Legislator Case Law & Legislation
3-24-1069/16 AI generated

3-24-1069/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-24-1069/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tagastada kaebaja tasutud riigilõiv 20 eurot aktsiaseltsi Tallinna Sadam arvelduskontole nr EE672200221001138983 pärast käesoleva määruse jõustumist.

Legislator headnote

AI generated

3-24-1069/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Tagastada kaebaja tasutud riigilõiv 20 eurot aktsiaseltsi Tallinna Sadam arvelduskontole nr EE672200221001138983 pärast käesoleva määruse jõustumist.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

30.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1069

Haldusasi

Aktsiaseltsi Tallinna Sadam kaebus Tööinspektsiooni

18.03.2024

ettekirjutuse

nr

3-1/23/3098-4-1

tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – aktsiaselts Tallinna Sadam, lepingulised

esindajad vandeadvokaat Kadri Michelson ja advokaat

Dina Tanaga

Vastustaja – Tööinspektsioon, volitatud esindajad

Kairit Kuusemaa ja Ene Kivineem

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine, menetluskulude taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-24-1069 menetlus.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Tagastada kaebaja tasutud riigilõiv 20 eurot aktsiaseltsi Tallinna Sadam

arvelduskontole nr EE672200221001138983 pärast käesoleva määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on aktsiaseltsi Tallinna Sadam poolt 10.04.2024 kaebus

Tööinspektsiooni 18.03.2024 ettekirjutuse nr3-1/23/3098-4-1tühistamiseks, millega

Tööinspektsioon kohustas kaebajat teavitama ettekirjutuses nimetatud töötajaid kui sellest, et

neile kui laevapere liikmetele laienevad meretöö seaduse (MTööS) §-s 9 ja §-s 51 sätestatud

eritingimused.

2. Tööinspektsioon teavitas 25.09.2024 kirjaga nr 1.4-1/844-9 et, otsustas vastavalt kaebaja

taotlusele ja HMS § 65 lg-tele 2 ja 3 tuginedes tunnistada 18.03.2024 ettekirjutuse nr 3-

1/23/3097-4-1 alates 25.09.2024 kehtetuks.

3-24-1069

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib kohus

menetluse lõpetada, kui kaebusega soovitud eesmärk on enne kohtuotsuse tegemist saavutatud

(kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või nõutav haldusakt on antud).

Eeltoodud asjaolud viitavad, et kaebaja on vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamise ja uue

otsuse tegemisega kaebuses soovitud eesmärgi saavutanud.

4. Kohus küsis 26.09.2024 kohtunõudega kaebajalt, kas kaebaja on menetluse lõpetamisega

nõus ning, kas kaebajal on tekkinud menetluskulusid seoses kohtuasjaga. Kaebaja vastas

kohtunõudele ning nõustus 09.10.2024 saadetud kirjas haldusasja nr 3-24-1069 menetluse

lõpetamisega ning teatas, et ei taotle menetluse jätkamist kehtetuks tunnistatud ettekirjutuse

õigusvastasuse tuvastamiseks. Samas palus kaebaja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja

menetluskulud summas 10 672,50 eurot ja tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20

eurot. Koos taotlusega on esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Esitatud

dokumentidest nähtub, et Advokaadibüroo COBALT OÜ osutas kaebajale õigusteenust 49,75

tunni ulatuses hinnaga 180 eur/h.

5. Saadetud kohtunõudes juhtis kohus tähelepanu sellele, et Tööinspektsiooni poolt kohtule

esitatud seisukohtadest võib aru saada selliselt, et vastustaja leiab, et vaidlustatud haldusakti

kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest vaid faktiliste asjaolude

muutumisest (mille tingis mh kaebaja enda tegevus) ja millega seoses langes ära 18.03.2024

ettekirjutuse andmise alus. Kohus küsis kaebaja võimaliku menetluskulude väljamõistmise

taotluse osas vastustaja seisukohta.

6. Vastustaja esitas 18.10.2024 kirjaga oma seisukohad.

6.1. Vastustaja rõhutab, et kaebaja ise muutis 18.03.2024 ettekirjutuse nr 3-1/23/3097-4-1

andmise aluseks olevad faktilisi asjaolusid kohtumenetluse käigus ning vaidlustatud

ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise vastustaja poolt tingis kaebaja tegevus. Kaebaja

lepinguline esindaja edastas 20.06.2024 Tööinspektsioonile taotluse ettekirjutuse 3-

1/23/3098-4-1 tühistamiseks. Taotluse juurde olid lisatud töötajate A, B ja C töölepingu lisad

ja uued ametijuhendid. 09.08.2024 e-kirjas täpsustas kaebaja lepinguline esindaja taotlust ja

palus Tööinspektsioonilt 18.03.2024 ettekirjutuse nr 3-1/23/3098-4-1 HMS § 68 lg 1 ja § 44

lg 1 p 1 alusel kehtetuks tunnistamist tulenevalt asjaolust, et aktsiaseltsi Tallinna Sadam

õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu (st laeva käigus hoidmise

kuulumine asjakohaste töötajate tööülesannete hulka) on ära langenud.

6.2. Sellele järgnevalt jõudis vastustaja järeldusele, et töötajate A, B ja C puhul ei ole pärast

ametijuhendite muutmist ja töölepingu lisa sõlmimist enam tegemist laevapere liikmetega

ning otsustas vastavalt kaebajataotlusele tunnistada 18.03.2024 ettekirjutuse nr 3-1/23/3097-

4-1 alates 25.09.2024 kehtetuks (25.09.2024 otsus nr 3-1/23/3098). Seega ei olnud

vaidlustatud ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine tingitud mitte kaebuse esitamisest, vaid

vastustaja oleks ka ilma kohtuvaidluseta 18.03.2024 ettekirjutuse nr 3-1/23/3097-4-1

kehtetuks tunnistanud, sest muutunud oli faktiline olukord: ettekirjutusega nr 3-1/23/3097-4-1

hõlmatud töötajatega A, B ja C sõlmitud töölepingu lisadest ja nende ametijuhenditest

(esitatud kohtule 25.09.2024) nähtub, et sadama spetsialist täidab ohutuse tagamisega seotud

funktsioone, mis on põhiliselt seotud laevade sadamasse sisenemise ja väljumisega ning

muutunud olukorras ei saa neid enam käsitleda laevapere liikmena MTööS § 4 lg 2 p 3 järgi ja

selliste isikutega ei ole nõutav meretöölepingu sõlmimine.

6.3. Juhul, kui kohus siiski ei nõustu vastustaja eelpool toodud seisukohtadega ja peab

vajalikuks kaebaja kohtukulud välja mõista vastustajalt, siis palub vastustaja arvestada, et

vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel tuleb eelkõige arvestada kaebuse

koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust.

3-24-1069

Menetluse lõpetamine

7. Kuna kaebuses taotletud haldusakt on antud, tuleb asja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4

alusel lõpetada. Kaebaja ei taotle menetluse jätkamist ka õigusvastasuse tuvastamise nõude

alusel (HKMS § 152 lg 2). Eeltoodust tulenevalt lõpetan haldusasja nr 3-24-1069 HKMS §

152 lg 1 p 4 alusel.

8. HKMS § 43 lg 1 p 2 ja § 155 lg 6 kohaselt ei ole pärast menetluse lõpetamist samas asjas

kaebusega halduskohtusse pöördumine enam lubatud.

Menetluskulud

9. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

sama seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti

andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

10. Leian, et praegusel juhul ei ole tegemist HKMS § 108 lg-s 6 nimetatud olukorraga.

Viidatud normi järgi peab kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise määravaks

põhjuseks olema kaebuse esitamine kohtule. Kohtupraktikas on leitud, et HKMS § 108 lg 6 ei

nõua menetluskulude vastustaja kanda jätmise eeldusena seda, et kaebuse esitamine oleks

tingimata ainus põhjus, miks vastustaja andis akti või tegi toimingu, mis andis aluse

menetluse lõpetamiseks. Kui vastustaja tegevus võis olla ühtaegu ajendatud nii kaebuse

esitamisest kui ka muudest asjaoludest, vabaneb vastustaja menetluskulude kandmise

kohustusest vaid siis, kui on ilmne, et kaebuse esitamise mõju vastustaja tegevusele oli selgelt

vähene ehk kui saab olla veendunud, et vastustaja oleks samamoodi toiminud ka juhul kui

kaebust ei oleks esitatud. (Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2024 määrus haldusasjas 3-23-

2652 p 8). Seega peab kohtumenetluses vaidlustatud haldusakti kehtivuse äralangemise ja

kaebuse esitamise vahel esinema otsene põhjuslik seos (vt Riigikohtu 10.01.2019 määrus nr

3-18-982, 10). Piisav ei ole üksnes kaebuse esitamise fakt, vaid oluline tegur on ka kaebuses

esitatud põhjendused ja asjaolu, et need põhjendused veensid vastustajat kohtumenetluses

haldusakti kehtetuks tunnistama (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2023 määrus nr 3-23-

1619, p 16).

11. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esindajad pöördusid 20.06.2024 vastustaja poole

kirjaga (dtl 188-190), milles kaebaja palus Tööinspektsioonil hinnata, kas Tööinspektsiooni

ettekirjutus nr 3-1/23/3098-4-1 on eeltoodud asjaolude muutumisest (st töötajate

ametinimetuste ja ametijuhendite tegeliku olukorraga vastavusse viimisest ja uute

ametijuhendite ja ametinimetuste kehtestamisest) tulenevalt Tööinspektsiooni hinnangul

endiselt põhjendatud, ning kaebaja tegi vastustajale ettepaneku ettekirjutus uute asjaolude

valguses tühistada. Nimetatud kirjas on kaebaja kirjutanud nii: „Kuna asjakohaste töötajate

ametinimetus ja ametijuhendis toodud ülesannete ring võib vastavate töötajate rolli ja töö

sisu hindamisel eksitavaks osutuda, avaldas Tallinna Sadam ka valmidust töötajate

ametinimetuste ja ametijuhendite muutmiseks ja kaasajastamiseks, et need vastaks paremini

vastavate töötajate rollile ja töö iseloomule. Käesolevaga annab Tallinna Sadam teada, et

töötajad A, B ja C ja Tallinna Sadam sõlmisid töölepingute muudatused, mille kohaselt

töötavad asjakohased töötajad Tallinna Sadama juures sadama spetsialistidena (lisad 1-3).

Vastavalt uutele ametinimetustele kohalduvad töötajatele ka uued ametijuhendid (lisa 4-6),

mille kohaselt on sadama spetsialisti ametikoha eesmärk sadama ja kaide akvatooriumi

korrasoleku kontroll ja reostustõrje tööde tegemine, samuti sadamat külastavate laevade

sildumisoperatsioonidel osalemine.“.

12. Eelnevast nähtub, et kaebaja jõudis peale ettekirjutuse tegemist asjaomaste töötajatega

kokkuleppele töölepingu ametinimetuse ning töö sisu kirjelduse ja ametijuhendi muutmises

nii, et see vastaks tegelikule olukorrale. Tehtud muudatustest teavitati vastustajat ning

3-24-1069

vastustajale tehti ettepanek uuesti hinnata vaidlusalust ettekirjutust uute asjaolude valguses.

Oluline on siinkohal märkida, et kaebaja teavitas vastustajat uute asjaolude ilmnemist peale

kaebuse menetlusse võtmist ja kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise

määruse jõustumist (määrus jõustus 12.06.2024).

13. Eeltoodust tulenevalt otsustas vastustaja vastavalt kaebaja taotlusele ja HMS § 65 lg-tele

2 ja 3 tuginedes tunnistada 18.03.2024 ettekirjutuse nr 3-1/23/3097-4-1 alates 25.09.2024

kehtetuks. Seega tuvastas Tööinspektsioon 18.03.2024 ettekirjutuse nr 3-1/23/3097-4-1

andmise järgselt, et 25.09.2024 seisuga on ettekirjutuse andmise alus faktiliste asjaolude

muutmise tõttu ära langenud ning objektiivsetel põhjustel ei ole aktsiaseltsil TALLINN

SADAM võimalik ettekirjutustega pandud kohustusi täita ning vastustaja tunnistas

18.03.2024 ettekirjutuse nr 3-1/23/3097-4-1 kehtetuks alates 25.09.2024.

14. Otsustamaks menetluskulude vastustaja kanda jätmise üle on oluline, kas nõutud

haldusakti andmise või toimingu tegemise tingis kaebuse esitamine või mitte.

Kohtumenetluse ajal muutunud asjaolud välistavad menetluskulude välja mõistmise siis, kui

neil muutunud asjaoludel oleks vastustaja sunnitud menetluse lõpetamise aluseks oleva akti

andma või toimingu sooritamata ka juhul kui kaebust ei oleks esitatud. Käesoleval juhul see

nõnda oli. Kuna kaebaja muutis 05.06.2024 kokkulepete tulemusel vaidlusega seotud isikute

töölepinguid ja ametijuhendeid nii, et asjaomaste töötajate ametinimetuseks oli sadama

spetsialist ning töö sisuks ei olnud dokumentide järgi enam laeva juhtimine/käitamine ja

ametikohal töötamise eelduseks ei olnud enam laeva juhtimise oskus, siis tegemist oli uute

asjaoludega, millest tulenevalt langes ära vajadus nõuda kaebajalt ettekirjutuses märgitud

toimingute tegemist ning vastustaja tunnistas ettekirjutuse kehtetuks.

15. Eelnevast tulenevalt jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

16. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv muu hulgas juhul, kui kohus

lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja tasus halduskohtus riigilõivu 20

eurot kaebuselt ja 20 eurot esialgse õiguskaitse taotluselt, seega kokku 40 eurot. Tallinna

Halduskohus võttis 12.04.2024 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks

Tööinspektsiooni. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldas kohus halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 252 lg 4 alusel ajutiselt kuni 12.05.2024 ja peatas vaidlustatud

ettekirjutuse täitmise. Vastustaja esitas vastuse kaebusele 08.05.2024, milles esitas ühtlasi

vastuväited esialgse õiguskaitse taotlusele. Kohus vaatas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

uuesti läbi ja jättis selle 10.05.2024 määrusega rahuldamata. Esialgse õiguskaitse taotluselt

tasutud riigilõiv ei kuulu tagastamisele.

17. Menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel tagastatakse HKMS § 104 lg 5 p 4

kohaselt tasutud riigilõiv. Tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastab kohus riigilõivu tasumise

kohustust kandnud menetlusosalise nõudel (HKMS § 104 lg 8). Kaebaja tasus kaebuse

esitamiselt riigilõivu 20 eurot (RLS § 60 lg 1). Kaebaja tasutud riigilõiv 20 eurot tagastatakse

aktsiaseltsi Tallinna Sadam arvelduskontole nr EE672200221001138983 pärast käesoleva

määruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma