3-24-1543/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-1543

Haldusasi

Z, D, X, Y, W, Q, C, V ja T kaebus Rõuge Vallavolikogu

27. veebruari 2024. a otsuse nr 1-3/8 „Rõuge valla

haridusasutuste

ümberkorraldamine“

osaliseks

tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja I – Z

Kaebaja III – D

Kaebaja IV – X

Kaebaja V – Y

Kaebaja VI – W

Kaebaja VII – Q

Kaebaja VIII – C

Kaebaja IX – V

Kaebaja X – T

Kaebajate I-X volitatud esindaja – Henno Nurmsalu

Vastustaja – Rõuge vald, esindaja Mairi Raju-Toots

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebajatele 18. oktoobri 2024. a avalduse lisana esitatud tõend (Rõuge valla

vastuskiri päringule huvihariduse ja peotantsu tundide jätkumise kohta).

2. Jätta Z, D, X, Y, W, Q, C, V ja T kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. novembril 2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3).

3-24-1543

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rõuge Vallavolikogu võttis 27. veebruaril 2024 vastu otsuse nr 1-3/8 „Rõuge valla

haridusasutuste ümberkorraldamine“ (dtl 17-19), millega korraldati muu hulgas ümber Mõniste

Kooli tegevus. Otsuse punkti 2 kohaselt jaotatakse alates 31. augustist 2024 Mõniste Kool

(registrikood 75001135), mis on tegutsemisvormilt ühe asutusena tegutsev koolieelne lasteasutus

ja põhikool, kaheks eraldi üksuseks – lasteaiaks ja põhikooliks. Mõniste Kooli põhikooli osa

liidetakse Rõuge Põhikooliga (reg-kood 75001968) ning lasteaia osa Rõuge Lasteaiaga (reg-

kood 75001951). Mõniste Kooli tegevus iseseisva asutusena lõpetatakse.

2. Osa Mõniste Kooli lapsevanematest esitasid Rõuge Vallavolikogu otsuse peale 27. märtsil

2024 vaide (dtl 49-57), milles palusid otsus nr 1-3/8 Mõniste Kooli puudutavas osas kehtetuks

tunnistada ja teha uus otsus, millega Mõniste Kool jääks iseseisvaks haridusasutuseks ning

jätkaks tegevust eelneva haridusasutuse tegutsemisvormi järgi. Rõuge Vallavolikogu jättis 23.

aprilli 2024. a otsusega nr 1-3/23 (dtl 59-68) vaide rahuldamata.

3. Z, B , D , X, Y, W, Q , C, V ja T esitasid 22. mail 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse (dtl

2-15) Rõuge Vallavolikogu 27. veebruari 2024. a otsuse nr 1-3/8 „Rõuge valla haridusasutuste

ümberkorraldamine“ osaliseks tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks. Kaebuses

sisaldus ka esialgse õiguskaitse taotlus, mille kohus jättis 30. mai 2024. a määrusega

rahuldamata.

4. Kohus tagastas 12. juuni 2024. a määrusega B kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ning

võttis sama määrusega kaebuse ülejäänud kaebajate osas menetlusse.

5. Rõuge vald esitas 10. juulil 2024 kohtule kirjaliku vastuse kaebusele (dtl 151-167), paludes

jätta kaebus rahuldamata. Ühtlasi leidis vastustaja 10. juuli 2024. a vastuses, et kaebajal Z

(kaebaja I) puudub asjas kaebeõigus ning tema kaebus tuleks tagastada. Vastustaja põhjendas

eelnevat sellega, et kaebaja I laps on Mõniste Kooli põhikooli astme läbinud, sest lõpetas kooli

2024. a juunis. Vaidlusalune otsus ei avalda vastustaja hinnangul seega kaebaja lapsele mõju, ei

puuduta tema õigusi ega tekita lapsele kooli ümberkorraldamisest negatiivseid tagajärgi.

6. Kohus määras 11. juuli 2024. a kohtumäärusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja

andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ning neile vastuväidete

esitamiseks. Ühtlasi andis kohus kaebajatele tähtaja kaebaja I kaebeõigust puudutavas osas

seisukoha esitamiseks.

7. Kaebajad esitasid 18. septembril 2024 kohtule täiendavad seisukohad ning menetluskulude

nimekirja koos kuludokumentidega. Vastustaja esitas 4. oktoobril 2024 kaebajate seisukohtadele

täiendavad vastuväited. Kaebajad esitasid 18. oktoobril 2024 täiendavalt vastuväite vastutaja

esitatule ning tõendi koos põhjendustega, miks seda polnud võimalik varasemas menetluses

esitada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebajad märgivad kaebuses ja täiendavates kirjalikes seisukohtades järgmist.

2(18)

3-24-1543

8.1. Vaidlusaluse otsusega haridusasutuste ümberkorraldamise eesmärk on ebaselge. Selle

tagajärjel likvideeritakse tugev Mõniste Kool, mis on iseseisva haridusasutusena kohaliku

hariduselu ja kogukonnaelu keskuseks. Kooli tegevuse ümberkorraldamine annab olulise

tagasilöögi piirkonna arengule ja kohaliku tasandi haridusmaastikule.

Haridusasutuste ümberkorraldamise eesmärgina on vald soovinud tagada hariduse

jätkusuutlikkust piirkonnas ning kasutada haridusvaldkonna ressursse otstarbekamalt, suunates

senisest enam vahendeid õppe- ja arendustegevusse, tugiteenustesse ning

konkurentsivõimelisematesse palkadesse. Püstitatud eesmärk on liiga laialivalguv ja eesmärgi

saavutamise protsessi pole piisavalt kirjeldatud, mistõttu on küsitav eesmärgi saavutamise

võimalikkus valitud meetodil. Lisaks ei ole eesmärgid saavutatavad, sest eelarve vahendeid

ümberkorralduste tulemusel ei vabane, vaid kulub rohkem. Kui koolivõrgu korrastamise teema

tõstatati, põhjendati koolivõrgu korrastamise vajadust eelarveliste vahendite kokkuhoiu

vajadusega ja tõhusama kasutamisega. Vaidlustatud otsuse põhjal ei selgu aga, millises osas

kokkuhoid või tõhusam ressursside kasutus saavutatakse. Vaid majanduslikest kaalutlustest

lähtuvalt ei saa niivõrd olulisi hariduselu ümberkorraldamise otsuseid teha ja kohaliku tasandi

otsustusvõimekust vähendada. Kooli toimimine ja kvaliteet ei ole ümberkorralduste valguses

tagatud.

8.2. Otsus konkreetse kooli asukoha (sh sulgemise) kohta kui kaalutlusotsus peab põhinema

kõikide oluliste asjaolude põhjalikul analüüsil. Vaidlusalune otsus sisaldab kaalutlusvigu.

Vallavolikogu on otsuse vastuvõtmisel lähtunud ainult majandusliku kokkuhoiu eesmärgist, kuid

ei ole pööranud tähelepanu teistele olulistele aspektidele. Samas puudub otsuses kalkulatsioon

prognoositava kokkuhoiu osas ja majanduslikku kokkuhoidu ümberkorraldused ei anna.

8.3. Hariduselu ümberkorraldamise algne plaan, mis esitati ka arvamuse esitamiseks kooli

hoolekogule, nägi ette Mõniste Kooli täieliku sulgemise juba järgmisest aastast. Seega on

faktiliselt tõendatud ja ettenähtav, et praegune ümberkorraldamine on vaid näiline ja valla

eesmärk on lähiajal kool täielikult sulgeda. Eeltoodut toetab ka otsuse seletuskiri, mida võib

tõlgendada nii, et Varstu-Mõniste suunal peaks säilima 3. kooliaste, mis sisuliselt tähendab kas

Varstu või Mõniste Kooli sulgemist.

Mõniste Kooli hoolekogu tegi kooskõlastusringil ettepaneku kooli sulgemise eelnõud

kinnitamiseks mitte esitada. Eeltoodule vastati seletuskirjas järgmist: „Kuigi vallavalitsus on

eelnõud menetlusprotsessi käigus osaliselt muutnud, tuleb ressursside optimeerimiseks viia

haridusasutused vähemalt ühtse juhtimise alla.” Eeltoodust ei nähtu põhjendust, miks „tuleb” ja

miks ei ole kaalutud muid võimalusi, sh senise koolivõrguga jätkamist. Vaidlustatud otsuse

eelnõud kehtestatud kujul ei tutvustatud ega esitatud kooli hoolekogule. Hoolekogule tutvustati

eelnõu versiooni, kus muu hulgas oli kavandatud Mõniste Kooli sulgemine. Kuigi eelnõud

muudeti ja sellest võeti välja Mõniste Kooli sulgemise osa, siis kohalikul kooli hoolekogul ei

võimaldatud otsuse lõppversiooni osas üldse seisukohta esitada. Seega ei nõustu kaebaja

vastustaja väitega, et haridusvõrgu ümberkorraldamisel on lapsevanematele loodud võimalused

kaasa rääkida ja olla ära kuulatud.

8.4. Vaidlustatud otsus on vastuolus Rõuge valla arengukavas 2030 seatud eesmärkidega –

arengukava p 5.2.1 kohaselt on eesmärgiks tagada lastele ja noortele mitmekesine kodulähedane

alus- ja põhiharidus ning mitmekesine huvitegevus, millele aitab otseselt kaasa Mõniste Kooli

tegevus. Kooli tegevus on oluline just kohaliku otsustustasandi juures, kus kohapeal leitakse

oma kandile vajalikud tegevused ja arengusuunad, mida tsentraalse juhtimisega haridusasutus

vaevalt toetaks. Näiteks ei ole Rõuge koolis toimunud võru keele õpet ja on põhjendatud oht, et

uue kooli juht ei pruugi seda vajalikuks pidada. Hoolekogu ja õppenõukogu tegid hulgaliselt

ettepanekuid, et põhimääruse tasandil tagada kooli ja lasteaia omanäolisuse ja tugevuste

3(18)

3-24-1543

säilimine, kuid need lükati kõik tagasi põhjendusel, et antud küsimused jäävad uute juhtide

otsustuspädevusse või reguleeritakse vastavate kordadega, mis kehtestatakse vallavalitsuse või

haridusasutuse tasandil.

8.5. Vaidlusalust otsust on korduvalt põhjendatud ka vajadusega teha koolide vahel rohkem

koostööd. Selleks, et koostööd rohkem ja tõhusamalt teha, ei pea koolivõrku ümber korraldama.

Põhjendatud ei ole, mis on takistanud siiani koostöö tegemist. Kui koolid eraldatakse

lasteaedadest, siis senine väga hea koostöö kooli ja lasteaia vahel pole tagatud. Lasteaialaste

vanematel pole mingit kindlust, et lastele seni pakutavad mitmekülgsed võimalused säilivad.

Tekib küsimus, kuidas tagatakse lasteaialaste senised võimalused hariduse omandamisel, mis

seni on toimunud sümbioosis kooliga (nt Muusikapesa ja peotantsuõppe võimaldamine

lasteaialastele, ühisüritused kooliga, kooli õpetajate antavad tunnid jm). Majanduskoostöö ja

Arengu Organisatsioon on soovitanud senisest enam ühendada lasteaedu koolidega. Vaidlustatud

otsusega aga tehakse vastupidist. Otsuse tulemusena lõhutakse seni toimivad struktuurid,

pakkumata sealjuures välja lahendusi, mis aitaks tagada, et laste ja õpilaste heaolu ning hariduse

kvaliteet ei kannataks. Vale on ka väide, et Mõniste Kooli juht tegeles vaid operatiivtasandil

juhtimisega, mitte strateegilise juhtimisega. Mõniste Koolis on strateegilise juhtimise

põhimõtteid rakendatud alates 2006. aastast. Selleks, et valla haridusasutustes strateegilise

juhtimise põhimõtteid rakendada, ei pea tegema haridusvõrgu muudatusi.

8.6. Vaidlusaluse otsuse seletuskirjas on viidatud OÜ Cumulus Consulting uuringule, kus on

välja toodud, et Varstu-Mõniste piirkonna põhikoolieas laste arv (praegu ja ka tulevikus) ei ole

piisav kahe kooli pidamiseks piirkonnas ning põhihariduse kättesaadavuse tagamiseks ning

teenuse kestlikuks osutamiseks on vajalik Kuutsi- Mõniste-Varstu piirkonda jätta üks põhikool.

Uuring on toonud välja mõlemad alternatiivid: Varstu Kooli (alternatiiv Mõniste Kooli) tegevuse

lõpetamine, koolide ühendamine. Otsuses on leitud, et „Seega eeldab otsuse tegemine mõlema

alternatiivi kaalumist”. Kaebajatele jääb ebaselgeks, miks vald käsitab uuringut kui põhilist ja

imperatiivset alust otsuse tegemisel. Tegemist on ilmselgelt vaid uuringut läbiviiva ettevõtte

soovitusega, kuid piirkonna tegeliku olukorra ja vajadusega haakuva otsuse peab tegema ikkagi

omavalitsus.

8.7. Varstu Kooli ja lasteaiaga seotud isik Katrin Pudersell (Varstu Kooli hoolekogu esinaine,

vallavolikogu haridus- ja sotsiaalkomisjoni esimees ja valla revisjonikomisjoni esinaine) on

vallale esitanud soovitusi eelviidatud uuringu tulemuste (või vähemalt seletuskirja) muutmiseks.

Eeltoodust nähtub, et OÜ Cumulus Consulting uuringust võis algselt hoopis järelduda, et

soovitus on Varstu Kooli sulgemiseks ja Mõniste kooli jätkamiseks. Eeltoodu on vaidlusaluse

otsuse ettevalmistamise ja õiguspärasuse hindamisel oluline asjaolu ning viitab otseselt

võimalikule uuringu tulemustega manipuleerimisele.

8.8. Vaidlusaluse otsuse eelnõu ettevalmistamise käigus esitati volikogu liikmetele valeandmeid

seoses Mõniste Kooli õpilaste eksamitulemustega. Valla parimate eksamitulemustega Mõniste

Kooli näidati valla halvimana. Eeltoodu osas esitas Arenguseire agentuuri (ilmselt mõeldud

Arenguseire Keskus – kohtu märkus) esindaja vabandava kirja Mõniste Kooli direktorile, aga

vallavanem volikogu liikmetele seda ei edastanud. Vaatamata asjaolule, et eelnimetatud

puudustele otsustusprotsessis on volikogu liikmed tähelepanu juhtinud, ei ole nimetatud märkusi

arvesse võetud ega uut arutelu korraldatud. Eeltoodu viitab otsustusprotsessi kallutatusele ja

läbipaistmatusele, samuti hea halduse tava mittejärgimisele.

8.9. Eeldused otsuse elluviimiseks ei ole täidetud. Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 33

lg-s 4 on sätestatud, et lasteaedade ümberkorraldamisel on vaja koolitusluba. KELS §-s 11 ja §-s

12 on sätestatud, et koolitusloaga seoses tuleb vähemalt viis kuud enne esitada Haridus- ja

Teadusministeeriumile taotlus ja õppekava, kuid uut lasteaedade õppekava ei ole koostatud.

4(18)

3-24-1543

Seega ei ole ajaliselt võimalik sügisest uue loodava lasteaia tööd alustada ja otsuses toodud

tähtaegu järgida.

8.10. Liidetud koolidel puudub ühine õppekava ning ümberkorralduste järgselt on jätkuvalt

ebaselge nende põhjendus. Siiani ei ole lapsevanematele jagatud infot, milline mõju saab olema

ümberkorraldustel õppetööle, sh huviharidusele. 9. septembril 2024 toimunud lasteaia

lastevanemate koosolekul teatas Rõuge Lasteaia juhataja, et rahalised võimalused on piiratud ja

lastele ei ole võimalik enam pakkuda kõiki neid õppetegevusi, mis seni on toimunud. Tänaseks

on juba vähendatud lasteaialaste liikumistundide ja muusikaõpetuse tundide mahtu. Samuti on

Rõuge valla abivallavanem haridus- ja sotsiaalalal mitmel korral väitnud, et huvihariduse

pakkumine lastele senises mahus ei pruugi enam jätkuda.

8.11. Õppeaasta alguseks olid uute haridusasutuste töökorraldusega seotud küsimused personali

osas suuresti lahendamata. Töötajatega ei olnud uute juhtide poolt läbi räägitud töötingimuste

muutusi ega tehtud vastavaid muudatusi töölepingutes. Tekkis olukord, kus õppeaasta alguses

olid töötajate tööülesannetega seotud küsimused lahendamata.

8.12. Mõniste piirkond, mis koosneb 17 külast, on alustanud menetlusega Rõuge valla

koosseisust lahkumiseks, et liituda Antsla vallaga. Liitumise tingimusena esitasid Mõniste

piirkonna läbirääkijad Mõniste Kooli alles jäämise, mis oli Antsla valla esindajate arvates

vastuvõetav tingimus. Liitumise osas käivad läbirääkimised ning Mõniste piirkond võib 2025.

aastal kuuluda juba teise omavalitsuse koosseisu. Pole mõistlik kooli lahutada ja liita üheks

õppeaastaks.

8.13. Kaebajal I on jätkuvalt kaebeõigus. Kuigi menetluse käigus on tema 9. klassis käinud laps

Mõniste Kooli lõpetanud, siis kaebuse esitamise seisuga õppis laps Mõniste Koolis ning lisaks

on kaebajal I kaks lapselast, kes on lasteaiaealised.

9. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning märgib järgnevat.

9.1. Põhiseaduse (PS) § 37 lg-d 2 ja 3 ei anna lapsevanemale subjektiivset õigust nõuda, et

kohalik omavalitsus jätkaks mõne konkreetse kooli ülalpidamist, sh senistel tingimustel, vaid

kohaliku omavalitsuse üksustel on koolivõrgu kujundamise küsimustes laialdane autonoomia

(Tartu Ringkonnakohtu 28. veebruari 2012. a määrus asjas nr 3-11-2982). Kohalikul

omavalitsusel peab olema võimalik korraldada munitsipaalkoolide pidamist vastavalt oma

võimalustele. Kui kohalik omavalitsus on taganud munitsipaalkoolide kaudu kõigile

elukohajärgsetele koolikohustuslikele isikutele võimaluse omandada põhiharidus, on kohalik

omavalitsus oma avaliku ülesande täitnud (Riigikohtu 28. oktoobri 2014. a otsus asjas nr

3-4-1-26-14).

9.2. Rõuge vallas haridusasutuste ümberkorraldamise eelnõu väljatöötamiseks viidi läbi

ülevallaline küsitlus (2023. aasta mais), korraldati kõigile vallaelanikele suunatud hariduse

talgupäevad, viidi läbi kogukondadele suunatud arutelud Varstus ja Mõnistes ning erinevad

töörühmade koosolekud, et jõuda nii lapsevanemate, hoolekogu liikmete, töötajate kui ka laiema

kogukonnani. Alates 2023. aasta veebruarist on haridusvõrgu ümberkorraldamise info, sh

teavitused, talgupäevade kokkuvõtted ja Rõuge valla haridusvõrgu ümberkorraldamise raport,

koondatud ja tehtud kõigile kättesaadavaks ja jälgitavaks Rõuge vallavalitsuse veebilehel.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 80 lõige 1 sätestab, et enne kooli ümberkorraldamise

otsustamist tuleb ära kuulata hoolekogu ja õpilasesinduse arvamus. PGS ei näe ette eraldi

lapsevanemate kaasamist või ärakuulamist. Samas on vastustaja oma tegevusega loonud

5(18)

3-24-1543

lastevanematele mitmesugused võimalused kogu aasta vältel haridusvõrgu ümberkorraldamise

protsessis kaasa rääkida ja oma arvamust avalda.

9.3. Haridusasutuste ümberkorraldamise eelnõud arutas vallavalitsus 5. jaanuaril 2024 toimunud

istungil ning esitas 8. jaanuaril 2024 eelnõu arvamuse andmiseks koolide hoolekogudele ja

õpilasesindustele, lasteaia hoolekogule ja noortevolikogule. Esialgne eelnõu nägi muu hulgas

ette Mõniste õppekoha sulgemise.

Hoolekogude ja õpilasesinduste poolt eelnõule antud arvamused ja tehtud ettepanekud on

esitatud vaidlustatud otsuse eelnõu seletuskirja punktis 6.2, millele on lisatud vallavalitsuse

seisukoht ja põhjendus ettepanekuga arvestamise või mittearvestamise kohta. Võttes arvesse

haridusasutuste ümberkorraldamise eelnõule Mõniste kooli hoolekogu ja õpilasesinduse poolt

antud tagasisidet ning kaaludes veelkord Mõniste õppekoha jätkamise tugevusi ja nõrkusi, sh

hariduse kättesaadavuse mõju Mõniste piirkonna lastele ja koolihoone haldamisega seotud

kulusid, muudeti eelnõu seletuskirja osas, mis puudutas õppetegevuse lõpetamist Mõniste

koolimajas.

Kaebajad V , T , D ja Y kuulusid haridusvõrgu ümberkorraldamise menetlusprotsessi ajal

Mõniste Kooli hoolekogusse ning W oli haridusvõrgu ümberkorraldamise otsuse

ettevalmistamise ajal Rõuge vallavolikogu haridus- ja sotsiaalkomisjoni liige ning vallavolikogu

liige. Kaebajad T ja D osalesid hariduse talgupäeval „Õpe ei lõpe 2“, kaebajad V , W, T , D , Q

ja Y osalesid haridusteemalisel kohtumisel Mõniste kogukonnaga ning V , T ja D osalesid

haridusvõrgu ümberkorraldamise teemalisel kõigi valla koolide hoolekogude ühisel kohtumisel

8. novembril 2023. Seega pole kuigi usutavad kaebajate, kellel oli võimalus aktiivselt osaleda

haridusasutuste ümberkorraldamise eelnõu ettevalmistamisel ja menetlemisel, väited, mille

kohaselt puudus neil informatsioon ümberkorralduste osas või neil ei olnud eelnõu menetlemise

käigus võimalik kaasa rääkida või oma seisukohti ja vastuväiteid esitada.

9.4. Vallavalitsus arutas haridusvõrgu eelnõud, mida oli täiendatud hoolekogude ja

õpilasesinduste ettepanekute ja arvamustega, 7. veebruaril 2024 toimunud istungil ning leidis, et

eelnõu täiendav esitamine menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes uuesti seisukoha andmiseks

hoolekogudele ja õpilasesindustele ei ole vajalik, kuna eelnõu pearõhk on haridusasutuste

ühendjuhtimisel, mille osas on nii hoolekogud kui õpilasesindused saanud oma arvamust

avaldada. Samuti on vallavalitsus arvestanud hoolekogude ja õpilasesinduste arvamustega

Mõniste õppekoha osas.

Eelnõu hoolekogudele esitamisel ja vastavate muudatuste sisseviimisel ei olnud tegemist uue,

seni läbi rääkimata otsuse eelnõuga, mis võinuks olla hoolekogudele või õpilasesindustele

üllatuslik – ühe alternatiivina käsitleti kogu menetlusprotsessis asutuste ühendjuhtimise alla

viimist ja kõigi õppekohtade säilitamist. PGS § 80 lõige 1 ei näe ette kohustust esitada kõik

eelnõus tehtavad muudatusettepanekud uuesti arvamuse andmiseks koolide hoolekogudele ja

õpilasesindustele.

9.5. Haridusasutuste ümberkorraldamise otsusega ei ole piiratud kaebajate õigust haridusvõrgu

ümberkorraldamise protsessis kaasa rääkida ega arvamust avaldada. Haridusvõrgu

ümberkorraldamise protsess ei ole läbi viidud kiirustades ega asjaomaseid huvigruppe, s.o

lapsevanemaid ja kogukonda, kaasamata. Tegemist on olnud avaliku protsessiga, kus kõigil

soovijatel on olnud võimalik osaleda ja kaasa rääkida.

9.6. Kuigi kaebajate peamised põhjendused nii info jagamise kui kaasamise osas ei ole seotud

haridusasutuste ümberkorraldamise otsuse ettevalmistamise ja vastuvõtmisega, vaid puudutavad

otsuse järgseid tegevusi, märgib vastustaja, et ka peale haridusasutuste ümberkorraldamise otsust

6(18)

3-24-1543

on vastustaja jätkanud lastevanemate teavitamise ja kaasamisega oma parimas usus, mistõttu ei

ole kaebajate vastupidised väited põhjendatud.

9.7. Kaebajad tuginevad oma subjektiivsete õiguste rikkumisel peamiselt võimalusele, et

haridusasutuste ümberkorraldamise korralduslike küsimuste lahendamisega ei ole piisavalt

tegeletud ning haridusvõrgu ümberkorraldamine võib kaasa tuua hariduse kvaliteedi või

kättesaadavuse kahjustamise. Tegemist on oletuslike väidete ja hinnangutega, mis on liialt

üldised ja põhjendamata.

9.8. Õppetöö läbiviimiseks ning lastele sobiva õppekeskkonna loomisega seotud korralduslike

küsimuste lahendamine (sh huvihariduse andmine) on haldusesisene küsimus ning selle

otsustamine on kooli pidaja ja koolijuhi pädevuses. Tegemist on kooli tegevuse vahetu

korraldamisega, mis ei puuduta otseselt koolivõrgu struktuuri ja juhtimise ümberkorraldamist

ega ole seega seotud ainult haridusvõrgu ümberkorraldamisega. Korralduslike küsimuste

lahendamine, sh mõningased personalimuudatused toimuvad iga-aastaselt sõltumata

haridusasutuste ümberkorraldamisest.

9.9. Kaebuses on viidatud, et Mõniste Kooli huvikooli osa staatus on ebaselge ning haridusvõrgu

ümberkorraldamisel ei ole järgitud huvikooli seaduses sätestatut. Mõniste Kooli tegutsemise

vorm ei ole kunagi olnud ühe asutusena tegutsev üldhariduskool ja huvikool, vaid Mõniste Kooli

tegutsemise vorm on olnud ühe asutusena tegutsev koolieelne lasteasutus ja põhikool. Rõuge

Põhikoolis on loodud võimalused huvihariduse pakkumiseks ning huvihariduse andmise

paindlikuks korraldamiseks ka edaspidi ning õpilaste võimalusi huvihariduse kättesaadavusele

võrreldes senisega ei ole piiratud. Lasteaia ülesandeks ei ole huvihariduse korraldamine, mis aga

ei tähenda, et lasteaed ei võiks omal algatusel lastele sobivat ja eakohast huvitegevust pakkuda.

Muusikapesa tegevus Mõniste õppekohas jääb alles, kuid õpilastel ja lasteaias käivatel lastel on

võimalik Muusikapesas antavat huviharidust omandada lasteaia ja põhikooli õppetöö välisel ajal.

Koolitöötajate koosseisus on ette nähtud huvialaõpetaja 1,2 ametikoht Muusikapesa tegevuse

jätkamiseks.

9.10. Vastustaja ei nõustu kaebajate väidetega, et asutuse ühendjuhtimisele viimisega kaotatakse

Mõniste Kooli tugevused ja identiteet või et sellesisuliste ettepanekutega ei oleks haridusasutuste

ümberkorraldamise otsuse ning lasteaia ja kooli põhimääruse ettevalmistamisel arvestatud.

Haridusasutuste ümberkorraldamise otsuse eelnõu seletuskirja punktist 3.3 nähtub vastupidine

eesmärk ehk õppekohtade omapära ja traditsioonidega arvestamine. Kartus, et koolide

ühendjuhtimisele viimine halvendab Mõniste õppekoha identiteeti, ei ole objektiivselt

põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud kaebajate mure, et võru keele õpet Rõuge Põhikoolis

edaspidi ei korraldata. Rõuge Põhikooli arengukava näeb ette võru keele õppimise toetamise,

hoidmise ja väärtustamise ning Rõuge Põhikoolis tegutseb võru keele huviring.

9.11. Kaebajate viidatud valla arengukava punkt 5.2.1 (lk 21) kirjeldab hetkeolukorda ning

eesmärgist tulenevaid tegevusi, mis on arengukava koostamise ajaks (2022. aastal) juba ellu

viidud. Tegemist ei ole arengukavas valdkonnale seatud eesmärkidega. Valdkonna

arenguvajadused on välja toodud arengukava punktis 5.2.2 (lk 22), kus on muuhulgas märgitud

järgmist: hariduse kvaliteedi hindamise süsteem puudub, õpilaste arv väheneb, ruumid on

alakasutuses, kasutatakse monofunktsionaalselt, õpetajaskond vananeb, suureneb tugiteenust

vajavate laste ja noorte hulk, haridusvõrgus on konkurents ja fookus on hägus, valdkondade

ülene koostöövõrgustik toimib mööndustega, kujundavale hindamisele on üle läinud üks kool.

Arengukava tegevuskavas aastateks 2024–2027 on elukaareülese hariduse valdkonna

tegevustena märgitud järgmist: „loome vallaülese toimiva hariduskoostöövõrgustiku

(haridusvõrgu seiramine, korrastamine ja ühtlustamine, asendusõpetajate register, ühiskoolitused,

kvaliteedi kokkulepe, õpetajate motivatsioonipakett)“, „korrastame haridusvõrgu, et tagada kogu

vallas kvaliteetne haridus, õpetajate järelkasv, vajalikud tugispetsialistid ja kaasaegne

7(18)

3-24-1543

õpikeskkond“ ja „loome kõigile kättesaadava Rõuge valla lasteaia, ühtse vastuvõtukorra ja

tugivõrgustiku“ (lk 3-4). Tulenevalt eelnevast ei ole põhjendatud kaebajate väide, et

haridusasutuste ümberkorraldamise otsus on vastuolus arengukavaga.

9.12. Haridusasutuste ümberkorraldamise otsus ega seletuskiri ei sisalda põhjendusi, mis annaks

alust arvata, et haridusasutuste ümberkorraldamise otsuse aluseks on OÜ Cumulus Consulting

poolt koostatud uuring või seal antud soovitused. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel lähtunud

kaebajate poolt viidatud Katrin Puderselli edastatud kirjast ega OÜ Cumulus Consulting

uuringust, mistõttu ei ole nimetatud asjaolud kaebuse lahendamisel olulised.

9.13. Kaebuses on kaebajad asunud seisukohale, et haridusasutuste ümberkorraldamise otsust ei

ole võimalik ellu viia, sest lasteaial puudub koolitusluba. Vastustaja märgib, et

ümberkorraldatavate koolide tegutsemise vorm on koolieelne lasteasutus ja põhikool. Koolide

jaotamisel lasteaedadeks ja koolideks ning seejärel lasteaiaosa liitmisel Rõuge Lasteaiaga ja

kooliosa liitmisel Rõuge Põhikooliga ei ole vaja uut koolitusluba, sest Rõuge Lasteaial ja Rõuge

Põhikoolil on koolitusluba olemas. Eelnevat on kinnitanud ka Haridus- ja Teadusministeerium.

9.14. Rõuge Põhikoolil on kehtiv õppekava. Kõigi õppekavade ühendamise protsess ja

kooskõlla viimine riiklike õppekavade muudatustega on tööversioonina valmis, kuid ootab

hoolekogu ja õpilasesinduse poolt kooskõlastamist. Kuni õppekava kinnitamiseni lähtutakse seni

kehtivatest õppekavadest ning nende ainete osas, mis ei ole veel kooskõlas riikliku õppekavaga

(nt käsitöö-kodundus-tehnoloogi) lähtutakse riiklikus õppekavas sätestatust. Kehtivate

õppekavade kasutamine kuni uute õppekavade kinnitamiseni ei muuda õppetegevust koolis

õpilase jaoks halvemaks, sest riiklikes õppekavades sätestatu on kohustuseks kõigile koolidele.

9.15. Uue õppeaasta alguseks olid töötajate töölepingud üle vaadatud ja vajalikud kokkulepped

muudatuste osas sõlmitud. Mõniste Kooli õppekohta puudutavad töölepingud ning nende

muudatused on registreeritud Mõniste Kooli dokumendiregistris Amphora. Kaebajate väited, et

personaliküsimused olid õppeaasta alguseks lahendamata, on üldsõnalised ning tõendamata.

9.16. Kaebajad leiavad, et otsustuprotsess on olnud kallutatud ja läbipaistmatu, sest

vallavolikogu liikmetele esitati valeandmeid. 27. novembril 2023 toimus volikogu liikmetele

haridusvõrgu ümberkorraldamisega seotud koosolek, kus Arenguseire Keskuse esindajad tegid

ettekande 2023. aastal läbi viidud koolide ja koolivõrgu efektiivsuse uuringust. Ettekande

slaididel olid ekslikult esitatud koolide kohta valed andmed, mis selgusid juba ettekande käigus

ning Arenguseire Keskuse esindajad lubasid andmed üle vaadata. Haridusasutuste

ümberkorraldamise otsuse eelnõu koostamisel ei ole Arenguseire Keskuse poolt esitletud

andmetest lähtutud, mistõttu on põhjendamata ja sisutühi kaebajate väide, et otsustusprotsess on

kallutatud ja läbipaistmatu.

9.17. Kaebajate huvi Mõniste Kooli iseseisva asutusena jätkamise vastu ei kaalu üles avalikku

huvi korrastada piiratud rahaliste vahendite tingimustes haridusvõrku ning haridusvaldkonda

suunatud ressursse otstarbekamalt kasutada. Põhjendamata on kaebajate väide, mille kohaselt on

vastustaja selgelt väljendanud soovi Mõniste Kool sulgeda ning praegune haridusasutuste

ümberkorraldamine on vaid näiline tegevus. Haridusasutuste ümberkorraldamise otsuse

tegemisel hoolekogude ning õpilasesinduste tagasisidega arvestamine ning korduvate kaalutluste

läbiviimine tõendab vastustaja vastupidist soovi.

9.18. Kaebajad viitavad, et Mõniste piirkond on alustanud menetlusega Rõuge valla koosseisust

lahkumiseks, et liituda Antsla vallaga. Haldusüksuste piiride muutmise menetluse läbiviimisega

ei saa põhjendada haridusasutuste ümberkorraldamise otsuse õigusvastasust ning nõuda otsuse

kohtulikku tühistamist. Haldusüksuste piiri muutmisest võib kujuneda mitmeaastane menetlus.

8(18)

3-24-1543

Kaebajad ei saa nõuda, et vald loobuks haldusüksuste piiride muutmise ajaks haridusvõrgu

ümberkorraldamisest.

9.19. Vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisel ei ole rikutud menetlusreegleid ega hea halduse tava, sh

kaebajate õigust ärakuulamisele ja kaasamisele ning vastuvõetud otsus on õiguspärane, st antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastustaja on otsuse

vastuvõtmisel kaalunud kõiki olulisi huve ja asjaolusid ning teinud otsuse, mis arvestab parimal

moel võimalikult suure hulga isikute huvidega. Mõniste õppekoht haridusvõrgu

ümberkorralduste järgselt jääb alles ning lastele tagatakse jätkuvalt lasteaia- või koolikoht samas

koolimajas, kus ta varem õppis. Lapse jaoks ei muutu koolitee pikkus ega koolitranspordi

korraldus. Samuti jätkavad tänaseks teadaolevalt kõik õpetajad (va õpetajad, kes suunduvad

pensionile või lahkuvad omal soovil või kellel on tähtajalisest lepingust tulenevalt kohustus

osaleda konkursil) õpetamist Mõniste õppekohas. Muudatused personali osas on seotud eelkõige

vajadusega korraldada ümber juhtimistasand, kooli haldamine ja majandamine, kuid ka selles

osas lähtutakse ümberkorralduste tegemisel õppekoha põhiselt, arvestades väljakujunenud

ametikohtade jaotust, koostööd teiste asutustega (nt jagatud töötajad) ning õppekoha vajadusi.

Õppekohtades jätkatakse seni välja kujunenud traditsioonide hoidmisega ning arvestatakse

õppekoha omapäradega (sh Muusikapesa), sh jääb alles võimalus kasutada olemasolevat

sümboolikat (sätestatud uues põhimääruses). Seetõttu on ümberkorralduste mõju lapsele vähene

üldse. Lapsevanematele ei tulene seadusest subjektiivset õigust koolivõrgu korrastamiseks neile

sobival ja meeldival moel. Tulenevalt eelnevast ei piira ega halvenda Mõniste Kooli

ümberkorraldamine laste juurdepääsu haridusele ning otsuse tegemisel ei ole rikutud kaebajate

subjektiivseid õigusi.

9.20. Kaebaja I kaebeõiguse osas märgib vastustaja, et haridusvõrgu ümberkorraldamise

läbiviimise ajaks oli kaebaja I laps lõpetanud Mõniste Kooli, mistõttu ei saa vaidlustatud otsus

tema õigusi enam mõjutada. Lasteaias õppivate lastelaste osas ei saa kaebeõigust jaatada, sest

last saab esindada lapse seadusjärgne esindaja.

KOHTU SEISUKOHT

10. Kaebajad soovivad Rõuge Vallavolikogu 27. veebruari 2024. a otsuse nr 1-3/8 „Rõuge valla

haridusasutuste ümberkorraldamine“ tühistamist Mõniste Kooli puudutavas osas ning Rõuge

vallale kohustava ettekirjutuse tegemist, mille kohaselt oleks Mõniste Kool iseseisev

haridusasutus, mis koosneb koolieelsest lasteasutusest ja põhikoolist. Kaebajad soovivad seega

27. veebruari 2024. a otsusele eelnenud olukorra taastamist Mõniste Kooli puudutavas osas.

11. Kohus peatub esmalt kaebaja I kaebeõiguse küsimusel.

11.1. Vastustaja viitab vastuses kaebusele (dtl 151-167) ja täiendavates seisukohtades (dtl 475-

480) sellele, et kaebaja I laps lõpetas 2024. a juunis Mõniste Kooli, mistõttu ei avalda

vaidlusalune otsus kaebaja lapsele mõju, ei puuduta tema õigusi ega tekita lapsele kooli

ümberkorraldamisest negatiivseid tagajärgi. Vastustaja märgib, et lasteaias õppivate lastelaste

osas ei saa kaebaja I kaebeõigust jaatada. Kaebeõigus laste osas on lapse seadusjärgsel esindajal,

kellel on õigus ja kohustus oma lapsi kasvatada ja neid hooldada. Kaebaja I esindaja teatas

kohtule, et kuigi tema laps lõpetas tõesti Mõniste Kooli, siis kaebuse esitamise aja seisuga õppis

laps Mõniste Kooli 9. klassis ning kaebeõigust kontrollitakse üldjuhul kaebuse esitamise aja

seisuga. Kuna kaebaja I lapselapsed on lasteaiaealised, siis võib vaidlustatud otsus puudutada ka

neid ja vanavanema kaebeõigust tuleks soodustada (dtl 470-473).

11.2. Kohtupraktikas on märgitud, et kaebeõigust kontrollitakse üldjuhul kaebuse esitamise aja

seisuga. Kohtumenetluse ajal muutunud asjaolud võivad siiski tingida vaidluse ammendumise

9(18)

3-24-1543

juhul, kui on kahtlusteta selge, et kaebuse rahuldamine ei saa kuidagi aidata kaasa kaebaja

õiguste kaitsele (vt Riigikohtu 13. veebruari 2023. a määrus asjas nr 3-21-1360, p 12.1 ja seal

viidatud kohtupraktika). Kohus on seisukohal, et kaebaja I kaebeõigus on praeguses asjas

ilmselgelt ära langenud, sest kaebaja laps lõpetas Mõniste Kooli 9. klassi ning uuest õppeaastast

(s.o 2024/2025 õppeaasta) haridusasutuste ümberkorraldamine ning Mõniste Kooli tegevuse

lõpetamine iseseisva haridusasutusena ei saa kuidagi enam kooli lõpetanud last ega tema

vanemat mõjutada. Õige on ka vastustaja seisukoht, et alaealisi lapsi saavad esindada nende

seadusjärgsed esindajad (s.o üldjuhul vanemad) ning vanavanem ei saa lastelaste õiguste kaitseks

kaebust esitada (v.a nt eestkoste korral). Kohtu hinnangul on seega kaebaja I kaebeõigus

menetluse kestel ära langenud. Kaebeõiguse olemasolu saab kohus kontrollida ka otsuse

tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel saab jätta kaebuse rahuldamata (vt Riigikohtu 12.

detsembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-981, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika).

11.3. Eeltoodule tuginedes jätab kohus kaebaja I kaebuse rahuldamata kaebeõiguse puudumise

tõttu.

12. Ülejäänud kaebajate osas, kelle lapsed käivad jätkuvalt koolis ja/või lasteaias, jaatab kohus

jätkuvalt kaebeõiguse olemasolu ning lahendab alljärgnevalt vaidluse sisuliselt.

13. Hariduse kättesaadavuse tagamiseks on kohalikul omavalitsusel PS § 37 lg 2 kohaselt

kohustus pidada ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6

lg 2 esimese lause kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada antud vallas või linnas

muu hulgas koolieelsete lasteasutuste ja põhikoolide ülalpidamist, kui need on

omavalitsusüksuse omanduses.

PGS § 80 lg-st 1 ja KELS § 33 lg-st 1 tuleneb vallale õigus koolide ja lasteasutuste

ümberkorraldamiseks. Kuna kohalikul omavalitsusel lasub lisaks põhihariduse kättesaadavuse

tagamisele ka kohustus tagada talle kuuluva põhikooli (ja ka lasteaia) finantseerimine ning

seadusandja ei ole koolide ja lasteaedade ümberkorraldamise tingimusi täpsemalt reguleerinud,

on kohalikul omavalitsusel koolivõrgustiku kujundamisel, sh vajalike õppasutuste arvu üle

otsustamisel, avar otsustusruum. Lapsevanemate otsustusõigus kooli puudutavate muudatuste üle

on munitsipaalkoolide puhul piiratud (nt Tartu Ringkonnakohtu 28. veebruari 2012. a määrus nr

3-11-2982, p 48, Riigikohtu 18. juuni 2002. a otsus nr 3-3-1-37-02, p 9; PGS § 80).

Kooli tegevuse ümberkorraldamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse alusel ning kaalutlusõiguse

alusel antud haldusakti õiguspärasuse kohtuliku kontrolli ulatus on piiratud – kohus ei saa

vastavat kaalutlusotsust vallavolikogu asemel teha. Samuti ei hinda kohus sellise kaalutlusotsuse

otstarbekust (HKMS § 158 lg 3).

Lastel ega nende vanematel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et koolivõrk oleks korraldatud ja

sellega seotud ümberkorraldused mingil kindlal viisil, mis tagaks konkreetsete õppeasutuse

loomise või säilimise. Küll aga riivavad vastavad otsustused nende isikute õigusi, mistõttu on

neil õigus sellele, et need tehtaks kooskõlas kehtiva õigusega ning haldusorgan teostaks

seejuures õiguspäraselt enda kaalutlusõigust.

Kohtupraktika järgi on koolivõrgu pidamise osaks ka selle optimaalne lahendus, mis tähendab

ühelt poolt kvaliteetse hariduse andmist, kuid teisalt üleliigsete kulutuste vältimist. Kohalikul

omavalitsusel on koolivõrgu kujundusõigus ka siis, kui seda ei tingi vajadus hoida kokku raha,

vaid koolivõrgu kujundamisel võib olla asjakohaseks mistahes mõistlik põhjus, sh pakutava

hariduse kvaliteedi tõstmine, laiemate võimaluste pakkumine, gümnaasiumihariduse säilitamine

vms. Isegi kui leida, et raha kokkuhoid või otstarbekas kasutamine ei tohi olla lastele hariduse

tagamisel esmatähtis argument, tuleb siiski arvestada, et koolide pidamine, sh õpetajatele palga

10(18)

3-24-1543

maksmine ja õppevahendite tagamine, toimub raha eest, mistõttu peab kohaliku omavalitsuse

üksus eelarvega ümber käima säästlikult ning otsima vajadusel kohti kokkuhoiuks ja

ümberkujundamiseks (nt Tallinna Halduskohtu 20. novembri 2023. a otsus asjas nr 3-23-886, p

27).

14. Vaidlusaluse otsusega (dtl 17-19) korraldati ümber Rõuge valla viis

munitsipaalharidusasutust ning nende seas korraldati ümber ka Mõniste Kooli (koolieelne

lasteasutus ja põhikool, mis tegutsesid ühe asutusena) tegevus. Mõniste Kool jaotati 31. augustist

2024 kaheks eraldi üksuseks (lasteaed ja põhikool) ning 1. septembrist 2024 liideti Mõniste

Kooli põhikooli osa Rõuge Põhikooliga ja lasteaia osa Rõuge Lasteaiaga. Otsus nägi ette, et

Mõniste Kooli tegevus iseseisva asutusena lõpetati 31. augustil 2024. Lisaks vaidlusalusele

otsusele endale sisalduvad otsuse kaalutlused ja põhiseisukohad ka otsuses viidatud eelnõu

seletuskirjas (dtl 20-47). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 ls 2 kohaselt on

põhjendamiskohustus õiguspäraselt täidetud ka juhul, kui haldusakti põhjendus esitatakse lisaks

haldusaktile endale menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.

15. Ümberkorralduste tulemusena jäi Rõuge valda kaks munitsipaalharidusasutust – Rõuge

Põhikool (õppekohtadega Haanjas, Kuutsil, Rõuges ja Varstus) ning Rõuge Lasteaed

(õppekohtadega Haanjas, Ruusmäel, Rõuges, Viitinas, Nursis, Varstus ja Kuutsil). Õppekohti

ümberkorralduste tulemusel ei suletud, st et lapsed said jätkata oma haridusteed samas kooli- või

lasteaia hoones.

16. Kaebajad leiavad, et vaidlustatud otsusega haridusasutuste ümberkorraldamise eesmärk on

ebaselge ja liiga laialivalguv ning vastustaja on otsuse tegemisel rikkunud kaalutlusõigust,

lähtudes üksnes majandusliku kokkuhoiu eesmärgist. Kaebajad märgivad ka, et tegelikult

majanduslikku kokkuhoidu otsusega ei kaasne.

Vaidlustatud otsuse kohaselt on vastustaja Rõuge valla haridusasutuste ümberkorraldamisel

lähtunud sellest, et Rõuge vallas väheneb laste arv ning vajalik on tagada kvaliteetne ja

konkurentsivõimeline põhi- ning alusharidus kogu valla ulatuses, sh kvalifitseeritud õpetajate ja

tugispetsialistide olemasolu. Vald märgib, et haridusasutuste ümberkorraldamisel tuleb lähtuda

põhimõttest, et ümberkorralduse tulemusel muutuks õppeasutuse juhtimine ning õppe- ja

kasvatustegevus tulemuslikumaks ning otsuse tagajärjel paraneks laste õpi- ja kasvukeskkond.

Seega ei ole ümberkorraldused tehtud üksnes rahalistel kaalutlustel.

Otsusest nähtub, et ühe lasteaia moodustamisel olemasolevate lasteaiarühmade baasil tekib üks

tugev ja keskne lasteaed, mis võimaldab alushariduses ühiste põhimõtete ja väärtuste

edasiandmist, eelarveliste vahendite terviklikumat planeerimist (ühtne palgasüsteem, töötasude

ühtlustamine, koolitustegevuse korraldamine) ning teenuse kvaliteedi ühtlustamist. Personali

osas saab paindlikumalt korraldada õpetajate ja tugipersonali asendamisi (valverühmad,

asendamine haiguste ja puhkuste korral), planeerida ringijuhendajate koormust ja liikumist

rühmade vahel, võtta tööle täiskoormusega õppejuht ning seeläbi tugevdada õppearenduse poolt.

Koolide liitmise tulemusena moodustub nelja kooli asemel üks kool, millel on neli erinevat

õppekohta. Otsuse kohaselt säilib sel moel Rõuge vallas tugev 9-klassiline kool ning

õppekohtade kaudu kodulähedane põhihariduse (I–III kooliaste) kättesaadavus. Rõuge valla

koolide liitmisel õpib koolis kokku 347 õpilast, mis vastab hiljuti Arenguseire Keskuse poolt

avaldatud raportis toodud soovituslikule põhikooli suurusele (300–400 õpilast). Otsuse kohaselt

võimaldab haridusasutuste liitmine senisest enam olemasolevate ressursside optimaalsemat

kasutamist ja suunamist õppe- ning arendustegevustesse. Otsuses on märgitud, et kooli pidaja

kohustus on tagada võrdväärselt kooli ülalpidamisega ka kooli areng ja kaasaegse kvaliteetse

hariduse kättesaadavus. Arvestades Rõuge valla rahvastikuprognoosi ja õpilaste arvu

vähenemist, olemasolevat koolivõrku, kvalifitseeritud tööjõu puudust, palgasurvet, riigieelarvest

11(18)

3-24-1543

kohalikule omavalitsusüksusele makstava hariduskulude toetuse eraldamise põhimõtteid ning

valla võimekust tänapäevase õpikeskkonna loomisse täiendavalt investeerida, on Rõuge valla

haridusasutuste ümberkorraldamine vajalik ja põhjendatud. Otsuse seletuskirjast (dtl 20-47)

nähtub, et haridusasutuste ümberkorraldamise käigus vabanevad vahendid jäävad

haridusvaldkonda ning suunatakse õppe- ja arendustegevusse, tugiteenustesse ja

konkurentsivõimelisematesse palkadesse.

Kohtu hinnangul nähtub vaidlusalusest otsusest haridusasutuste ümberkorraldamise selge

eesmärk – ressursside optimaalsem kasutamine ja koos sellega kvaliteetse hariduse tagamine.

Kaebajate etteheited otsuse ebaselguse ning laialivalguvuse kohta ei ole seega põhjendatud.

17. Haridusasutuste liitmine võimaldab olemasolevaid ressursse vaieldamatult optimaalsemalt

kasutada, muuta juhtimissüsteemi efektiivsemaks ja palgata kvalifitseeritud tööjõudu, et tagada

haridusasutuste areng ja kvaliteetne haridus. Otsuse seletuskirja punktidest 3.2 ja 3.3 nähtub, et

eesmärgi saavutamiseks on vald põhjalikult kaalunud erinevaid alternatiivseid lahendusi (sh ka

senise olukorra säilitamist), leides, et koolivõrgu stabiilsuse tagamiseks pikemas perspektiivis on

mõistlik viia koolieelsed lasteasutused ja koolid eraldi juhtimise alla ning moodustada kaks

ülevallalist haridusasutust – Rõuge Põhikool ja Rõuge Lasteaed. Seejuures on loobutud

esialgsest plaanist lõpetada hariduse andmine Mõniste koolimajas. Kohtu hinnangul tuleb

vaidlusalust otsust koos selle seletuskirjas toodud põhjendustega haridusasutuste

ümberkorraldamise vajaduse kohta pidada igati kaalutletuks.

18. Kohus ei pea põhjendatuks kaebajate väidet, et tegelikult majanduslikku kokkuhoidu

otsusega ei kaasne. Otsuse seletuskirja p-st 5 nähtub, et haridusasutuste ümberkorraldamise

käigus vabanevad vahendid (nt väheneb palgakulu ca 162 165 eurot) ning need suunatakse tagasi

haridusvaldkonda (õppe- ja arendustegevusse, tugiteenustesse ja konkurentsivõimelisematesse

palkadesse). Haridusasutuste ümberkorraldamata jätmine eeldaks seega haridusvaldkonda

väljastpoolt lisaraha panustamist, et tagada valdkonna jätkusuutlik areng. Ümberkorralduste

tegemisel tuleb aga raha valdkonna arendamiseks valdkonna enda seest. Seega ei saa väita, et

majanduslikku kokkuhoidu otsusega ei kaasne.

19. Kaebajad leiavad, et kuna haridusasutuste ümberkorraldamise algne eelnõu nägi ette Mõniste

Kooli täieliku sulgemise, siis on praegune ümberkorraldamine näiline ning valla eesmärk on

lähiajal kool ikkagi täielikult sulgeda.

Kohus märgib, et haridusasutuste ümberkorraldamise otsuse eelnõu arutamise käigus võttis

vastustaja arvesse Mõniste Kooli hoolekogu arvamust ning esialgsest plaanist, mis nägi ette

Mõniste koolimajas hariduse andmise lõpetamise, loobuti. Kohus nõustub vastustajaga, et

eeltoodu tõendab vastustaja soovi jätkata hariduse andmist ka Mõnistes. Kui vastustaja oleks

soovinud kindlasti Mõniste koolimajas hariduse andmise lõpetada, oleks ta saanud teha ka

vastava otsuse, arvestades kohaliku omavalitsuse ulatuslikku otsustusruumi koolivõrgu

kujundamisel. Mõniste koolimajas käivate laste ja nende vanemate huve arvestades otsustati

siiski hariduse andmist Mõniste koolimajas jätkata.

Mõistagi ei pruugi praeguse vaidluse ajendanud ümberkorraldused lahendada piirkonna

haridusvõrgu küsimust lõplikult ja pikemas perspektiivis. Kui vastustaja peaks kunagi tulevikus

uuesti otsustama Mõniste koolimajas hariduse andmise jätkumise üle, tuleb sedagi taas teha

kaalutletud ja põhjendatud otsusega, mida on vajadusel võimalik vaidlustada. Kohtu hinnangul ei

saa haridusasutuste ümberkorraldamist pidada praegusel juhul näiliseks. Ümberkorraldamisega

kaasneva reaalsed tagajärjed, milleks on ressursside optimaalsem kasutamine ja jätkusuutlik

haridusvaldkond. Kaebajate vastupidised väited ei kummuta kohtu arvates vaidlustatud otsuse

põhjendustes esitatud argumente.

12(18)

3-24-1543

20. Kaebajad heidavad vastustajale ette vaidlusaluse otsuse tegemist kiirustades ja asjaomaseid

huvigruppe kaasamata ning infovahetuse puudulikkust ka pärast otsuse tegemist. Samuti viitavad

kaebajad sellele, et Mõniste Kooli hoolekogul ei võimaldatud otsuse lõppversiooni osas

seisukohta esitada.

20.1. Vastustaja 10. juuli 2024. a vastusest kaebusele (dtl 151-167) nähtub, et Rõuge vallas

haridusvõrgu ümberkorraldamisega seotud tegevustega alustati juba 2022. aastal, kuid need

lõppesid 2023. aasta märtsis vallavalitsuse poolt eelnõu tagasivõtmisega huvigruppide tugeva

vastuseisu tõttu. Samas teavitati valla kodulehel ja pressiteates juba toona, et Rõuge valla

haridusasutuste ümberkorraldamise plaaniga minnakse edasi, sest olemasolev haridusvõrk ei ole

riikliku rahastuse kontekstis jätkusuutlik. Seega on Rõuge vallas haridusvõrgu

ümberkorraldamist planeeritud juba pikemat aega.

20.2. Vastustaja on 10. juuli 2024. a vastuses kaebusele põhjalikult selgitanud, kuidas toimus

vaidlustatud otsuse eelnõu väljatöötamine, selle käigus erinevate huvigruppide ja kogukonna

kaasamine

ning infovahetus. Vastuse punktist 2.1.3 nähtub, et haridusasutuste

ümberkorraldamist puudutavate tegevustega alustati uuesti juba 2023. aasta mais, kui viidi läbi

ülevallaline küsitlus. Seejärel on toimunud vallaelanikele suunatud hariduse talgupäevad (3.

juunil 2023 ja 16. septembril 2023), kogukondadele suunatud arutelud (Varstus 25. oktoobril

2023 ja Mõnistes 1. novembril 2023) ja erinevad töörühmade koosolekud (haridusasutuste juhid

25. oktoobril 2023, hoolekogud 8. novembril 2023, noortevolikogu 18. novembril 2023).

Vastustaja märgib, et alates 2023. aasta veebruarist on haridusvõrgu ümberkorraldamise info, sh

teavitused, talgupäevade kokkuvõtted ja Rõuge valla haridusvõrgu ümberkorraldamise raport,

koondatud ja tehtud kõigile kättesaadavaks ja jälgitavaks Rõuge vallavalitsuse veebilehel.

Eeltoodut silmas pidades ei saa väita, et vaidlusalune otsus oleks tehtud kiirustades või

pealiskaudselt.

20.3. PGS § 80 lg 1 sätestab, et kooli korraldab ümber ja kooli tegevuse lõpetab kooli pidaja,

kuulates enne ära hoolekogu ja õpilasesinduse arvamuse.

20.4. Asja materjalidest nähtuvalt arutas Rõuge Vallavalitsus haridusasutuste ümberkorraldamise

eelnõud 5. jaanuaril 2024 toimunud istungil (dtl 267-268), misjärel algne eelnõu koos

seletuskirjaga (dtl 270-292) edastati arvamuse andmiseks koolide hoolekogudele ja

õpilasesindustele, lasteaia hoolekogule ja noortevolikogule. Eelnõu nägi ette lasteaedade ja

koolide liitmise, nende ühendjuhtimisele viimise ning ka Mõniste õppekoha sulgemise.

Hoolekogude, õpilasesinduste ja noortevolikogu koosolekud toimusid 2024. a jaanuaris. Mõniste

Kooli hoolekogu ei nõustunud otsuse eelnõuga ning tegi vallavalitsusele ettepaneku eelnõu

sellisel kujul tagasi võtta ja mitte esitada seda Rõuge Vallavolikogule (dtl 295). Samuti ei

pooldanud eelnõud Mõniste Kooli õpilasesindus (dtl 302).

Rõuge Vallavalitsus arutas esitatud ettepanekuid ning arvestades Mõniste Kooli hoolekogu ja

õpilasesinduse tagasisidet otsuse eelnõule, muudeti eelnõud selles osas, mis puudutas Mõniste

õppekoha sulgemist. Eelnõu põhilist osa, mis nägi ette põhikoolide ja lasteaedade liitmise ning

Haanja Kooli, Mõniste Kooli ja Varstu Kooli tegevuse lõpetamise iseseisva asutusena, ei

muudetud. Eelnõud täiendati ning vallavalitsuse seisukohad ja põhjendused ettepanekutega

arvestamise või mittearvestamise kohta sisalduvad vaidlusaluse otsuse eelnõu seletuskirja p-s 6.2

(dtl 35-45).

Vastustaja 10. juuli 2024. a vastusest kaebusele nähtub, et vallavalitsus arutas täiendatud eelnõud

7. veebruaril 2024 toimunud istungil (dtl 307-314). Vallavalitsus leidis, et eelnõu täiendav

13(18)

3-24-1543

esitamine hoolekogudele ja õpilasesindustele arvamuse andmiseks ei ole vajalik, sest eelnõu

pearõhk oli haridusasutuste ühendjuhtimisele viimisel, mille kohta hoolekogud ja

õpilasesindused said arvamust avaldada. Mõniste õppekoha sulgemise osas oli aga hoolekogude

ja õpilasesinduste arvamustega arvestatud ning õppekoha sulgemist eelnõu enam ette ei näinud.

Kohus nõustub vastustajaga selles, et vastustaja ei rikkunud PGS § 80 lg-s 1 sätestatud kohustust

kuulata enne otsuse tegemist ära hoolekogu ja õpilasesinduse arvamus. Nii otsuse algses eelnõus

kui ka täiendatud eelnõus oli põhirõhk haridusasutuste liitmisel ja ühendjuhtimisele viimisel,

mille osas muudatusi võrreldes algse eelnõuga ei tehtud. Eelnõud täiendati põhjusel, et algsele

eelnõule esitatud Mõniste Kooli hoolekogu ja õpilasesinduse arvamusega arvestati ja leiti, et

Mõniste õppekoht tuleks alles jätta. Kohtu hinnangul ei vajanud selline muudatus hoolekogudelt

ja õpilasesindustelt uue arvamuse küsimist. Mõniste õppekoha allesjäämine ei mõjutanud

selliselt ka teisi Rõuge valla koole. Kohus nõustub vastustajaga, et täiendatud eelnõu puhul ei

olnud tegemist uue ehk seni läbi rääkimata otsuse eelnõuga. Arvestades haridusasutuse

ümberkorraldamise ajalist raamistikku (vt PGS § 80 lg 3 ja 5) ei ole ka kõigi

muudatusettepanekute kohta uuesti arvamuste küsimine võimalik.

20.5. Kohus nõustub vastustajaga, et kooli pidajal ei ole otsesõnu kehtivast õigusest tulenevat

kohustust eraldi ära kuulata lapsevanemate arvamust. Siiski ilmneb esitatud tõenditest ja

selgitustest, et lapsevanemate seisukohad on otsustamisprotsessis teatavaks saanud. Vastustaja

on 10. juuli 2024. a vastuse punktis 2.1.5 välja toonud, et kaebuse esitanud lapsevanematest

kuulusid mitmed haridusvõrgu ümberkorraldamise menetlusprotsessi ajal Mõniste Kooli

hoolekogusse, kaebaja VI oli samal ajal Rõuge Vallavolikogu haridus- ja sotsiaalkomisjoni liige

ja vallavolikogu liige ning mitmed kaebajad osalesid ka hariduse talgupäeval ning teistel

haridusteemalistel kohtumistel, mis puudutasid haridusasutuste ümberkorraldamist. Kaebajate

väited infovahetuse puudulikkuse ning ebapiisava kaasatuse kohta ei ole seega usutavad. Lisaks

mõnede kaebajate formaalsele osalusele otsustusprotsessis on vald loonud avalikkusele (sh

lapsevanematele) mitmeid osalemisvõimalusi informatsiooni saamiseks ja arvamuse

avaldamiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et lapsevanematel on olnud soovi korral piisav

võimalus haridusvõrgu ümberkorraldamises kaasa rääkida. Ärakuulamiskohutuse eesmärk on

eelkõige võimalus arvamusi esitada, mitte niivõrd teha seda konkreetses vormis.

20.6. Samuti ei ole alust kaebajate etteheidetel, et ka pärast otsuse tegemist on

ümberkorraldustega seotud info edastamine olnud puudulik. Vastustaja 10. juuli 2024. a vastuse

punktist 2.1.4 nähtuvad vastustaja tegevused huvigruppide informeerimisel ka pärast 27.

veebruari 2024. Kohus ei peatu kaebajate neil etteheidetel pikemalt, sest vastustaja tegevus

pärast 27. veebruari 2024 ei saa kuidagi mõjutada vaidlusaluse otsuse õiguspärasust.

21. Kaebajate väitel on vaidlustatud otsus ka vastuolus Rõuge valla arengukavas 20301 seatud

eesmärkidega. Kaebajad toovad välja, et arengukava p 5.2.1 kohaselt on eesmärgiks tagada

lastele ja noortele mitmekesine kodulähedane alus- ja põhiharidus ning mitmekesine

huvitegevus, millele aitab otseselt kaasa Mõniste Kooli tegevus.

Kohtu hinnangul ei ilmne sellist vastuolu Rõuge valla arengukavas 2030 seatud eesmärkidega.

Nagu märgib ka vastustaja, käsitleb kaebajate viidatud arengukava punkt 5.2.1 olukorda

arengukava koostamise ja valmimise seisuga. Sellele viitab ka punkti pealkiri „Eesmärgist

tulenevad tegevused, mis on ellu viidud tegevussuundade lõikes“. Seevastu arengukava punktis

5.2.2 on kirjas valdkonna arendusvajadused ning nende seas on muu hulgas välja toodud, et

õpilaste arv väheneb, õpetajaskond vananeb, suureneb tugiteenust vajavate laste ja noorte hulk,

haridusvõrgus on konkurents ja fookus on hägune, valdkondade ülene koostöövõrgustik toimib

mööndustega jne. Kohtu hinnangul nähtub arengukavast valla haridusvõrgu ümberkorralduste

1 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4281/0202/3011/Lisa1_Rouge_AK_2030.pdf

14(18)

3-24-1543

vajadus. Arengukava tegevuskavas aastateks 2024–2027 on muu hulgas eesmärgiks võetud

haridusvõrgu korrastamine ning vallaülese toimiva hariduskoostöövõrgustiku loomine.

22. Kaebajad heidavad vastustajale ette, et vaidlusaluse otsuse tegemisel on tuginetud OÜ

Cumulus Consulting uuringule, kus on välja toodud, et Varstu-Mõniste piirkonna põhikoolieas

laste arv (praegu ja ka tulevikus) ei ole piisav kahe kooli pidamiseks piirkonnas. Lisaks viitavad

kaebajad sellele, et Varstu Kooli hoolekogu esinaine, vallavolikogu haridus- ja sotsiaalkomisjoni

esimees ning valla revisjonikomisjoni esinaine K. Pudersell on esitanud vallale soovitusi

viidatud uuringu tulemuste muutmiseks, eesmärgiga sulgeda Varstu Kooli asemel Mõniste Kool.

Kohus märgib esmalt, et iseenesest ei ole midagi lubamatut selles, kui haldusorgan kasutab suure

avaliku huviga otsustuste tegemisel valdkondlikul eriteadmisel põhinevaid uuringuid.

Kohus nõustub aga vastustajaga, et praeguse vaidluse kontekstis jääb arusaamatuks, mida

soovivad kaebajad OÜ Cumulus Consulting uuringule ja K. Puderselli kirjavahetusele viidates

tõendada. Kuigi kaebajad viitavad kaebuse punktis 23, et nad on esitanud vastava kirjavahetuse

kaebuse lisana, siis tegelikkuses sellist kaebuse lisa esitatud ei ole. Vastustaja 4. oktoobri 2024. a

täiendavast vastusest kaebusele (dtl 475-480) selgub, et tegemist on K. Puderselli poolt 2023.

aastal menetluses olnud, kuid vallavalitsuse poolt tagasi võetud eelnõule esitatud tähelepanekuid

sisaldava kirjavahetusega. Kohtu hinnangul ei ole kirjavahetuse olemasolu kaebuse

lahendamiseks vajalik ning kohus ei ole pidanud vajalikuks selliste tõendite täiendavat

väljanõudmist.

Käesolev vaidlus ei puuduta küsimust, kas sulgeda oleks tulnud Varstu Kool või Mõniste Kool.

Vaidlustatud otsusega lõpetati mõlema kooli tegevus iseseisva asutusena ja nad liideti Rõuge

Põhikooliga ja Rõuge Lasteaiaga. Ei ilmne, et vastustaja oleks 27. veebruari 2024. a otsuse nr 1-

3/8 tegemisel tuginenud OÜ Cumulus Consulting uuringule. Nimetatud uuringule viidatakse

üksnes ühel korral vaidlusaluse otsuse seletuskirjas (dtl 39), kus on vastatud Mõniste Kooli

hoolekogu väitele, et Mõniste õppekoha liitmine Varstu Kooli juurde ei ole põhjendatud ja on

valla poolt varem tellitud uuringutega vastuolus. Vald vastas nimetatud väitele viitega OÜ

Cumulus Consulting uuringule, kus toodi välja, et Varstu-Mõniste piirkonna põhikooliealiste

laste arv nii praegu kui tulevikus ei ole piisav kahe kooli pidamiseks piirkonnas ning

põhihariduse kättesaadavuse tagamiseks ning teenuse kestlikuks osutamiseks on vajalik Kuutsi-

Mõniste-Vartsu piirkonda jätta üks põhikool, nimetamata uuringus konkreetset kooli, mis tuleks

sulgeda. Kohtu hinnangul ei ole viidatud kirjavahetusel käesoleva vaidluse lahendamise

seisukohast seega tähtsust.

23. Kaebajad viitavad ka sellele, et vaidlusaluse otsuse eelnõu ettevalmistamise käigus esitati

volikogu liikmetele valeandmeid seoses Mõniste Kooli õpilaste eksamitulemustega - valla

parimate eksamitulemustega Mõniste Kooli näidati valla halvimana.

Kohtu hinnangul ei oma eeltoodu praeguse vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust, sest

erinevate koolide õpilaste eksamitulemuste võrdlus ei ole olnud asjaoluks, millele vastustaja

oleks otsuse tegemisel tuginenud.

24. Kaebajad leiavad, et haridusasutuste ümberkorraldamise tagajärjel kannatab huviharidus ja

senised võimalused ei ole enam tagatud (nt Muusikapesa, võru keele õpe) ning lasteaialaste

liikumis- ja muusikatunde on juba vähendatud. Haridusasutuste liitmisel kaob kaebajate arvates

ka Mõniste Kooli identiteet.

24.1. Vastustaja 10. juuli 2024. a ja 4. oktoobri 2024. a vastustest nähtub, et Mõniste Kooli

Muusikapesa jätkab oma tegevust ka Rõuge Põhikoolis. Hoolimata sellest, et lasteaial ei ole

15(18)

3-24-1543

kohustust huviharidust pakkuda, säilib ka lasteaialastel võimalus Muusikapesas edasi käia, kui

vanemad esitavad koolile taotluse. Seega on Mõniste piirkonna lastel ka edaspidi võimalik

Muusikapesa tegevusest osa võtta. Vastustaja on ka 10. juuli 2024. a vastuses kaebusele

selgitanud, et põhjendatud ei ole kaebajate mure, et võru keele õpet Rõuge Põhikoolis edaspidi ei

korraldata. Rõuge Põhikooli arengukava (dtl 219-240) näeb juba praegu ette võru keele õppimise

toetamise, hoidmise ja väärtustamise ning Rõuge Põhikoolis tegutseb võru keele huviring. Seega

säilib ka koolide liitmise järgselt lastele võru keele õppimise võimalus.

24.2. Vastustaja on 4. oktoobri 2024. a vastuses kinnitanud ka seda, et seadusest tulenev ning

riiklikus õppekavas ettenähtud kohustuslik õppetegevus (sh liikumis-, muusika- ja kunstitegevus)

on Rõuge Lasteaias tagatud.

Kaebajad esitasid 18. oktoobril 2024 täiendavalt vastuväite vastustaja esitatule ning tõendi

(Rõuge valla vastuskiri päringule huvihariduse ja peotantsu tundide jätkumise kohta). Kohus ei

pea selle täiendava tõendi asja juurde võtmist põhjendatuks ning tagastab selle HKMS § 62 lg 2

ls 1 alusel.

Kohtu hinnangul ei mõjuta huvihariduse olukord selle tõendi loomise ja kohtule esitamise aja

seisuga vaidlustatud otsuse õiguspärasust. HKMS § 158 lg 2 ls 2 kohaselt hindab kohus

haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga. Kui lapsevanematel on etteheiteid

huvihariduse korraldusele, on neid võimalik arutada ja lahendusi leida koostöös kooli juhtkonna

ja hoolekoguga.

25. Mis puudutab Mõniste Kooli identiteedi võimalikku kadumist, siis märgib kohus, et 1.

septembril 2024 jõustunud Rõuge Põhikooli põhimäärus (eelnõu versioon, dtl 243-250) näeb

ette, et õppekohad võivad täiendavalt kasutada õppekoha esindamisel oma ajaloolise

sümboolikaga lippu ja logo (§ 6 lg 2), kooli arengukava koostamisel lähtutakse õppekohtade

omapärast (§ 7 lg 2) ja ka valikainete määramisel lähtutakse õppekoha omapärast (§ 10 lg 7). Ka

1. septembril 2024 jõustunud Rõuge Lasteaia põhimäärus (eelnõu versioonis, dtl 390-396) näeb

lasteaia tegevus- ja päevakava koostamisel ette paikkonna omapära ja rahvatraditsioonidega

arvestamise (§ 8 lg 4). Kohtu hinnangul ei ole seega kaebajatel põhjust karta Mõniste Kooli

identiteedi kadumist.

26. Kaebajad väidavad, et lasteaedade ümberkorraldamiseks on vaja koolitusluba, mida ei ole

ajaliselt võimalik enam 2024. aasta sügiseks saada, ning et liidetud koolidel puudub ühine

õppekava.

Vastustaja on 10. juuli 2024. a vastuses selgitanud koolitusloaga seonduvat. Vastustaja märgib,

et KELS § 33 lõiget 4 kohaldatakse ainult juhtudel, kui lasteasutuste ümberkorralduse

tulemusena moodustatakse uus lasteasutus. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole,

sest olemasoleva lasteaiaga liidetakse teised lasteaiad. Vastustaja seisukohta kinnitab ka Haridus-

ja Teadusministeeriumi 28. märtsi 2024. a vastus (dtl 261), milles märgitakse, et uut koolitusluba

ei pea taotlema Rõuge Koolile ega ka Rõuge Lasteaiale, neil on kehtivad koolitusload olemas.

Kohus leiab, et kaebajate etteheited koolitusloa puudumisele ei ole seega põhjendatud.

Ühise koolide õppekavaga seoses märgib vastustaja 4. oktoobri 2024. a vastuses, et Rõuge

Põhikoolil on kehtiv õppekava olemas ning kõigi õppekavade ühendamise protsess ja kooskõlla

viimine riiklike õppekavade muudatustega on tööversioonina valmis, kuid ootab hoolekogu ja

õpilasesinduse poolt kooskõlastamist. Kuni õppekava kinnitamiseni lähtutakse seni kehtivatest

õppekavadest ning nende ainete osas, mis ei ole veel kooskõlas riikliku õppekavaga (nt käsitöö-

kodundus-tehnoloogi) lähtutakse riiklikus õppekavas sätestatust. Kohus leiab, et uue ühise

õppekava kinnitamise viibimine ei muuda haridusasutuste ümberkorraldamise otsust

16(18)

3-24-1543

õigusvastaseks ning õppetöö kvaliteet tagatakse seeläbi, et ühise õppekava kinnitamiseni

lähtutakse õppetöös riiklikes õppekavades sätestatust.

27. Kaebajad väidavad, et õppeaasta alguseks olid uute haridusasutuste töökorraldusega seotud

küsimused personali osas suuresti lahendamata. Töötajatega ei olnud uute juhtide poolt läbi

räägitud töötingimuste muutusi ega tehtud vastavaid muudatusi töölepingutes.

Vastustaja märgib 4. oktoobri 2024. a vastuses, et kaebajate eeltoodud väited ei vasta tõele. Uue

õppeaasta alguseks olid töötajate töölepingud üle vaadatud ja vajalikud kokkulepped muudatuste

osas sõlmitud. Mõniste Kooli õppekohta puudutavad töölepingud ning nende muudatused on

registreeritud Mõniste Kooli dokumendiregistris Amphora. Kohtu hinnangul viitab vastustaja

õigesti ka sellele, et töölepingute sõlmimine ja muutmine oli Mõniste Kooli direktori

kohustuseks, kes oli ametis kuni 31. augustini 2024. Rõuge Vallavanema 16. mai 2024. a

käskkirjaga nr 14-2/3 (dtl 502-503) anti kooli direktoritele täpsed korraldused haridusasutuste

ümberkorraldamiseks vajalike tegevuste osas ning toodi muu hulgas välja, et haridusasutuste

juhtidel tuleb üle vaadata kõik kehtivad töölepingud ning anda need üle vastavalt kas Rõuge

Põhikooli või Rõuge Lasteaia direktorile. Kohtul puudub alus kahelda vastustaja väites, et

õppeaasta alguseks olid siiski töötajate töölepingud üle vaadatud ja vajalikud kokkulepped

muudatuste osas sõlmitud. Hoolimata juba sõlmitud töölepingutest ja kokkulepetest tuleb

arvestada, et personalivaldkonnale on alati omane teatud dünaamika ning võib tekkida vajadus

olemasolevate või kokkuleppe sõlminud töötajate asemele uusi leida.

28. Kaebajad leiavad, et vaidlusalune otsus ei ole õiguspärane ka seetõttu, et Mõniste piirkond on

alustanud menetlusega Rõuge valla koosseisust lahkumiseks, et liituda Antsla vallaga.

Läbirääkimiste käigus on Antsla vald pidanud võimalikuks Mõniste Kooli alles jäämist.

Kohus nõustub siinkohal vastustajaga, et kunagi tulevikus tekkida võiv võimalus Rõuge valla

osade külade liitumiseks Antsla vallaga ei saa praegusel juhul olla põhjuseks, et jätta haridusvõrk

ümber korraldamata. Haldusüksuste piiride muutmise menetlus võib kesta mitu aastat ning selle

tulemus ei ole ette teada. PSG § 61 lg 3 võimaldab ka omavalitsusüksuste ühiselt hallatavate

koolide moodustamist.

29. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et Rõuge vald ei ole haridusasutuste ümberkorraldamisel

toiminud õigusvastaselt ega hea halduse tava rikkudes. Vaidlusalune 27. veebruari 2024. a otsus

nr 1-3/8 „Rõuge valla haridusasutuste ümberkorraldamine“ on põhjendatud ning selles ei esine

kaalutlusvigu. Otsuse tegemisel ei ole rikutud ärakuulamis- ega kaasamiskohustust ning otsus

vastab menetlus- ja vorminõuetele.

Kohus peab oluliseks rõhutada, et Mõniste õppekoht jäi haridusvõrgu ümberkorraldamise järgselt

alles ning lastele tagatakse jätkuvalt lasteaia- või koolikoht samas koolimajas, kus nad varem

õppisid. Kui kohalik omavalitsus on taganud munitsipaalkoolide kaudu kõigile elukohajärgsetele

koolikohustuslikele lastele võimaluse omandada põhiharidus, on kohalik omavalitsus oma

avaliku ülesande täitnud (Riigikohtu 28. oktoobri 2014. a otsus nr 3-4-1-26-14, p 59). Sama

kehtib ka koolieelsete lasteasutuste kohta. Kohtu hinnangul on kohaliku omavalitsuse üksus

praegusel juhul taganud haridussüsteemi ümberkorraldused selliselt, et lapsed saavad jätkata oma

haridusteed alus- või põhihariduse omandamiseks oma senises koolihoones, nende koolitee ei ole

pikenenud ning juurdepääs haridusele ei ole muutunud ebamugavamaks.

30. Eeltoodut arvestades jätab kohus kaebuse kõigi kaebajate osas rahuldamata.

MENETLUSKULUD

17(18)

3-24-1543

31. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud nendi enda kanda. Vastustaja ei

ole kaebajatelt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud

menetluskulud vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik

18(18)