2-24-10773/5 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. oktoober 2024

Tsiviilasja number

2-24-10773

Tsiviilasi

Remra OÜ kohta äriregistrisse tehtud aadressi

kande kustutamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 9. juuli 2024. a

määrus nr Ä 50018224 / 10

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Remra OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): Remra OÜ

(registrikood 12941379), esindaja juhatuse liige Peeter

Raimets

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Remra OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu registriosakonna

9. juuli 2024. a määrus nr Ä 50018224 / 10 muutmata.

2. Jätta Remra OÜ taotlus anda Remra OÜ-le kuni kuus kuud Remra OÜ aadressi,

varade ja majandustegevuse ümberkorraldamiseks rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud Remra OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruse peale määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696

lg 3).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu registriosakonnale esitati 20. juunil 2024 teade, mille kohaselt ei ole

Remra OÜ (osaühing) kohta äriregistrisse kantud aadressi andmed õiged. Osaühingu

aadressiks on äriregistris märgitud XXXXXX (edaspidi kinnisasi). Kinnisasja omanik J.

Raimets teatas, et osaühing ei asu sellel aadressil. Tegemist on J. Raimetsa kodu, mitte

äripinnaga. J. Raimets ei ole andnud kinnisasja osaühingule üürile ega andnud õigust

kinnisasja aadressi osaühingu poolt kasutamiseks. J. Raimets palus kustutada osaühingu

registrikaardilt kinnisasja aadressi andmed.

2. Tartu Maakohtu registriosakond andis 20. juunil 2024 osaühingule tähtaja aadressi

andmete kustutamise kandele vastuväite esitamiseks või registrikaardile kantud aadressi

andmete muutmiseks. Registriosakond selgitas, et kui vastuväidet või dokumente osaühingu

aadressi andmete muutmiseks ei esitata ja registripidaja teeb kontaktandmete kustutamise

kande, jääb osaühing registrikaardile aadressita. Kui osaühingu registrikaardil puuduvad

aadressi, asukoha ja elektronpostiaadressi andmed, võib registripidaja määrata osaühingule

trahvi (TsMS § 46 lg 1 ja § 601).

3. Osaühing esitas 3. juulil 2024 vastuväite. J. Raimets esitas eksitavad andmed.

Osaühingu aadressiks on alates selle 5. novembril 2015 äriregistrisse kandmisest olnud

XXXXXX. Tegemist on osaühingu juhatuse liikme ja J. Raimetsa ühise pere elukohaga.

Osaühing asub registrisse kantud aadressil. Seal asuvad osaühingu transpordi- ja töövahendid.

Osaühingu tegevusala on ehitiste viimistlemine ja lõpetamine. Osaühingu majandustegevus

hõlmab töid nii Tallinnas kui ka väljaspool seda. Ehitustegevusega ei saa tegeleda üksnes

osaühingu postiaadressil.

J. Raimets oli osaühingu juhatuse liige 14. jaanuarist 2016 kuni 29. novembrini 2022.

Käesoleva ajani ei ole ta esitanud avaldusi osaühingu registrikannete muutmiseks. Asjaolu, et

J. Raimets ei ole enam osaühingu juhatuse liige, ei tähenda , et osaühing on asukohta

vahetanud. Osaühing kanti registrisse J. Raimetsa nõusolekul. J. Raimets ei ole esitanud

osaühingule nõuet aadressi muutmiseks.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi otsustas 9. juuli 2024. a

kandemäärusega teha osaühingu kohta äriregistri registrikaardile registripidaja algatusel ilma

kandeavalduseta järgmise kande:

"9. kanne kinnitatud 9. juulil 2024 (Muutmiskanne). Kanne on tehtud äriregistri seaduse

(ÄRS) § 53 alusel. "Aadress on XXXXXX, XXXXXX (kehtetu alates kandest nr.9).""

Registripidaja ei rahuldanud kandemäärusega osaühingu vastuväidet, kuna osaühingul puudub

kinnisasja omaniku nõusolek kinnisasja aadressi osaühingu aadressina kasutamiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Osaühing palub määruskaebuses tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna määrus

ning teha uus määrus, millega anda osaühingule kuni kuus kuud osaühingu aadressi ning

osaühingule kuuluvate varade ja majandustegevuse ümberkorraldamiseks.

Kinnisasi soetati osaühingu juhatuse liikme ja J. Raimetsa abielu ajal. J. Raimets oli alates 14.

juunist 2016 kuni 29. novembrini 2022 osaühingu juhatuse liige. Osaühingu

majandustegevust korraldati ühiselt. Osaühing on asunud esmakandest kuni käesoleva ajani

kinnisasja aadressil. J. Raimets oli esmakande tegemise ajal kinnisasja omanik. Osaühingu

aadressiks registreeriti J. Raimetsa nõusolekul kinnisasja aadress.

Osaühingu juhatuse liige ja J. Raimets abiellusid 2. mail 2007. Neil on kaks alaealist last. Nad

on elanud kinnisasjal kuni praeguseni. J. Raimetsa esitatud teade on seotud osaühingu

juhatuse liikme ja J. Raimetsa abielu lahutamisega. Osaühingu juhatuse liikmel on J.

Raimetsaga kokkulepe, et kuni laste põhikooli lõpuni on nende elukorraldus seotud kinnisasja

aadressiga. Osaühingu põhivara ja väikevahendid asuvad kinnisasjal. Osaühingu

põhitegevusala on ehitustegevus. Seda tehakse osaühingu klientide objektidel.

Osaühingu juhatuse liige vajab aega, et osaühingu aadress ja tegevus ümber korraldada.

Osaühing ei soovi minna seadusega vastuollu ega saada selle eest trahvi. Osaühing palub kuus

kuud aega, et osaühingu tegevus ümber korraldada.

6. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja andis selle TsMS § 663 lg 6 alusel

lahendamiseks Tartu Maakohtu kohtunikule.

7. Tartu Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS §

663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu

Maakohtu registriosakonna määrus tuleb jätta muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1).

Osaühingu taotlus anda talle kuni kuus kuud oma aadressi ning talle kuuluvate varade ja

majandustegevuse ümberkorraldamiseks, ja määruskaebus jäävad rahuldamata.

9. Äriregistri pidaja tegi omal algatusel äriregistrisse kande, millega kustutas osaühingu

aadressi kande. Äriregistri pidaja saab teha äriregistrisse kande avalduse või kohtulahendi

alusel või omal algatusel või muul seaduses sätestatud juhul (ÄRS § 33). Registripidajal on

andmete ja dokumentide esitamise ja nõuetekohasuse tagamiseks üldine järelevalvekohustus.

Järelevalvekohustuse täitmiseks võib registripidaja ÄRS § 51 lg 1 järgi teha mh kandeid omal

algatusel. Registripidaja saab järelevalvemenetluse käigus teha omal algatusel äriregistrisse

kandeid siiski juhul, kui selleks seaduses sätestatud eeldused on täidetud.

Kui registripidajal on andmeid tehtud kande või muude registripidajale esitatud andmete

ebaõigsuse kohta või kande puudumise kohta, saab registripidaja esmalt teha vastavaid

järelepärimisi ja kohustada esitama õigeid või täielikke andmeid (ÄRS § 53 lg 1). Kui

registripidaja teeb ÄRS § 53 lg 1 kohaselt kindlaks kande puudumise või selle ebaõigsuse,

saab ta algatada ÄRS § 53 lg 2 järgse menetluse, s.o teatada kande puudumisest või

ebaõigsusest juriidilisele isikule, kelle avalduse alusel tulnuks kanne teha, ja anda talle

kahenädalane tähtaeg kande tegemisele või parandamisele vastu vaidlemiseks. Registripidaja

saab seejärel ja juhul, kui kande tegemisele või parandamisele vastu ei vaielda, teha või

parandada kande omal algatusel (ÄRS § 53 lg 2 esimene lause). Kui juriidiline isik vaidleb

kande tegemisele või parandamisele vastu, saab registripidaja otsustada vastuväidete

põhjendatuse üle kandemäärusega (ÄRS § 53 lg 2 teine lause). Registripidaja poolt üldise

järelevalvekohustuse raames äriregistrisse omal algatusel kannete tegemise või parandamise

eelduseks on seega, et registripidaja on teinud kindlaks kande puudumise või ebaõigsuse (vt

enne ÄRS-i vastuvõtmist kehtinud ÄRS § 53 lõigetega 1 ja 2 samasisuliste äriseadustiku § 61

lõigete 1 ja 2 tõlgendamise kohta RKTKm 26.04.2005, 3-2-1-39-05, p 11).

10. Ringkonnakohus leiab, et registripidajal oli õigus teha järelevalvemenetluse käigus

omal algatusel äriregistrisse osaühingu aadressi kande kustutamise kanne, kuna osaühingu

äriregistrisse kantud aadressi kanne on vale.

10.1.

Äriregistri andmetel kanti 8. jaanuaril 2016 osaühingu aadressina äriregistrisse aadress

XXXXXX maakond. Kinnisasja omanik J. Raimets kinnitas äriregistrile saadetud teates, et

osaühing kasutab õigustamatult kinnisasja aadressi enda aadressina. J. Raimetsa väitel on

kinnisasi tema kodu. Kinnisasi on tema ainuomandis, kuna tal on abikaasaga lahusvara leping.

J. Raimets ja tema abikaasa P. Raimets sõlmisid abieluvararegistri andmetel 29. septembril

2014 abieluvaralepingu, millega valisid abikaasade varasuhteks varalahususe varasuhte. J.

Raimets on kinnistusraamatu andetel alates 20. veebruarist 2015 kinnisasja ainuomanik

(perekonnaseaduse § 58). Kinnistusraamatu kohaselt on kinnisasja sihtotstarve elamumaa

(100%). Äriregistripidajal oli eelnevast tulenevalt seega alus arvata, et osaühingu kohta

äriregistrisse tehtud aadressi kanne ei pruugi olla õige. Äriregistri pidajal oli üldisest

järelevalvekohustusest tulenevalt seega kohustus algatada ÄRS § 53 lg 2 järgne menetlus.

10.2.

Osaühingu väitel soetati kinnisasi J. Raimetsa ja osaühingu juhatuse liikme abielu ajal.

Osaühing samas ei väida, et tegemist oleks J. Raimetsa ja osaühingu juhatuse liikme

ühisvaraga. Osaühing ei vaidlusta seega, et J. Raimets on kinnisasja omanik, s.o ainuke isik,

kellel on õigus kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda, et teised isikud sellest

hoiduksid (AÕS § 68 lg 1).

10.3.

J. Raimetsa väitel ei ole ta kinnisasja osaühingule välja üürinud ega andnud

nõusolekut kasutada kinnisasja aadressi sellises ulatuses, nagu osaühing seda teeb. Äriregistri

andmetel kanti 8. jaanuaril 2016 osaühingu aadressina äriregistrisse kinnisasja aadress.

Määruskaebuse väidetest ja äriregistri andmetest nähtub, et osaühingu juhatuse liikmeks oli

pärast seda, kui osaühing hakkas kasutama kinnisasja aadressi enda aadressina, P. Raimetsa

kõrval ka J. Raimets ise. J. Raimets oli osaühingu juhatuse liige alates 14. jaanuarist 2016

kuni 29. novembrini 2022. Määruskaebuse ja äriregistri andmete põhjal on seega alust arvata,

et J. Raimets võis olla andnud ajal, mil ta oli osaühingu juhatuse liige, osaühingule õiguse

enda kinnisasja kasutamiseks. Osaühing siiski ei täpsusta, mis tüüpi kasutusõigusega oli

tegemist. Osaühing ei väida, et kinnisasja omanik on andnud talle kinnisasja kasutamise

õiguse kuni mingi kuupäevani, mis ei ole veel saabunud, või osaühingu majandustegevusest

lähtuva kindla eesmärgi saavutamiseks, mida ei ole veel saavutatud.

Osaühing väidab, et kinnisasja omanik ei ole esitanud talle nõuet osaühingu aadressi

muutmiseks. Samas pidi osaühingule hiljemalt registriosakonna teatest, millega anti

osaühingule tähtaeg aadressiandmete kustutamise kandele vastuväite esitamiseks või

registrikaardile kantud aadressi andmete muutmiseks, teatavaks saama kinnisasja omaniku

soov, et osaühing lõpetaks kinnisasja kasutamise.

Eelmärgitut arvestades võis kohtunikuabi ringkonnakohtu arvates põhjendatult järeldada, et

osaühingul ei ole enam õigust kinnisasja kasutada.

Osaühingu väidetest, et kinnisasja omanik ja osaühingu juhatuse liige on leppinud kokku, et

kuni nende ühiste laste põhikooli lõpuni on nende elukorraldus seotud kinnisasja aadressiga,

ei saa järeldada, et osaühing võib kinnisasja jätkuvalt kasutada. Väitest, et kinnisasjal

paiknevad osaühingu asjad (osaühing ei ole neid ära viinud), ei saa samuti järeldada, et

osaühing võiks kinnisasja õiguspäraselt kasutada olukorras, kus tal puudub selleks kinnisasja

omaniku nõusolek.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et osaühing ei esitanud dokumente, millest nähtuks, et tal

on kinnisasja omanikuga sõlmitud kehtiva kokkuleppe alusel õigus kinnisasja jätkuvalt

kasutada, on äriregistrisse tehtud osaühingu aadressi kanne vale. Registripidajal oli seega

õigus see järelevalvemenetluse korras kustutada.

11. Seadus ei näe ette, et olukorras, kus äriregistrisse tehtud kanne on vale, oleks võimalik

anda osaühingule kuue kuu pikkust või muud tähtaega kande parandamiseks vajalike andmete

esitamiseks. ÄRS § 53 lg 2 võimaldab anda osaühingule üksnes kaks nädalat kande

tegemisele või parandamisele vastuvaidlemiseks. Osaühingule see tähtaeg anti. Osaühingul oli

selle aja jooksul mh võimalik vabatahtlikult esitada enda aadressi kande muutmiseks

vajalikud andmed ja dokumendid.

12. Kuna määruskaebust ei rahuldata, jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)