2-21-20082/209 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Neve Uudelt ja Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-20082

Kohtuasi

W.K, Osaühingu VETEPERE, W.E ja OÜ Malve TK

hagid Fassaadiplaat OÜ, Centene OÜ ja Centene Pro

OÜ (pankrotis) vastu ettevõtte ülemineku

tuvastamiseks ning võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.06.2023 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Fassaadiplaat OÜ, Centene OÜ ja Centene Pro OÜ

(pankrotis) apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Fassaadiplaat OÜ, Centene OÜ ja Centene Pro OÜ

(pankrotis) apellatsioonkaebuse hind W.K osas 302

346,67 eurot, Osaühingu VETEPERE osas 274 903,64

eurot, W.E osas 241 686,57 eurot, OÜ Malve TK osas

293 535,32 eurot ning W.E ja OÜ Malve TK ühise nõude

osas 3535,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I W.K (isikukood XXX)

Hageja II Osaühing VETEPERE (registrikood 10202816)

Hagejate I ja II lepinguline esindaja advokaat Kaspar

Koppel

Hageja III W.E (isikukood XXX)

Hageja IV OÜ Malve TK (registrikood 10003363)

Hagejate III ja IV lepinguline esindaja vandeadvokaat

Jaanika Reilik-Bakhoff

Kostja I Fassaadiplaat OÜ (registrikood 12269641),

seaduslik esindaja X.I

Kostja II Centene OÜ (registrikood 14250568), seaduslik

esindaja M.R

Kostja III Centene Pro OÜ (pankrotis, registrikood

14314311), seaduslik esindaja pankrotihaldur Andrias

2-21-20082

Palmits

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 23.09.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20.06.2023 otsus vaidlustatud osas muutmata.

2. Harju Maakohtu 20.06.2023 otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis

rahuldamata W.K hagi 7451,07 euro nõudes, Osaühingu VETEPERE hagi 11

065,865 euro nõudes ja OÜ Malve TK hagi 10 309,58 euro nõudes Fassaadiplaat

OÜ, Centene OÜ ja Centene Pro OÜ (pankrotis) vastu (resolutsiooni p-d 12–14).

3. Jätta Fassaadiplaat OÜ, Centene OÜ ja Centene Pro OÜ (pankrotis) ühine

apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud solidaarselt Fassaadiplaat OÜ,

Centene OÜ ja Centene Pro OÜ (pankrotis) kanda.

5. Määrata kindlaks W.K menetluskulude rahaline suurus ja mõista solidaarselt

Fassaadiplaat OÜ-lt, Centene OÜ-lt ja Centene Pro OÜ-lt (pankrotis) W.K kasuks

välja menetluskulud 1395 eurot.

6. Määrata kindlaks Osaühingu VETEPERE menetluskulude rahaline suurus ja

mõista solidaarselt Fassaadiplaat OÜ-lt, Centene OÜ-lt ja Centene Pro OÜ-lt

(pankrotis) Osaühingu VETEPERE kasuks välja menetluskulud 2287,50 eurot.

7. Määrata kindlaks W.E ja OÜ Malve TK menetluskulude rahaline suurus ning

mõista solidaarselt Fassaadiplaat OÜ-lt, Centene OÜ-lt ja Centene Pro OÜ-lt

(pankrotis) W.E ning OÜ Malve TK kasuks solidaarselt välja menetluskulud

2327,50 eurot.

8. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb Fassaadiplaat OÜ-l, Centene OÜ-l ja

Centene Pro OÜ-l (pankrotis) tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. W.K (hageja I) ja Osaühing VETEPERE (hageja II) esitasid 23.12.2021 Harju Maakohtule

hagi (tsiviilasi nr 2-21-20082), mida täpsustasid 30.12.2021, Fassaadiplaat OÜ (kostja I),

Centene OÜ (kostja II) ja Centene Pro OÜ (kostja III) vastu, paludes solidaarselt kostjatelt

2-21-20082

välja mõista: hageja I kasuks 272 384,17 eurot, sellelt põhinõudelt seadusjärgne viivis 16

768,39 eurot alates 04.02.2021 kuni 23.12.2021 ning edasiulatuv viivis alates 24.12.2021 kuni

põhinõude täitmiseni; hageja II kasuks 253 222,74 eurot, sellelt põhinõudelt seadusjärgne

viivis 13 804,93 eurot alates 04.02.2021 kuni 23.12.2021 ning edasiulatuv viivis alates

24.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Hagejad palusid menetluskulud jätta solidaarselt

kostjate kanda.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt hageja I, hageja II, kostja I ja kostja III sõlmisid

02.02.2018 kokkulepe, millega kostja I kinnitas varasematest laenulepingutest tulenevad

kohustusi hageja I ja hageja II ees ning pooled leppisid kokku võlgnevuse tasumise uued

tingimused. Kokkuleppe p-s 1 kostja I kinnitas hageja II ees põhivõlgnevust 195 000 eurot ja

intressivõlgnevust 31.12.2017 seisuga 41 772,74 eurot. Kokkuleppe p-s 2 kostja I kinnitas

hageja I ees põhivõlgnevust 190 925 eurot ja intressivõlgnevust 31.12.2017 seisuga 21 204,78

eurot. Kokkuleppe p-s 3 kostja I kinnitas kohustust tasuda hagejale I 45 935 eurot.

Kokkuleppe p 4 järgi kohustus kostja I tasuma iga-aastaselt intresse mitte vähem kui 2,5%.

Kokkuleppe p 5 kohaselt kohustus kostja III tasuma kostjale I 50% omandatud ettevõtte

tegevuse jätkamisel teenitavast kasumist majandusaastate 2018 kuni 2023 aruannete alusel.

Vaatamata sellele, et kostja III on olnud kasumis, siis ei ole kostjale I tasutud vastavalt

kokkuleppe p-le 5.

Kostja I rikkus oma kohustust tasuda iga-aastaseid intressimakseid vastavalt kokkuleppele p-

le 4. Võlgnevus oli kestnud 03.02.2021 seisuga 765 päeva ja hagejatel oli õigus 02.02.2018

kokkulepe üles öelda ning nõuda laenude kohest tagastamist. Hagejad I ja II ütlesid

03.02.2021 avaldusega kokkuleppe üles ning nõudsid kostjalt I ja III võlgnevuse 272 384,17

eurot tasumist hagejale I ja 253 222,74 eurot tasumist hagejale II hiljemalt 15.02.2018.

Hagejatele võlgnevust ei tasutud ei ole.

Kostja I ettevõte on üle läinud kostjale II ja kostjale III, mistõttu on neile üle läinud ka kostja I

kohustused hageja I ja hageja II ees ning kostjad vastutavad hagejate I ja II ees solidaarselt.

2. W.E (hageja III) ja OÜ Malve TK (hageja IV) esitasid 30.12.2021 Harju Maakohtule kostja

I, kostja II ja kostja III vastu hagi (tsiviilasi nr 2-21-20369), milles palusid välja mõista

solidaarselt kostjatelt hageja IV kasuks põhivõlgnevus 50 000 eurot, intress 33 912,33 eurot

(alternatiivselt 37 364,38 eurot), sissenõutavaks muutunud viivis 17 967,12 eurot

(alternatiivselt 14 515,07 eurot); põhivõlgnevus 3425 eurot, intress 308,34 eurot;

sissenõutavaks muutunud viivis 151,26 eurot; põhivõlgnevus 50 000 eurot, intress 3712,33

eurot (alternatiivselt 4498,63 eurot), sissenõutavaks muutunud viivis 2994,52 eurot

(alternatiivselt 2208,22 eurot); põhivõlgnevus 25 000 eurot, intress 1797,26 eurot

(alternatiivselt 2190,41 eurot), sissenõutavaks muutunud viivis 1497,26 eurot (alternatiivselt

1104,11 eurot); põhivõlgnevus 25 000 eurot, intress 1741,10 eurot (alternatiivselt 2134,25

eurot), sissenõutavaks muutunud viivis 1497,26 eurot (alternatiivselt 1104,11 eurot);

põhivõlgnevus 25 000 eurot, intress 1713,70 eurot (alternatiivselt 2106,85 eurot),

sissenõutavaks muutunud viivis 1497,26 eurot (alternatiivselt 1104,11 eurot); põhivõlgnevus

25 000 eurot, intress 1704,11 eurot (alternatiivselt 2097,26 eurot), sissenõutavaks muutunud

viivis 1497,26 eurot (alternatiivselt 1104,11 eurot); põhivõlgnevus 10 000 eurot, intress

655,89 eurot (alternatiivselt 813,15 eurot), sissenõutavaks muutunud viivis 598,90 eurot

(alternatiivselt 441,64 eurot); põhivõlgnevus 50 000 eurot, intress 2893,44 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 2994,52 eurot; edasiulatuv seadusjärgne viivis

koguvõlgnevuselt (213 245 eurot) alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täieliku

tasumiseni. 30.12.2021 hagiavalduse kohaselt palusid hageja III ja hageja IV välja mõista

solidaarselt kostjatelt hageja III kasuks põhivõlgnevus 50 000 eurot, intress 3468,78 eurot,

2-21-20082

sissenõutavaks muutunud viivis 2419,18 eurot; põhivõlgnevus 50 000 eurot, intress 2885,25

eurot (alternatiivselt 3460,59 eurot), sissenõutavaks muutunud viivis 2994,52 eurot

(alternatiivselt 2419,18 eurot); põhivõlgnevus 20 000 eurot, intress 1077,60 eurot

(alternatiivselt 1307,73 eurot), sissenõutavaks muutunud viivis 1197,81 eurot (alternatiivselt

967,67 eurot); edasiulatuv seadusjärgne viivis koguvõlgnevuselt (120 000 eurot) alates

hagiavalduse esitamisest kuni nõude täieliku tasumiseni; võlgnevus 74 300 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 17 799,43 eurot ja edasiulatuv seadusjärgne viivis

võlgnevuselt alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täieliku tasumiseni. Hageja III ja

hageja IV palusid välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja III ja IV kasuks kahjuhüvitise

kohtueelsete õigusabikulude eest 3273,81 eurot ja viivise seadusjärgses ulatuses hagiavalduse

esitamisest kuni nõude täieliku tasumiseni. Hagejad palusid menetluskulud jätta kostjate

kanda.

Hagiavalduse kohaselt hageja III, hageja IV, kostja I ja kostja III sõlmisid 02.02.2018

kokkulepe, millega kostja I kinnitas varasematest laenulepingutest (mille kohaselt andis

hageja IV kostjale I laenu kokku 213 425 eurot ja hageja III andis kostjale I laenu kokku 120

000 eurot) tulenevaid kohustusi hageja III ja hageja IV ees ning pooled leppisid kokku

kõikide laenude tagastamise uutes tähtaegades, s.o 31.12.2018. 02.02.2018 kokkuleppe p 3

kohaselt kohustub kostja I lisaks laenulepingutest tulenevatele kohustusele tasuma hagejale III

kompromissi korras 74 300 eurot tähtajaga 31.12.2018. Laenu kasutamise eest olid pooled

kokku leppinud ka intresside tasumises 12% ja 2%. Hagejate III ja IV nõuded muutusid

sissenõutavaks 01.01.2019.

Kuivõrd kostja I ei täitnud 02.02.2018 kokkuleppe alusel oma kohustusi, siis ütlesid hagejad

29.05.2019 avaldusega kõik laenulepingud üles ning laenud tulid tagastada kostjal I hiljemalt

29.07.2019. 02.10.2019 andsid hagejad kostjale I 02.02.2018 sõlmitud kokkuleppe täitmiseks

täiendava tähtaja 14.10.2019 ning teatasid, et jätkuval mittetäitmisel on kokkulepe üles

öeldud. Alternatiivselt on laenusummade tagastamise tähtaegadeks 30.07.2019 või

15.10.2019. Kostja I pole tagastanud kokkuleppes lubatud summasid, s.o hagejale IV 213 425

eurot ja hagejale III 194 300 eurot. Kostja I on jätnud täitmata kohustuse tasuda hagejale IV

intressi 45 591,20 eurot (alternatiivselt 51 513,27 eurot) ning hagejale III intressi 6856,29

eurot (alternatiivselt 8237,10 eurot).

Laenu tähtajaks tagastamata jätmise tõttu on hagejal IV õigus nõuda kostjalt I viivise tasumist

27 754,70 eurot (alternatiivselt 21 732,63 eurot) ning hagejal III õigus nõuda kostjalt I viivise

tasumist 7186,85 eurot (alternatiivselt 5806,03 eurot). Hagejal III on õigus nõuda kostjalt I

lisaks viivist 17 799,43 eurot seoses kokkuleppe p-s 3 võetud kohustuse 74 300 euro tasumata

jätmisega.

Kuivõrd kostja I ei täitnud oma kohustusi, siis kasutasid hagejad võla sissenõudmiseks

õigusabiteenuseid, mille eest tasumisega 3273,81 eurot tekitas kostja I hagejale kahju. Need

kulutused oleksid jäänud tegemata, kui kostja I oleks õigeaegselt oma kohutusi täitnud.

Kuna kostja I on oma majandustegevuse lõpetanud ning ettevõte on üle antud kostjatele II ja

III, siis vastutavad kostjad II ja III kostja I kohustuste täitmise eest solidaarselt kostjaga I.

3. Harju Maakohtu 14.06.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-20369 on tsiviilasjad nr 2-21-

20369 ja nr 2-21-20082 liidetud ühte menetlusse ning maakohus jätkas esitatud hagide

menetlemist tsiviilasjas nr 2-21-20082.

2-21-20082

Kostjate vastuväited

4. Kostjad palusid jätta hagid rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

5. Kostja I kohustused hagejate ees on tekkinud hagejate poolt osanikena antud laenudest.

Kuna osanikud kostja I tegevust täiendavalt rahastada ei saanud, siis pidi kostja I otsima uue

investori. Uus investor, kostja III oli nõus kostja I äritegevust rahastama ainult tingimusel, kui

võlgnevused osanikele tasutakse tulevikus Centene kontserni teenitavast kasumist. 02.02.2018

lepingutega fikseeriti kostja I võlgnevused hagejate ees ja lepiti kokku võlgnevuste

tasumiseks uued tingimused. Hagejate nõuded pole muutunud sissenõutavaks, kuna kostja I ei

ole saanud Centene kontsernist tulu, mille arvelt kohustusi täita.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus 20.06.2023 otsusega rahuldas hageja III hagi, hagejate I, II ja IV hagid

rahuldas maakohus osaliselt. Maakohus mõistis solidaarselt kostjatelt hageja I kasuks välja

281 701,49 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt 258 064,78 eurot alates 24.12.2021 kuni

võlgnevuse tasumiseni. Hageja I hagi kostjate vastu 7451,07 euro nõudes jättis maakohus

rahuldamata. Maakohus mõistis solidaarselt kostjatelt hageja II kasuks välja 255 961,82 eurot

ja viivise põhivõlgnevuselt 236 772,74 eurot alates 24.12.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni.

Hageja II hagi kostjate vastu 11 065,85 euro nõudes jättis maakohus rahuldamata. Maakohus

mõistis solidaarselt kostjatelt hageja III kasuks välja 226 142,25 eurot ja viivise

põhivõlgnevuselt 194 300 eurot alates 30.12.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni. Maakohus

mõistis hageja IV kasuks välja 276 461,32 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt 213 425 eurot

alates 30.12.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja IV hagi kostjate vastu 10 309,58 euro

nõudes jättis maakohus rahuldamata. Maakohus mõistis solidaarselt hageja III ja hageja IV

kasuks kostjatelt solidaarselt välja 3273,81 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt 3273,81 eurot

alates 31.12.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt

kostjate kanda ning määras kindlaks hagejatele hüvitatavate menetluskulude suuruse.

7. 02.02.2018 sõlmitud lepingutega on fikseeritud kostja I võlgnevuste saldod hagejate ees

ning kohustuste täitmise tingimused on asendatud 02.02.2018 lepingutes ettenähtud

tingimustega. Kokkulepetes sisalduvad seega võlatunnistused ja varasemate õigussuhete

novatsioon ehk asendamine uue lepingu tingimustega. Varasemad õigussuhted hagejate ja

kostja I vahel on kujundatud ümber 02.02.2018 lepingutes sisalduvateks laenulepinguteks

vastavalt VÕS § 396 lg-le 2.

8. Kostjad on võtnud omaks hagejate faktiväited tasumiskohustuste täitmata jätmise, tasumata

põhivõla suuruse ja kõrvalnõuete arvestuste kohta, kuid pooled vaidlevad selle üle, kas

02.02.2018 kokkulepitud kostja I rahalised kohustused hagejate ees on muutunud

sissenõutavaks.

9. Hagejaga I ja hagejaga II 02.02.2018 sõlmitud lepingu p 3 teise lause kohaselt on 45 935

euro tasumise osas tähtpäevaks 17.12.2021, p 4 teise lause kohaselt on laenude tagastamise

tähtpäevaks 31.12.2018. Hagejaga III ja hagejaga IV 02.02.2018 sõlmitud lepingu p-de 3 ja 4

teise lause kohaselt on kõigi maksete tegemise tähtpäevaks 31.12.2018. Lepingute p 4 kolmas

lause tähtaja pikendamisest ühe aasta kaupa juhul, kui laenud pole kuupäevaks 31.12.2018

tagasi makstud, ei sisalda lõplikke kokkuleppeid. Lauset võib käsitada kavatsuste protokollina

leppida tulevikus kokku teises lauses ettenähtud tähtaja muutmises. Lauset pole mõistlikult

võimalik tõlgendada nii, et pikenemine lepiti koheselt kokku ja toimus automaatselt. Ka

lepingute p 5 neljandast lausest, mis puudutab hagejatele laenude tagastamise tähtaega ja

2-21-20082

maksegraafikute koostamist, järeldub täiendavate kokkulepete sõlmimise vajadus. Ükski asjas

kogutud tõend ei käsitle poolte läbirääkimisi 02.02.2018 lepingutes kokku lepitud tähtaja

pikendamiseks.

10. Kuna 02.02.2018 lepingute p 4 sisaldab eraldi lauset intresside tasumise kohustuse

sissenõutavaks muutumise kohta, mille kohaselt kuuluvad intressid tasumisele iga-aastaselt,

siis ei puuduta lepingutes sisalduvad kavatsuste protokollid põhikohustuste täitmise tähtpäeva

edasilükkamise kohta intressi tasumise kohustust.

11. Kõik hagejad on teatanud 02.02.2018 lepingute ülesütlemisest. Kuna hagejate nõuded olid

muutunud sissenõutavaks juba varem (väljaarvatud hageja I nõue 45 935 eurot), siis ei oma

ülesütlemine hagide õige lahendamise seisukohalt tähendust. Samas tuleb arvestada, et VÕS §

399 lg 1 p 2 annab laenuandjale õiguse öelda laenuleping erakorraliselt üles, kui laenusaaja ei

täida kohustust maksta intressi. Isegi kui nõustuda kostjate arvamusega, et põhikohustuse

täitmise tähtaja pikendamine kuni 31.12.2024 oli 02.02.2018 lepingutega lõplikult kokku

lepitud, andis intressi tasumata jätmine aluse lepingute ülesütlemiseks ja kogu võla tasumise

nõudmiseks. Kõik hagejad määrasid ülesütlemise eeltingimusena intressivõla tasumiseks ka

täiendava tähtaja.

12. 02.02.2018 lepingud ei välista nõuete esitamist kostja II ja kostja III vastu. Kostja II ei ole

lepingute pooleks ja teda ei ole lepingutes isegi mitte ära nimetatud. Hagejate ja kostja III

vahelisi suhteid lepingutes reguleeritud pole. Lepingute p-s 5 reguleeritud kostja III kohustus

anda osa oma tulevikus teenitavast kasumist üle kostjale I ei puuduta hagejate õigusi nõuda

kostjalt I lepingute täitmist. Lepingute p 5 esimeses lauses on lepingupooled kinnitanud ühist

arusaama selle kohta, kuidas on kostjal I võimalik oma kohustusi täita. Hagejate osas on

tegemist on konstateeringuga, mitte õigussuhteid loova või kujundava tahteavaldusega.

Lepingute tekstis pole midagi sellist, mis seaks kostja I kohustuste täitmise hagejatele

sõltuvusse kostja I ja kolmandate isikute suhetest. Lepingute tekstis ei sisaldu ka kostjate

avaldusi oma õiguste piiramiseks kostja II või kostja III suhtes. Krediidilepingute sõlmimisel

on tavapärane, et pooled arutavad laenusaaja kohustuste täitmise eeldatavaid katteallikaid ja

mõistlik laenuandja peaks sellele alati mõtlema. Vaidlusaluse õigussuhte sisu tuleb määrata

kindlaks 02.02.2018 lepingute alusel ja sellele eelnenud tahteavaldustele poolte kokkuleppest

tulenevalt tugineda ei saa.

13. Kostjad II ja III nõustusid menetluse käigus, et nad on võtnud üle kostja I ettevõtte. Kuna

kostja I ettevõte anti VÕS § 182 tähenduses üle kostjale II ja III, läksid ka kohustused

kostjatele II ja III üle, mistõttu nad vastutavad hageja ees solidaarsete võlgnikena (VÕS § 65

lg 2 ja 3). Kostja I vastutab hagejate eest solidaarselt kostjatega II ja III VÕS § 183 lg 1

alusel.

14. Kuivõrd 02.02.2018 lepingud nõuete esitamist ei välista, siis ei ole kostja II ja III vastu

nõuete esitamine vastuolus hea usu põhimõttega.

15. Kostjate väide hageja I nõude osalise loovutamise kohta 15.01.2014 lepingu alusel on

tõendamata. 02.02.2018 kokkuleppes pole mingit viidet 2014 lepingule ning loovutatud

nõuete aluseks olevate võlasuhete ümberkujundamist ei oleks saanudki kokku leppida esialgse

võlausaldajaga, vaid loovutuse järgse võlausaldajaga.

16. 02.02.2018 lepingu p 2 ja 3 järgi on hageja I ees ümberkujundatud põhivõla summana

lepitud kokku 258 064,78 eurot (190 925 + 21 204,78 + 45 935).

2-21-20082

02.02.2018 lepingu p 4 järgi on intressimäär 2,5% aastas. Perioodi 03.02.2018–31.12.2018

eest on hageja I intressinõude põhjendatud suuruseks 6868,32 eurot (258 064,78 x 2,5%

aastas ehk 0,006849% päevas x 332 päeva).

Alates 04.02.2021 kuni 23.12.2021 on hageja I nõudnud viivist 16 768,39 eurot arvestatuna

põhinõudesummalt 236 860 eurot. Kuna rahuldatava põhinõude õige summa on 258 064,78

eurot, siis tuleb alates 24.12.2021 arvestatav viivis välja mõista õigelt põhinõude summalt.

17. Hageja II ees on 02.02.2018 lepingu p 1 järgi ümberkujundatud põhivõla summana lepitud

kokku 236 772,74 eurot (195 000 + 41 772,74).

02.02.2018 lepingu p 4 järgi on intressimäär 2,5% aastas. Perioodi 03.02.2018–31.12.2018

eest on intressinõude põhjendatud suuruseks 5384,15 eurot (236 772,74 x 2,5% aastas ehk

0,006849% päevas x 332 päeva).

Hagiavalduse esitamisel, 23.12.2021 on hageja II nõudnud viivist 13 804,93 eurot arvestatuna

põhinõudesummalt 195 000 eurot. Alates 24.12.2021 arvestatav viivis tuleb välja mõista

põhinõudelt 236 772,74 eurot.

18. Hageja III põhinõue koosneb 02.02.2018 lepingu p-s 2 loetletud laenulepingute põhivõlast

kogusummas 120 000 eurot ja intressist kogusummas 6856,29 eurot, mida on arvestatud

alates samas punktis fikseeritud kuupäevadest kuni 31.12.2018. Viivis, mida on arvestatud

perioodi 01.01.2019–29.12.2021 eest on 7186,85 eurot.

Hagejal III on õigus nõuda 02.02.2018 lepingu p-s 3 kokkulepitud täiendava laenusumma 74

300 euro ja sellelt nõudelt perioodil 01.01.2019–29.12.2021 arvestatud viivise 17 799,43 euro

väljamõistmist

Alates 30.12.2021 on hagejal III õigus nõuda edasiulatuvat viivist põhivõlanõudelt 194 300

eurot kuni selle summa tasumiseni.

19. Hagejal IV on õigus nõuda 02.02.2018 lepingu p 1 alusel laenulepingute põhivõlga 213

425 eurot.

Hagejal IV on õigus nõuda intressi alates lepingu p-s 1 fikseeritud kuupäevadest kuni

31.12.2018, kuid hageja IV ei saa põhivõlalt 50 000 eurolt arvestada perioodi 02.02.2018–

31.12.2018 eest intressi määraga 12% aastas, mis on vastuolus 02.02.2018 lepingu p-ga 4,

mille kohaselt on intressimäär 2,5% aastas. Kokkulepitud määraga arvestatud intress on

1136,99 eurot (50 000 x 2,5% aastas ehk 0,006849% päevas x 332 päeva). Ülejäänud

võlgnevuse osas on hageja IV intressi arvestatud määraga 2% aastas, mis on kokkulepitud

vähimast määrast väiksem.

Hageja IV viivise nõue arvestatuna 01.01.2019–29.12.2021 on põhjendatud, v.a osas, milles

seda on arvestatud põhivõlalt 50 000 eurot. Põhivõla 50 000 euro suuruselt osalt on

põhjendatud viivist arvestada perioodil 01.01.2019 kuni 29.12.2021 VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras kokku 11 978,08 eurot (50 000 x 8% aastas ehk 0,021918% päevas x

1094 päeva).

20. Hagejate III ja IV nõue seoses 02.02.2018 lepingu täitmise nõudmisega seoses

kohtumenetluse eelselt tekkinud õigusabikulu 3273,81 euro väljamõistmiseks õigusvastaselt

põhjustatud kahju hüvitamiseks on põhjendatud. Kostjad ei ole vaielnud vastu õigusabikulude

seotusele hagi aluseks olevate nõuete maksmapanekuga.

2-21-20082

21. Maakohus jättis juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-st 1 ja §

165 lg-st 3 kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda arvesse võttes hageja I ja hageja IV

hagide rahuldamata jätmise suhteliselt väikest osa, mis tulenes vaid kohtu arvestustest ja

sellest kostjate menetluskulude kogusumma ei sõltunud.

22. Maakohus leidis, et hagejate I ja II menetluskulud hagiavalduselt tasutud riigilõivud

kogusummas 5450 eurot ning õigusabikulu hagejate esindaja 126,8 töötunni eest

tunnitasumääraga 150 eurot (käibemaksuta), millest hageja I kandis 5625,6 eurot (koos

käibemaksuga) ja hageja II 14 332,5 eurot (ilma käibemaksuta), on põhjendatud ja vajalikud

kulud. Hagejatele I ja II tuleb menetluskulu hüvitis 25 408,10 eurot välja mõista kostjatelt

solidaarselt, et hagejad ise jagaksid selle omavahelisi suhteid arvestades.

23. Hagejate III ja IV menetluskulud hagiavalduselt tasutud riigilõivud kogusummas 4822,42

eurot ja õigusabikulu 12 776,62 eurot esindaja 88 tunni ja 27 minuti töö eest tunnitasumääraga

140 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ja vajalikud. Hagejate taotlusel tuleb kostjatel

solidaarselt tasuda hagejate III ja IV kasuks solidaarselt menetluskulude hüvitis 17 599,04

eurot.

Apellatsioonkaebus

24. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada Harju Maakohtu

20.06.2023 otsus osas, millega hagid rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta hagid

rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

25. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlus- ja materiaalõigusnorme ning teinud otsuse, mis

ei ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega.

26. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hagejale I kuulub kostja I vastu nõue summas 150 000

eurot. Kostja I ja StoneREX OÜ osanike lepingust ning 25.10.2017 saadetud e-kirjast nähtub,

et hageja I ei saa 150 000 euro suuruse põhivõla osas ja sellest tulenevaid kõrvalnõudeid

esitada, sest see nõue ei kuulu talle. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja pidi tõendama, et

hageja I on 15.01.2014 lepingu alusel oma nõude osaliselt loovutanud. Hageja peab tõendama

asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded, sh kas nende hulka kuulub loovutatud nõue.

27. Kostja I oli 02.02.2018 kokkulepete sõlmimise ajal maksejõuetu ning pankroti vältimiseks

tuli kaasata investor, kes aga seadis investeerimisel tingimuseks, et tema tehtavaid

investeeringuid ei kasutata eelmiste osanike laenude tasumiseks. Tagamaks uue investori

seatud tingimuse täitmine, sõlmisid hagejad ja kostjad I ja II 02.02.2018 kokkulepped

hagejate nõuete ümberkujundamiseks ning kokkuleppe ja hagejate kinnitused, et hagejate

nõuded tasutakse kostja I poolt vahendite arvelt, mille tasub ettevõtte üle võtnud uus kontsern

Centene oma kasumi arvelt kostjale I, mitte hagejatele. Hagejad teadsid, et neil on võimalus

kostja I tegevusse investeeritud raha tagasi saada üksnes olukorras, kus õnnestub ettevõtte

tegevus uuesti käivitada, kaasates selleks uusi investeeringuid. Maakohus on jätnud

hindamata 02.02.2018 kokkuleppe eesmärgi, milleks oli hagejate kui kostja I osanike nõuete

välistamine otse uuele kontsernile (kostjad). Kostja II oli 02.02.2018 kokkuleppe osapooleks,

kelle kaudu pidi toimuma kokkuleppe täitmine, st vahendite loomine laenude tagastamiseks

hagejatele. Kuna 02.02.2018 kokkuleppe osalised olid kostja II rollis ja kohustustes kokku

leppinud, siis välistasid nad selle kokkuleppega omavahel muude nõuete esitamise kostja II

vastu, sh kostja I ja ka kostja III vastu ettevõtte üleminekust tuleneva solidaarkohustuse

tekkimise. Kuna hagejate nõuete täitmine pidi kokkulepete kohaselt toimuma vaid kostja I

2-21-20082

poolt ning ainult siis, kui uus kontsern (kostjad II ja III) on kasumis ja tasutakse dividende,

siis ei käitu hagejad kostjate II ja II vastu nõuete esitamisel heas usus.

28. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hagejate nõuded on muutunud sissenõutavaks.

02.02.2018 kokkuleppe kohaselt ei ole hagejate nõuete täitmise tähtpäev saabunud.

02.02.2018 kokkuleppe p-s 4 on küll viidatud, et pooled on kokku leppinud, et kõikide

laenude tähtajaks on 31.12.2018. Samas on p 4 järgmises lauses märgitud, et laenu tagasi

maksmine toimub 02.02.2018 kokkuleppe p 5 kohaselt. Kokkuleppe p 5 sätestab, et viimane

osamakse peab toimuma hiljemalt 31.12.2024. Sellele, et poolte ühine tegelik tahe oli, et

02.02.2018 kokkuleppes kajastatud kohustused peab kostja I täitma hiljemalt 31.12.2024,

viitab mh see, et pooltele oli teada, et kostjal I ei ole laenude tagastamiseks raha ning

nimetatud kohustuste täitmine saab toimuda ainult olukorras, kus 2017 loodud Centene

kontsernil tekib väljamakstav kasum. Arvestades hagejate nõuete suurust, et kostjal I puudus

raha kohustuste täitmiseks ning Centene kontsern, kelle väljamakstava kasumi suurusest

sõltus kostja I poolt hagejate ees kohustuste täitmine, oleks järeldus sama ka siis, kui

tõlgendada 02.02.2018 kokkuleppeid mõistliku isiku positsioonilt. 02.02.2018 kokkulepete p-

e 4 ja 5 koosmõjus tõlgendades nähtub, et poolte ühine tegelik tahe oli, et p-s 4 märgitud viisil

aasta kaupa pikendatakse laenu tagastamise tähtaega pärast 31.12.2024. 02.02.2018

kokkuleppe p-s 4 laenude tähtajana märgitud 31.12.2018 viitab aga kõige varasemale

ajahetkele, mil hagejatel oli lootust kostjalt I 02.02.2018 kokkuleppes kajastatud kohustuste

täitmisena raha saada.

29. Lisaks põhikohustusele ei muutunud sissenõutavaks ka 02.02.2018 kokkulepete p-s 4

märgitud intresside tasumise nõue. Poolte tahe ei olnud, et intressi makstakse isegi juhul, kui

kostjast II kostjasse I kasumit ei laeku.

Vastustajate seisukohad

30. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad selle jätta rahuldamata ja

menetluskulud kostjate kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

31. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

32. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Kostjad on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagid rahuldas. Maakohtu

otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis hagejate hagid rahuldamata

(resolutsiooni p-d 12–14). Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel

edasi kaebamata jõustunud.

33. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele

teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes

erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei

pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi

korrata.

34. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta

2-21-20082

neid uuesti. Kostjad on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud

selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on

maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki

tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on

tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt

põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised

ja arusaadavad. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Asjaolu, et kostjad ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud

järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

35. Maakohus tuvastas, et hagejate I ja II ning kostjate I ja III vahel sõlmitud 02.02.2018

kokkuleppega oli hõlmatud ka hageja I nõude ümberkujundamine summas 150 000 eurot

kostja II vastu. Kostjad ei vaidlustanud 02.02.2018 kokkulepetest tulenevate nõuete suurust.

Maakohus leidis õigesti, et kui 02.02.2018 kokkuleppes on pooled fikseerinud kostja I

kohustuse hageja I ees 150 000 euro hüvitamiseks 02.02.2018 seisuga, siis ei ole põhjendatud

järeldada 2014. aastal muudele kokkulepetele tuginedes, et sama kohustus 150 000 euro

suuruses oleks olnud 15.01.2014 loovutatud kolmandale isikule, mistõttu kostjal I justkui ei

olekski hageja I ees vaidlusaluses suuruses kohustust. 02.02.2018 kokkuleppes ei ole viidatud

kostja I täitmata kohustustele summas 150 000 eurot enne 15.01.2014. Kuivõrd pooled olid

02.02.2018 kokkuleppega ühiselt kinnitanud muuhulgas kostja I 150 000 euro suurust

võlgnevust hageja I ees ning vaidlust ei ole, et kostja I seda kohustust täitnud ei ole, siis ei ole

käesoleva asja lahendamisel tähtsust poolte väidetel ega tõenditel nõuete ja nende loovutamise

kohta, mida ei ole 02.02.2018 lepingus kajastatud. Samas märgib kolleegium, et maakohus ei

ole asja materjalide juurde võtnud kostjate esitatud ja apellatsioonkaebuses viidatud kostja I ja

StoneREX OÜ vahel sõlmitud osanike lepingut ega 25.10.2017 e-kirja ning need on

14.06.2023 kohtumääruse alusel tagastatud.

36. Kolleegium ei nõustu kostjatega, et maakohus on ebaõigesti tõlgendanud 02.02.2018

kokkulepete sisu, kui on jätnud tuvastamata, et nende kokkulepetega välistasid hagejad ja

kostjad II ja III nõuete esitamise nende vastu. Kostjad ei ole esitanud asjaolusid, mis

võimaldaksid järeldada, et hagejate ja kostjate II ja III vahel on 02.02.2018 lepingutes

sõlmitud kokkuleppeid VÕS § 8 mõttes. 02.02.2018 kokkulepetest ei ole võimalik järeldada

hagejate ja kostjate II ning III vahel mistahes kohustusi, sh neid välistades. Poolte ühist tahet

kirjalikest kokkulepetest tulenevate maksete tasumiseks ei lükka ümber kostja tunnistaja

Martin Tamme arusaamine kokkulepete sisust. Seetõttu ei ole kohased ka kostjate etteheited,

et maakohus oleks pidanud olematuid kokkuleppeid tõlgendama.

37. Kuivõrd pooled vaidlesid selle üle, et kokkulepped hagejate ja kostja I vahel on sõlmitud

seetõttu, et kostja I oli maksejõuetu ning kostjad oma väiteid ega kostja I maksejõuetust ei

tõendanud, siis ei ole põhjendatud kostjate väidetele tuginedes leida, et poolte tahtel

maksetähtaegade osas polnudki muud tähendust kui et need sõlmiti vaid kostja I

pankrotimenetluse vältimiseks. Kolleegium ei nõustu kostjatega, et maakohus on ebaõigesti

tõlgendanud hagejate ja kostja I ühist kokkulepet maksetähtaegade osas. Hagejate ja kostja I

vahel maksetähtaegade tagasimaksmise ühist kokkulepet ei ole võimalik tõlgendada viisil, et

kui Centene kontsernil pole kasumit, siis tagasimakseid hagejatele ei toimugi. Maakohus on

õigesti tuvastanud, et kokkulepetest, kus on kirjas konkreetsed tähtajad, saab järeldada poolte

ühist tahet kokkulepitud ajaks kõigi tagasimaksete tegemist.

38. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kõik 02.02.2018 kokkulepetest tulenevad nõuded on

muutunud sissenõutavaks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kui 02.02.2018 kokkulepete p-

2-21-20082

des on laenude tähtaeg kokku lepitud kuupäevaliselt (17.12.2021 ja 31.12.2021), siis on

lepingute sõnastus selge. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse

lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus

kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3

kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine

lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse

lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte

tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS

§ 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda

mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS

§ 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb

lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis

tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (RKTKo 28.03.2018, 2-16-5143, p 13.2).

Kolleegium nõustub maakohtuga, et 02.02.2018 kokkulepete teised tingimused ei anna

lepingute tähtaja osas, mis on konkreetselt ja selgelt sõnastatud, võimalust asuda teistsugusele

seisukohale. Kokkulepete p 4 kolmandas lauses räägitakse tähtaja pikendamisest ühe aasta

kaupa juhul, kui laenud pole kokkulepitud kuupäevaks tagasi makstud. Sellest lausest pole

mõistlikult võimalik tõlgendada, et pikenemine oli koheselt kokku lepitud ja toimus

automaatselt. Ka kokkulepete p 5 neljandast lausest, mille kohaselt koostatakse maksegraafik,

kui laene ei ole tagasi makstud, järeldub poolte tahe täiendavate tähtaja pikendamise

kokkulepete sõlmimiseks. Asjaolust, et lepingutes on kokku lepitud ka tähtaja pikendamise

võimalus, ei ole võimalik järeldada, et pooled pole lepingu tähtaega kokku leppinud.

39. Olukorras, kus pooled nägid küll ette võimaluse laenude maksetähtaja pikendamiseks ja

uute maksegraafikute koostamiseks, kuid uusi maksetähtaegu kokku ei leppinud, ei ole

võimalik järeldada, et maksetähtajad saavad pikeneda vaid ühe kokkuleppe osapoole soovil.

Asjaolust, et hagejatele pole kokkuleppe järgi tehtud ühtegi makset, kuid hagejatel on

teadmine, et kostja II ei maksa kostjale III dividende, ei ole samuti võimalik järeldada

hagejate nõusolekut, et kostja I oma kohustusi ei pea täitma ning et seetõttu muutuvad

iseenesest maksetähtajad.

40. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 2 kolmanda lause järgi on lepingu

sõlmimiseks vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. TsÜS § 68 lg 1 alusel võib arvata, et

ka 02.02.2018 kokkulepete muutmiseks võisid pooled teha tahteavalduse mis tahes viisil,

kuivõrd seadusega ega poolte kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg 2 kohaselt

on tahteavaldus otsene, kui selles avaldub sõnaselgelt tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS

§ 68 lg 3 järgi võib tahteavaldus olla ka kaudne, väljendudes teos, millest võib järeldada tahet

tuua kaasa õiguslik tagajärg (RKTKo 17.03.2021, 2-19-11650, p 11; 05.11.2014, 3-2-1-110-

14, p 12). Kaudne ehk konkludentne on selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse

tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg

(RKTKo 17.03.2021, 2-19-11650, p 11; 21.10.2020, 2-18-109972, p 12). TsÜS § 75 lg 1 järgi

kindlale isikule tehtud tahtevaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui

tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse

tegija tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu

tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.

41. Kostja I pidi esile tooma asjaolud ja tõendama, et hagejad ja kostja I on kokku leppinud

02.02.2018 kokkulepetest tulenevate maksetähtaegade muutmises. Kostja I pidi tooma esile,

millal ja milliste tahteavalduste tegemisega on vaidlusalused kokkulepped maksetähtaegade

muutmiseks sõlmitud. Kostja I selliseid asjaolusid kohtu ette ei toonud.

2-21-20082

42. Kuna kostjad vaidlesid käesolevas vaidluses ettevõtte ülemineku üle, siis on vastuolulised

kostjate väited, et ettevõtte üleminekuga oleksid justkui ka hagejad 02.02.2018 sõlmitud

kokkulepetes nõustunud. Igal juhul ei ole kostjad esile toonud asjaolusid ega tõendanud, et

hagejad on 02.02.2018 kokkulepetes loobunud oma nõudeõigusest kostja II ja kostja III suhtes

seoses kostja I ettevõtte üleminekuga VÕS § 182 lg-te 2 ja 3 tähenduses. Kolleegium ei

nõustu kostjatega, et hagejate nõue kostja II ja III vastu kostja I ettevõtte üleminekust

tulenevalt on vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja

põhivõlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kolleegium leiab, et oma

nõude maksmapanekut ei saa lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks, et see jätta

seetõttu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

43. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta.

44. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid.

Kuna maakohus on oma otsuses hagejate menetluskulud kindlaks määranud, määrab

kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka hagejate apellatsiooniastme menetluskulud.

45. Apellatsioonimenetluses on hageja I ja hageja II palunud mõista kostjatelt solidaarselt

välja menetluskulu hageja I kasuks 1395 eurot ja hageja II kasuks 2287,50 eurot. Kostjad

vastuväiteid hagejate menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole.

46. Hagejate I ja II menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale I osutatud õigusabi kokku

7,75 tundi ja hagejale II on osutatud õigusabi kokku 15,25 tundi. Ringkonnakohus leiab, et

hageja I menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu apellatsioonkaebuse ja maakohtu

otsuse

analüüsimiseks

ning

apellatsioonkaebusele

vastamiseks,

arvestades

menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, on põhjendatud

ja vajalik. Hageja II menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu, arvestades

menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust on samuti

põhjendatud ja vajalik. Hageja II ajakulu õigusabile apellatsioonkaebuse ja maakohtu otsuse

analüüsimiseks ning apellatsioonkaebusele vastamiseks kokku 7,75 tundi,

apellatsioonimenetluses tehtud toiminguteks (tehtud määruste analüüsimiseks, kliendiga

suhtlemiseks) kokku 5,25 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kohtuistungil

osalemiseks kokku 2 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,25 tundi on

põhjendatud ja vajalik.

Hagejatele I ja II osutatud õigusteenuse tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks, ei

ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja I on palunud menetluskulu

välja mõista käibemaksuga (tunnitasu koos käibemaksuga kokku 180 eurot) ning on

kinnitanud TsMS § 174 lg 10 alusel, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja II on

palunud menetluskulu välja mõista ilma käibemaksuta.

47. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulu hageja I kasuks 1395 eurot

(7,75 x 180) ja hageja II kasuks 2287,50 eurot (15,25 x 150).

2-21-20082

48. Apellatsioonimenetluses on hageja III ja hageja IV palunud mõista solidaarselt kostjatelt

välja solidaarselt hagejate III ja IV kasuks menetluskulu 2327,50 eurot. Kostjad vastuväiteid

hagejate menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole.

49. Hagejate III ja IV menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejatele osutatud õigusabi

kokku 15 tundi ja 31 minutit. Ringkonnakohus leiab, et hagejate III ja IV menetluskulude

nimekirjas välja toodud ajakulu apellatsioonkaebuse analüüsimiseks, kliendiga suhtlemiseks

ning

menetlustaktika

arutamiseks,

apellatsioonkaebusele

vastamiseks

ning

apellatsioonimenetluses tehtud toiminguteks, sh istungiks ettevalmistamiseks ja istungil

osalemiseks, menetluskulude nimekirja esitamiseks arvestades menetlustoimingute ja -

dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, on põhjendatud ja vajalik. Nagu

kolleegium eespool märkis, siis ei ületa õigusteenuse tunnitasu 150 eurot, millele lisandub

käibemaks, keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hagejad III ja IV on palunud

menetluskulu välja mõista ilma käibemaksuta.

50. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulu 2327,50 eurot (150 x 15 tundi

31 minutit) hagejate III ja IV kasuks hagejate taotlusel solidaarselt.

51. Hagejate taotlusel tuleb kostjatelt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt.

52. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)