2-23-133397/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.10.2024.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-133397

Tsiviilasi

Transit Expert OÜ (registrikood 14007922, asukoht

Mustamäe tee 6b 10621 TALLINN) hagi Ateljee Pro OÜ

(registrikood 10744546, asukoht Viljandi mnt 41 11218

TALLINN) vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

933,97 eurot

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Ateljee Pro OÜ-lt 841,81 eurot ja alates 10.10.2023 viivised VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla 768 eurot tasumiseni

Transit Expert OÜ kasuks.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud Ateljee Pro OÜ kanda.

4. Määrata rahaliselt kindlaks Transit Expert OÜ menetluskulud summas 815

eurot.

5. Välja mõista Ateljee Pro OÜ-lt menetluskulud summas 815 eurot Transit Expert

OÜ kasuks.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Menetluskulud tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EE147700771000526428 viitenumbriga 716617596.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine

ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 768 eurot, viivised 33,81 eurot ja

sissenõudmiskulud 40 eurot, kokku 841,81 eurot, samuti viivised, mis ei ole veel

sissenõutavaks muutunud.

Hagiavalduse kohaselt esitas kostja päringu kolimisteenuse saamiseks. Pooled täpsustasid mida

oli vaja kolida, veoki ja tööliste arvu. Kuna kostja oli ka varem sama teenust tellinud märkis

hageja, et kui kogused on samad, siis on kolimise aeg 3,25 tundi. Kostja sellega nõustus.

17.05.2023 esitas hageja pakkumise töötunniga 140 eurot, millele lisandub käibemaks ja mis

sisaldab suurt veokit ning 4 töölist. Kostja kinnitas pakkumise.

22.05.2023 teostas hageja töö ja selle kohta koostati kostja poolt allkirjastatud akt.

Kostja jättis töö eest koostatud arve summas 768 eurot tasumata. Hageja nõuab seda võlga

võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1, 3, 11, 76 lg 1 ja 3, 100, 101 lg 1 p 6 ja 619 alusel.

Maksetähtaja möödumisel saatis hageja meeldetuletuskirjad 01.06.2023, 07.06.2023 ja

14.06.2023. Viimasele kirjale vastas kostja, et on need kätte saanud ja arve on maksmisele

suunatud. 19.06.2023 saatis hageja neljanda meeldetuletuskirja ja 28.06.2023 viivisearve ning

võlamenetluse algatamise hoiatuse.

Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 järgi seisuga 09.10.2023 139 päeva eest summas 33,81

eurot ja palub edaspidi viivised välja mõista protsendina põhinõudelt.

Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid 40 eurot, mida hageja hinnangul ei pea ta tõendama.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja palub välja mõista ka menetluskulude

viivise.

Kostja vastus hagile

Kostja vaidleb hagile vastu.

Pooled leppisid teenuse ajaks kokku 3,25 tundi. Arve esitas hageja 5 tunni eest. See ei vasta

kokkulepitule. Lisaks lõhkusid hageja töötajad ära kostjale kuuluva lõõtskapi ukse, mille

parandamise maksumus on 250 eurot.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt jätta rahuldamata hagi kahju tekitatud

ulatuses, s.o 250 euro osas.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Hageja arvamus kostja vastusele

Teenuse pakkumine ei olnud ajaliselt piiratud 3,25 tunniga. Hageja märkis pakkumises, et kui

kogused on samad, siis on aeg 3,25 tundi ning hageja üritab mitte üle selle aja minna.

Pakkumine mida kostja kinnitas sisaldas töötunni aega, veokit ja tööliste arvu. Teenuse aja on

töö vastuvõtmise aktiga kostja ka eraldi kinnitanud.

Hageja ei nõustu, et tema töötajad lõhkusid ära kostja lõõtskapi. Kostja on ka pärast arve

saamist kinnitanud, et arve on suunatud tasumisele. Aktis on kostja ka kinnitanud, et

pretensioonid tööle puuduvad. 6 kuud hiljem esitatud vastuväide on hilinemisega esitatud

vastuväide.

Kohtu põhjendused

Kuna käesoleva hagi hind põhinõudelt on väiksem kui 3500 eurot ja koos kõrvalnõuetega

väiksem kui 7000 eurot, menetleb kohus antud hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

405 lg 1 järgi lihtmenetluses.

Poolte vahel puudub vaidlus, et nad olid sõlminud lepingu kolimisteenuse (edaspidi töö või

teenus) osutamiseks. 16.05.2023 pöördus kostja hageja poole pakkumise saamiseks.

Pooltevahelisest e-kirjavahetusest nähtub, et hageja oli ka varem kostjale sama teenust

osutanud. Nii küsis hageja, kas kogused on samad ning kas võib teenuse aja osas arvestada 3,25

tunniga lähtudes varasemast kogemusest. Kostja märkis, et kogus on sama ning hageja

kooskõlastas kostjaga töötunni maksumuse 140 eurot (lisandub käibemaks), 4 töölist ja suur

veok (45m3). Kostja selle pakkumuse 18.05.2023 kinnitas. Töö teostati 22.05.2023 ja selle

kohta koostasid pooled kolimisteenuse ja veokorralduse üleandmis-vastuvõtmisakti nr 225-A.

Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

Kohus kvalifitseerib pooltevahelise lepingu töövõtulepinguks VÕS § 635 lg 1 järgi.

VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Hageja koostas 22.05.2023 kostjale arve kolimisteenuse eest 4 tunni eest tunnihinnaga 140

eurot ja 1 tunni eest tunnihinnaga 80 eurot, kokku seega 5 tunni eest koguhinnaga 640 eurot,

millele lisandus käibemaks 128 eurot, s.o 768 eurot. See arve on kostja poolt tervikuna

tasumata.

Kostja leiab, et arves märgitud tunnihind ei vasta kokkulepitule. Hageja leiab, et ajahinnang oli

pooltevaheliste läbirääkimiste ajal hinnanguline ning ei kuulu kokkulepitud lepingutingimuste

hulka. Kohus nõustub hagejaga. Hageja on 16.05.2023 e-kirjas küsinud kostjalt, kas hageja

peaks arvestama 3,25 tunniga ja mitte üle selle. Kohtu hinnangul väljendub selles e-kirjas

hageja soov enda tööd (auto ja tööliste aega) planeerida. See on töökorralduslikult igati

loomulik. See e-kiri ei olnud ka ofert ehk pakkumus lepingu sõlmimiseks, sest selles puudusid

muud olulised tingimused (hind, teenuse maht). Oferdi tegi hageja 17.05.2023 e-kirjaga, kus

märkis töötunni hinnaks 140 eurot (lisandub käibemaks), töö teostajateks 4 töölist ning

vahendiks 1 suur veok (45m3). Sellele oferdile palus hageja selgesõnaliselt ka kinnitust ning

kostja pidi aru saama, et tegemist on pakkumusega lepingu sõlmimiseks. Kostja oferti ka

aktseptis. Kohus nõustub hagejaga, et selles oferdis ei olnud märget töö teostamise aja kohta.

Seetõttu ei olnud töö teostamise aeg ka kokkulepitud lepingutingimus. Kohus märgib ka seda,

et antud teenuse spetsiifikat arvestades ei ole võimalik teenuse ajas alati täpselt eelnevalt kokku

leppida, sest esineda võivad ettenägematud asjaolud (tulenevalt kolimistingimustest,

demonteerimisest, liiklusoludest vms). Kui eelnevalt oleks aeg kokku lepitud ja see saab töö

ajal läbi, ei saa jätta kolimist pooleli (jätta näiteks pooleldi kolitud kappi juhuslikku kohta või

panna asjad maha kohas, kuhu liiklusesse takerdunud sõiduk tööaja lõppemisel seisma on

jäänud). Ja vastupidi, kui kolimine läheb oodatust kiiremini (töö lendab käes) ei ole tellijal

põhjust selle teenuse eest maksta rohkem kui selleks aega kulus. Seetõttu leiab kohus, et

reeglina ei ole kolimise aeg selle teenuse puhul lepingu oluline tingimus, v.a juhul kui pooled

selles mingil põhjusel eraldi kokku lepivad. Antud juhul sellist kokkulepet ei olnud. Kohus

märgib ka seda, et üleandmis-vastuvõtmisaktile on teenuse teostamise aeg – 5 tundi – eraldi

käsikirjaliselt märgitud koos vastavate hindadega. Sellele on kostja alla kirjutanud. Sellega on

kostja aktsepteerinud töö tegemisele kulunud aega. Kohus leiab, et kostja vastuväited teenuse

osutamisele kulunud aja kohta on põhjendamatud.

Kostja leiab, et hageja on kahjustanud kolimisel kappi. Kostja on esitanud fotod, millelt nähtub

lõõtskapi uksel kahjustus. Hageja kapi kahjustamist eitab. Kohus leiab, et kapi kahjustamine

hageja poolt ei ole tõendamist leidnud. Kostja on üleandmis-vastuvõtmisaktis allkirjaga

kinnitanud, et kauba osas pretensioonid puuduvad. Eelistungil väitis kostja esindaja, et akti

allkirjastamise hetkeks ta ei märganud, et üks kapp on lõhutud. Kohtu hinnangul ei väära see

aktile allkirjastamise tähendust. Kui kostja pidas võimalikuks kirjutada aktile alla asjaolusid

kontrollimata, siis langevad sellest riskist tulenevad võimalikud negatiivsed tagajärjed kostjale.

Kohus lähtub eeldusest, et majandus-kutsetegevuses tegutsevad isikud tegutsevad oma

valdkonnas vajaliku hoolsusega. Samuti märgib kohus, et kostja ei esitanud kapi kahjustamise

pretensiooni ka pärast teenuse osutamist, sest 15.06.2023 e-kirjas, vastuseks hageja küsimusele

arve maksmisest, ei märkinud kostja midagi kahju tekitamise kohta, vaid hoopis seda, et arve

on suunatud maksmisele. Seetõttu ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et kahjustus kapile

on tekkinud kolimise käigus hageja tegevuse tõttu. Kohus märgib ka seda, et vaatamata kohtu

tõendamisettepanekule ei ole kostja tõendanud, et kahjustuse tekitasid hageja töötajad ning et

kahjustuse maksumuse on 250 eurot. Kostja ei ole suutnud oma väiteid kohtule tõendada.

Seetõttu leiab kohus, et hageja on teostanud töö vastavalt lepingule ning hagejal on õigus saada

töö eest kokkulepitud tasu. Kohus rahuldab põhinõude summas 768 eurot VÕS § 76 lg 1 ja 635

lg 1 alusel.

VÕS § 113 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda ka seadusest tulenevat viivist. Kohus rahuldab ka

selle nõude ja mõistab kostjalt välja hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise

vastavalt hageja nõudele summas 33,81 eurot.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Hageja nõuab ka seda viivist. Hagi on esitatud 09.10.2023. Kuna rahaliselt

kindlaksmääratavad viivised on arvestatud selle kuupäeva seisuga, mõistab kohus viivise

protsendina viivitatud summalt välja alates 10.10.2023.

Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot. Hageja väitel ei pea ta seda

kulu tõendama. Vastavalt VÕS § 113’ lg 1 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda

võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus leiab, et hagejal on

iseenesest õigus võla sissenõudmiskulude hüvitamisele, sest tal on õigus kostjalt nõuda viivist

ja kostja on majandus-kutsetegevuses tegutsev isik. Samas ei ole mitte iga hageja tegevus

võlgnevuse tagasisaamisel sissenõudmiskuluna käsitatav (näiteks maksetähtpäeva

edasilükkamine või maksegraafik) ning sissenõudmiskulusid tuleb piiritleda ka teistest

õiguskaitsevahenditest (näiteks kahjust, leppetrahvist). Ka ei ole kohtu hinnangul seadusandja

tahe lisada igale rahalisele võlgnevusele automaatselt 40 eurot. Seetõttu tuleb

sissenõudmiskulude esinemist tõendada. Kergendatud on selle suuruse tõendamine, mis lähtub

seaduses sätestatud eelduslikust suurusest. Seega esineb hagejal sissenõudmiskulude esinemise

tõendamiskoormis, kergendatud on vaid selle suuruse tõendamine. Hageja on tõendanud, et on

saatnud kostjale arve tasumise meeldetuletuskirju. Nimetatu kvalifitseerub võla

sissenõudmiskuluna. Kohus leiab, et võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot on põhjendatud

ja kuulub väljamõistmisele. Kui tarbijate puhul on seadusandja sätestanud, et iga võla osas võib

meeldetuletuskirja(de) eest kokku nõuda vaid 5 eurot, siis majandus-kutsetegevuses tegutseva

isiku puhul (kelleks kostja on) sellist piirangut ei ole. Erialakirjanduses on märgitud, et

sissenõudmiskulude hüvitamine on osaliselt ka karistusliku iseloomuga ja mitte ainult tegelikke

kulutusi kompenseeriv. Seetõttu leiab kohus, et sissenõudmiskulu seaduses sätestatud määras

tuleb kostjalt välja mõista.

Seega rahuldab kohus hagi tervikuna ja mõistab kostjalt välja põhivõla 768 eurot, viivised

33,81 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, kokku 841,81 eurot ning alates 10.10.2023

viivised põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 570

eurot (käibemaksuta).

TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Kohus leiab, et riigilõivu kulu on põhjendatud.

TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabi 6 tunni eest

tunnihinnaga 20-110 eurot on põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 mõttes.

Menetluskulude hüvitamise taotluses on hageja palunud menetluskulud rahaliselt kindlaks

määrata kord ilma käibemaksuta kord käibemaksuga. Kohus lähtub hageja taotluse sõnastusest,

milles palub hageja menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta.

Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks (245 + 570) 815 eurot (ilma

käibemaksuta).

Hageja palub välja mõista kostjalt ka menetluskulude viivise VÕS § 113 lg 1 järgi. Kohus selle

taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel rahuldab.

Hageja soovib menetluskulude kandmist enda esindaja arvelduskontole. Kohus selle taotluse

rahuldab.

Vastavalt TsMS § 637 lg 2’ võib käesolevale otsusele esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik