2-23-1613/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-1613

Tsiviilasi

P.N. hagi D.H. vastu elatise nõudes

Apellatsioonkaebuse hind

1785 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. septembri 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

D.H. apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): D.H (isikukood XXX), esindaja

Kristina Liiv

Vastustaja (hageja): P.N (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tartu Maakohtu 20. septembri 2023 otsust edasiulatuva elatise tähtaja osas.

Teha selles osas uus otsus, millega mõista välja elatis kuni 31. detembrini 2023. Muus

osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. D.H. apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Lugeda kohtulahendi tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Hagi rahuldada.

3.2. Mõista D.H P.N. kasuks välja elatis ajavahemikus 30. jaanuari 2022 kuni 31.

detsembrini 2023 eest 3435 eurot.

3.5. Jätta poolte menetluskulud maakohtus 20% ulatuses poolte endi kanda ja 80%

ulatuses kostja D.H. kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta D.H. kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Võtta asja materjalide juurde D.H. apellatsioonkaebusele lisatud Eesti Töötukassa 16.

oktoobri 2023 töövõime hindamise otsus nr TVH/23/038834, kostja pangaväljavõte

augustikuu kohta ning kostja pangaväljavõte septembrikuu kohta.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. P.N (hageja) esitas 30. jaanuaril 2023 kohtule hagi D.H. (kostja) vastu elatise nõudes.

Hageja täpsustas 8. augustil 2023 nõuet ja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 150

eurot kuus tagasiulatuvalt alates 30. jaanuarist 2022 kuni hagi esitamiseni ja edasi 150 eurot

kuus kuni hageja keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks

saamiseni.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja laps, kes sai täisealiseks XXXXXXX. Hageja elab

alates 2013. aastast Soomes koos emaga. Pärast Soome kolimist on hageja viibinud kostja

juures kokku 5 korda. Hageja vanemad olid suuliselt kokku leppinud, et kostja maksab

hagejale elatist 150 eurot kuus. Kostjal on maksmata elatis 2021. aasta novembrist

detsembrini. 2022. aastal tasus kostja elatist ühe kuu eest ja rohkem ei ole kostja hagejale

elatist maksnud. Hageja vajadused ühes kuus on kokku ca 750 eurot, sh eluasemekulud 250

eurot, kulutused toidule kodus ja koolis 300 eurot, kulutused transpordile 65 eurot, sidekulud

20 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot ja kulutused

riietele-jalanõudele 70 eurot. Täisealiseks saamisel jätkas hageja õpinguid koolis XXXXX.

Hageja omandab koolis keskharidust. Hagejal puudub sissetulek, ta ei saa palka, stipendiumi

ega sotsiaaltoetust. Kõik hageja ülalpidamiskulud kannab hageja ema.

Hageja leidis, et ei esine mõjuvat põhjust kostja elatise maksmisest vabastamiseks või

väljamõistmiseks väiksemas suuruses. See, et kostjal on osaline töövõimetus ja tema

sissetulek on väike, elatise maksmisest vabastamiseks alust ei anna.

2. Kostja vaidles elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise nõudele vastu.

Kostja leidis, et temalt tagasiulatuvalt hageja kasuks elatise väljamõistmine ei ole põhjendatud

esiteks seetõttu, et hageja, kes on saanud täisealiseks, ei ole näidanud üles mingit initsiatiivi

kostjaga suhtlemiseks ega nõudnud elatise tasumist.

Teiseks oleks tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine kostjat ebamõistlikult koormav,

kahjustaks oluliselt kostja varalist seisundit ja võib viia sisuliselt eraisiku pankrotini.

Edasiulatuvalt on kostja nõus maksma hagejale elatist 100 eurot kuus kuni hageja õpingute

lõpetamiseni selliselt, et maksmisele kuuluva elatise tasumine ajatatakse 12 kuu peale.

Kostja ei vaidlustanud, et hageja emaga oli neil sõlmitud suuline kokkulepe, et kostja maksab

hagejale elatist 150 eurot kuus. Kostjal tekkisid 2021. aasta lõpus majanduslikud raskused,

mistõttu ta enam kokkulepitud elatist hagejale ei maksnud. Oma majanduslikust seisundist

tulenevalt ei ole kostja võimeline hagejale elatist maksma. Kostjal on osaline töövõime, ta on

võimeline töötama vaid osalise tööajaga 20 tundi nädalas. Kostja sissetulek ühes kuus kokku

on 988 eurot, sh tulu töötamisest 700 eurot ja lisaks töövõimetoetus. Kostjal on kolm alaealist

last, kelle ülalpidamiskohustus tal on. Kaks last elavad kostjaga koos. Üks laps elab eraldi ja

temale maksab kostja elatist vastavalt kohtuvälisele kokkuleppele 150 eurot kuus.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 20. septembri 2023 otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi 30. jaanuarist 2022 kuni 6. aprillini 2022

eest 325 eurot, perioodi 7. aprillist 2022 kuni 29. jaanuarini 2023 eest 1460 eurot ning alates

30. jaanuarist 2023 elatise 150 eurot kuus kuni hageja keskhariduse omandamiseni, kuid mitte

kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni. Maakohus jättis poolte menetluskulud 20% ulatuses

poolte endi kanda ja 80% ulatuses kostja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Maakohus tuvastas, et hageja on kostja laps, kes alates 2013. aastast elab hageja ema juures

Soomes. Alates 2020. aasta augustist õpib hageja Soomes koolis. Hageja sai täisealiseks

XXXXXXX, kuid jätkas õpinguid samas koolis. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et

hageja ema ja kostja vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe, et kostja maksab hagejale elatist

150 eurot kuus. Alates 2021. aasta novembrist kostja kokkulepet ei täitnud. 2022. aastal tasus

kostja elatist vaid ühe kuu eest ja rohkem ei ole ta hagejale elatist maksnud.

Hageja on õigustatud kostjalt elatist nõudma kuni tema õpingute lõpetamiseni, kuid mitte

kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Hagejal on õigus nõuda kostjalt elatist alates hagi

esitamisest ja perekonnaseaduse (PKS) § 108 kohaselt ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest

enne hagi esitamist. Hageja nõuab kostjalt elatist tagasiulatuvalt aja eest 30. jaanuarist 2022

kuni 6. aprillini 2022, kui ta oli alaealine ja edasi alates 7. aprillist 2022, kui ta sai

täisealiseks.

Tagasiulatuvalt enne hagi esitamist nõutava elatise osas leidis maakohus, et asjakohane ei ole

kostja vastuväide selle kohta, et hageja ise ei ole kohtuväliselt kostja poole elatise nõudega

pöördunud. Hageja nõuab elatist 150 eurot kuus, mis on oluliselt väiksem kui PKS § 101

alusel arvutatud elatis. Maakohus leidis, et kostja ei ole põhistanud mingi sellise mõjuva

põhjuse esinemist, mis õigustaks temalt välja mõista elatise hageja nõutust väiksemas

ulatuses.

Maakohus tuvastas, et kostjal on osaline töövõime alates 19. oktoobrist 2018 kuni 18.

oktoobrini 2023. Sellest võib järeldada, et kostjal on piiratud võime sissetulekut teenida, seda

eelkõige liikumist nõudvas valdkonnas. Maakohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel

kindlaks, et kostjal on lisaks hagejale veel kolm alaealist last. Maakohus leidis aga, et

nimetatud asjaolud praegusel juhul elatise vähendamiseks alust ei anna. Kostja väitel on tema

sissetulek 988 eurot kuus, sh tulu töötamisest 700 eurot ja lisaks töövõimetoetus. Kui vanem

on olukorras, kus ta oma varalise seisundi tõttu ei suuda anda ülalpidamist seaduses

ettenähtud määras, siis peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja oma

alaealiste laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja väitel elavad kaks alaealist last temaga

koos ja neile annab ta vahetult ülalpidamist, kolmas laps aga elab temast eraldi ja temale

maksab kostja elatist 150 eurot kuus. Ka hageja nõuab kostjalt elatist 150 eurot kuus. Kui

arvestada, et kostjal oli koos hagejaga kokku 4 alaealist last, siis neile kõigile ühetaoliselt

ülalpidamist andes 150 euro ulatuses kuus, pidi jääma tema sissetulekust tema enda vajaduste

katteks 388 eurot.

Kostja ei esitanud tõendeid oma sissetuleku suuruse kohta ja tema väited selles osas on

paljasõnalised. Hageja esitatud tõendite järgi on kostja XXXXX OÜ (registrikood

XXXXXXXXXX) ainuosanik ja juhatuse liige. Maakohtul puuduvad küll andmed kostja

ettevõtlustulu suuruse kohta, kuid kostja kohustus on tõendada, et tema varaline seisund ei

võimalda hagejale ülalpidamist anda, ilma, et kannataks tema enda tavaline ülalpidamine. Kui

eeldada kostja esitatud andmete õigsust tema sissetuleku suuruse kohta, siis on see piisav, et

hageja nõutud ulatuses anda ühetaoliselt ülalpidamist kõigile kostja alaealistele lastele ja

vahendeid jääb ka kostja enda vajaduste katteks. Eeltoodut arvestades leidis maakohus, et

hageja nõue kostjalt elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt perioodi eest alates 30. jaanuarist

2022 kuni 6. aprillini 2022 (aeg, mil hageja oli alaealine) on põhjendatud. Nõutud määras

(150 eurot kuus) kujuneb elatise suuruseks perioodi 30. jaanuarist 2022 kuni 6. aprillini 2022

eest kokku 325 eurot.

Maakohus tuvastas, et hageja jätkas täisealiseks saamisel õpinguid ja õpib ka praegu Soomes

koolis XXXXXX, kus omandab keskharidust. Täisealisele õppivale lapsele seadus elatise

suurust ette ei näe ja elatise määramisel tuleb arvestada hageja põhjendatud vajadusi ning

kostja võimet ülalpidamist anda. Hageja väitel on tema vajadused ühes kuus kokku ca 750

eurot, sh eluasemekulud 250 eurot, kulutused toidule kodus ja koolis 300 eurot, kulutused

transpordile 65 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused

hügieenitarvetele 30 eurot ja kulutused riietele-jalanõudele 70 eurot. Maakohus leidis, et

hageja vajadused nimetatud ulatuses saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks.

Hagejal ei ole vara, mille arvelt enda ülalpidamiskulusid katta ja õppetöö tõttu ei saa eeldada

sissetuleku teenimist oma vajaduste rahuldamiseks. Seega on hageja õigustatud nõudma

ülalpidamist oma vanematelt, sh kostjalt. Maakohtu hinnangul hageja ema varaline seisund ja

võimalus anda hagejale ülalpidamist on paremad kui kostjal. Samas hageja nõuab kostjalt

elatist 150 eurot kuus, mis on vaid 20% hageja igakuistest vajadustest. Seega elatise

väljamõistmisel kostjalt nõutud ulatuses jääksid hageja kulud 80% ulatuses teise vanema,

ema, kanda.

Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud sellise mõjuva põhjuse esitamist, mis annaks alust

jätta temalt nõutud ulatuses hageja kasuks elatist välja mõistmata või mõista välja elatis

nõutust väiksemas ulatuses. Kostjal on küll kolm alaealist last, kelle ülalpidamiskohustus tal

seadusest tulenevalt on. Samas ei ole kostja tõenditega põhistanud, et hagejale nõutud

suuruses elatise maksmisel ei suudaks ta anda ülalpidamist enda alaealistele lastele või

kannataks oluliselt tema enda tavaline ülalpidamine.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas 8. novembril 2023 apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 20.

septembri 2023 otsuse tühistamist resolutsiooni punkti 2 (mõista kostjalt hageja kasuks välja

elatis tagasiulatuvalt perioodi 30. jaanuarist 2022 kuni 6. aprillini 2022 eest 325 eurot) ja

punkti 3 (mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis tagasiulatuvalt perioodi 7. aprillist 2022

kuni 29. jaanuarini 2023 eest 1460 eurot) osas. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata ning

menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuses vaidleb kostja täies ulatuses vastu hageja elatise nõudele tagasiulatuvalt

enne hagi esitamist ning leiab, et elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise nõue ei ole

põhjendatud ja seab kostja ebamõistlikult raskesse majanduslikku olukorda. Kostjalt

tagasiulatuvalt hageja kasuks elatise väljamõistmine ei ole põhjendatud esiteks seetõttu, et

hageja ei ole varem ise näidanud üles mingit initsiatiivi kostjaga suhtlemiseks ega ka nõudnud

elatise tasumist. Teiseks oleks tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine kostjalt ebamõistlikult

koormav, kahjustaks oluliselt kostja varalist seisundit ja võib viia sisuliselt eraisiku

pankrotini.

Kostja igakuise elatise maksmise vastu ei vaielnud, paludes maakohtul vaid vähendada

igakuist elatise makset. Käesoleval juhul esinevad selleks koos mõlemad seaduses sätestatud

asjaolud, s.o kostja töövõimetus ja olukord, kus kostjal veel 3 alaealist last, keda ta peab ülal

pidama. Kostja ei ole tervislikest põhjustest tulenevalt võimeline maakohtu otsust täitma.

Hageja elab Soomes oma ema abikaasale kuuluvas eluruumis. Kostja arvates soovib hageja

ema kostja arvelt alusetult rikastuda ning elatist ei kasutata lapse huvides. Süüdistused kostja

tahtmatuses oma pojaga suhelda on alusetud. Hageja on tänaseks täisealine ning otsustab ise,

millisel viisil ja kas ta soovib kostjaga suhelda.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning

menetluskulude kostja kanda jätmist.

Hageja on seisukohal, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning ükski kostja väide

ei anna alust selle osaliseks tühistamiseks. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja ei ole

põhistanud sellise mõjuva põhjuse esinemist, mis õigustaks temalt välja mõista elatise hageja

nõutust väiksemas ulatuses. Hageja tuli kostjale vastu ja loobus kohtuistungil oma esialgsest

nõudest (200 eurot kuus) ning nõustus igakuise elatisega 150 euro ulatuses tagasiulatuvalt.

Kogu esimese kohtuastme menetluse jooksul ega ka pärast maakohtu otsuse väljakuulutamist

ei ole kostja hagejale elatist maksnud. Vaatamata sellele, et kostja ei vaidle vastu välja

mõistetud elatisele 150 eurot kuus, pole ta seda kohustust täitma asunud tänaseni. Kostja ei

ole esitanud ühtegi dokumentaalset tõendi selle kohta, et peab ülal oma teisi alaealisi lapsi.

Hageja on seisukohal, et kõik ülalpeetavad peavad olema seaduse ees võrdsed ja saama elatist

võrdselt ning võttes arvesse kostja väidet, et ta tasub oma teisele pojale 150 eurot kuus, siis ka

hageja nõutud elatise suurus on igati põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

otsuse tühistamiseks ega muutmiseks (TsMS § 657 lg 1 p 1. Apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Kuna ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks on kostja elatise maksmise kohustus lõppenud,

siis mõistab ringkonnakohus lahendi resolutsiooni täidetavuse huvides elatise välja kindlas

summas. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja

vaidlustas maakohtu otsuse temalt tagasiulatuvalt hageja kasuks välja mõistetud elatise osas.

Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles kostjalt mõisteti välja elatis 30. jaanuarist 2023

kuni 31. detsembrini 2023 (TsMS § 456 lg 4 teine lause).

8. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha apellatsioonimenetluses kostja esitatud uute

tõendite osas.

Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega järgmised tõendid: 1) kostja osalist töövõimet

tõendav Eesti Töötukassa 16. oktoobri 2023 töövõime hindamise otsus nr TVH/23/038834

(lisa 1), kostja pangaväljavõte augustikuu kohta (lisa 2) ning kostja pangaväljavõte

septembrikuu kohta (lisa 3).

Arvestades et tegemist on asjakohaste tõenditega ja elatise asjas on asjaolude väljaselgitamine

ka kohtu ülesanne, siis võtab ringkonnakohus tõendid asja materjalide juurde.

9. Ringkonnakohus märgib kaebuseväliselt, et maakohus on õigesti kohaldanud Eesti õigust.

Euroopa Nõukogu 18. detsembri 2008 määruse 4/2009 kohtualluvuse, kohalduva õiguse,

kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuse küsimustes

artikli 15 järgi tuleb kohaldada ülalpidamisasjades kohalduva õiguse kindlaksmääramiseks

Haagi 23. novembri 2007 protokolli. Haagi 23. novembri 2007 protokolli art 3 sätestab

üldreegli, et ülalpidamiskohustuse suhtes kohaldatakse ülalpidamist nõudma õigustatud isiku

(lapse) asukoha riigi õigust. Siiski sätestab sama protokolli art 4 lg 3 erandi, mille järgi võib

kohaldada selle riigi õigust, kuhu hagi kostja vastu esitati, kui see riik on kostja elukohariik.

Puudub vaidlus, et kostja elukohariik on Eesti. Seega võis maakohus Haagi 23. novembri

2007 protokolli art 4 lg 3 alusel kohaldada Eesti õigust.

10. Hageja esitas kostja vastu PKS § 97 p-de 1 ja 2, § 99 ning § 108 alusel tagasiulatuva

elatise nõude ajavahemiku eest enne hagi esitamist ning igakuise elatise nõude kuni hageja

õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Maakohus rahuldas

põhjendatult tagasiulatuva elatise nõude nii ajavahemiku eest, mil hageja oli alaealine (30.

jaanuar – 6. aprill 2022), kui ka aja eest, mil hageja oli saanud täisealiseks, kuid jätkas

õpinguid keskhariduse omandamiseks. Hageja teatas ringkonnakohtule, et ta õpingud lõppesid

jaanuaris 2024, kuid ei täpsustanud kuupäeva. Arvestades maakohtule esitatud XXXXXX

tõendit (tl 78), mille kohaselt pidid õpingud lõppema 22. detsembril 2023, leiab

ringkonnakohus, et kostja elatise maksmise kohustus lõppes 31. detsembril 2023.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu

maakohtu otsuse põhjendusi käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata. Vastuseks

kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

11.1.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kuigi tal oli hageja emaga kokkulepe tasuda

igakuiselt 150 eurot elatist, siis kuna hageja ei ole kostjalt enne hagi esitamist elatist nõudnud,

annab see aluse jätta rahuldamata hageja tagasiulatuva aja eest esitatud elatise nõue.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas õigesti asjas esitatud tõendeid ja arvestas elatise

suuruse määramisel PKS § 102 lg 2 sätestatut ajavahemikul, mil hageja oli alaealine.

Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes

peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (RKTKo

22.06.2022, 2-19-19160, p 15.2).

11.2.

Hageja oli õigustatud elatist saama ka täisealisena õpingute jätkamise ajal. PKS § 102

lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid

kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Kostja ei ole oma väiteid ebapiisava sissetuleku ega selle kohta, et tagasiulatuva aja eest

elatise väljamõistmine paneb ta raskesse majanduslikku olukorda, tõendanud. Maakohus

selgitas kostjale õigesti tõendamiskoormist, kostjat esindas õigusteadmistega esindaja, kuid

kostja ei esitanud maa- ega ka ringkonnakohtule tõendeid enda sissetulekute ega

väljaminekute kohta.

Ringkonnakohus rõhutab, et kostja ei esitanud maakohtu juhistest hoolimata tõendeid oma

sissetulekute kohta. Apellatsioonkaebusele lisas kostja pangakonto väljavõtte ühe kuu töötasu

kohta. Kostja ei ole esitanud põhjendatud ja selget taotlust elatise maksete ajatamise kohta.

Samuti ei ole kostja tasunud elatist menetluse ajal. Kostja ei ole menetluses kasutanud

võimalusi veenda kohut, et ta ei ole suuteline maksma elatist väljamõistetud ulatuses,

kahjustamata seejuures enese ega oma teiste laste ülalpidamist.

Ringkonnakohus märgib, et hagi esitamise ajal oli kostja võlgnevus väike, kostja sisulisi

vastuväiteid enda kohustusele hagejale elatist maksta, ei esitanud. Maakohtu menetluse ajal

arutasid pooled kokkuleppe sõlmimist, kostja seadis kokkuleppe eelduseks võlgnevuse ositi

maksmise, hageja sellega ei nõustunud. Ka pärast seda ei asunud kostja tekkinud võlgnevust

vähendama. Kui kostja satub praeguse otsuse tagajärjel raskesse majanduslikku olukorda või

kahjustab enese tavalist ülalpidamist, siis ei ole selle põhjus hagejale väljamõistetud elatise

suurus vaid eelkõige kostja tegevusetus.

Arvestades, et kostja ei esitatud maakohtule tõendeid oma majandusliku olukorra kohta ega

asunud menetluse ajal, kasvõi osaliselt, elatise maksmise kohustust täitma, siis mõistis

maakohus õigesti kostjalt välja elatise kogu nõutava aja eest, arvestusega 150 eurot kuus.

12. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)