2-23-131228/11 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-23-131228

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Krista Kruusa

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2024, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-23-131228

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi D. V. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2681,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (endine nimi OK Incure OÜ),

registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn,

Harju maakond 10617; e-post XXX;

Kostja D. V. , isikukood XXX, viimane teadaolev

elukoht XXX, e-post XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata.

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi D. V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja B2 Impact OÜ kanda.

3. Saata kohtuotsus menetlusosalistele.

4. Toimetada kostjale D. V.-le TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus

kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja

lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2¹).

Selgitus menetlusabi taotlejale

2-23-131228

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue

B2 Impact OÜ esitas Pärnu Maakohtule 22.09.2023 hagi D. V. vastu. Nõude aluseks on Esto

AS ja kostja D. V. vahel 01.02.2022 sõlmitud tähtajatu krediidiliini leping nr XXX.

Sõlmitud lepingu alusel võimaldas võlausaldaja kostjale kasutamiseks krediidilimiidi summas

2000 eurot. Kostja lepingut korrektselt ei täitnud, millest tulenevalt tekkis kostjal

võlausaldaja ees võlgnevus. 03.04.2023 andis võlausaldaja kostjale täiendava tähtaja ning

kuna kostja võlgnevust ei tasunud ega kokkuleppeks ühendust ei võtnud, ütles võlausaldaja

17.04.2023 kostjaga sõlmitud lepingu üles ning loovutas nõude hagejale B2 Impact OÜ-le.

Lepingust tulenev põhivõlgnevus on summas 1863,87 eurot, intresside võlgnevus summas

501,94 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 270,68 eurot (seisuga 22.09.2023)

ning millele lisandub sissenõudmistasu summas 35 eurot ja meeldetuletuskirja tasu 10 eurot.

Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja kantud menetluskulud, milleks hageja on

märkinud riigilõivu 385 eurot. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja seisukoht

Kostjale on hagimaterjalid ja 18.01.2024 menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud

03.02.2024 TsMS § 317 lg 12 ja § 317 lg 3 alusel avalikult, määruse resolutsiooni

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile

vastust ei ole esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et

hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb jätta TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes

rahuldamata.

2. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

3. Kohus menetles tsiviilasja lihtmenetluses. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas

tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 4.05.2016 3-2-1-23-16, p

16).

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping,

2-23-131228

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

4.1. Esto AS ja kostja vahel oli sõlmitud 01.02.2022 krediidileping liigiga „krediidiliin“,

mille alusel on kostja saanud oma kasutusse krediidilimiiti summas 2000 eurot /dtl 46-47/.

Tegemist on tarbijakrediidilepinguga, mis võimaldas tagasimakstud krediiti taas kasutusse

võtta. Lepingu kohaselt oli intressi määr 35,4% aastas ja krediidi kulukuse määr 50,45%

aastas. Kostja võttis laenuandja poolt võimaldatud krediidilimiidi summa kasutusse.

Hagiavalduse kohaselt on laenuandja kostjale kokku väljastanud krediiti kogu summas 2030

eurot, kostja on laenuandjale tagasimakseid teinud kokku summas 534,35 eurot /dtl 59-60,

110/.

4.2. Käesolevas tsiviilasjas ei ole pooltel vaidlust asjaolu üle, et kostja kui füüsiline isik

võttis krediiti väljaspool majandustegevust. Seega on vaidlusalune leping

tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

5. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

5.1. Kostja oli viivituses 15.01.2023, 15.02.2023 ja 15.03.2023 osamaksetega, millest

tulenevalt saatis krediidiandja kostjale 03.04.2023 hoiatuse, millega andis kostjale täiendava

tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 17.04.2023 ning märkis, et täiendava tähtaja jooksul

võlgnetavate summade tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja krediidilepingu üles /dtl

31-32, 63/. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles Esto AS lepingu 17.04.2023 üles.

6. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei

saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi

lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale,

loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud

või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta

välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

6.1. Esto AS selgitas nõude loovutamisest kostjale 03.04.2023 lepingu ülesütlemise

hoiatuskirjas /dtl 63/. Nõude loovutamisest teatati kostjale 09.05.2023 nõudekirjaga /dtl 68/.

Kostja ei ole nõude loovutamise osas vastuväiteid esitanud. Seega on hagejal alus nõuda

kostjalt võlgnevuse tasumist.

7. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb Euroopa

Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on

Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 402-421.

Riigikohus on 24.11.2023 määruses tsiviilasjas 2-21-13098 (p-s 13) selgitanud, et kuivõrd

tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele

lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4),

millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati,

2-23-131228

kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka

Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel

analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

8. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS §

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse (KAVS) § 50 lõigetele 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. Sama §-i lg 4 kohaselt

kontrollib krediidiandja või -vahendaja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

9. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike

kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses seega hagejal.

9.1.

Kohus kohustas hagejat 28.03.2024 kohtunõudega hagi täpsustama ning kohustas

hagejat esitama hagiavalduse asjaoludes andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, kuidas kontrollis krediidiandja kostja

esitatud andmeid (kostja olemasolevate finantskohustuste ja rahaliste väljaminekute kohta,

millest nähtub kostja tegelik krediidivõimelisus, kas krediidiandja kontrollis kostja

pangakonto väljavõtteid, et kontrollida kostja krediidivõimelisust sissetulekute ja

väljaminekute arvestuses). Samuti tuli hagejal vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 3 märkida

tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas hagejale, et hagejal

tuleb välja tuua arvestus kostja tehtud tagasimaksete kohta ning esitada kohtule ka uuesti

määratud tagasimaksed kooskõlas VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga /dtl 105-106/.

9.2.

Hageja on 18.04.2024 menetlusdokumendis esitanud üldsõnaliselt selgituse, et ta ei

ole hagiavalduse aluseks oleva lepingu algseks pooleks, vaid on nõude omandanud

loovutamise teel. Hageja on teinud päringu algsele krediidiandjale, Esto AS,

vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise selgitamiseks. Hageja on hagiavalduses

esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise selgitused ja tõendid selliselt nagu

algne krediidiandja, Esto AS, on need hagejale esitanud. Lisaks märgib hageja, et kui kohus

jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku

laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse

kohaselt 1433,38 eurot (s.o väljastatud krediit 2030 eurot, millest maha arvestatud kõik

tagasimaksed krediidisumma katteks summas 534,35 ja tasaarvestatud väljamaksetasu 62,27

eurot) /dtl 110/.

9.3.

Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole kostjale laenu andmisel

2-23-131228

vastutustundliku laenuandmise põhimõtte järgimist tõendatud. Hageja selgitas hagis, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kogus krediidiandja teavet kliendi kohta

erinevatest allikatest, kostja esitatud tulu andmetest ning kontrollis kostja sissetulekut,

olemasolevaid kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, teostas Creditinfo AS-i skooringu,

mille väljavõte on lisatud hagile. Hageja arvestas, et kostja on oma sissetulekuks märkinud

1625,69 eurot kuus ja finantskohustusteks märkinud 200 eurot kuus /dtl 35-36/. Kohus

selgitab, et hageja poolt esitatud mudel krediidivõimelisuse hindamiseks on kohtu jaoks

arusaamatu ja ebaselge, kohtule tuleb asjaolud selgitada hagis, milles viidatakse tõenditele,

millega midagi tõendada soovitakse.

Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas hageja lisaks hagis esitatule,

kohtunõudele vastates ei vastanud ega esitanud ka tõendeid, kas ja kuidas krediidiandja

veendus ning kontrollis kostja sissetulekuid ja väljaminekuid (sh eeskätt finantskohustusi,

mille osas kohus rõhutab, et need ei pruugi nähtuda maksehäirete registrist). Kohtule ei ole

ka esitatud kostja taotlust, millest nähtuvad kostja esitatud andmed.

Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

10. VÕS § 403⁴ lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja

selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

10.1. Hageja on esitanud nõude tuginedes Esto AS ja kostja vahel 01.02.2022 sõlmitud

krediidilepingule. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et krediidiandja määras

laenu tagasimaksed tulenevalt vastutustundliku laenuandmise põhimõtte rikkumisest uuesti

ning tegi need kostjale teatavaks. Ka kohtunõudele vastates, kui kohus oli hagejale

selgitanud, et kohus ei ole täiendavate selgituste ja tõendite küsimiseta veendunud, et

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning hagejal tuleb esitada

kohtunõudele vastates ka uuesti määratud tagasimaksed vastavalt VÕS § 403⁴ lg-st 7, ei

esitanud hageja kohtule uuesti määratud tagasimakseid. Hageja vastas selles osas kohtule, et

palub kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1433,38 eurot (väljastatud krediit

2030 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas

534,35 ja tasaarvestatud väljamaksetasu 62,27 eurot). Kohtu hinnangul ei ole eelnevast

tulenevalt hageja nõue selge ning tuleb jätta rahuldamata. Põhivõlgnevuse rahuldamata

jätmise tõttu tuleb rahuldamata jätta ka kõrvalnõuded.

10.2. Hagis esitatud asjaolude ja tõendite kohaselt oli tarbijakrediidileping ilma kindla

tähtajata /dtl 30/. Minimaalselt tuli iga kuu vastavalt arvele tasuda 1/60 kasutusse võetud

krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Miinimummaksete suurust arvestades ei oleks hagi

esitamise ega ka lahendi tegemise ajaks laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg

kõigi osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei oleks muutunud VÕS § 82 lg 7

tähenduses kogu ulatuses sissenõutavaks. Seejuures oleks hageja nõutava põhivõlgnevuse

1433,38 euro tagasimaksmiseks miinimummaksete alusel kohtu arvutuste kohaselt kostjal

aega üle 5 aasta. Seega ei saa kohus võtta hagi rahuldamisel aluseks ka kostjale laenatud ja

tagasimakstud summade vahet. Ilma laenuandja ümberarvutatud ning kostjale teatavaks

tehtud maksegraafikuta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi

2-23-131228

rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh

selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Seda ei ole

hageja teinud ka kohtunõudele vastates.

10.3. Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et krediidiandja tegi kostjale 03.04.2023 lepingu

erakorralise ülesütlemise hoiatuse, kuna kostja oli kolme järjestikuse osamakse tasumisega

viivituses. Kohus selgitab, et kuna laenulepingu erakorralise ülesütlemise aluseks oli algse

tagasimaksegraafiku järgsete maksetega viivitusse sattumine, kuid vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuli krediidiandjal vastavalt VÕS § 403⁴ lg-le 7 määrata

uus tagasimaksegraafik, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ei saanud

kostja olla laenulepingu ülesütlemise ajal veel viivituses kolme uue maksegraafikujärgse

järjestikuse osamakse tasumisega ning laenulepingu ülesütlemiseks ei olnud alust.

Arvestades kostja tehtud tagasimakseid (534,35 eurot /dtl 59-60/) ja lepingu tingimusi, ei

oleks kostja uue maksegraafiku määramise korral tagasimaksetega viivituses olnud. Põhivõla

sissenõudmiseks peab krediidiandja määrama VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt uuesti tagasimaksed

ja tegema need kostjale teatavaks ning kasutama vastavalt uuele maksegraafikule kohaseid

õiguskaitsevahendeid.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda.

Kostja ei ole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Kohtuotsuse kättetoimetamine kostjale

12. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

13. Kuna käesolevas tsiviilasjas menetlusse võtmise määruses nimetatud asjaolud kostja

elu- ja viibimiskoha osas ei ole kohtule teadaolevalt muutunud, kostja elukoht või

viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada ning kostja pole siiani ka ise kohtu poole

pöördunud, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik