2-23-129943/32 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedAktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 27. juulil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Andreas-Sten Aasa (kostja) vastu. Kuivõrd makseettepanekut ei
Legislator headnote
AI generated2-23-129943/32 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: juulil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Andreas-Sten Aasa (kostja) vastu. Kuivõrd makseettepanekut ei
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 30. oktoober 2024
Tsiviilasja number
2-23-129943
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi Andreas-Sten
Aasa vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja
hind
apellatsioonikohtus
2449 eurot 22 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. juuni 2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
ja
nende
esindajad
Apellant (hageja): Aktiva Finance Group OÜ
(registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid
Rahkema
Vastustaja (kostja): Andreas-Sten Aas (isikukood
XXXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1. Jätta Tartu Maakohtu 28. juuni 2024. a otsus
muutmata.
2. Jätta Aktiva Finance Group OÜ
apellatsioonkaebus rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Aktiva
Finance Group OÜ kanda. Kindlaksmääratavad
menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse
Riigikohtule
päeva
jooksul
otsuse
kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi
esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui
seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab
ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 27. juulil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu
kiirmenetluse avalduse Andreas-Sten Aasa (kostja) vastu. Kuivõrd makseettepanekut ei
õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, anti nõue üle Tartu Maakohtule
menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
Hageja esitas 16. oktoobril 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja
mõista põhivõla 6866 eurot 42 senti, intressi 446 eurot 86 senti, haldustasu 10 eurot,
sissenõudmiskulud 100 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 624 eurot 68 senti. Lisaks
viivised lepingu nr XXXXXXXXX alusel tekkinud põhinõudelt, s.o 1866 eurolt 42 sendilt
kuni selle kohase tasumiseni alates 17. oktoobrist 2023 intressi aastase määraga võrdses
määras, s.o 40% aastas ning lepingu nr XXXXXXXXXXXXX alusel tekkinud põhinõudelt,
s.o 5000 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates 17. oktoobrist 2023 lepingus kokku lepitud
viivise määras, s.o 6,90% aastas. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (krediidiandja 1) ja kostja 19. oktoobril
2022 krediidikontolepingu nr XXXXXXXXX, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot. 20.
oktoobril 2022 sõlmiti lepingu muudatus, millega tõsteti krediidilimiiti 1900 euroni. Kostja
kohustus maksma intressi 40% tagastamata krediidisummalt aastas. Leping sõlmiti tähtajatult,
kohustusega tasuda igakuiseid makseid vastavalt esitatud arvetele (2% krediidilimiidi
summast, minimaalselt 20 eurot). Kostja tasus makseid krediidiandjale kokku 64 eurot 69
senti. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis krediidiandja 18.
veebruaril 2023 kostjale ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg
võlgnevuse tasumiseks. Kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles 5.
märtsil 2023 lepingu üles. Krediidiandja loovutas nõude hagejale 7. märtsil 2023.
Inbank Finance AS (krediidiandja 2) ja kostja sõlmisid 29. detsembril 2022 autolaenulepingu
nr XXXXXXXXXXXXX, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot. Kostja kohustus maksma
intressi 6,90% aastas. Lepingu kohaselt oli krediidi tagasimakseperioodiks 54 kuud,
kohustusega tasuda alates 20. jaanuarist 2023 graafiku alusel iga kuu laenu põhiosast,
intressist ja haldustasust koosnevaid makseid ligikaudselt 126 eurot 78 senti kuus. Kostja
krediidiandjale tagasimakseid teinud ei ole. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi
korrapäraselt ei täitnud, saatis krediidiandja 4. aprillil 2023 kostjale ülesütlemise hoiatuse,
milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja tähtaegselt võlgnevust ei
tasunud ning krediidiandja ütles 25. aprillil 2023 lepingu üles. Krediidiandja loovutas nõude
hagejale 26. aprillil 2023.
2. Kostja kohtule kirjalikku seisukoht ei esitanud, samuti ei ilmunud kostja kohtuistungile.
MAAKOHTU LAHEND
3. Tartu Maakohus rahuldas 28. juuni 2024. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja
kasuks välja põhivõla 6835 eurot 31 senti ja jättis seda ületavas osas hageja nõuded
rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud 85% ulatuses kostja ja 15% ulatuses hageja
kanda, rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis
kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 909 eurot 50 senti ja nendelt viivise
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest
kuni selle täitmiseni.
Maakohus leidis, et krediidiandjad on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud
vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Hageja on seisukohal, et krediidiandja 1 ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet
rikkunud, sest krediidiandja palus kostjal täita standardsed laenutaotlused, milles kostja
avaldas oma sissetuleku suuruse ning andmed kulude kohta. Hageja selgitas, et krediidiandja
on kostja suhtes teinud päringud riiklikes registrites ning analüüsinud kostja esitatud
pangakonto väljavõtteid. Sealjuures on pangakonto väljavõtte alusel kontrollitud ka
kohustuste suurust.
Krediidiandja 1 leidis, et kostja keskmiseks sissetuleku suuruseks oli 789 eurot 23 senti,
väljaminekud 106 eurot 67 senti ja elamiskulud 300 eurot. Krediidiandja 1 on arvestanud kõik
kostja kulud ning taotletava osamakse (53 eurot 33 senti) tuludest maha ning teada saanud, et
kostjale jääb raha reservi vähemalt 329 eurot 23 senti (789,23-06,67-300,00-53,33) (dtl 286).
Maakohus ei nõustunud eelneva analüüsi tulemustega. Kostja keskmiseks sissetuleku
suuruseks oli perioodil mai – oktoober 2022 kontoväljavõtte kohaselt 704 eurot 63 senti (mais
321 eurot 99 senti, juunis 749 eurot 8 senti, juulis 935 eurot 24 senti, augustis 944 eurot 55
senti, septembris 731 eurot 28 senti ning oktoobris 545 eurot 66 senti). Kostja on oma
laenutaotluses avaldanud, et tema igakuiseks kohustuseks on laenumakse (SMS raha) 106
eurot 67 senti (dtl 205). Ühtlasi nähtub kontoväljavõttest, et kostja on üürinud korteri, mille
ühe kuu üüriks on 270 eurot. Lisaks tuleb arvestada kommunaalmaksetega. Kontoväljavõttest
nähtub ka GO3 arve tasumine 20 eurot. Kui kasutada krediidiandja 1 enda valemit, kus
sissetulekust (704 eurot 66 senti) tuleks maha arvestada SMS raha kohustus (106 eurot 67
senti), üürikulu (270 eurot), eeldatavad kommunaalmaksed (40 eurot), elamiskulud (sh söök)
(vähemalt 200 eurot kuus), GO3 arve (20 eurot) ning ka võetava laenu igakuine tagasimakse
(53 eurot 33 senti), jääb kostjale kätte 14 eurot 66 senti. Maakohus asus eeltoodust tulenevalt
seisukohale, et krediidiandja 1 ei ole hinnanud kostja krediidivõimet piisava hoolsusega.
Hageja on seisukohal, et krediidiandja 2 ei ole samuti vastutustundliku laenamise põhimõtet
rikkunud, sest krediidiandja palus kostjal täita standardsed laenutaotlused, milles kostja
avaldas oma sissetuleku suuruse ning andmed kulude kohta. Hageja selgitas, et krediidiandja
on kostja suhtes teinud päringud riiklikes registrites ning analüüsinud kostja esitatud
pangakonto väljavõtteid. Sealjuures on pangakonto väljavõtte alusel kontrollitud ka
kohustuste suurust.
Krediidiandja 2 leidis, et kuna kostja sissetulekud olid suuremad kui väljaminekud, siis oli ta
võimeline laenu tagasimakseid tasuma (dtl 287). Krediidiandja 2 lähtus kostja esitatud
taotlusest, et kostja sissetulekuks oli 1200 eurot kuus ning igakuised kohustused 100 eurot.
Maakohus ei nõustunud eelneva krediidivõimelisuse analüüsiga. Kohtule esitatud pangakonto
väljavõtte alusel perioodil 28. mai 2022 – 28. detsember 2022 oli kostja keskmiseks
sissetulekuks 780 eurot kuus (kohus ei arvesta sissetulekute hulka võetud laene ja makseid
eraisikutelt). Samas on kostja võtnud kokku laene 3900 eurot. Kostja igakuisteks kohustusteks
olid üürikulu 270 eurot, GO3 arve 20 eurot, Elisa Eesti AS arve 40 eurot, kommunaalkulud
keskmiselt 30 eurot, Placet Group OÜ tagasimakse lepingu nr XXXXXXXXX alusel 84 eurot
66 senti, Placet Group OÜ tagasimakse lepingu nr XXXXXXXXX alusel 58 eurot 93 senti,
lisaks on kostja võtnud veel Credit24 laenu, mille tagasimakse suurus ei kajastu esitatud
kontoväljavõttes. Lisaks eelnevale tuleb arvestada ka kostja muude igakuiste kuludega
söögile, riietele, transpordile, ravile jms. Tulenevalt eeltoodust ületavad kostja igakuised
kulud sissetulekuid juba ilma võetava laenukohustuseta. Maakohtu hinnangul ei olnud
krediidiandja 2 hinnanud kostja krediidivõimet piisava hoolsusega.
Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus
kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks
VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud
intressimäärast. Krediidiandja 1 kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 40%
aastas (vt dtl 40) ja krediidiandja 2 lepingu järgi 6,90% aastas (vt dtl 58). VÕS §-s 94
sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist
madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja
tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
Sellises olukorras peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed
uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale
teatavaks tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe
esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja
hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks
tahtlikult võltsinud krediidiandjale esitatavaid andmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.
Krediidiandja 1 on võimaldanud kostjale laenu 1900 eurot. Kostja kohustus maksma intressi
40% tagastamata krediidisummalt aastas. Leping sõlmiti tähtajatult, kohustusega tasuda
igakuised makseid vastavalt esitatud arvetele (2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20
eurot). Kostja tasus makseid krediidiandjale kokku 64 eurot 69 senti (dtl 363).
Krediidiandja 2 on võimaldanud kostjale laenu 5000 eurot. Kostja kohustus maksma intressi
6,90% aastas. Lepingu kohaselt oli krediidi tagasimakseperioodiks 54 kuud, kohustusega
tasuda alates 20. jaanuarist 2023 graafiku alusel iga kuu laenu põhiosast, intressist ja
haldustasust koosnevaid makseid ligikaudselt 126 eurot 78 senti kuus. Kostja krediidiandjale
tagasimakseid teinud ei ole (dtl 364).
Kuna krediidiandjad on lepingute sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet
ega ole kontrollinud kostja krediidivõimelisust piisava hoolsusega, siis on kostjal kohustus
tasuda hagejale vaid põhivõlgnevus, sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Põhivõla
suuruseks on 6835 eurot 31 senti (1900+5000-64,69). Nimetatud summa kuulub kostjalt
hageja kasuks väljamõistmisele.
Maakohus selgitas, et VÕS § 4034 lg 7 on kehtestatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (eelnõu 152 SE). Seaduse eelnõu seletuskirja
kohaselt tähendab see, et (VÕS § 4034 lg 7 teise lause kohaselt) muid tasusid tarbija
krediidiandjale ei võlgne, et tarbija maksab ainult alanenud määras intressi. Seega on
seadusandja tahte kohaselt VÕS § 4034 lg 7 mõtteks see, et kui krediidiandja ei järgi lõikes 6
sätestatud keeldu sõlmida tarbijakrediidileping tarbijaga, kelle puhul krediidiandja ei ole
veendunud, et ta on krediidivõimeline, siis on tal võimalik nõuda hiljem üksnes tasumata
põhisumma tagastamist ning alanenud määras intressi.
Viidatud sättega rakendatakse tarbijakrediidi direktiivi (2008/48/EÜ) artiklist 23 ja
hüpoteekkrediidi direktiivi (2014/17/EL) artiklist 38 tulenevat, kehtestatakse eeskirjad
karistuste kohta, mida kohaldatakse direktiivi alusel vastu võetud riigisiseste õigusnormide
rikkumise korral, ja võetakse kõik meetmed, mis on vajalikud nende rakendamise tagamiseks.
Direktiividest tulenevalt peavad karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
VÕS § 4034 lg 7 teine lause on oma olemuselt sanktsioon, mis välistab vastutustundliku
laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandja muud nõuded tarbija vastu peale põhisumma
tagastamise nõude ning alandatud intressinõude.
Ülaltoodust tulenevalt jäävad hageja ülejäänud nõuded rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu
otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud osaliselt hageja
kanda. Hageja palub teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta kõik
menetluskulud kostja kanda.
Maakohus on menetluse jooksul selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse
normi. Maakohus on rikkunud kohtuotsuse tegemisel TsMS § 436 lg-id 1, 2, 3 ja 4, §-i 438 ja
§ 442 lg-t 8.
Üüri- ja muud elamiskulud arvestatakse elatusmiinimumi (summa, millega on võimalik katta
ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused) ning neid ei saa võtta eraldi
finantskohustustena. Elatusmiinimumi arvutamisel arvestatakse kulutusi toidule ja eluasemele
ning individuaalseid kulutusi, mis pole seotud toiduga. Elatusmiinimumi hulka ei ole
arvestatud kulutusi alkoholile, tubakatoodetele, pakettreisidele, transpordivahendite ostmisele
ega väljaminekuid söögikohtades ja hotellides.
Lepingute sõlmimise ajal (s.o 19. oktoobril 2022 ja 29. detsembril 2022) oli arvestuslik
elatusmiinimum Eestis 303 eurot 40 senti, sealhulgas minimaalse toidukorvi maksumus 128
eurot, kulutused eluasemele 134 eurot 70 senti ning muud kulud (kulutused
garderoobikaupadele, majapidamisele, tervishoiule, haridusele, sidele, transpordile, vaba aja
veetmisele jm) 40 eurot ja 70 senti.
Eelnevast olenemata jääb arusaamatuks, kuidas kohus eeldab kommunaalkulusid keskmiselt
kord summas 40 eurot ja siis 30 eurot, kuna 16. veebruaril 2024 Inbank Finance AS-i poolt
esitatud konto väljavõtte rea 287 kohaselt on elekter ja kommunaalid kokku 28 eurot 95 senti.
Kohus ei saa asja lahendada eeldustele tuginedes. GO3 arve 16. oktoobri 2023. a hagiavalduse
lisana 11 esitatud konto väljavõtte rea 48 kohaselt on 14 eurot 99 senti (16. veebruaril 2024
Inbank Finance AS-i poolt esitatud konto väljavõtte kohaselt 9 eurot 99 senti), mitte 20 eurot.
Samuti on Elisa Eesti AS arvetega, mille makseid on tehtud summades 11 eurot 49 senti (16.
veebruaril 2024 Inbank Finance AS-i poolt esitatud konto väljavõtte rida 452), 37 eurot 97
senti (16. veebruaril 2024 Inbank Finance AS-i poolt esitatud konto väljavõtte rida 345 ja
346) kui ka 44 eurot 46 senti (16. veebruaril 2024 Inbank Finance AS-i poolt esitatud konto
väljavõtte rida 496).
Hageja selgitas 27. märtsi 2024. a menetlusdokumendi p-s 2.1, kuidas krediidiandja 1 on
laenuotsuse teinud. Kostja igakuine keskmine sissetulek oli 789 eurot 23 senti, väljaminekud
106 eurot 67 senti ja elamiskulud 300 eurot. Krediidiandja 1 on arvestanud kõik kostja kulud
ning taotleva osamakse (53 eurot 33 senti) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb
raha reservi vähemalt 329 eurot 23 senti (789,23-106,67-300,00-53,33).
16. oktoobri 2023. a hagiavalduse lisana 11 esitatud perioodi mai - 12. oktoober 2022 konto
väljavõtte kohaselt oli tegelikult keskmiseks sissetulekuks 761 eurot 72 senti (mais 664 eurot
34 senti, juunis 749 eurot 8 senti, juulis 935 eurot 24 senti, augustis 944 eurot 55 senti,
septembris 731 eurot 28 senti, oktoobris 545 eurot 83 senti. Tööandja Valga Vallavalitsus
tasus töötasu, milleks oli 614 eurot 83 senti, kuu lõpus, mis oleks ilmselgelt tõstnud kuue kuu
keskmise sissetuleku summat.
Maakohus märkis ekslikult, et krediidiandja 2 lähtus kostja esitatud taotlusest, et kostja
sissetulekuks oli 1200 eurot kuus ning kostja igakuised kohustused olid 100 eurot.
Krediidiandja 2 lähtus taotlusele lisaks konto väljavõttest ja kogutud andmetest. Krediidiandja
2 on esitanud kohtule konto väljavõtte koos krediidianalüüsiga.
Tuginedes eeltoodule on kostja krediidivõimet hinnatud piisava hoolsusega, mistõttu
krediidiandjad ei ole kostjale krediidi ja laenu võimaldamisel rikkunud vastutustundliku
laenamise põhimõtet.
Maakohus on hinnanud hageja ja krediidiandja poolt esitatud tõendeid vääralt või jätnud
sootuks tõendid tähelepanuta, mistõttu on maakohus nõudnud eksliku järelduseni, et
vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud. Seega on maakohus ilmselgelt rikkunud
menetlusõiguse normi.
5. Kostja apellatsioonkaebuse kohta seisukohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et
maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb
rahuldamata.
7. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu
otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja esitas
kostja vastu kahest tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude. Maakohus leidis, et krediidiandjad
ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu rahuldas maakohus hagi
osaliselt. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata.
Kostja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud. Ringkonnakohus kontrollib seega maakohtu
otsust osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata.
8. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse
muutmiseks või tühistamiseks. Maakohus ei ole eksinud otsust tehes krediidiandjate poolt
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimisel ning apellatsioonkaebuse
väited ei anna alust asuda maakohtust teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub
maakohtu põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Vastuseks hageja
apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9. Ringkonnakohtule jäävad arusaamatuks apellatsioonkaebuse viited arvestuslikule
elatusmiinimumile lepingute sõlmimise ajal.
Krediidiandja peab vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiseks omandama teabe mh
tarbija varaliste kohustuste kohta (sh regulaarsed majapidamiskulud) ja seda tarbija
krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma (VÕS § 4034 lg 2, krediidiandjate ja
-vahendajate seaduse § 49 lg 1 p 4). Seega tuleb tarbija krediidivõimelisuse hindamisel
arvesse võtta tema pangakonto väljavõttest nähtuvaid tegelikke igakuiseid kohustusi (sh
regulaarsed majapidamiskulud) ja mitte piirduda arvestusliku elatusmiinimumiga
arvestamisega.
Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel tuleb arvestada
kostja pangakonto väljavõtetelt nähtuva tegeliku üürikuluga. Samuti on maakohus
põhjendatult leidnud, et arvestada tuleb ka kommunaalmaksete ning kostja pangakonto
väljavõtetelt nähtuvate teiste igakuiste kohustustega.
10. Maakohus ei ole kostja kommunaalkulude ja teiste kohustuste (GO3 ja Elisa Eesti AS
arved) arvestamisel eksinud.
Üürileping sõlmiti kuu aega enne esimese (19. oktoobri 2022. a) laenulepingu sõlmimist ja
lepingu sõlmimisel esitatud pangakonto väljavõttest kommunaalkulude tasumist ei nähtunud.
Maakohus arvestas põhjendatult eeldatavate kommunaalkulude suurusega. Maakohus ei
saanud arvestada teise (29. detsembri 2022. a) laenulepingu sõlmimisel esitatud pangakonto
väljavõttest nähtuvate tegelike kommunaalkulude suurusega.
Enne esimese laenulepingu sõlmimist esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt tasus kostja
GO3 arvet ja võlga 5. oktoobril 2022 21 eurot 18 senti (dtl 108). Maakohtul ei olnud esimese
laenulepingu puhul võimalik muu kohustuse suurusega arvestada kui ca 20 eurot. Enne teise
laenulepingu sõlmimist esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt tasus kostja 5. detsembril
2022 lisaks GO3 arvet ja võlga kokku 17 eurot 58 senti (novembri arve 9 eurot 99 senti ja
võlgnevus 7 eurot 59 senti; dtl 335). Maakohus ei eksinud, kui arvestas igakuise kohustuse
suuruseks 20 eurot. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt kostja tegi makseid Elisa Eesti
AS-ile summades 37 eurot 97 senti, 11 eurot 49 senti ja 44 eurot 46 senti (dtl 332, 334, 335).
Maakohus ei eksinud, kui arvestas igakuise kohustuse suuruseks 40 eurot.
Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole apellatsioonkaebuses ka selgitanud, kuidas
eelnimetatud kulude arvestamisel veidi väiksemas summas oleks maakohus pidanud jõudma
järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud.
11. Ringkonnakohtu hinnangul võib kostja pangakonto väljavõtte (dtl 95-110) põhjal
järeldada, et kostja kolis enne 19. oktoobri 2022. a lepingu sõlmimist Valgast Tallinnasse ja
vahetas töökohta. Lepingu sõlmimise ajal ei olnud Valga Vallavalitsus enam kostja
tööandjaks, kostja uueks tööandjaks oli Rimi Eesti Food AS. Ka laenutaotluses märkis kostja
enda tööandjaks Rimi (dtl 80). Kostja oli enne lepingu sõlmimist uuest töökohast töötasu
saanud ainult ühel korral (7. oktoobril 2022 225 eurot 42 senti). Krediidiandja 1 ei saanud
seega kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestada kostja eelmisest töökohast saadud
töötasu suurust. Võib arvata, et kostja septembrikuu töötasu puhul ei olnud tegemist terve
kalendrikuu eest makstava töötasuga. Seega kostja tegelikku igakuist töötasu suurust ei olnud
pangakonto väljavõtte alusel võimalik kontrollida.
Eeltoodust tulenevalt ei oma tähtsust apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt oli kostja
tegelikuks keskmiseks sissetulekuks 761 eurot 72 senti ning oktoobri lõpus Valga
Vallavalitsuse poolt makstav töötasu oleks keskmise sissetuleku summat tõstnud.
12. Nõustuda võib apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt krediidiandja 2 ei lähtunud
mitte ainult kostja taotluses märgitud igakuise sissetuleku ja kohustuste suurusest, vaid
arvestas ka kostja pangakonto väljavõttest nähtuvaid ja muid kogutud andmeid. Maakohus on
otsuses analüüsinud kostja pangakonto väljavõttest nähtuvaid kostja igakuiseid sissetulekuid
ja kohustusi. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses selgitanud, kuidas oleks kostja pangakonto
väljavõtte ja selle alusel koostatud krediidianalüüsi (dtl 321-336) alusel pidanud jõudma
kostja maksevõime osas maakohtust erinevale seisukohale.
Kostja pangakonto väljavõtte alusel koostatud krediidianalüüsis on kostja sissetulekutena
käsitletud kõiki kostja pangakontole laekunud summasid – sh maksed eraisikutelt, sularaha
sissemaksed, krediidilimiidi väljamaksed ja saadud laenud, mida ei ole põhjendatud kostja
püsiva sissetuleku hulka arvestada.
Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja oli lühikese aja jooksul enne lepingu
sõlmimist sõlminud kolm krediidikonto lepingut. Kostjale oli oktoobris 2022 tehtud
krediidikonto lepingu nr XXXXXXXXX alusel väljamakseid kokku 2000 eurot (700 + 400 +
150 + 200 + 270 + 280) ja krediidikonto lepingu nr XXXXXXXXX alusel kokku 1900 eurot
(380 + 300 + 200 + 500 + 300 + 220). Kostjale oli detsembris 2022 tehtud krediidikonto
lepingu nr 5596443 alusel väljamakse 200 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja
pangakonto väljavõttest nähtuvate andmete põhjal ilmne, et kostja igakuised kulutused olid
viimastel kuudel enne 29. detsembri 2022. a laenulepingu sõlmimist oluliselt suuremad kui
tema sissetulekud ja ta finantseeris neid laenuraha arvelt. Sellest tulenevalt ei saanud
krediidiandjal 2 tekkida veendumust, et kostja on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud
tingimustel tagasi maksma (VÕS § 4034 lg 6).
13. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on hinnanud
tõendeid vääralt või jätnud sootuks tõendid tähelepanuta. Apellatsioonkaebusest ei nähtu,
millised tõendid on maakohus tähelepanuta jätnud.
14. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud
TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal puuduvad hüvitamisele kuuluvad
menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt)