2-24-105593/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-105593

Tsiviilasi

osaühingu GS Core hagi M L vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9978.74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja osaühing GS Core (registrikood 16183586, asukoht

Jõe 2a, Tallinn);

hageja lepinguline esindaja A L (osaühing GS Core,

registrikood 16183586, asukoht Jõe tn 2 a, Tallinn, e-post

xxx);

kostja M L (isikukood xxx, rahvastikuregistrijärgne elukoht

xxx).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja osaühingu GS Core (registrikood 16183586) hagi kostja M La

(isikukood xxx) vastu võla nõudes tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt M Lalt (isikukood xxx) hageja osaühingu GS Core (registrikood 16183586)

kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 2 727.51 eurot, viivis 153.93 eurot

ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed summas kokku 6 142.48 eurot

alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtajale järgnev päev

Summa

1.

09.11.2024

200.49

2.

10.12.2024

206.59

3.

09.01.2025

212.88

4.

11.02.2025

219.35

5.

11.03.2025

226.02

6.

09.04.2025

232.90

7.

09.05.2025

239.98

2-24-105593

8.

10.06.2025

247.28

9.

09.07.2025

254.80

10.

09.08.2025

262.55

12.

09.09.2025

270.54

13.

09.10.2025

278.77

14.

11.11.2025

287.25

15.

09.12.2025

295.98

16.

09.01.2026

304.99

17.

10.02.2026

314.26

18.

10.03.2026

323.82

19.

09.04.2026

333.67

20.

09.05.2026

343.82

21.

09.06.2026

354.28

22.

09.07.2026

356.06

23.

11.08.2026

376.20

3. Mõista kostjalt M Lalt (isikukood xxx) hageja osaühingu GS Core (registrikood 16183586)

kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 2 727.51 eurolt arvestatud viivis alates

31.10.2024 ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt summadelt alates sissenõutavaks

muutumisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Mõista kostjalt M Lalt (isikukood xxx) hageja osaühingu GS Core (registrikood 16183586)

kasuks välja menetluskulud summas 790 eurot, sealhulgas riigilõiv summas 770 eurot ja

õigusabikulud summas 20 eurot.

5. Mõista kostjalt M Lalt (isikukood xxx) väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

6. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel

on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul,

alates otsuse kättetoimetamisest.

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on

õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud

riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is

või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr

2-24-105593

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792

AS-is LHV Pank.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2

100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi

taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus

kirjeldava ja põhjendava osata.

2-24-105593

Osaühing (OÜ) GS Core esitas 07.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võla nõudes. Kohus tegi 08.02.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku

aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning

andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas

hagiavalduse 05.03.2024.

Hagiavalduses palub hageja kohtul mõista välja kostjalt põhivõlg 8869.99 eurot, sealhulgas

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1480.33 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg

7389.66 eurot alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast, sissenõutavaks muutunud

põhivõlalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi

esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt summadelt alates

sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva

seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt, menetluskulud sh riigilõiv 770 eurot ja

õigusabikulud 20 eurot, hageja palub täiendavalt välja mõista kostjalt menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja xxx AS 16.08.2021 laenulepingu nr xxx, mille alusel

sai kostja laenu 10 632 eurot. Leping sõlmiti viieks aastaks kuni 10.08.2026. Kuivõrd hageja

asub hagis seisukohale, et vastutustundliku laenamise kohustust rikuti, tuleb lugeda, et kostjal oli

ainult maksegraafikus märgitud põhiosamaksete tasumise kohustus. Tagasimakseid on tehtud

1130.01 eurot. Kuivõrd ülesütlemisavaldus tehti 04.04.2022, ei olnud ülesütlemise ajal tasumata

sissenõutavaks muutunud (põhiosamaksete) võlga kolme kuu maksete ulatuses. Põhiosa

võlgnevus on (10000 – 1130.01) 8869.99 eurot, sellest osa on sissenõutav ja osa muutub

sissenõutavaks tulevikus, seejuures vähemalt osaliselt kohtumenetluse ajal. Esialgne

võlausaldaja loovutas 20.07.2022 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid.

Harju Maakohus võttis 17.06.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 30 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

17.06.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamisportaali kaudu 12.09.2024.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

Hagiavalduse lahendamine

Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg

3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul

õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud.

Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud

järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

2-24-105593



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on

toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS

§ 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse

määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse

või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras

võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma

katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste

katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);



vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS 4034).

Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt põhivõlalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni,

tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.

Tagaseljaotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 153.93 eurot,

vastavalt alljärgnevale arvestusele:

- summa 1480.33 eurot, periood 26.03.2024-08.04.2024, viivisemäär 12,5%, summa 7.08 eurot;

- summa 1642.89 eurot, periood 09.04.2024-08.05.2024, viivisemäär 12,5%, summa 16.83 eurot;

- summa 1810.39 eurot, periood 09.05.2024-10.06.2024, viivisemäär 12,5%, summa 20.40 eurot;

- summa 1982.99 eurot, periood 11.06.2024-30.06.2024, viivisemäär 12,5%, summa 13.55 eurot;

summa 1982.99 eurot, periood 01.07.2024-08.07.2024, viivisemäär 12,25%, summa 5.30 eurot

kokku 18.85 eurot;

- summa 2160.84 eurot, periood 09.07.2024-08.08.2024, viivisemäär 12,25%, summa 22.42

eurot;

- summa 2344.10 eurot, periood 09.08.2024-09.09.2024, viivisemäär 12,25%, summa 25.11

eurot;

- summa 2532.93 eurot, periood 10.09.2024-08.10.2024, viivisemäär 12,25%, summa 24.59

eurot;

- summa 2727.51 eurot, periood 09.10.2024-30.10.2024, viivisemäär 12,25%, summa 18.65

eurot.

2-24-105593

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud

põhivõlgnevus summas 2727.51 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 153.93 eurot,

tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed summas kokku 6 142.48 eurot, perioodil

08.11.2024-10.08.2026, viivis põhivõlalt 2 727.51 eurolt alates 31.10.2024 ning tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt summadelt alates sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174

lg 2).

Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 770

eurot ja õigusabikulud 20 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu

maksekäsu kiirmenetluses 240 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 530 eurot, ehk

kokku 770 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus

leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis

on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (770+20) 790 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on

hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

2-24-105593

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik