejale töö

tegemiseks üle. Kirjalik leping või muu kahepoolne kirjalik või kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe puudub. Pooled vaidlevad selles, kas kostja peab

tasuma ka remonditööde, sh varuosade paigaldamise eest ja millises summas.

11. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu, millega hageja kohustus

remontima sõidukit selliselt, et see käivituks ja oleks piisavalt korras sõiduki tehnilise

ülevaatuse läbimiseks. Milliste tõendite alusel maakohus poolte kokkuleppe töö sisu osas

tuvastas, kohtuotsusest ei nähtu.

Kostja on apellatsioonimenetluses maakohtu seisukoha töö sisu osas vaidlustanud. Kostja

peab tellitud töö sisuks üksnes soovi saada sõiduk töökorda, sh et sõiduk käivituks. Tellimust

sõiduki vastavusse viimiseks tehnilise ülevaatuse läbimiseks kostja eitab.

12. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230). Kui hageja väidab, et

kostja tellis temalt sõiduki remonditööd suuremas mahus kui kostja kinnitab, peab hageja seda

väidet ka tõendama.

Leping sõlmitakse VÕS § 9 lg 1 järgi pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutnud kokkuleppe. Töövõtulepingu saab lugeda sõlmituks, kui pooled

on saavutanud kokkuleppe, et üks isik (töövõtja) kohustub valmistama või muutma asja või

saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga

maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1).

Asjas puudub vaidlus, et kostja osanik jäi sõidukiga teele ja transportis sõiduki hageja kui

kõige lähema autoremonditöökoja pidaja juurde. Poolte kokkuleppel jäi sõiduk hageja juurde.

Pooltel puudub vaidlus, et auto töökorda saamiseks olid vajalikud arves nr 20508 märgitud

varuosad. Neil asjaoludel ja muude kokkulepete tõendamatuse tõttu asub ringkonnakohus

arvestades lepingu tõlgendamise üldreegleid (VÕS § 29 lg 1) seisukohale, et pooled sõlmisid

töövõtulepingu ja leppisid töö sisuna kokku selles, et sõiduk saaks „käima ja edasi liikuda“.

13. Maakohus ei ole poolte kokkulepet tasu suuruse osas tuvastanud. VÕS § 637 lg 1 järgi,

kui töövõtulepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle

puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Töövõtulepinguga võib kokku leppida töö

eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Mittesiduva eelarve olulisel ületamisel

võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik

ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama

(VÕS § 639 lg 2).

Pooled ei vaidle, et hageja teatas kostjale lepingu sõlmimisel töö hinnaks 700-800 eurot (koos

varuosade maksumusega). 20. juuli 2023 e- kirjas kostja osanikule märkis hageja, et uute

probleemide ilmnemise tõttu on „esialgne prognoos 700-800 eurot kasvanud“ ja esitas

kalkulatsiooni summas 1238 eurot. Ringkonnakohus võtab poolte tahte tõlgendamisel arvesse

nii asjaolud, mis tingisid lepingu sõlmimise (kostjat lepingu sõlmimisel esindanud isik jäi

sõidukiga teele) kui ka lepingupooltega sarnase mõistliku isiku positsiooni (VÕS § 29 lg 4) ja

leiab, et pooled leppisid kokku mittesiduvas eelarves. Auto toodi remonti kevadel (täpne

kuupäev asja materjalides puudub). Ringkonnakohus leiab, et hageja teavitamine eelarve

ületamise vajadusest 20. juuli 2023 e-kirjaga tuleb lugeda tähtaegseks. Kostja töö tegemisest

pärast seda ei keeldunud. Hageja teavitas kostjat e-posti aadressile hnurme@gmail.com.,

millise kontaktaadressi oli hageja selgituste kohaselt andnud talle sõiduki remonti toonud ja

lepingu sõlminud isik. Asjas ei ole vaidlust, et tegemist on kostjat esindanud H. Nurme

isikliku e-posti aadressiga. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks leppinud hagejaga kokku

lepinguga seotud teadete saatmiseks mõne muu kontaktaadressi.

14. Hageja on müügilepingu järgse tasunõude 892,02 eurot õigeks võtnud ja võtab omaks, et

sõidukil on tehtud ja tasumisele kuuluvad järgmised arvel nr 20508 märgitud tööd (varuosad)

kokku 832,02 euro (sh käibemaks) väärtuses: pidurikelk (kasutatud); piduriketas E;

piduriklotsid E; piduriklotsid T; pidurisadula remondi komplekt T; pidurisadula

remondikomplekt E.; tulepirn; hammasrihma komplekt+veepump; tihend kõrgsurvepumbale;

kõrgsurvepump (kasutatud); TÜV+teenus; õlifilter; õhufilter; kütuselisand Karla; Mobil 5w30

FE; Stabilisatsiooni varras; pumpsummuti keskosa tihend; summutitoru; Turbo

paigalduskomplekt; väljalaskekollektori tihendväntvõlli simmer. Hageja tunnistab ka seda, et

ta tellis kliima täitmise 60 eurot (arve nr 20518).

Kuigi kostja tunnistab hageja nõuet sõiduki remondiks kasutatud varuosade osas, ei tunnista

kostja hagi sõiduki remondivajaduse väljaselgitamiseks ja remontimiseks tehtud tööde osas

(diagnostika- ja remonditööd). Maakohus juhtis kohtuistungil kostja vastuolulisele

positsioonile menetluses tähelepanu, kostja mõistlikke selgitusi ei esitanud.

Ringkonnakohus märgib, et sõiduki käima saamise ja edasi sõitmiseks kostjal üksnes

varuosade ostmisest ei piisanud. Lepinguga kokkulepitud eesmärgi saavutamiseks oli vaja

viga kindlaks teha ning seejärel vajalikud varuosad sõidukile paigaldada. Seega on maakohus

jõudnud õigele järeldusele, et lisaks varuosadele tuleb kostjal tasuda ka diagnostika ja

varuosade paigaldamiseks vajalike tööde eest. Need teenused saab lugeda kostjale lepingu

alusel osutatuks ning kostja peab nende eest tasuma.

15. Maakohus ei ole hagi täies ulatuses rahuldades põhjendanud, miks ta lähtus lepingujärgse

tasu suuruse tuvastamisel ja hagi rahuldamisel arvest nr 20508 summas 1922 eurot (koos

käibemaksuga) ja jättis arvestamata hageja 20. juuli 2023 tööde kalkulatsiooni summas 1238

eurot. Apellatsioonkaebuse vastuväited on selles osas põhjendatud.

Vajalikeks töödeks lisaks varuosadele on 20. juuli 2023 kalkulatsioonis märgitud hooldustööd

80 eurot, diislidiagnostik 100 eurot, remonttööd 300 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on

osutatud teenused arvel märgitud varuosade paigaldamiseks ja sõiduki sõidukõlbulikuks

saamiseks tavalised ja nõutav tasu mõistlik, mida kostja peab tasuma ka siis, kui teda igast

toimingust eraldi ei teavitatud ja tema nõusolekut ei saadud (vt ka RKTKo 13. juuni 2018,

nr 2-15-123028, p 21.3).

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et üksnes hageja koostatud ja esitatud arvest nõuet ei teki

(vt ka Riigikohtu 17. juuni 2015 otsus nr 3-2-1-72-15 p 10).

Toimiku materjalide kohaselt ei ole hageja kostjat pärast 20. juuli 2023 kalkulatsiooni ja enne

arve nr 20508 esitamist 22. septembril 2023 kostjat eelarve täiendava ületamise vajadusest

informeerinud, millega on rikkunud VÕS § 639 lg-s 2 sätestatut.

Asjas puuduvad tõendid, milliste tööde tegemise tõttu suurenes sõiduki remonditööde maht

20. juuli 2023 kalkulatsioonis märgitud 300-lt eurolt arves nimetatud 500-le eurole. Hageja ei

ole tõendanud ka seda, et arvel märgitud töö - mootoriajule originaaltarkvara paigaldamine oli

vajalik ringkonnakohtu poolt tuvastatud lepingu eesmärgi saavutamiseks.

Vaidlust ei ole selle üle, et teenused osutati kostjale nõuetekohase kvaliteediga, st puudusteta.

Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades, et põhjendatud on hageja tasunõue 20. juulil

2023 kostjale saadetud kalkulatsioonis märgitud ulatuses, millele lisandub kliima täitmise eest

60 eurot. Tellijal peab olema endal õigus otsustada, kas ta soovib kallimat teenust. Töövõtja

võib mittesiduva eelarve olulisel ületamisel ja sellest teatamata jätmisel nõuda eelarvet

ületava tasu maksmist üksnes ulatuses, milles tellija on rikastunud (VÕS § 639 lg 2 kolmas

lause; vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-102-14 p 26; RKTKo tsiviilasjas nr 2-15-123028 p

21.4). Hageja sellistele asjaoludele ei ole hagis tuginenud.

Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 1298 eurot. Maakohtu otsust tuleb vastavalt muuta.

16. Apellatsioonkaebuses on kostja esitanud esmakordselt väite, et hageja tasunõue ei ole

muutunud sissenõutavaks (VÕS § 637 lg 4 ja 5). Hageja vaidleb sellele väitele vastu. Kuivõrd

tegemist on apellatsioonimenetluses esitatud uue väitega, jätab ringkonnakohus väite

arvestades TsMS § 652 lg-s 1 sätestatut tähelepanuta. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta

esitab selle väite alles apellatsioonimenetluses, olles samas hagi osaliselt õigeks võtnud.

17. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostjalt tuleb tasumata põhivõlalt

välja mõista seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras. Kostja ei ole

maakohtu otsust viivise arvestamise algustähtaegade osas vaidlustanud.

Ringkonnakohus mõistab põhivõlalt 1238 eurot välja viivise alates 28. septembrist 2023 kuni

hagiavalduse esitamiseni 25. märtsil 2024 (180 päeva) 74,61 eurot. Arve nr 20518 alusel

tasumisele kuulunud 60 eurolt on maakohus mõistnud välja viivisena 3,48 eurot, mida ei ole

vaidlustatud ja maakohtu otsus jääb selles osas muutmata. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista viivisena 78,09 eurot.

18. Maakohtu otsuse muutmise tõttu tuleb muuta ka maakohtu otsust menetluskulude jaotuse

osas (TsMS § 173 lg 3).

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus

ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja menetluskuluks on riigilõiv hagi esitamisel 385 eurot. Ringkonnakohtus hagejal

menetluskulud puuduvad.

Kostja menetluskuluks on maakohtus õigusabikulud 3,75h hinnaga 120 eurot/h, kokku 450

eurot. Ringkonnakohtus on kostja menetluskuluks õigusabikulud 2,75h hinnaga 120 eurot/h ja

riigilõiv 280 eurot, kokku 610 eurot.

Ringkonnakohus peab kostja kulutusi õigusabile põhjendatud ja vajalikuks (TsMS § 175 lg

1).

Hageja esitas nõude hagihinnaga 2693 eurot, ringkonnakohus rahuldab hagi 1316,09 euro

väljamõistmiseks ehk ligikaudu pooles ulatuses.

Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu peab ringkonnakohus õiglaseks jätta

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus võrdsetes osades poolte endi kanda.

Poolte menetluskulud kokku on 610+385= 995 eurot, millest 50% ehk 497,50 eurot jääb

hageja ja 50% kostja kanda. Ringkonnakohus tasaarvestab poolte vastastikused

menetluskulude nõuded ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 497,50 –

385=112,50 eurot. Tasumata menetluskulult tuleb kostja nõudel hagejal tasuda ka viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)