2-22-13495/41 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-22-13495

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.10.2024. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-13495

Tsiviilasi

Faasani Kaubandus OÜ hagi Z.U vastu kahju hüvitamise ja

viivise nõudes

Hagihind

498 392,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Faasani Kaubandus OÜ (registrikood 10850082)

lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Peeter Viirsalu ja

Maris Vutt;

Kostja: Z.U (isikukood XXX)

lepinguline esindaja: vandeadvokaat Eerik Entsik

Kohtuistungi aeg

11.09.2024. a

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Faasani Kaubandus OÜ hagi Z.U vastu kahju hüvitamise ja viivise

nõudes.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 14.09.2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-13495

kohaldatud hagi tagamine, mille abinõuna otsustati:

1)

arestida Z.U-le (isikukood XXX) kuuluv Tarts OÜ (registrikood 10911458)

osa Faasani Kaubandus OÜ (registrikood 10850082) kasuks ja teha selle alusel

käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge äriregistrisse;

2)

arestida Z.U-le (isikukood XXX) kuuluv Le Graps OÜ (registrikood

14113268) osa Faasani Kaubandus OÜ (registrikood 10850082) kasuks ja teha selle

alusel käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge äriregistrisse;

3)

seada Z.U-le kuuluvale kinnistule, registriosa numbriga 896540, asukohaga

Valga maakond, Otepää vald, Otepää linn, Ojakalda, kohtulik hüpoteek Faasani

Kaubandus OÜ (registrikood 10850082) kasuks summas 249 196,39 eurot;

4)

seada Z.U-le kuuluvale kinnistule, registriosa numbriga 5400603, asukohaga

Tartu maakond, Tartu linn, Kannikese tn 18//20, kohtulik hüpoteek Faasani

Kaubandus OÜ (registrikood 10850082) kasuks summas 249 196,39 eurot.

3. Jätta menetluskulud kostja, Faasani Kaubandus OÜ, kanda.

1(28)

4. Mõista Faasani Kaubandus OÜ-lt Z.U kasuks välja menetluskulud summas 14 981,50

eurot.

5. Faasani Kaubandus OÜ-l tuleb temalt Z.U kasuks välja mõistetud menetluskuludelt

tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses

ettenähtud määras

6. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja nõue ja põhjendused

1.1.

Faasani Kaubandus OÜ esitas 12.09.2024. a kohtusse hagiavalduse Z.U vastu kahju

hüvitamise ja viivise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja

lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitise summas 449 654,79 eurot, kahjuhüvitise kohtueelselt

kantud õigusabikulude näol summas 5820 eurot ja ekspertarvamuse saamise kulude näol summas

5900 eurot ning muu dokumentaalse tõendi saamise kulu näol summas 100 eurot. Lisaks taotleb

hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja viivise kahjusummadelt alates

hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

1.2.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Sense Holding OÜ, mille juhatuse liige kostja

on, 19.02.2018. a laenulepingu, millega hageja laenuandjana kohustus andma laenusaajale Sense

Holding OÜ-le laenu summas 300 000 eurot. Laenusumma kanti laenusaajale üle 20.02.2018. a.

Lepingujärgselt oli laenu tagastamise lõplik tähtaeg 19.02.2021. a, seejuures arvestati

laenusumma jäägilt intressi 5% aastas kuni laenusumma lõplikult tagastamiseni. Ühtlasi oli

kokku lepitud laenusummalt viivise arvestamine 0,15% päevas. Sense Holding OÜ ei tagastanud

nimetatud tähtpäevaks laenusummat ega intresse ning tänaseks ei ole hagejale laekunud mingitki

summat.

Olles eelnevalt esitanud pankrotihoiatuse, esitas hageja 24.08.2021. a kohtusse pankrotiavalduse,

milles taotles Sense Holding OÜ pankroti väljakuulutamist. Eelnevalt, 18.08.2021. a, oli Sense

Holding OÜ esitanud iseenda kui võlgniku pankrotiavalduse, mis liideti hageja avaldusega.

Kohus määras 26.08.2021 määruse alusel 31.08.2021 ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks

deposiidina 1500 eurot. Kohus kuulutas 30.11.2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-13223 välja

Sense Holding OÜ pankroti. Ajutine haldur tuvastas võlgniku kindla vara olemasolu ainult

summas 38,11 eurot, seejuures oli võlgniku vastu nõudeid summas 2 026 812,79 eurot. Ajutine

haldur ei tuvastanud ka võimalusi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks. Hagi esitamise seisuga

on võlausaldajate nimekiri kohtu poolt kinnitatud ning võlausaldajate nõudeid on tunnustatud

summas 2648 752,97 eurot, seejuures on hageja nõue pankrotimenetluses 444 854,79 eurot, mille

moodustavad laenulepingu järgi tagastamata põhivõlg 300 000 eurot ja nimetatud summalt

arvestatud intressid 17 054,79 eurot ning viivised 127 800 eurot, moodustades seejuures 16,795%

2(28)

jaotisest. Tänaseks ei ole muutunud ka ajutise halduri aruandes kajastatud võlgniku varade seis

ega vara tagasivõitmise võimalused, s.o ühelgi võlausaldajal ei ole objektiivset lootust sisuliselt

mingiski ulatuses oma nõuet pankrotivara arvelt rahuldatud saada.

Võlgnik, Sense Holding OÜ (pankrotis), on holding-ettevõte, mille omandis on omakorda

pankrotistunud tütarühing. Sense Holding OÜ on asutatud 12.10.2016. a, seejuures on kostja

tegutsenud võlgniku ainsa juhatuse liikmena alates asutamisest. Võlgniku kontserni on kuulunud

alates asutamise hetkest järgnevad tütarettevõtted: Smartwin Eesti OÜ (12181969), Sense

Factory OÜ (11478259), Sense Building OÜ (12452687), Sense Trust OÜ (11377239) ja Sense

Concept OÜ (12572925). Sense OÜ (pankrotis alates 05.04.2021. a) kui ühendav ühing ühendas

endaga 01.02.2021. a osaühingud Sense Building OÜ, Sense Trust OÜ ja Sense Factory OÜ.

Smartwin Eesti OÜ oli alates 31.08.2012. a Sense OÜ tütarühing ja kustutati registrist

27.06.2019. a ÄS § 60 lg 3 alusel. Praeguseks on Sense OÜ pankrotistunud ning Sense Concept

OÜ on tütarühingutest ainus äritegevust jätkav ühing (seejuures on äritegevus sisuliselt olematu).

Hageja on asjaolude väljaselgitamiseks kaasanud riiklikult tunnustatud finantseksperdi U.V. , kes

on andnud omapoolse eksperthinnangu võlgniku püsiva maksejõuetuse väljakujunemise aja ja

juhatuse liikme tegevuse kohta Sense Holding OÜ juhtimisel. Ekspert on selgitanud, et võlgnik

asutati 12.10.2016. a rahaliste ja mitterahaliste sissemaksetega, seejuures olid mitterahalise

sissemakse esemeks asutajatele kuulunud osalused äriühingutes Sense OÜ ja Sense Building OÜ.

Asutamislepingu järgi tehti rahalisi sissemakseid summas 521 000 eurot ja mitterahalisi

sissemakseid (osalused Sense OÜ-s ja Sense Building OÜ-s) summas 1 999 750 eurot, seejuures

osakapitali kanti 2500 eurot ja ülekurssi 2 518 450 eurot. Ekspert on aga otsesõnu järeldanud, et

tütarühingute väärtused ei saanud kuidagi katta osakapitali ja niivõrd suurt ülekurssi, arvestades,

et Sense OÜ netovara oli 31.12.2016. a seisuga negatiivne summas 352 780 eurot ja Sense

Building OÜ netovara oli 31.12.2016. a seisuga negatiivne summas 234 958 eurot.

Ekspert U.V. on ühtlasi selgitanud, et Sense Holding OÜ konsolideerimata aruannetest nähtub,

et 2016 ja 2017 seisuga oli Sense Holding OÜ netovara peaaegu muutumatu summas 2,5 miljonit

eurot, millest järelduvalt ei ole Sense Holding OÜ juhatus hinnanud 2017. aastal alla

mitterahalisteks sissemakseteks kasutatud Sense OÜ ja Sense Building OÜ osade väärtust, kuigi

mõlemad teenisid 2017. aastal kahjumit. Sarnane olukord esines ka järgnevatel aastatel, s.o

tütarühingud aina teenisid kahjumit, kuid juhatus sissemakseid ümber ei hinnanud. Ekspert on

selgitanud, et võlgniku konsolideerimata aruandes ei ole kajastatud varasid kooskõlas RTJ-des

kirjeldatuga, milliselt ei ole bilansiridadelt nähtunud ka finantsobjektide korrektne väärtus.

Järelikult on võlausaldajatele pidevalt esinenud ebaõige ettekujutus võlgniku maksevõimest,

arvestades et Sense Holding OÜ maksevõime sõltus holding ettevõttena täielikult tütarühingute

äritegevusest ja edukuses.

Eksperdi järeldusel kujunes Sense Holding OÜ bilansiline maksejõuetus välja 2017. aasta lõpuks.

2017. aasta lõpuks oli Sense OÜ, Sense Building OÜ, Sense Trust OÜ ja Sense Factory OÜ

summaarne netovara negatiivne summas ca 1 miljonit eurot, seejuures oli tütarühingute

summaarne netovara peaaegu sarnases seisus juba 2016. aasta lõpul. Arvestades, et võlgnik on

holding-ettevõte, mille maksevõime sõltub täielikult tütarühingutest, sai ekspert maksejõuetuse

tekkimise kindlaks määramisel arvesse võtta ka tütarühingute maksevõimelisust varasematel

aastatel, s.o hinnata püsiva maksejõuetuse kujunemise hetke ka võlgniku tütarühingute

majandusaastate aruannete järgi, mis eelnesid võlgniku asutamisele. Eeltoodu tulemusel järeldas

ekspert, et juhatusele pidi olema hiljemalt 2017. aasta lõpuks selge, et võlgnik on bilansiliselt

maksejõuetu.

Ekspert on oma arvamuses välja arvutanud summa, mis kostja on võlgnikust viinud välja pärast

bilansilise maksejõuetuse teket – nimetatud summa on 1 281 260,45 eurot. Ühtlasi on ekspert

selgitanud välja, et pärast maksejõuetuse teket on kokku tütarühingutes ja võlgnikus maha kantud

nõudeid kulukontodele summas 359 987 eurot, seejuures on mitmel juhul võlgnik kustutatud

3(28)

registrist ÄS § 60 lg 3 alusel. Pärast laenu andmist kuupäeval 19.02.2018. a on nimetatud

väljaviidud summad vastavalt 1 188 160,45 eurot sisutühjade laenudega ning 327 061 eurot

nõuete kuludeks kandmisega (kokku kuni ca 1,5 miljonit eurot). Seega on juhatus andnud

(suuresti endaga seotud) ühingutele laenusid ning pole laenusid tagasi nõudnud, kirjutades need

tihti lihtsalt kuludeks.

Ekspert on oma arvamuses ka viidanud, et võlgnikus ja tütarühingutes on kantud kuluks just

nõudeid, mis on võlgnikul tütarühingute vastu, või nõudeid, mis on võlgnikul ja/või

tütarühingutel kolmandate isikute vastu, seejuures on nimetatud kolmandad isikud kostjaga

seotud. Sellisteks kolmandateks isikuteks on olnud Safran OÜ, mille endine osanik ja juhatuse

liige on Z.U (kostja), Safran Dekoor OÜ, mille ainuosanik oli Z.U kuni registrist

kustutamiseni, Sense Special OÜ, mille enamusosanik oli Z.U kuni registrist kustutamiseni.

Ekspert on ka järeldanud oma erialase kogemuse põhjal, et nõuete kuludeks kandmine annab

aluse eeldada, et see oli mõnele võlgnikuga või juhatusega seotud isikule kasulik.

Kostja Z.U on olnud juhatuse liige ja osanik Sense OÜ-s, Sense Factory OÜ-s, Sense Building

OÜ-s ja Sense Trust OÜ-s. Selliselt on olnud sisuliselt kogu võlgniku kontsern kostja kontrolli all

ning kostja on peaaegu et ainuisikuliselt juhtinud kontserni äritegevust. Kostja on seejuures

võlgnikus 15,56 % ulatuses tegelik kasusaaja. Hageja hinnangul tuleb seega rikkumised hageja

suhtes lugeda seotuks mitte üksnes holding-ettevõttega, vaid rikkumistena saab arvestada ka

kostja poolt võlgniku tütarühingute juhtimisel toime pandud rikkumisi – s.o kui tütarühingu vara

väärtust vähendatakse, väheneb ka võlgniku osaluse väärtus nimetatud tütarühingus.

Kokkuvõtlikult saab väita, et kostja tegevus võlgniku juhtimisel on hoidnud võlgnikku pärast

püsiva maksejõuetuse kujunemist nö tehislikult turuvõimelisena ca 4,5 aastat ning loonud soodsa

pinnase investeeringute saamiseks juba maksejõuetule ühingule. Vastav tegevus ei saa olla

tsiviil- ja õiguskäibes aktsepteeritav, arvestades ka, et selle tulemusel on nüüdseks täielikult

varatu võlgniku vastu nõudeid summas ca 2,6 miljonit eurot.

Hageja on seisukohal, et kostja võlgniku Sense Holding OÜ juhatuse liikmena vastutab hagejale

saamata jäänud laenu, intresside ja viiviste, pankrotimenetluse kulude katteks makstud

deposiitide, kohtueelsete õigusabikulude ja dokumentaalsete tõendite saamisega seotud kulude

näol tekkinud kahju eest.

1.3.

Kostja vastutuse alusena tugineb hageja esmajoones pankrotiavalduse esitamata jätmise

koosseisule VÕS § 1043 – § 1045 lg 1 p 7, ÄS § 180 lg 51 ning VÕS § 1050 alusel.

Tulenevalt ÄS § 180 lg-st 51 ja TsÜS §-ist 36 pidi kostja juhatuse liikmena esitama viivitamata,

kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule

osaühingu pankrotiavalduse. Hageja leiab, et kostjal oli kohustus esitada võlgniku

pankrotiavaldus hiljemalt 2017. aasta lõpul. Ekspert U.V. järelduste kohaselt kujunes võlgniku

Sense Holding OÜ bilansiline maksejõuetus välja hiljemalt 2017. aasta lõpuks – on tõendamist

leidnud, et nimetatud hetkeks oli võlgniku tütarühingute summaarne netovara negatiivne

suurusjärgus 1 miljon eurot – ning selliselt oli võlgnik holding-ettevõttena bilansiliselt püsivalt

maksejõuetu. Hageja on seisukohal, et kostja ei saa pankrotiavalduse esitamata jätmist

põhjendada võlgniku tervendamislootusega, kuivõrd eelmärgitud summeeritud netovara on olnud

negatiivne juba 2013. aastast saati, seejuures on igal aastal teenitud üha rohkem kahjumit ning

2020. aasta seisuga oli summeeritud netovara negatiivne juba ca 3 000 000 eurot. Nimetatud

koosseisu eesmärk on ühingu võlausaldajate kaitse tagamine, s.o et tsiviilkäibes ei kujuneks välja

olukordi, kus juhatus võib maksevõimetu äriühingu tegevust tagajärjetult jätkata, kaasates

pidevalt võõrkapitali, mille tagastamise tõenäosus on peaaegu olematu. Seega leiab hageja, et ca

5 aastat tütarühingute kahjumlikku äritegevust vahemikus 2013–2017 on piisav aeg väitmaks, et

võlgniku kontserni (sh tütarühingute, mis hiljem moodustasid Sense Holding OÜ)

majandustegevust ei pidanuks jätkama, tervendamisvõimalused olid ammendunud, ning juba

2017. aasta lõpul pidanuks esitama pankrotiavalduse.

4(28)

Hagejale on tekkinud pankrotiavalduse esitamata jätmisega kahju 444 854,79 eurot, mis vastab

laenulepingu põhisumma (300 000 eurot), lepingujärgsetele intresside (17 054,79 eurot) ja

viiviste (127 800 eurot) kogusummale. Tegemist on otsese varalise kahjuga kui ka saamata

jäänud tuluga. Laenu ülekandmisega on tekkinud otsene varaline kahju summas 300 000 eurot

ning viivised ja intressid vastavad saamata jäänud tulule, mida hageja saanuks teistsuguse

investeeringu või rahapaigutuse korral teenida. Nõuet ei ole saanud pankrotimenetluses võlgniku

vara arvelt mingiski ulatuses rahuldada ning nõue on tekkinud põhjusel, et juhatus on võlgnikku

tehislikult hoidnud tsiviilkäibes ja seda olukorras, kus võlgniku püsiv maksejõuetus on juba välja

kujunenud – teisisõnu on hagejale kahju tekkinud põhjusel, et juhatus ei esitanud õigeaegselt

võlgniku pankrotiavaldust, võttis püsiva maksejõuetuse tekkimise järel laenu, ning jätkas

võlgniku majandustegevusega. Järelikult on ka kahju tekitamine õigusvastane, kuna ÄS § 180 lg

51 kaitse-eesmärgiks on vastavalt Riigikohtu suunistele kaitsta võlausaldajaid kahju eest, mis

tekib võlgniku majandustegevuses jätkamisest. Olukorras, kus pankrotiavaldus oleks õigeaegselt

esitatud, ei oleks hageja laenulepingut võlgnikuga ka sõlminud. Eeltoodust tulenevalt on

kaitsenormi rikkumine kahjunõude aluseks oleva kahjuga põhjuslikus seoses ja kahju kuulub

hüvitamisele täies ulatuses, kuivõrd kogu kahju on kaitsenormi eesmärgiga hõlmatud. Kahjuna

tuleb arvestada ka hageja poolt võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks tasutud deposiite

kokku summas 4800 eurot, sh 1500 eurot ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks ning 3300 eurot

pankrotimenetluse kulude katteks ja raugemise vältimiseks. Deposiitide tasumisel on hageja

eesmärk olnud sisuliselt kahju ulatust vähendada, mistõttu saab vastavat makset lugeda kahju

vähendamisega seotud kuluks ehk otseseks varaliseks kahjuks – teisisõnu on hageja teinud

vastavad maksed, et võlgniku pankrot üldse välja kuulutataks (ehk et avalduse menetlus ei

raugeks) ning et vastavalt saaks pankrotimenetluses hageja nõude mingiski ulatuses rahuldada (et

hageja nõue ei muutuks täielikult väärtusetuks). Arvestada tuleb siinjuures, et hageja on tasunud

deposiidid oma nõude väärtuse säilitamise ehk kaitsenormi kaitse-eesmärgi järgse kahju

vähendamise/ärahoidmise ajendil.

1.4.

Hageja leiab, et alternatiivselt vastutab kostja hagejal tekkinud kahju eest võlgniku

varalise seisundi teadva kahjustamise eest VÕS § 1043 - § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 ja KarS § 384 lg

1 alusel.

Kostja on kohustustevastaselt vähendanud võlgniku vara väärtust nõuete kuludeks kandmisega.

Võlgniku nõuete mahakandmisega kulukontodele vähendas kostja pärast laenu andmist võlgniku

vara väärtust kokku summas 327 061 eurot. Samuti on nõudeid maha kantud ka Sense Factory

OÜ-s, Sense Trust OÜ-s, Sense OÜ-s ja Sense Building OÜ-s, millega on vähenenud võlgniku

osaluse väärtus nimetatud tütarühingutes. Seejuures on kostja olnud juhatuse liige ka kõigis

võlgniku tütarühingutes, milliselt ei ole küsimust, et nõuete kuluks kandmine ka tütarühingutes

on toime pandud kostja poolt.

Kostja on ka kohustustevastaselt vähendanud võlgniku vara väärtust pärast maksejõuetuse teket

teostatud väljamaksetega. Kostja on andnud võlgnikust pärast maksejõuetuse teket ja

laenulepingu sõlmimist välja laenusid summas 1 188 160,45 eurot. Hageja leiab, et selliselt

toimimine ei vasta üldisele hoolsus- ja lojaalsuskohustusele, ühtlasi ei saa kontsernihuvi

järgimisega õigustada tehinguid, mida tehakse hoolsuskohustust rikkudes juba maksejõuetu

ühingu arvel. Isegi, kui kohus peaks leidma, et võlgniku maksejõuetus on tekkinud pärast 2017.

aasta lõppu või pärast hageja poolt laenu andmist, tuleb siiski täheldada, et võlgnik on pärast

2017. aasta lõppu andnud laenusid sisuliselt kuni 2021. aasta alguseni. Sellisel juhul võib olla

tegu maksejõuetuse põhjustamisega KarS § 384 lg 1 tähenduses. Arvestades, et pärast laenu

andmist nõuete kuludeks kandmise ja pärast maksejõuetuse teket teostatud väljamaksetega on

vähendatud võlgniku (vara) väärtust kuni ca 1,5 miljonit eurot, ei saa esineda kahtlust, et

võlgniku maksevõime on oluliselt vähenenud.

Hageja leiab, et kostja on vara väärtuse vähendamisel tegutsenud teadlikult ja tahtlikult. Otsese

5(28)

tahtlusele viitab asjaolu, et kuludeks on kantud võlgniku nõuded tütarühingute vastu (kus kostja

tegutses juhatuse liikmena) ja võlgniku ja tütarühingute nõuded kolmandate isikute vastu, mis

olid kostjaga vahetult kas läbi osaluse või juhatuse liikmeks olemise seotud. Nõuete kuludeks

kandmisel pidi olema kostjale kui aastaid äritegevuses tegutsenud juhatuse liikmele selge, et

nõnda väheneb ühingu maksevõime. Arvestada tuleb ka täiendavalt, et raamatupidamise

korraldamine on juhatuse kohustus. Samadel põhjustel pidi olema kostjale arusaadav, et võlgniku

maksejõuetus on 2017. aasta lõpuks väljakujunenud ning sellele järgnevalt antud laenud

kahjustavad võlgniku varalist seisundit ning vähendavad seega võlausaldajate nõuete väärtust.

Järelikult ei saa esineda kahtlust, et kostja teadis, et kahjustab võlgniku varalist seisundit, ning

pidi seda vähemasti möönma, kui mitte tahtma.

Hageja nõuet ei ole saanud pankrotimenetluses võlgniku vara arvelt rahuldada kostja poolt

maksevõime vähendamise tõttu ehk teisisõnu on hageja nõue kostja tegevuse tulemusel

muutunud täielikult väärtusetuks. Hagejale tekitatud kahjuks saab seejuures lugeda nõuete

mahakirjutamise ja laenude andmise raames summa, millises ulatuses on seeläbi hageja nõuete

väärtus – nii põhinõude kui ka intressi- ja viivisenõude väärtus vähenenud. Ühtlasi tuleb

arvestada kahju vähendamise eesmärgil tasutud deposiite 4800 eurot. Kuivõrd kahju (nõude

väärtuse vähenemine) on tekkinud maksevõime vähendamisest, mille ärahoidmine on vastava

sätte kaitse-eesmärgiks, on kahju tekitamine õigusvastane. Kui kostja ei oleks nimetatud

tegevusega võlgniku vara väärtust vähendanud, ei oleks ka hageja nõude väärtus

proportsionaalselt vähenenud. Seega on kaitsenormi rikkumine kahjunõude aluseks oleva

kahjuga põhjuslikus seoses ka hageja kahjunõue kuulub täies ulatuses rahuldamisele, kuna KarS

§ 384 lg 1 kaitse-eesmärk on ära hoida juhtorgani liikme poolt maksejõuetuse põhjustamisega

võlausaldajate nõuete väärtusetuks muutumine.

1.5.

Hageja leiab, et alternatiivselt vastutab kostja tahtliku heade kommete vastase

käitumisega põhjustatud kahju eest VÕS § 1043 – § 1045 lg 1 p 8 alusel.

Arvestades kostja seotust tütarühingute ja kolmandate isikutega, saab järeldada, et võlgniku

nõuded on kuluks kantud otsese tahtlusega (teadvalt). Kostja pidi aru saama, et nõuete kuludeks

kandmine vähendab võlgniku käibevara ja seega pidi kostjale olema ettenähtav, et sellega seoses

tekib võlausaldajatele kahju. Nõuete kuluks kandmisega kostja sisuliselt loobus nõuete

maksmapanekust ja vähendas seeläbi võlausaldajate nõuete väärtust võlgniku suhtes. Riigikohus

on leidnud, et juhatuse liikme poolt heade kommete vastase tahtliku kahju tekitamisega saab olla

tegemist nt olukorras, kus juhatuse liige võõrandab ühingu põhilise vara kolmandale isikule,

vältimaks ühingu võlausaldaja poolt nõude sissenõudmist. Nimetatud olukord on analoogias

kohaldatav nii nõuete kuludeks kandmisel kui ka sisutute laenude andmisel pärast püsiva

maksejõuetuse väljakujunemist.

Arvestades, et võlgniku tütarühingud teenisid aastaid kahjumit, pidi kostjale olema selge, et

tütarühingute väärtuse üleshindamine (mitterahalised sissemaksed) võlgniku asutamisel ja

väärtuste võlgniku bilansis sellisena kajastamine ei vasta kontserni tegelikule varalisele

seisundile. On selge, et üksnes uue juriidilise keha loomisega ei saa mingit pidi muuta ligi 1

miljoni eurose negatiivse netovaraga kontserni järsku maksevõimeliseks (jättes kõrvale rahalised

sissemaksed, mis katsid ligi pool negatiivsest netovarast). Seega on hageja seisukohal, et kostja

oli ja pidigi olema teadlik võlgniku ning seejuures ka kogu kontserni püsiva maksejõuetuse

tekkest. Vastava olukorra esinemisel on juhatuse liikmel kohustus ÄS § 180 lg 51 järgi esitada

võlgniku pankrotiavaldus. Kostja aga jättis selle tegemata (mida hageja heidab kostjale ette

järjestuses esimesena) ning viis pärast maksejõuetuse teket ja võlgniku ning hageja vahelise

laenulepingu sõlmimist võlgnikust välja veel ca 1,2 miljonit eurot sisutute laenudega. Eeltoodu

põhjal leiab hageja, et kostjale pidi olema vähemasti ettenähtav, et pärast maksejõuetuse teket

antud laenudega väheneb võlgniku (vara) väärtus ja seeläbi ka olemasolevate võlausaldajate

nõuete väärtus võlgniku vastu.

6(28)

Arvestades, et kostja on käitunud nõuete kuluks kandmisel ning pärast maksejõuetuse tekkimist

heade kommete vastaselt ning seejuures tahtlikult, on kostja käitumine õigusvastane VÕS § 1045

lg 1 p 8 tähenduses. Hagejale tekitatud kahjuks saab seejuures lugeda nõuete mahakirjutamise ja

laenude andmise raames summa, millises ulatuses on seeläbi hageja nõuete väärtus – nii

põhinõude kui ka intressi- ja viivisenõude väärtus vähenenud. Hageja on ühtlasi olnud sunnitud

tasuma kohtu deposiiti 4800 eurot, hoidmaks ära kahju suurenemise. Kui kostja ei oleks nõudeid

kuluks kandnud ega teinud pärast maksejõuetuse tekkimist nimetatud ulatuses väljamakseid,

oleks saanud hageja nõude (mh pankrotimenetluses) suuremas, kui mitte terves ulatuses

rahuldada. Selliselt on kostja tahtlik heade kommete vastane käitumine põhjuslikus seoses

hagejale tekkinud kahjuga ning kostja vastutab hageja ees heade kommete vastase käitumise

tagajärjel tekkinud kahju eest.

1.6.

Hageja leiab, et lisaks saamata jäänud laenusumma, intresside ja viivise ning tasutud

deposiitidega seoses tekkinud kahjule on kohustatud kostja hüvitama hagejale ka kohtueelsed

dokumentaalse tõendi saamise kulud ja õigusabikulud.

Hageja on tasunud kohtueelselt tellitud ekspert U.V. ekspertarvamuse eest kokku 5900 eurot ja

eksperdi kaasamiseks ning andmete analüüsimiseks teinud registriväljavõtteid, mille saamise

kulu on 100 eurot.

Lisaks on hageja kandnud kohtueelselt õigusabikulusid summas 5820 eurot. Arvestades asja

keerukust oli hagejal oma nõude maksmapanekuks õigusabi kasutamine mõistlikult võttes

vajalik. Enne hagi koostamist kulus õigusabi osutajal erinevateks toiminguteks, sh tõendite

kogumisele, nende läbitöötamisele ja analüüsile ning hinnangu kujundamisele, kokku 43,30

tundi. Õigusabi osutati olenevalt toimingust tunnihinnaga 120 eurot kuni 200 eurot tund,

keskmiselt 134,40 eurot tund, ilma käibemaksuta. Kokku kohtueelselt kantud õigusabikulud

43,30 tunni eest 5820 eurot (ilma käibemaksuta).

1.7.

Hageja leiab, et tal on õigus nõuda kostjalt lisaks kahjuhüvitisele, mis on kokku summas

449 654,79 eurot, ka viivist summa tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 2. lauses

sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni.

1.8.

Hageja kostja vastuväidetega hagile ei nõustunud ja jäi hagiavalduses esitatud nõuete

juurde.

1.9.

Kostja esitas tõendina riiklikult tunnustatud finantseksperdi L. R. arvamuse, milles

ekspert erinevalt hageja ekspert U.V. arvamusest on seisukohal, et 2017. aasta lõpuks ei olnud

välja kujunenud Sense Holding OÜ maksejõuetust ja Sense Holding OÜ ei olnud ka 19.02.2018.

a seisuga, s.o hagejaga laenulepingu sõlmimise ajal, maksejõuetu.

Kostja ekspert L. R. tugineb oma arvamuses järgnevatele asjaoludele: 1) Võlgniku omanike huvi

ja usk äritegevusse ei muutnud 2018. aasta 19. veebruaril ning ärimudelit jätkati sarnaselt

varasemasele, omanikud jätkasid finantseerimist; 2) Omanikele ei tasutud laenude tagastamisel

intressi; 3) Laenuvõtmise hetkel oli töövoogu veel ca 1,5 miljoni euro jagu; 4) Võlgnikus toimus

aktiivne müügitegevus – hinnapakkumiste maht ületas kokku 2,45 miljonit eurot; 5) Võlgniku

töötajate arv püsis perioodil 2017 – 2019 vahemikus 25 – 31; 6) Tütarühingute kui mitterahaliste

sissemaksete esemete väärtust arvestamata oleks võlgniku omakapital olnud ikka positiivne

summas 505 539 eurot; 7) Võlgniku kontserni eesmärgiks oli luua innovaatiliste ja

energiatõhusate majade tootmine.

Hageja hinnangul ei lükka nimetatud asjaolud ümber hageja väidet, et võlgnik oli 2017. aasta

lõpuks püsivalt maksejõuetu.

Hageja on seisukohal, et võlgniku omanike huvi ja usk äritegevusse ning pidev finantseerimine ei

väära püsiva maksejõuetuse väljakujunemist 2017. aasta lõpul. Omanike subjektiivne lootus

7(28)

ärimudeli toimimisse ei taga seda, et ärimudel ka päriselt toimiks. Hageja asjatundja U.V. on

oma täiendavas arvamuses märkinud, et osaühingu maksevõime jaatamiseks peaksid eksisteerima

konkreetsed asjaolud, mis võimaldavad pidada osaühingu majandusseisundit normaliseeriva

tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks. Finantseerimise jätkumine teatud ajaperioodi

jooksul ei tähenda seda, et võlgniku jaoks eksisteerisid positiivsed väljavaated. On selge, et

mittetoimivasse ettevõttesse saab pidevalt raha juurde anda, kuid see ei tähenda, et ettevõte

hakkab kasumit teenima. U.V. on esile toonud, et võlgnikusse laenatud lisaraha hoopis kulutati

ära ja võlgniku kahjum üha suurenes. Seega ei muutnud raha laenamine võlgnikusse seda

likviidseks, vastupidi — laenude ja laenuraha kasutamise tulemusel võlgniku maksejõuetus

süvenes.

Kostja on ekspert L. R. arvamusele tuginedes esile toonud, et intresse võlgnikule väljastatud

laenudelt tasuti hagejale 2018. ja 2019. aasta eest, ühel korral Genoviir OÜ-le ning teistele

võlausaldajatele intresse ei tasutud. Ekspert U.V. hinnangul ei tõenda see asjaolu mitte võlgniku

maksevõimelisust, vaid vastupidi, võlgniku püsivat maksejõuetust. Võlgnik ei olnud lihtsalt

võimeline oma laenuandjatele intresse tasuma. Intresside mittetasumine tõendab võlgniku püsivat

maksejõuetust 2017. aasta lõpu seisuga. Hageja toonitab, et võlgniku pankrotimenetluses on kõik

võlgniku osanikud esitanud oma laenulepingutest tulenevad nõuded koos intressidega. See

tõendab veelgi, et intresse ei tasutud võlgniku suutmatuse tõttu, mitte seetõttu, et võlausaldajad ei

oleks intresse soovinud. Arvestades võlgniku kontserni tegevuse kogunumbreid on hagejale

kokku 30 000 euro ulatuses intresside tasumine täiesti marginaalne näitaja ja see ei väära fakti, et

kontserni konsolideeritud rahavood muutusid aasta-aastalt negatiivsemaks ning kontsern teenis

järk-järgult üha rohkem kahjumit, seejuures ulatusid negatiivsed numbrid aasta kohta sadadesse

tuhandetesse. Seega on kostja väited vastavate intressimaksete kohta maksejõuetuse

väljakujunemise seisukohast täiesti asjakohatud ning viitavad pigem asjaolule, et kostja eesmärk

oli intressimaksetega vältida olukorda, kus hageja võlausaldajana esitab võlgniku

maksejõuetusavalduse ning tõstatab juhatuse liikme isikliku vastutuse küsimuse, milleni on

käesolevas menetluses jõutud.

Kostja on väitnud, et võlgniku ca 1,5 miljoni eurose töövoo tõttu ei saaks pidada võlgnikku 2017.

aasta lõpu seisuga maksejõuetuks. Seejuures on hageja viidanud ekspert U.V. arvamusele, kus

on välja toodud Tatrajõe projekt (ca 1,4 MEUR), Pihlaka projekt (ca 0,2 MEUR) ning kaks

eskiisprojekti, millede maksumus jäi kummalgi alla 4000 euro. Hageja ekspert on vastavate

projektide kohta märkinud, et isegi kui kõik projektid oleks õnnestunud lõpetada rentaablusega

7,01%, oleks teenitud üksnes 105 tuhat eurot ärikasumit. Samas oli võlgniku tütarühingute

summaarne netovara aastatel 2018 ja 2019 negatiivne vastavalt 1,6 ja 2,6 miljonit eurot, millest

nähtuvalt võlgniku finantsseisund hoopis halvenes vastavate projektide ajaraamistikus. Selliselt

puudus nimetatud töövool võlgniku püsiva maksejõuetuse ületamiseks sisuline tähendus.

Kostja on ka viidanud hinnapakkumistele, mille maht ületas 2,45 miljonit eurot. Esiteks märgib

hageja, et hinnapakkumised ei oma võlgniku püsiva maksejõuetuse ületamise seisukohast

tähendust, sest ükski neist hinnapakkumistest teadaolevalt ei realiseerunud. Kostja ei ole

selgitanud, kuidas oleks hinnapakkumiste realiseerumine tööks võimaldanud ületada võlgniku

püsiva maksejõuetuse, arvestades, et ehitussektori rentaablus oli 7,01%. Ka juhul, kui

hinnapakkumised oleksid realiseerunud, ei oleks need võlgnikul aidanud ületada 2017. aasta

lõpus välja kujunenud püsivat maksejõuetust; selleks oli võlgniku omakapitali miinus liiga suur.

Puudutamaks Samla Capital Oy päringut 50 paarismaja arenduseks, on hageja ekspert U.V.

märkinud, et vastav päring on sedavõrd üldine, et puudub alus seda maksevõime hindamisel isegi

arvestada. Ka kostja ekspert L. R. ise on viidanud, et kontsernil puudus tegelikult arenduseks

võimekus.

Kostja on ka viidanud, et kontserni töötajate arv püsis aastatel 2017 – 2019 vahemikus 25 – 31,

mistõttu ei saanud kontsern 2017. aasta lõpuks olla maksejõuetu. Hageja märgib, et vastav väide

8(28)

on asjakohatu. Esiteks on hagejale saanud teatavaks, et mitmed kontserni töötajad on esitanud

töösuhtest tulenevalt (peamiselt saamata jäänud töötasu tõttu) nõudeavalduse Sense OÜ

(pankrotis) pankrotimenetluses. Lõplikult kinnitatud võlausaldajate nimekirjast nähtuvalt on

loetud kaitstuks 8 kontserni töötaja nõuded kokku mitmekümne tuhande euro väärtuses. Järelikult

ei olnud võlgnik suuteline oma töötajatele töötasu maksma, mistõttu on viide töötajate arvule

ainetu ega lükka ümber püsiva maksejõuetuse väljakujunemist 2017. aastal. Ühtlasi viitab hageja

ekspert U.V. arvamusele, et ka püsivalt maksejõuetul tööandjal on võimalik tööjõukulusid

jooksva rahavoo (mh laenude) pinnalt katta, mistõttu ei oma töötajate arv püsiva maksejõuetuse

väljakujunemise vaatest tähtsust.

Kostja eksperdi L. R. viidatud modifitseeritud bilansist nähtuv positiivne omakapital summas

505 539 eurot on väär ja eksitav. Tegelikkuses oli võlgniku tütarühingute väärtus ümber

hindamata ning arvestades tütarde kahjumlikkust ja kontserni negatiivset netovara ning asjaolu,

et võlgnik tegutses üksnes läbi oma tütarühingute, pidi võlgniku korrigeeritud konsolideerimata

omakapital tegelikult olema negatiivne.

Kostja on üritanud omistada ka õiguslikku tähendust asjaolule, et võlgniku eesmärgiks oli luua

energiatõhusate majade tootmisega innovatsiooni. Hageja leiab, viidates ekspert U.V.

arvamusele, et eeltoodud väitel puudub igasugune sisuline ja õiguslik tähendus. Innovatsiooni

loomine ei tähenda, et aasta-aastalt süveneva maksejõuetusega äriühing võiks piiranguteta

tsiviilkäibes oma täielikult perspektiivitu äriplaani teostamist jätkata. Hageja asjatundja on mh

märkinud, et kui innovatsiooni loov ettevõte ei suuda oma kohustusi täita, on tegemist

maksejõuetu ettevõttega.Kostja ei ole suutnud tõendada mingeid asjaolusid, millest järelduvalt

võinuks võlgniku maksejõuetus kujuneda välja pärast 2017. aasta lõppu.

Lisaks, kostja pankrotiavalduse esitamata jätmise kohustuse rikkumist on kinnitanud ka kostja

ekspert L. R. . Kes on oma arvamuses märkinud, et võlgnik võinuks olla maksevõimeline kuni

2019. aasta lõpuni. Hageja võlausaldajana esitas võlgniku pankrotiavalduse 24.08.2021. a. Kostja

esitas võlgniku pankrotiavalduse üksnes seetõttu, et võlgnik oli saanud hageja pankrotihoiatuse.

Kostja on järelikult hilinenud võlgniku pankrotiavalduse esitamisega, arvestades kostja eksperdi

arvamust, vähemalt ca 1,5 aastat.

Hageja ei nõustu kostja käsitlusega, et võlgniku nimel laenude andmine tütarühingutele oli

seaduslik ja majanduslikult põhjendatud. Hageja on tõendanud, et võlgniku maksejõuetus

kujunes välja 2017. aasta lõpuks ning et laenu andmise seisuga oli tegu juba püsivalt

maksevõimetu ühinguga. Võlgniku poolt laenu andmine tütarühingutesse pärast maksejõuetuse

väljakujunemist 2017. aasta lõpuks oli sisuliselt hagejalt saadud kapitali väärkasutamine – vastav

raha raisati tütarühingutes ära või liigutati nendest välja, millises olukorras täidab kostja poolt

võlgniku nimel laenude andmine nii maksevõime vähendamise kui ka heade kommete vastase

käitumise koosseisud.

Kostja on sisuliselt kokkuvõtlikult väitnud seda, et kuluks kantud võlgniku nõuded olid

väärtusetud ja seega oli kuluks kandmine põhjendatud. Hageja leiab, et tegu on põhjendamatu

ettekäändega. Hageja rõhutab esiteks fakti, et kuluks on kantud üksnes nõudeid, mis võlgnikul

olid kostjaga seotud isikute vastu. Selliselt toimides on kostja alusetult soodustanud endaga

seotud isikuid ja seeläbi ka ennast võlgniku teiste võlausaldajate arvelt, kuna võlgnik loobus

alusetult oma nõuete realiseerimisest on võlgnike suhtes. Hageja on seisukohal, et nõuete

kuludeks kandmisel pidi olema kostjale kui aastaid äritegevuses tegutsenud juhatuse liikmele

selge, et nõnda väheneb ühingu maksevõime ja saab lugeda, et kostja tegutses nõuete kuluks

kandmisel teadlikult ja tahtlikult.

Kostja on veel väitnud, et hageja kantud kohtueelsed õigusabikulud ja ekspertarvamuse kulud on

põhjendamatud ja ebavajalikud, samas ei ole kostja ei ole oma seisukohti selgitanud ega

9(28)

põhjendanud ning hageja vastavate kostja väidetega ei nõustu.

2. Kostja seisukoht ja vastuväited

2.1. Kostja, Z.U, hagi ei tunnistanud ja vaidles hagile täies ulatuses vastu.

2.2. Kostja hinnangul on hageja poolt hagis kostja kui füüsilise isiku vastu suunatud nõuded

õigusvastased ja hea usu põhimõtte vastased ning hagi on esitatud eesmärgiga üksnes survestada

kostjat kui füüsilist isikut hagejale juriisilisest isikust võlgniku kohustust täitma. Kostja leiab, et

sellise hagi esitamise puhul on tegemist hageja poolt menetlusõiguste kuritarvitamisega, heade

kommete ja hea usu põhimõtte vastase tegevusega, millele riik ei peaks andma õiguskaitset.

Hagi asjaolude kohaselt tuleneb hageja nõue 20.02.2018. a sõlmitud laenulepingust, millise

lepingu poolteks on ühelt poolt hageja Faasani Kaubandus OÜ kui laenuandja ja teiselt poolt

Sense Holding OÜ kui laenuvõtja. Kahepoolsest lepingulisest õigussuhtest saavad õigused ja

kohustused tuleneda üldreeglina üksnes lepingu poolele. Ka Riigikohus on leidnud, et nii lepingu

sõlmimisel kui ka selle täitmisel on võlasuhte osaliseks isik, kes lepingu sõlmib, st lepingupool

ning et üksnes temalt saab nõuda lepingu täitmist, tema vastutab lepingu rikkumise eest ja on

võlgnikuks lepingu võimaliku tagasitäitmise puhul (nt lepingu tühisuse, tühistamise või sellest

taganemise korral). Kuna füüsilisest isikust kostja ei ole juriidiliste isikute, hageja ja Sense

Holding OÜ, vahel sõlmitud laenulepingu pool, siis puudub alus nõuda kostjalt juriidiliste isikute

vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid summasid.

Äriühingu juhatuse liige üldjuhul äriühingu võlausaldaja ees äriühingu kohustuste eest ei vastuta

ja see saab kõne alla tulla üksnes äärmiselt erandlikel asjaoludel, nt kui juhatuse liige on

rikkunud äriühingu võlausaldaja kaitseks kehtestatud seaduse sätteid. Kostja on seisukohal, et

selliseid erandlikke asjaolusid antud juhul ei esine ja hageja ei ole nõude alusena selliste

asjaolude esinemist ka tõendanud.

Kostja ei nõustu hageja väitega selle kohta, et kostja juhatuse liikmena jättis õigeaegselt

esitamata Sense Holding OÜ pankrotiavalduse ning et väidetavalt kujunes Sense Holding OÜ

maksejõuetus välja 2017. a lõpuks.

Maksejõuetuse mõiste on avatud pankrotiseaduses ning PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt on juriidilisest

isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei

ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Riigikohus on selgitanud, et selleks, et teha kindlaks, kas äriühingust võlgnik on teatud hetkel

muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb anda terviklik hinnang tema varalisele

seisundile ja majandustegevuse tõenäolisele tulevikuperspektiivile. Võlgniku objektiivne püsiv

maksejõuetus on ilmne, kui tema majanduslikku olukorda iseloomustavad andmed on sellised,

mis annavad objektiivsele ja asjatundlikule kõrvalseisjale alust pidada võlgnikku püsivalt

maksejõuetuks. Sellise hinnangu andmisel tuleb lähtuda informatsioonist, mis oli kättesaadav

maksejõuetuse väidetava ilmnemise ajal (nn ex ante hindamine). Näiteks ei saa võlgniku

maksevõimet tagantjärgi hinnates võtta arvesse selliseid tehnoloogia arengus või tooraine hinnas

toimunud olulisi muudatusi, mis mõjutasid võlgniku äriplaani realiseerumist, kuid mis hinnataval

ajahetkel ei olnud mõistlikult ettenähtavad. Riigikohtu hinnangul ei ole üldjuhul võlgniku püsivat

maksejõuetust võimalik tuvastada üksnes mõne raamatupidamisliku näitaja - sh netovara seisundi

või kahjumi suuruse - alusel. See, kui äriühingu netovara - s.o bilansi aktiva üldsumma miinus

passivas näidatud kohustuste üldsumma - on negatiivne, st äriühingu kohustused ületavad tema

omakapitali, annab üksnes aluse kahelda selle äriühingu maksejõulisuses. Samas ei saa sellest, et

äriühingu netovara on negatiivne, automaatselt järeldada, et äriühing on pankrotiseisus. Näiteks

10(28)

on võimalik, et netovara negatiivsus on tingitud pikaajalistest kohustustest, mille sissenõutavaks

muutumise ajaks võib võlgniku finantsolukord olla tänu kasumlikule tegevusele sedavõrd

paranenud, et võlgnik on võimeline kõik kohustused täitma. Samuti võib ette tulla muid

juhtumeid, kus äriühingu netovara on küll negatiivne, kuid sellele vaatamata ei saa rääkida

võlgniku püsivast maksejõuetusest. Seega tegemaks kindlaks, kas äriühing oli mingiks ajaks

muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb hinnata kõiki võlgniku majanduslikku

olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või

näitajale. Lisaks netovarale tuleb analüüsida ka teisi raamatupidamisandmeid, samuti võlgniku

äriplaani perspektiivikust.

Kostja hinnangul ei tõenda hageja tõendid usaldusväärselt asjaolu, et Sense Holding OÜ

maksejõuetus kujunes välja 2017. a lõpuks, et tegemist oli Sense Holding OÜ alalise

maksejõuetusega ning et vastavad asjaolud olid 2017. a lõpuks kostjale kui juhatuse liikmele ilma

kahtlusteta ilmsed.

Lükkamaks ümber hageja väited, küsis kostja riiklikult tunnustatud eksperdilt finantsekspertiisi

valdkonnas, L. R. lt, asjatundja arvamust küsimuses, kas Sense Holding OÜ oli maksejõuetu

hagejaga laenulepingu sõlmimise ajal, s.o 19.02.2018. a. L. R. on 16.11.2022. a koostatud

arvamuses asunud analüüsi tulemusel seisukohale, et Sense Holding OÜ omanike huvi ja usk

äritegevusse ei muutunud 2018. aasta 19. veebruaril hagejaga allkirjastatud laenulepinguga ning

Sense Holding OÜ ärimudelit jätkati sarnaselt varasemale. Eksperdi arvamuse kohaselt ei viita

analüüs üheski instantsis asjaolule, et Sense Holding OÜ võinuks olla maksevõimetu 19.02.2018.

a seisuga. Lõppkokkuvõttena asus ekspert L. R. seisukohale, et Sense Holding OÜ ei olnud

19.02.2018. a seisuga maksejõuetu. Lisaks tuvastas L. R. oma 16.11.2022. a ekspertarvamuses,

et peale hagejalt laenu võtmist investeerisid Sense Holding OÜ omanikud Sense Holding OÜ-sse

veel täiendavalt ca 1 miljon eurot, et erinevaid äritegevuse harusid hoogustada. Äritegevuse

hoogustamine seisnes aktiivses müügis, mille kohta on tellija asjatundjale esitanud nii sõlmitud

ehitus- kui ka projekteerimise lepingud. Laenuvõtmise hetkel oli Sense grupis töövoogu ca 1,5

miljoni euro jagu. Lisaks eelnevale on ekspert teinud ka väljavõtte tellija esitatud ja klientidele

edastatud hinnapakkumistest, mille maht ületas 2,45 miljonit eurot. Äritegevuse jätkuvust peale

hagejalt võetud laenu kinnitavad nii omanike jätkuv finantseerimine, aktiivne müügitegevus kui

ka töötajate arv grupi ettevõtetes, mis püsis perioodil 2017 – 2019 vahemikus 25 – 31.

Muuhulgas tõi L. R. välja tellija esitatud projekteerimise ja ehituse lepingud, nende sõlmimise

aja ja maksumuse, sh: (i) villa Tatrajõe, Kambja, 14.07.2017, maksumus 1 416 645 eurot,

valmimine 21. juunil 2019. a; (ii) elamu Pihlaka tn 4, Otepää, 18.09.2017, maksumus 262 133

eurot, valmimine 31. novembril 2018. a; (iii) eskiisprojekt Z.U allee 13, Rannamõisa,

05.05.2018, maksumus 3 500 eurot; (iv) eskiisprojekt Vana-Metsavahi elamu, Kiisa, 09.08.2018,

maksumus 3 000 eurot. Ekspert L. R. tuvastas, et nimetatud Sense Holding OÜ sõlmitud

ehituslepingute (Tatrajõe villa ja Pihklaka tn 4 elamu) kohaselt pidanuks hooned valmima

vastavalt 2018. aasta lõpus ning 2019. aasta suvel. Seega oli eksperdi hinnangul Sense grupil

hagejalt laenu võtmise seisuga töövoogu ees enam kui 1,5 miljoni euro väärtuses. L. R. osundas

ekspertarvamuses ka asjaolule, et temale esitatud hinnapakkumiste kohaselt käis Sense grupis

aktiivne müügitöö nii Eesti kui ka välisturgude suunal ning et asjatundja väljatoodud projektide

potentsiaalne maksumus võinuks olla ca 2,45 miljonit eurot. Samuti on L. R. arvamuses välja

toodud lihtsustatud Sense Holding OÜ bilanss seisuga 19.02. 2018. a, mille kohaselt arvestamata

mitterahaliste sissemaksete väärtust oleks Sense Holding OÜ omakapital ikka olnud positiivne

summas 505 539 eurot.

Kostja on seisukohal, et ekspert L. R. arvamuses tuvastatud asjaolud kinnitavad üheselt, et

ebaõige ja tõendamata on hageja poolt väidetu, et Sense Holding OÜ maksejõuetus kujunes välja

2017. a lõpuks, et tegemist oli Sense Holding OÜ alalise maksejõuetusega ning et vastavad

asjaolud olid 2017. a lõpuks Sense Holding OÜ juhatuse liikmele, kostjale Z.U-le , ilma

11(28)

kahtlusteta ilmsed.

Seoses Riigikohtu juhisega, milliste kohaselt tuleb lisaks osaühingu netovarale analüüsida ka teisi

raamatupidamisandmeid, samuti võlgniku äriplaani perspektiivikust, selgitab kostja, et Sense

kontserni eesmärgiks oli luua innovaatiliste ja energiatõhusate majade tootmine. 2020. aastal

rakendusid kõikjal Euroopa Liidus ühenduse direktiividest lähtuvalt hoonetele uued ranged

energiatõhususnõuded. Ligi nullenergia hoonete nõuete tulekuga oli muutumas

konkurentsisituatsioon ehitusettevõtjate osas. Muudatused olid niivõrd karmid, et vanaviisi

ehitades ei pruukinud Euroopa Liidus enam peagi ehituslubasid saada. Sense Holding OÜ

tegevuse põhirõhk 2017.- 2020. aastal oli peamiselt koostöös teiste Sense kontserni äriühingutega

(eelkõige Sense OÜ, Sense Building OÜ, Sense Factory OÜ ja Sense Trust OÜ)

ehituskontseptsiooni väljatöötamine, et oleks võimalik luua erineva mahu ja konfiguratsiooniga

energiatõhusaid puit- ning betoonhooneid. Arenduse aluseks on omandatud teadmised (TÜ

Tehnoloogia Instituudis loodud Energiatõhusa Ehituse Tuumiklabor) ning kogemused

energiatõhusate majade loomises. Rohkelt külastati temaatilisi konverentse ning praktiliste

kogemustega partnereid Saksamaal ja Austrias. Lähimaks eesmärgiks oli Sense grupi toel ja

koostöös jõuda Põhjamaade turgudele. Tehtud töö tunnustuseks oli Puitmaja Liidu poolt

korraldatud „Aasta Tehasemaja“ konkursil neljal korral võidetud auhinnad (nendest kolm on

„Parim Energiatõhus Tehasemaja“ aastatel 2016, 2017 ja 2018). Sense kontserni äriplaan ja

majandustegevuse kirjeldus on välja toodud lisatud Sense kontserni tutvustuses ja Sense Holding

OÜ poolt enne laenu saamist hagejale tehtud presentatsioonis (Sense kontserni majandustegevuse

tutvustus ja Sense Holding OÜ presentatsioon).

Sense Holding OÜ on kogu tegevusaja jooksul oma osanike toetusel pidevalt investeerinud nii

tootmisvahenditesse kui ka personali, finantseerides seda eelkõige oma osanike antud laenudega.

Osanike poolt investeeriti Sense grupi äriühingutesse ligi kolm miljonit eurot, mida kinnitab

Sense Holding OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses Tartu Maakohtu 25.05.2022. a

kohtumäärusega kinnitatud võlausaldajate nimekiri. Sellega arendati Sense grupi äriühingute

majandustegevust ning loodi võimalus olla Skandinaavia turul hinnatud kogemustega puitmajade

tootja. Sense grupi äriühingute põhilisteks sihtturgudeks olid 2016.-2018. a Eesti, Rootsi ja

Soome. Antud turgudel on ehitussektor oluliselt jahenenud alates 2018.-2019. aastast, mille

tulemusena tekkis Sense grupi äriühingutel 2019. a käibelangus. Samas algasid 2020. aasta

jaanuaris Sense grupi äriühingutel läbirääkimised Soome äriühinguga Samla Capital OY, kes oli

huvitatud Sense grupi äriühingute uudse paarismaja lahendusest ning soovis tellida 50 kahe

boksiga paarismaja, mida kinnitab Samla Capital Oy 19.05.2020. a elektronkiri. Tuleviku

prognoos oli 2-3 aasta jooksul ehitada kuni 150 maja. Kahjuks lõppesid läbirääkimised

ülemaailmse koroonaviiruse COVID-19 kriisi arenedes. Samuti hakkasid ajakirjanduses 2019. a

suvel ilmuma järjestikused lood puitmajasektoris toimuva paanika ja pankrottide kohta. Ligi

kümme puitmajatootjat lõpetasid Eestis aastatel 2019.-2020. äritegevuse. Järsult kahanes

läbirääkimistel huvi ka Sense grupi äriühingute toodangu vastu.

Sense Holding OÜ maksejõulisust veel aastatel 2018.-2019. kinnitab muuhulgas asjaolu, et Sense

Holding OÜ on tasunud hagejale kahel korral intresse 2018. aasta eest summas 15 000 eurot ning

2019. aasta eest summas 15 000 eurot, kokku summas 30 000 eurot. Ka ülaltoodud asjaolu

lükkab selgelt ümber hagi aluseks toodud faktiväite, et Sense Holding OÜ maksejõuetus kujunes

välja 2017. a lõpuks, et tegemist oli Sense Holding OÜ alalise maksejõuetusega ning et vastavad

asjaolud olid 2017. a lõpuks Sense Holding OÜ juhatuse liikmele Z.U ilma kahtlusteta ilmsed.

Kostja märgib, et hageja oli sisuliselt ainuke laenuandja, kellele tasuti intresse, kuivõrd nii nagu

L. R. ekspertarvamuses asjatundja arvamuses tõi asjatundja välja, et Genoviir OÜ on ainukene

omanikega seotud ettevõte, kellele on Sense Holding OÜ laenude eest intressi makstud ühe korra,

täpsemalt 29.12.2017. a summas 2 051,87 eurot. Seega teistele Sense Holding OÜ osanikega

seotud laenuandjatele intresse ei tasutud, samuti ei tasutud üldse Sense Holding OÜ osanikega

12(28)

seotud laenuandjatele intresse 2018., 2019. ja 2020. a. Juhul kui Sense Holding OÜ tasus

hagejale veel 20.12.2019. a intresse summas 15 000 eurot, siis on üheselt ilmne, et 19.02.2018. a

laenulepingu sõlmimise hetkel pidi Sense Holding OÜ olema maksejõuline ja tegutsev äriühing

ning et puudub igasugune seadusest tulenev õiguslik alus panna kostja kui füüsiline isik juhatuse

liikmena vastutama juriidiliste isikute vahel sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste eest.

Hageja on professionaalne ning oma igapäevases majandus- ja kutsetegevuses tegutsev ettevõtja,

kes andis teadlikult tagatiseta laenu, kuigi oleks võinud nõuda näiteks kostjal käenduse andmist,

millisel juhul puuduks vaidlus küsimuses, et käendaja vastutaks solidaarselt laenuvõtjaga

laenuandja ees. Kuivõrd hageja andis tagatiseta laenu ning täielikult puuduvad õiguslikud alused,

mis saaks seaduse kohaselt kaasa tuua kostja vastutuse äriühingu võlausaldaja ees, siis tuleb hagi

jätta täielikult rahuldamata.

Kostja leiab, et hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud oma väidet selle kohta, et kostja on

teadlikult kahjustanud Sense Holding OÜ varalist seisundit seoses nõuete mahakandmisega (s.o

nõuete raamatupidamises kuluks kandmisega). Kostja selgitab, et Sense Holding OÜ

raamatupidamises kolmanda isiku vastu suunatud laenu mahakandmine (s.o nimetatud nõude

raamatupidamises kuluks kandmine) ei tähenda õiguslikult seda, et Sense Holding OÜ oleks

nõudest loobunud või nõude loovutanud, vaid nõude mahakandmine tähendab üksnes seda, et

Sense Holding OÜ juhatus on lugenud raamatupidamises nõude väärtusetuks, so hinnanud nõude

väärtuse 0 eurole. Sense Holding OÜ juhatus oli selleks seaduse kohaselt kohustatud, kuivõrd

raamatupidamise seaduse § 16 punkti 8 kohaselt kehtib raamatupidamise korraldamisel

konservatiivsuse printsiip – raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja

kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustiste ja kulude alahindamist. Samas

seoses nõude raamatupidamises mahakandmisega võlasuhe ei lõpe, vaid muutub üksnes

raamatupidamises antud hinnang nõude õiglasele väärtusele. Nii on Sense OÜ (pankrotis)

esitanud Sense Holding OÜ pankrotimenetluses esitanud nõudeavalduse tema pandiga tagamata

nõuete tunnustamiseks summas 2 061 325,01 eurot ning kohtumäärusega on neid nõudeid ka

tunnustatud. Seega on Sense Holding OÜ jätkuvalt mahakantud nõuete omanikuks ning ei saa

järeldada, et nõuete kuludeks kandmise eesmärgiks oli vältida võlausaldaja nõude sissenõudmist.

Samuti ei ole hageja nõude eeldusena tõendanud, et kui kostja ei oleks nõudeid maha kandnud, et

siis oleks hageja saanud oma Sense Holding OÜ vastu suunatud nõude rahuldamist suuremal

määral, kui nõuete mahakandmise korral.

Kostja leiab, et põhjendamatu on ka hageja väide, et laenude andmisega Sense Holding OÜ

tütarettevõtjatele ja osade nõuete kuluks kandmisega, tegutses kostja tahtlikult heade kommete

vastaselt. Kostja hinnangul ei viita hagi aluseks toodud konkreetsetest faktilistest asjaoludest

ükski sellele, et Kostja või muu füüsiline isik oleks soovinud laenulepingu sõlmimisel või

laenulepingu hilisemal täitmisel üritanud hagejat petta, nt luues Faasani Kaubandus OÜ-le

tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Kostja uskus

Sense Holding OÜ äriplaani ja majandustegevuse edukusse, mida kinnitab ainuüksi see, et kostja

osalusega äriühing OÜ Le Graps andis ise peale 19.02.2018. a hagejaga laenulepingu sõlmimist

Sense Holding OÜ-le laenu üle 133 tuhande euro.

Kostja vaidleb vastu ka hageja nõudele kohtueelse õigusabikulu summas 5820 eurot,

ekspertarvamuse kulu summas 5900 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu summas 100 eurot

hüvitamiseks. Kostja leiab, et hageja esitatud kohtueelse õigusabi kulud summas 5820 eurot,

ekspertarvamuse kulu summas 5900 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu summas 100 eurot

on ilmselgelt tervikuna (või valdavas, so väga suures ulatuses) sisuliselt mõttetu ja mittevajalik

kulu ega kuulu hüvitamisele. Kostja jaoks on ilmne, et neid kohtueelse sissenõudega seotud

kulusid on hageja poolt kunstlikult ja hea usu põhimõtte vastaselt kuritahtlikult suurendatud ning

et tegemist on valdavalt mittevajalike, põhjendamatute, ebaproportsionaalselt ja ülemäära suurte

kuludega. Samuti vaidleb kostja vastu hageja viivise nõudele.

13(28)

3. Hagi tagamine

Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule ka taotluse hagi tagamiseks. Hageja taotles, et kohus

hagi tagamise abinõuna arestiks hageja kasuks kostjale kuuluvad osaühingute osa, seaks hageja

kasuks kohtulikud hüpoteegid kostja kinnistutele ning keelaks kostjal nii Tarts OÜ kui ka Le

Graps OÜ juhatuse liikme ja ainuosanikuna igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute

ja toimingute tegemise.

Tartu Maakohus 14.09.2022. a määrusega käesolevas tsiviilasjas rahuldas hageja hagi tagamise

taotluse osaliselt. Kohus otsustas hagi tagamise abinõuna:

1) arestida kostjale kuuluv Tarts OÜ (registrikood 10911458) osa hageja kasuks ja teha

selle alusel käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge äriregistrisse;

2) arestida kostjale kuuluv Le Graps OÜ (registrikood 14113268) osa hageja kasuks ja teha

selle alusel käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge äriregistrisse;

3) seada kostjale kuuluvale kinnistule, registriosa numbriga 896540, asukohaga Valga

maakond, Otepää vald, Otepää linn, Ojakalda, kohtulik hüpoteek hageja kasuks summas

249 196,39 eurot;

4) seada kostjale kuuluvale kinnistule, registriosa numbriga 5400603, asukohaga Tartu

maakond, Tartu linn, Kannikese tn 18//20, kohtulik hüpoteek hageja kasuks summas 249

196,39 eurot.

Tartu Ringkonnakohus jättis 15.11.2022. a määrusega kostja määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu 14.09.2022. a hagi tagamise määruse muutmata. Riigikohus keeldus 19.06.2023. a

määrusega kostja määruskaebust menetlusse võtmast, millega hagi tagamise määrus jõustus.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus on seisukohal, et Faasani Kaubandus OÜ hagi Z.U vastu kahju hüvitamise ja

viivise nõudes ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

4.1.

Kohus tegi poolte esitatu alusel kindlaks alljärgnevad asjas tähtsust omavad

vaidlustamata asjaolud:

Hageja, Faasani Kaubandus OÜ, ja Sense Holding OÜ, sõlmisid 19.02.2018. a

laenulepingu (dtl 22-23), millega hageja laenuandjana kohustus andma laenusaajale, Sense

Holding OÜ-le, laenu 300 000 eurot, intressiga 5% tagastamata laenusummalt aastas.

Laenusumma tagastamise tähtajaks lepiti kokku 19.02.2021. a. Samuti lepiti kokku, et

laenusumma tasumisega viivitamise korral kohustub laenusaaja maksma laenuandjale

viivist 0,15% tagastamata laenusummalt päevas.

Sense Holding OÜ-d esindas laenulepingu sõlmimisel kostja, Z.U, kes on alates Sense

Holding OÜ registreerimisest, s.o alates 12.10.2016. a, olnud äriühingu ainuke juhatuse

liige.

Hageja kandis 20.02.2018. a Sense Holding OÜ-le üle laenusumma 300 000 eurot.

Sense Holding OÜ tasus hagejale laenult intresse 2018. aastal 15 000 eurot ja 2019. aastal

15 000 eurot.

Laenu summas 300 000 eurot Sense Holding OÜ hagejale tagastanud ei ole, samuti ei ole

tasutud hagejale rohkem intresse.

Tartu Maakohtu 30.11.2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-13223 (dtl 37-48) kuulutati

14(28)

välja Sense Holding OÜ pankrot.

Sense Holding OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on tunnustatud hageja laenulepingust

tulenev nõue võlgniku vastu kokku summas 444 854,79 eurot, sh 300 000 eurot

tagastamata laenu põhiosa, 17 054,79 eurot tasumata intressid ja 127 800 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.

Sense Holding OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud hageja nõuet mingis

ulatuses täidetud ei ole ja võlgnikul puudub vara ning ka vara tagasivõitmise võimalused

hageja nõude täitmiseks.

Käesolevas tsiviilasjas on hageja pöördunud hagiga kohtusse kostja Z.U kui laenusaaja Sense

Holding OÜ (pankrotis) juhatuse liikme vastu, nõudest tagastamata laenu, saamata jäänud

intresside ja viiviste ning pankrotiavalduselt tasutud deposiitide ulatuses kahju hüvitamist

summas 449 654,79 eurot ning lisaks nõude maksmapanekuga seotud kohtueelsete

õigusabikulude ja tõendite saamise kulude näol tekkinud kahju hüvitamist kokku summas 11 820

eurot, samuti viivist kahjuhüvitistelt alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni.

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hagile täies ulatuses vastu.

4.2.

Üldjuhul vastutab osaühingu juhatuse liige kohustuste rikkumise eest osaühingu ees

äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 alusel. Juhatuse liikme otsevastutus võlausaldaja ees on erandlik ja

vastutus saab tuleneda lepinguvälise õigusvastase kahju tekitamisest.

Arvestades hagi asjaolusid, leiab kohus, et hageja kahjunõude õiguslikuks aluseks saavad olla

võlaõigusseaduse (VÕS) sätted lepinguvälise õigusvastaselt tekitatud (deliktilise) kahju

hüvitamise kohta.

Nõude alusnormiks on VÕS § 1043, mis näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt

kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et VÕS § 1043 alusel tekkiva süül põhineva deliktilise vastutuse

aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on:

1) objektiivne teokoosseis, mille alaelementideks on: tegu, kahjulik tagajärg (kahju) ning teo ja

kahjuliku tagajärje vaheline põhjuslik seos;

2) õigusvastasus ning

3) süü.

VÕS § 1045 lg 1 määratleb õigusvastased teod, mis saavad olla deliktilise kahju hüvitamise

aluseks.

Hagi asjaolusid arvestades saab kahjunõude aluseks olev kostja õigusvastane tegu seisneda kas

seadusest tuleneva kohustuse rikkumises (VÕS § 1045 lg 1 p 7) või heade kommete vastases

tahtlikus käitumises (VÕS § 1045 lg 1 p 8).

VÕS § 1045 lg 3 sätestab erisusena, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju

tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu

kaitsmine sellise kahju tekkimise eest.

VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole

kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudele kohalduvad ka VÕS üldised sätted kahju

hüvitamise kohta, sh VÕS § 127 kahju hüvitamise eesmärgi ja ulatuse kohta ning VÕS § 128

hüvitatava kahju liikide kohta.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

15(28)

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele

ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise

tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 4 peab isik kahju

hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises

seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Nimetatud sätteid arvestades on hageja nõude eeldusteks kostja õigusvastane tegu, sellega

põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahju ning vastutuse alusena ka kostja süü.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti.

Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab hageja tõendama kostja õigusvastase teo ja kahju. Kui hageja

need asjaolud tõendab, siis kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama mõne õigusvastasust

välistava asjaolu esinemise või süü puudumise.

Hageja tugineb nõude alusena alternatiivsetele kostja õigusvastastele tegudele, sh esmaselt kostja

kui juhatuse liikme poolt võlgniku Sense Holding OÜ pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata

jätmisele, alternatiivselt teadvalt võlgniku varalise seisundi kahjustamisele, millega on

põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine, ning alternatiivselt tahtliku heade

kommete vastase käitumisega hageja nõude väärtuse vähendamisele.

Kohus käsitleb allpool neid hageja etteheidetavaid alternatiivseid õigusvastaseid tegusid ja

vastavatel alustel deliktilise vastutuse koosseisusid eraldi hageja esitatud järjekorras.

4.3.

Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine

ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühingu majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse

tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste

ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku

majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Kui osaühing on

maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab

juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest,

esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 näeb ette, et kui on ilmne, et juriidiline isik on

püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama

pankrotiavalduse.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka

siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud

sissenõutavaks.

Hageja on esitanud tõendina Tartu Maakohtu 30.11.2021. a määruse tsiviilasjas nr 2-21-13223

(dtl 37-48), millega rahuldati Faasani Kaubandus OÜ ja Sense Holding OÜ avaldused Sense

Holding OÜ pankroti väljakuulutamiseks ja välja kuulutati välja Sense Holding OÜ pankrot.

Määrusest nähtub, et Sense Holding OÜ oli 18.08.2021. a esitanud kohtule avalduse enda kui

juriidilise isiku pankroti väljakuulutamiseks ning 24.08.2021. a oli hageja, Faasani Kaubandus

OÜ, võlausaldajana esitanud avalduse Sense Holding OÜ pankroti väljakuulutamiseks ning

kohus oli 07.09.2021. a määrusega liitnud avaldused ühte menetlusse.

Hageja väitel oli aga Sense Holding OÜ püsiv maksejõuetus välja kujunenud juba 2017. aasta

16(28)

lõpuks ning tulenevalt ÄS § 180 lg-st 51 ja TsÜS §-st 36 oli kostja juhatuse liikmena kohustatud

esitama võlgniku pankrotiavalduse hiljemalt 2017. aasta lõpul.

Poolte vahel ongi keskne vaidlus selle üle, kuna kujunes välja Sense Holding OÜ püsiv

maksejõuetus ja kas kostja juhatuse liikmena esitas pankrotiavalduse kohtule õigeaegselt. Kostja

ei nõustu hageja väidetega äriühingu püsiva maksejõuetuse tekkimise aja kohta. Kostja väitel oli

Sense Holding OÜ 2017. aasta lõpul ja ka hagejaga laenulepingu sõlmimise ajal, s.o

19.02.2018.a, maksejõuline ja sel ajal ei olnud ilmne püsiva maksejõuetuse tekkimine.

Äriregistri andmetel kanti Sense Holding OÜ äriregistrisse 12.10.2016. a. Äriühingu

osakapitaliks oli 2500 eurot ja asutajateks K. V. (osa nimiväärtusega 200 eurot), Genoviir OÜ

(osa nimiväärtusega 500 eurot), Novellus OÜ (osa nimiväärtusega 769 eurot), osaühing

RODODENDRON (osa nimiväärtusega 547 eurot), OÜ Le Graps (osa nimiväärtusega 389 eurot)

ja OÜ Trainy (osa nimiväärtusega 95 eurot). Kostja esitatud asutamislepingust (dtl 967-970)

nähtuvalt tasus K. V. osa eest rahalise sissemaksega; Novellus OÜ rahalise sissemaksega

summas 21 000 eurot ja mitterahalise sissemaksega (mille esemeteks Sense OÜ osa

nimiväärtusega 2010 eurot ja Sense Building OÜ osa nimiväärtusega 1862 eurot); osaühing

RODODENDRON mitterahalise sissemaksega (mille esemeteks on Sense OÜ osa

nimiväärtusega 1266 eurot ja Sense Building OÜ osa nimiväärtusega 1173 eurot); OÜ Le Graps

mitterahalise sissemaksega (mille esemeteks on Sense OÜ osa nimiväärtusega 900 eurot ja Sense

Building OÜ osa nimiväärtusega 834 eurot); OÜ Trainy mitterahalise sissemaksega (mille

esemeteks on Sense OÜ osa nimiväärtusega 220 eurot ja Sense Building OÜ osa nimiväärtusega

204 eurot) ning Genoviir OÜ rahalise sissemaksega summas 500 000 eurot.

Sense Holding OÜ tegevusalaks on registrikaardile märgitud valdusfirmade tegevus.

Vaidlust ei ole selle üle, et Sense Holding OÜ omas tütarfirmasid nagu Sense OÜ (registrikood

12093366), Sense Trust OÜ (registrikood 11377239), Sense Factory OÜ (registrikood

11478259), Sense Building OÜ (registrikood 12452687) ja Sense Concept OÜ (registrikood

12572925). Alates osaluse omandamisest oli kostja Z.U kõikide tütarühingute ainuke juhatuse

liige. 18.08.2020. aastal sõlmitud lepinguga (dtl 65-69) ühinesid Sense Trust OÜ, Sense Factory

OÜ ja Sense Building OÜ ühendatavate ühingutena Sense OÜ kui ühendava ühinguga. Tartu

Maakohtu 05.04.2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-2685 kuulutati välja Sense OÜ pankrot.

Kostja on selgitanud, et Sense kontserni kuuluvad erinevad äriühingud (Sense Holding OÜ ja

tütarettevõtted) tegelesid peamiselt energiatõhusate hoonete projekteerimise, ehitamise ja

paigaldamisega. Sense Holding OÜ-le kogu tegutsemisaja jooksul kinnisvara ei kuulunud. Sense

Holding OÜ tegevuse põhirõhk aastatel 2017 – 2020 oli peamiselt koostöös teiste Sense

kontserni äriühingutega (eelkõige Sense OÜ, Sense Building OÜ, Sense Factory OÜ ja Sense

Trust OÜ) ehituskontseptsiooni väljatöötamine, et oleks võimalik luua erineva mahu ja

konfiguratsiooniga energiatõhusaid puit- ning betoonhooneid. Arenduse aluseks omandati

teadmised (TÜ Tehnoloogia Instituudis loodud Energiatõhusa Ehituse Tuumiklabor) ning

kogemused energiatõhusate majade loomises. Kostja väitel investeeris Sense Holding OÜ kogu

tegevusaja jooksul pidevalt nii tootmisvahenditesse kui ka personali, finantseerides seda eelkõige

oma osanike antud laenudega. Osanike poolt investeeriti Sense grupi äriühingutesse ligi kolm

miljonit eurot. Sellega arendati Sense grupi äriühingute majandustegevust ning loodi võimalus

olla Skandinaavia turul hinnatud kogemustega puitmajade tootja. Sense grupi äriühingute

põhilisteks sihtturgudeks olid 2016.-2018 Eesti, Rootsi ja Soome. Kostja põhjendab, et antud

turgudel hakkas aga ehitussektor oluliselt jahenema alates 2018.- 2019. aastast, mille tulemusena

tekkis Sense grupi äriühingutel 2019. aastal märgatav käibelangus. 2020 jaanuaris algasid Sense

grupi äriühingutel läbirääkimised Soome äriühinguga Samla Capital OY, kes oli huvitatud Sense

grupi äriühingute uudse paarismaja lahendusest. Tuleviku prognoos oli 2-3 aasta jooksul ehitada

kuni 150 maja. Kahjuks lõppesid läbirääkimised ülemaailmse koroonaviiruse COVID-19 kriisi

17(28)

arenedes. Samuti hakkasid ajakirjanduses 2019 suvel ilmuma järjestikused lood puitmajasektoris

toimuva paanika ja pankrottide kohta. Ligi kümme puitmajatootjat lõpetasid Eestis aastatel 2019-

2020 äritegevuse ja järsult kahanes läbirääkimistel huvi ka Sense grupi äriühingute toodangu

vastu. Sense grupi äriühingute 2020 majandustegevust mõjutas oluliselt koroonaviiruse COVID-

19 ülemaailmne levik. 2020. aastal pidi algama esimese väikeelamu ehitus Ahvenamaal, mis

oleks valminud 2021. aasta kevadel. Tellija otsustas viiruseriskide põhjal aga kasutada kohalikku

ehitajat. Kõik ülaltoodu tõi kaasa Sense grupi äriühingutele majanduslikud raskused ning kahanes

osanike võime Sense grupi äriühinguid finantseerida ning algasid koondamised. 05.04.2021. a

kohtumäärusega kuulutati välja Sense OÜ pankrot. Kuivõrd Sense Holding OÜ peamiseks varaks

olid Sense grupi tütarettevõtjate osad ning nõuded erinevate Sense grupi äriühingute vastu, siis

tõi Sense OÜ pankrotistumine kaasa ka Sense Holding OÜ majanduslikud raskused, mis

päädisid Sense Holding OÜ püsiva maksejõuetusega ning 18.08.2021. a esitas Sense Holding OÜ

kohtule avalduse enda kui juriidilise isiku pankroti väljakuulutamiseks.

Hageja eelnimetatud kostja väidetega Sense Holding OÜ maksejõuetuse väljakujunemise kohta

ei nõustu. Hageja leiab, et tegelikult oli Sense Holdin OÜ püsiv maksejõuetus ilmne juba 2017.

aasta lõpus.

Hageja on esitanud oma väidete tõendamiseks riiklikult tunnustatud eksperdi (alates 01.09.2023.a

registreeritud eraeksperdi) finantsekspertiiside valdkonnas, U.V. , arvamused, sh 06.09.2022. a

arvamuse (dtl 71-82), 13.01.2023. a täiendava arvamuse (dtl 1382-1390), 27.11.2023. a täiendava

arvamuse (dtl 2074-2079) ning 07.02.2024. a kokkuvõtliku arvamuse (dtl 2193-2198).

Kostja on esitanud oma vastuväidete tõendamiseks riiklikult tunnustatud eksperdi (alates

01.09.2023.a registreeritud eraeksperdi) finantsekspertiiside valdkonnas, L. R. , arvamused, sh

16.11.2022. a arvamuse (dtl 992-1005), 14.09.2023. a täiendava arvamuse (dtl 1486-1504) ning

11.01.2024. a täiendava arvamuse (dtl 2169-2173).

Ekspert U.V. on 06.09.2022. a arvamuses (dtl 71-82), analüüsides raamatupidamiskandeid Sense

Holding OÜ kohta alates ühingu asutamisest ja Sense OÜ, Sense Building OÜ, Sense Trust OÜ

ja Sense Factory OÜ kohta alates 2017. aastast ning samuti nimetatud ühingute majandusaasta

aruandeid alates ühingute asutamisest, asunud seisukohale, et Sense Holding OÜ püsiv

maksejõuetus kujunes välja 2017. aasta lõpuks. Ekspert põhjendab, et sellist järeldust toetab

asjaolu, et selleks ajaks oli Sense Holding OÜ tütarühingute Sense OÜ, Sense Trust OÜ, Sense

Building OÜ ja Sense Factory OÜ summaarne netovara negatiivne summas ca 1 milj eurot

(summaarne netovara oli eelnimetatud äriühingutel negatiivne ka kõikidel varasematel aastatel).

Edaspidiselt (aastatel 2018-2020) muutus eelnimetatud äriühingute summaarne netovara iga-

aastaselt veelgi enam negatiivseks kuni Sense OÜ (olles eelnevalt ühendanud endaga Sense

Building OÜ, Sense Factory OÜ ja Sense Trust OÜ) pankrotistus. Sense Holding OÜ ja tema

tütarühingute majandusaasta aruannetest ega muudest dokumentidest ei nähtu seda, millele

tuginedes lootis juhatus viia netovara vastavusse ÄS nõuetega. Eksperdi hinnangul ei ole

selliseks meetmeks paljasõnaline väide, et kahjumid kaetakse tulevaste perioodide kasumite

arvel. Ekspert on tuvastanud, et nõudeid on Sense Holding OÜ-s, Sense Factory OÜ-s, Sense

Trust OÜ-s, Sense OÜ- s ning Sense Building OÜ-s kantud maha kulukontodele kokku summas

359 987 eurot. Mitmel juhul on võlgnik äriregistrist kustutatud seoses majandusaasta aruannete

esitamata jätmisega. Võlgnikuga seotud isikuks (juhatuse liikme või osanikuna) on kõikidel

aruandes kirjeldatud juhtudel olnud Z.U – selliselt võis Z.U nõudeid omanud äriühingute

juhatuse liikmena olla huvitatud sellest, et võlgnikelt vastavaid summasid mitte nõuda. Sense

Holding OÜ asutamisel on mitterahaliste sissemaksetena kasutatud osalusi Sense OÜ-s ja Sense

Building OÜ-s. Mõlemad ühingud olid negatiivse netovaraga ning juhatuse hinnangust nähtub

paljasõnaline kinnitus, et need katavad ära osakapitali ja ülekursi. Selliselt on Sense Holding OÜ

eksperdi hinnangul asutatud selliselt, et tegelikkuses ei olnud mitterahalise sissemakse esemeks

olnud osalused väärt 2 milj eurot. Sense Holding OÜ konsolideerimata aruannetes on

18(28)

tütarühingute osad jäetud edaspidiselt alla hindamata, kuigi nende väärtus oli kõikide

indikatsioonide kohaselt langenud alla nende bilansilise väärtuse – selliselt rikuti

Raamatupidamise Toimkonna juhendi 11 p 87. Sense Holding OÜ konsolideerimata aruannetes

on tütarühingutele antud laenunõuded jäetud alla hindamata laenunõuetest tulevikus laekuvate

summade nüüdisväärtuseni, kuigi eksisteeris selge indikatsioon, et tütarühingud ei ole suutelised

üha suureneva negatiivse netovara tingimustes laenusid tagastama Raamatupidamise

Toimkonna juhendi 3 p 22.

Ekspert L. R. on 16.11.2022. a andnud arvamuse (dtl 992-1005) temale kostja poolt esitatud

küsimuses, kas Sense Holding OÜ oli maksejõuetu Faasani Kaubandus OÜ-ga laenulepingu

sõlmimise ajal, s.o 19.02.2018. a. Kokkuvõttena on ekspert L. R. seisukohal, et Sense Holding

OÜ ei olnud 19.02.2018. a seisuga maksejõuetu. Ekspert põhjendab oma järeldust sellega, et

Sense grupp (Sense OÜ, Sense Building OÜ, Sense Trust OÜ, Sense Concept OÜ ja Safran OÜ)

on olnud kogu vaadeldava perioodi rahastatud omanike poolt laenude ja omakapitali

sissemaksetega, läbi Sense Holding OÜ. Enne Faasani Kaubandus OÜ-lt laenu võtmist jagunes

omanike finantseering 53% ulatuses laenude ja 48% omakapitali rahaliste sissemaksete vahel,

kokku summas 1 117 105 eurot. Sense grupi rahastamise mudel seisnes omanike kapitali (laenud

+ omakapitali sissemaksed) läbi Sense Holding OÜ Sense grupi ettevõtete äritegevuste

finantseerimises. Tulenevalt Sense Holding OÜ konsolideeritud juhtimismudelist vahendas

Sense Holding OÜ grupi ettevõtetele, vastavalt vajadusele, laene. Kuni 19.02.2018. a vahendas

Sense Holding OÜ kapitali (laenudena) kokku 1 101 850 euro väärtuses ehk 99% kogust

kapitalist. Ekspert toob välja, et omanikele laenude eest sisuliselt intressi ei tasutud ja selline

omanike poole rahastamine, innovatsiooni loovates ettevõtetes, on Eesti ärikeskkonnas

tavapärane praktika. Ekspert tuvastas, et pärast 19.02.2018. a Faasani Kaubandus OÜ-lt laenu

saamist summas 300 000 eurot, investeerisid omanikud veel täiendavalt ca 1 miljon eurot, et

erinevaid äritegevuse harusid hoogustada. Äritegevuse hoogustamine seisnes aktiivses müügis,

mille kohta on tellija eksperdile esitanud nii sõlmitud ehitus- kui ka projekteerimise lepingud.

Laenuvõtmise hetkel oli Sense grupis töövoogu ca 1,5 miljoni euro jagu. Lisaks eelnevale on

ekspert teinud ka väljavõtte tellija esitatud ja klientidele edastatud hinnapakkumistest, mille maht

ületas 2,45 miljonit eurot. Äritegevuse jätkuvust peale Faasani Kaubandus OÜ-lt laenu võtmist

kinnitavad nii omanike jätkuv finantseerimine, aktiivne müügitegevus kui ka töötajate arv grupi

ettevõtetes, mis püsis perioodil 2017 – 2019 vahemikus 25 – 31. Analüüsi tulemusena on ekspert

seisukohale, et Sense Holding OÜ omanike huvi ja usk äritegevusse ei muutunud 2018. aasta 19.

veebruaril Faasani Kaubandus OÜ-ga sõlmitud laenulepinguga ning grupi sh valdusettevõtte (st

Sense Holding OÜ) ärimudelit jätkati sarnaselt varasemale. Analüüs ei viita üheski instantsis

asjaolule, et Sense Holding OÜ võinuks olla maksevõimetu 19.02.2018 seisuga. Vastupidiselt –

omanike jätkuv finantseerimine, sõlmitud lepingute kestus, tehtud hinnapakkumised, töötajate

arvu püsivus ning asjaolu, et Faasani Kaubandus OÜ-lt võetud laenu on teenindatud (makstud

intresse) viitavad pigem asjaolule, et kuni 31.12.2019. a võinuks Sense Holding OÜ olla

maksevõimeline.

Ekspert U.V. on 13.01.2023. a täiendavas arvamuses (dtl 1382-1390) avaldanud seisukohta, et

äriühingu finantseerimise teatud mahus jätkumise põhjal ei saa teha järeldust, et Sense Holding

OÜ oli maksevõimeline. Positiivseks tulevikustsenaariumiks ei ole finantseerimise teatud mahus

jätkumine, vaid midagi sellist, mille tulemusel muutuvad võlgniku äritegevuse rahavood

tõenäoliselt positiivseks ning võlgniku maksevõime taastub. Puhtalt täiendava laenuraha

kulutamine (kahjumliku äritegevuse jätkamine) ei ole midagi sellist, millest on võimalik

järeldada, et võlgniku maksevõime taastub. Ekspert tutvus Sense Holding OÜ tütarühingute poolt

sõlmitud lepingutega, mille maht oli 1,5 miljonit. Nendest lepingutest potentsiaalselt

genereeritav ärikasum ei olnud piisav selleks, et muuta Sense Holding OÜ netovara positiivseks.

Tegelikkuses tõi lepingutest suurim projekt kaasa kohtuvaidlused seoses ehituspraagi tegemise ja

ehitusmaterjalide optimeerimisega. Statistikaameti andmetel oli keskmine ärikasumi marginaal

19(28)

valdkonnas, milles Sense Holding OÜ tütarühingud tegutsesid, vastavalt 4,35% ja 7,01%,

mistõttu oli objektiivselt võimatu, et 1,5 miljonilisest müügikäibest oleks võimalik katta

negatiivne netovara summas ca 900 tuhat eurot. Ekspert tutvus ka Sense Holding OÜ perioodil

2018-2020 tehtud müügipakkumistega summas 2,5 miljonit eurot. Selles osas on eksperdi

järeldus sama: a) esiteks ei ole objektiivselt võimalik eeldada, et kõik pakkumused osutuvad

edukaks ja b) teiseks ei olnud võimalik teenida nendelt ärikasumit mahus, mis oleks taganud

Sense Holding OÜ maksevõime taastumise. Ärirentaabluse 7,01% (eriehitustööde ärikasumi

keskmine marginaal 2018.a Statistikaameti andmetel) korral peaks müügitulude maht olema ca

12,8 miljonit eurot, et teenida ärikasumit ca 900 tuhat eurot, et katta negatiivne netovara. Ekspert

märgib, et kokkuvõttes ei nähtu asjaolusid, mis oleksid objektiivsele kõrvaltvaatajale andud alust

pidada Sense Holding OÜ finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist

tõenäoliseks. Vastupidi, kehtivate lepingute ja tehtud hinnapakkumiste mõju oli selgelt ebapiisav

selleks, et taastada Sense Holding OÜ maksevõime. Laenamise jätkamine ja laenuraha

ärakulutamine ei ole midagi sellist, mis taastab maksevõime (laenamine ei muuda äritegevuse

rahavoogusid positiivseks). Eksperdile esitatud küsimused vastaspoole argumentatsioonist

viitavad sellele, et tegelikkuses Sense Holding OÜ juhatus ei viinud läbi sisulist analüüsi selle

kohta, mille põhjal otsustati tegevust laenuraha toel mõneks ajaks jätkata. Eesmärgitu ja

objektiivse edulootuseta tegevuse jätkamine ei saa olla võlgniku finantsseisundit

normaliseerivaks tulevikustsenaariumiks ega muuda eksperdi 06.09.2022. a arvamuse järeldusi

Sense Holding OÜ püsiva maksejõuetuse tekkimise aja kohta.

Ekspert L. R. on 14.09.2023. a arvamuses (dtl 1486-1504) toonud täiendavalt välja, et Sense

Holding OÜ osanikud on äriühingusse investeerinud vähemalt 1,117 miljonit eurot (summa ei

arvesta otse tütardesse tehtud investeeringuid varasemalt); Faasani Kaubandus OÜ soovis

investeerida Sense Holding OÜ-sse ning Sense Holding OÜ osanikud leidsid, et parim variant

selleks on võtta vastu Faasani Kaubandus OÜ laenuraha; Sense Holding OÜ asutamisel oli 20%

osaluse väärtuseks 500 tuhat eurot; 19.02.2018. a seisuga oli käimas kolm ehitusprojekti,

kogusummas 2,3 miljonit eurot; 19.02.2018. a seisuga oli väljastatud pakkumisi vähemalt 1

miljoni euro väärtuses; Sense grupi investeeringud töötajatesse – töötajate arvu järjepidev kasv

alates 2017. aastast; teadaolevalt ei olnud Sense Holding OÜ-l 19.02.2018. a seisuga

sissenõutavaks muutunud kohustusi. Eksperdi hinnangul on need asjaolud määrava tähtsusega,

hindamaks objektiivselt äriühingu 19.02.2018. a olukorda. Ekspert on seisukohal, et nii

käimasolevad tööd, tehtud pakkumised, kvalifitseeritud tööjõu värbamine ja hoidmine, Sense

grupi (konkurentsieelisena) valmisolek seadusandlusest tulenevate energiatõhususnõuete järsule

karmistumisele, Sense grupi arengusuunad (nt eksport), väliste investorite huvi (Faasani

Kaubandus OÜ näitel) ning omanike investeeringute tagamine ja usk äriideesse lõid eeldused, et

äritegevus võinuks olla edukas. Omanike jätkuvad investeeringud (koos muude objektiivsete

asjaoludega) rajasid vundamendi, et Sense Holding OÜ ei olnud 19.02.2018. a seisuga

maksejõuetu. Enne 19.02.2018. a oli kokku sõlmitud lepinguid summas 2,3 miljonit eurot ning

hinnapakkumisi summas ca 1 miljon eurot. Peale 19.02.2018. a on Sense grupi poolt väljastatud

pakkumisi summas 27,1 miljonit eurot. Projektide eelarvetest nähtuvalt olid tehtud pakkumiste

(ja sõlmitud lepingute) kasumimarginaalid ca 27%. Kõikide pakkumiste edukal realiseerumisel

võinuks Sense teenida kokku täiendavalt (lisaks juba sõlmitud lepingutele) ca 27,1 miljonit eurot

müügitulu ning selle juures kuni 7,3 miljonit eurot kasumit. Siinjuures tuleb arvestada, et

suuremahuliste lepingute puhul võinuks kasumimarginaal olla mõnevõrra madalam, kuid isegi

50% allahindlusega arvestades võinuks Sense grupp teenida ca 3,5 miljonit eurot kasumi.

Ekspert U.V. on 27.11.2023. a arvamuses (dtl 2074-2079) avaldanud täiendavalt seisukohta, et

Sense Holding OÜ-ga seotud isikute poolne jätkuva laenamise, samuti sõlmitud lepingute ja

tehtud pakkumuste põhjal ei saanud objektiivselt järeldada äriühingu finantsseisundit

normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist. Sõlmitud lepingute ja tehtud pakkumuste

eeldatavaks kasumimarginaaliks oli 27%, aga reaalsus on see, et need pakkumused ei

20(28)

realiseerunud. Vastupidi, kahjumit saadi ka sõlmitud lepingutest. Sense Holding OÜ-ga seotud

isikute poolne jätkuv laenamine ei välista seda, et Sense Holding OÜ oli maksejõuetu juba 2017.

aasta lõpuks. Nimetatud isikute tahe jätkata majandustegevust kuni viimase hetkeni, ei tähenda

seda, et järelikult oli äriühing maksevõimeline. Sense Holding OÜ konsolideerimata rahavoo

vaatlemine ei näita tegelikkuses midagi. Ekspert leiab, et vaadelda tuleb Sense Holding OÜ

konsolideeritud äritegevuse rahavoogu, mis on läbivalt ja kasvavalt negatiivne. Teisisõnu, Sense

Holding OÜ kontsern põletas raha alates selle loomisest saadik. Ei ole teada ühtegi juhatuse poolt

kavandatud muudatust, mida oleks kontsernis teha kavatsetud, et muuta äritegevus kasumlikuks.

Lihtsalt laenati raha juurde ja põletati see taaskord ära. See kinnitab, et Sense Holding OÜ

juhatusel puudus tegevusplaan, kuidas äritegevus kasumlikuks muuta.

Ekspert L. R. toob 11.01.2024. a arvamuses (dtl 2169-2173) täiendavalt välja, et Sense Holding

OÜ poolt Faasani Kaubandus OÜ-lt laenu võtmise seisuga, s.o seisuga 19.02.2018. a, puudusid

Sense Holding OÜ-l sissenõutavaks muutunud tasumata kohustused kolmandate isikute ees.

Sense Holding OÜ (konsolideerimata) netovara oli majandusaasta aruannete kohaselt perioodil

31.12.2017 – 31.12.2018 positiivne ca 2,5 miljonit eurot. Sense Holding OÜ osanike poolt on

perioodil 12.10.2016 kuni 31.08.2021 investeeritud Sense Holding OÜ-sse kokku ca 2,15

miljonit eurot. Sense Holding OÜ osanike poolt on kuni 19.02.2018. a antud Sense Holding OÜ-

le laene summas 595 905 eurot ning osakapitali rahaliste sissemaksetena 521 200 eurot, s.o

kokku 1 117 105 eurot. Peale Faasani Kaubandus OÜ-lt laenu saamist (s.o alates 20.02.2018. a)

on Sense Holding OÜ osanike poolt finantseerinud Sense Holding OÜ tegevust täiendavalt enam

kui 1 miljoni euro ulatuses. Sense Holding OÜ osanike laenude omakapitali konverteerimisel

olnuks Sense grupi summaarne netovara 31.12.2017.a seisuga positiivne summas ca 556 tuhat

eurot ning 31.12.2018. a seisuga positiivne ca 600 tuha eurot. Sense Holding OÜ-l oli perioodil

12.10.2016 kuni 31.08.2021. a sõlmitud ehituse töövõtulepinguid summas 2,3 miljonit eurot,

väljastatud pakkumisi kokku enam kui 28,1 miljonit euro ulatuses ning keskmine lepingute ja

pakkumiste kasumimarginaal ca 27% ning pakkumiste edukal realiseerumisel võinuks äriühing

teenida kasumit ca 7,3 miljonit eurot. Aastatel 2017 – 2019 oli Sense grupil pidevalt üle 25

töötaja, kõikudes vahemikus 25 – 31 töötajat. Sense Holding OÜ (konsolideerimata) rahavood on

kogu vaadeldaval perioodil 12.10.2016 – 31.12.2019. a olnud summeerituna positiivsed (kokku 2

562 eurot). Kõiki neid asjaolusid arvestades jääb ekspert oma varasema seisukoha juurde, et

Sense Holding OÜ ei olnud seisuga 19.02.2018. a maksejõuetu.

Ekspert U.V. on 07.02.2024. a arvamuses (dtl 2193-2198) avaldanud täiendavalt arvamust, et

asjaolu, et Sense Holding OÜ jaoks ei olnud laenude tagastamise tähtajad saabunud, ei oma

äriühingu püsiva maksejõuetuse tekkimise aja hindamisel sisulist tähendust, sest olukorras, kus

oli ilmne, et Sense Holding OÜ tütarühingud ei suuda Sense Holding OÜ-lt saadud laenusid

tagastada, jäävad Sense Holding OÜ poolt võetud laenud tagastamata maksetähtaegade

saabumisest sõltumata. Oluline on hinnata seda, kas Sense Holding OÜ kontserni

majandusseisund sai objektiivselt võttes normaliseeruda või mitte. Eksperdile ei ole selliseid

asjaolusid teatavaks saanud – Sense Holding OÜ kontsern teenis üha kasvavalt ärikahjumit,

kontserni netovara muutus üha enam negatiivseks ning väidetavalt 27% kasumlikkusega tehtud

pakkumused (projektid) tegelikkuses ei realiseerunud (ajalooline projektide kasumlikkus oli

olematu ja sektoris samuti ei teenitud Sense Holding OÜ poolt väidetud 27% kasumlikkust).

Kokkuvõttes jääb ekspert 06.09.2022. a arvamuse seisukoha juurde, et Sense Holding OÜ püsiv

maksejõuetus kujunes välja 2017. aasta lõpuks.

Hinnates tõendeid kogumis, ei saa kohtu hinnangul lugeda tõendatuks hageja väidet, et Sense

Holding OÜ oli PankrS § 1 lg-te 2 ja 3 mõttes püsivalt maksejõuetu juba 2017. aasta lõpus.

Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt RKTKo 28.02.2017. a nr 3-2-1-143-16, p 21), et selleks,

et teha kindlaks, kas äriühing on muutunud püsivalt maksejõuetuks, tuleb hinnata kõiki äriühingu

majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele

21(28)

kriteeriumile või näitajale. Netovara seis on äriühingu maksevõime hindamisel kaaluka

tähtsusega ning sellest tulenevat kahtlust äriühingu maksejõulisuses saab ümber lükata üksnes

andmetega, mis viitavad selgelt äriühingu majandusliku seisundi paranemisele.

Vaidlust ei ole selle üle, et Sense Holding OÜ oli 2016. aastal asutatud osanike rahaliste

sissemaksetega kokku summas 521 200 eurot ja mitterahaliste sissemaksetega, mille esemeteks

olid Sense OÜ ja Sense Building OÜ osad kokku nimiväärtustega 220 204 eurot. Kohus leiab, et

hageja esitatud ekspert U.V. arvamused tõendavad, et 2017. aasta lõpuks oli Sense Holding OÜ

tütarühingute, Sense OÜ, Sense Trust OÜ, Sense Building OÜ ja Sense Factory OÜ, summaarne

netovara negatiivne summas ca 1 miljonit eurot ja edaspidiselt (aastatel 2018-2020) muutus

eelnimetatud äriühingute summaarne netovara iga-aastaselt veelgi enam negatiivseks kuni Sense

OÜ (olles eelnevalt ühendanud endaga Sense Building OÜ, Sense Factory OÜ ja Sense Trust

OÜ) pankrotistus. Seega võib järeldada, et Sense Holding OÜ mitterahaliste sissemaksete

esemete (Sense OÜ ja Sense Building OÜ osade) väärtus oli võrreldes osaühingu asutamisega

langenud, aruannetes aga osakapitali väärtust alla ei hinnatud. Teadaolevalt ei kuulunud Sense

Holding OÜ-le mingit kinnisvara ning osaühingu kapitali moodustasid osanike sissemaksed ja

laenud. Kohus leiab, aga, et nende asjaolude pinnalt ei saa järeldada, et Sense Holding OÜ oli

2017. aasta lõpus püsivalt maksejõuetu.

Kostja esitatud ekspert L. R. arvamusest nähtuvalt rahastati perioodil kuni 19.02.2018. a

(hagejaga laenulepingu sõlmimise aeg) Sense Holding OÜ tütarühinguid omanike poolt

laenudena kokku 1 101 850 euro ulatuses, 19.02.2018. a seisuga oli Sense Holding OÜ-l käimas

kolm ehitusprojekti, kogusummas 2,3 miljonit eurot ja väljastatud oli pakkumisi vähemalt 1

miljoni euro väärtuses, perioodil 2017 – 2019 oli Sense grupil töötajaid vahemikus 25 – 31 ja

pärast 19.02.2018. a hagejalt laenu saamist summas 300 000 eurot, investeerisid omanikud

Sense Holding OÜ-sse veel täiendavalt ca 1 miljon eurot. Arvestades neid asjaolusid, leiab

kohus, et mõistlikult võttes oli kostjal Sense Holding OÜ juhatuse liikmena alust loota äriühingu

majandusliku seisundi paranemisele ning kostja jaoks ei pidanud olema ilmne äriühingu püsiv

maksejõuetus. Kuigi tütarühingute netovara oli negatiivne, siis oli äriühingul töös olulise mahuga

projektid, millest pidi eeldatavalt teenima tulu. Ekspert L. R. on oma arvamuses ka hinnanud, et

kõikide uute pakkumiste edukal realiseerumisel võinuks äriühing teenida kokku täiendavalt ca

27,1 miljonit eurot müügitulu, sh kuni 7,3 miljonit eurot kasumit. Teadaolevalt ei olnud Sense

Holding OÜ-l ka 19.02.2018. a seisuga sissenõutavaks muutunud kohustusi. Poolte vahel ei ole

ka vaidlust, et 2018. ja 2019. aastal tasus Sense Holding OÜ hagejale laenulepingus kokkulepitud

intresse, sh 2018. aastal 15 000 eurot ja 2019. aastal 15 000 eurot.

Kohus leiab, et eluliselt on usutavad kostja põhjendused Sense Holding OÜ maksejõuetuse

väljakujunemise kohta. On üldteada asjaolu, et 2019.–2021. aastal oli koroonapandeemia, mis

mõjutas ehitussektorit ja eksporti. Kostja on põhjendanud, et koroonapandeemia tõttu hakkas

2019. aastal ehitussektor, millele Sense grupi tegevus oli suunatud, oluliselt jahenema, mis

põhjustas prognoositavalt olulise kasumiga projektide ärajäämist ja Sense grupi äriühingute

märgatavat käibelangust. 2020. aasta jaanuaris algasid Sense grupi äriühingutel läbirääkimised

Soome äriühinguga Samla Capital OY, kes oli huvitatud Sense grupi äriühingute uudse

paarismaja lahendusest (ehitada 2-3 aasta jooksul kuni 150 maja), kuid koroonaviiruse kriisi

arenedes läbirääkimised lõppesid. Vaidlust ei ole selle üle, et Sense Holding OÜ esitas

18.08.2021. a kohtule avalduse enda kui juriidilise isiku pankroti väljakuulutamiseks. Kohus

leiab, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millest saab järeldada, et Sense Holding OÜ püsiv

maksejõuetus pidi juhatuse liikmele olema ilmne varem kui 20 päeva enne pankrotiavalduse

esitamist.

Eeltoodut arvestades ei ole tuvastatav kostjale etteheidetav õigusvastane tegu, s.o Sense Holding

OÜ pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine. Seega ei ole VÕS § 1043 alusel tekkiva

deliktilise vastutuse objektiivne koosseis täidetud ning sel alusel hageja kahjunõue kostja vastu ei

22(28)

ole põhjendatud.

4.4.

Võlgniku varalise seisundi teadvalt ja kohustustevastase kahjustamine ja sellega

võlgniku maksevõime olulise vähenemise põhjustamine

Alternatiivselt tugineb hageja kahjunõude alusena kostja õigusvastasele teole, mis seisneb

võlgniku Sense Holding OÜ varalise seisundi teadvalt ja kohustustevastase kahjustamises,

millega on põhjustatud võlgniku maksevõime vähenemine.

Karistusseadustiku (KarS) § 384 lg 1 näeb ette juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda

asendava organi liikme poolt võlgniku varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamise

eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus, –

karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Kohus nõustub hageja seisukohaga, et KarS § 384 on käsitatav VÕS § 1045 lg 1 p 7 sisustava

deliktiõigusliku kaitsenormina.

Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt RKKKo 26.06.2020. a nr 1-19-9575, p-d 34 ja 35), et

enda varalise seisundi kahjustamine iseenesest pole keelatud ega karistatav. Keelatuks ja

karistatavaks muutub selline käitumine siis, kui see toob kaasa isiku pankroti ehk olukorra, kus

võlgnik ei suuda püsivalt rahuldada võlausaldaja nõudeid (PankrS § 1 lg 2). Seega on enda

pankrotti viimise keelu - ja seda keeldu tagava karistuse (KarS § 384) - eesmärk just

võlausaldajate varaliste huvide kaitse. Riigikohus on sealjuures rõhutanud, et KarS § 384 lg 1

järgi on karistatav üksnes võlgniku varalise seisundi kahjustamine. Võlgnik KarS § 384 lg 1

mõttes on võlasuhte (võlaõigusseaduse § 2 lg 1) kohustatud pool ehk isik, kellel on vähemalt üks

võlausaldaja. Niisiis ei ole KarS § 384 lg 1 järgi karistatav, kui isiku varalist seisundit

kahjustatakse ajal, mil tal ei ole (veel) ühtki võlausaldajat, ehkki selline tegu võib ohustada

potentsiaalseid tulevasi võlausaldajaid. Järelikult ei kaitse KarS § 384 mitte määratlemata

võlausaldajate ringi, vaid selgelt piiritletud - võlgniku varalise seisundi kahjustamise ajal temaga

võlasuhtes olevaid - võlausaldajaid.

Hageja heidab õigusvastase teona hagejale ette seda, et kostja on raamatupidamises kandnud

maha tütarühingutele antud laenude nõuded, millega on vähendanud võlgniku vara väärtust

kokku summas 327 061 eurot.

Iseenesest ei ole vaidlust selle üle, et Sense Holding OÜ on andnud laenu tütarühingutele ja need

laenud on kantud maha kulukontodele ehk laenusid ei kajastatud äriühingu nõuetena. Võib ka

järeldada, et laenude kuluks kandmisega kaasnes võlgniku vara väärtuse vähenemine, sest

laenusid tagasi ei nõutud. Samas eeldab KarS § 384 koosseis tahtlust ning kohus leiab, et kostja

käitumises, s.o tütarühingutele antud laenude kuluks kandmine, ei ole tuvastatav tahtlus võlgniku

varalist seisundit vähendada. Ekspert L. R. on 16.11.2022. a arvamuses (dtl 992-1005)

avaldanud seisukohta, et selline omanike poolne rahastamine on Eesti ärikeskkonnas tavapärane

praktika ja pärast 19.02.2018. a hagejalt laenu saamist investeerisid omanikud võlgnikusse veel

täiendavalt ca 1 miljon eurot, et erinevaid äritegevuse harusid hoogustada. Puudub vaidlus selle

üle, et ajal, mil laenusid kuludeks kanti, ei olnud Sense Holding OÜ-l veel võlgnevust hageja ees.

Sense Holding OÜ maksis hagejale 2018. ja 2019. aastal intresse laenulepingus kokkulepitud

määras ning hageja laenu tagastamise nõue muutus sissenõutavaks alles 19.02.2021. a.

Arvestades siinjuures ka eespool viidatud Riigikohtu suuniseid, ei ole KarS § 384 lg 1 teo

koosseis täidetud. Isegi kui lugeda, et laenude kuluks kandmisega kahjustas kostja Sense Holding

OÜ varalist seisundit, siis sel ajal ei olnud hagejal veel sissenõutavaks muutunud nõuet Sense

Holding OÜ ees, mistõttu ei esine teadlikku võlausaldaja kahjustamist, mis on KarS § 384 lg 1

normi teokoosseisu elemendiks.

Eeltoodut arvestades ei ole tuvastatav kostjale etteheidetav õigusvastane tegu, s.o Sense Holding

OÜ varalise seisundi teadvalt ja kohustustevastase kahjustamine ning sel alusel hageja kahjunõue

23(28)

kostja vastu ei ole põhjendatud.

4.5.

Tahtlik heade kommete vastane käitumine

Alternatiivselt tugineb hageja kostja vastutuse alusena tahtlikult heade kommete vastasele

käitumisele ehk teokoosseisule VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi. Hageja leiab, et kostja tegutses Sense

Holding OÜ nõuete kuludeks kandmisel tahtlikult heade kommete vastaselt, vähendades nii

hageja nõude väärtust.

VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 nimetatud õigusvastane tegu sisaldab teotunnusena tahtlust ja teo heade

kommete vastasust.

Riigikohus on selgitanud (vt RKTKo 06.06.2018. a nr 2-16-14655, p 13.2), et VÕS § 1045 lg 1 p

8 kohaldamiseks ei piisa sellest, et isik pani heade kommete vastase teo toime tahtlikult. Tema

teo subjektiivne külg peab sisaldama ka kahju tekitamise tahtlust, ehkki selline tahtlus võib (nagu

öeldud) olla ka kaudne. Seega piisab sellest, kui tahtlikult heade kommete vastaselt käitunud isik

sai aru või pidi aru saama, et tema tegu võib kahjustada kannatanut ja põhjustada seetõttu

õigusvastase tagajärje. Oluline ei ole aga, kas kahju tekitaja ise sai kahju tekitamise ajal aru oma

tegevuse heade kommete vastasusest või mitte. Küll aga peab ta olema teadlik nendest elulistest

asjaoludest, mis toovad kaasa tema käitumise vastuolu heade kommetega.

Eespool (p-s 4.4.) kohus käsitles seda, et ei ole Sense Holding OÜ nõuete kuludeks kandmisel ei

ole tuvastatav kostja tahtlus sellega võlgniku varalist seisundit ega võlausaldajate huve

kahjustada. Kohus ei korda siinkohal neid põhjendusi üle. Otsuse punktis 4.3. käsitles kohus ka

seda, et ei ole tuvastatav, et kostjale pidi varem kui 20 päeva enne pankrotiavalduse esitamist (s.o

18.08.2021. a) olema ilmne Sense Holding OÜ püsiv maksejõuetus. Kohus leiab, et seega ei ole

ka võlgniku nõuete kuludeks kandmine käsitletav tahtliku heade kommete vastase käitumisena.

Kuna kostja tahtlus ei ole tuvastatav, siis ei ole VÕS § 1045 lg 1 p 8 teo koosseis täidetud ning

hageja kahjunõue ka sel alusel ei ole põhjendatud.

4.6.

Eeltoodut arvestades ei esine VÕS § 1043 alusel tekkiva deliktilise vastutuse koosseisu

elemendina kostja õigusvastast tegu. Kuna kostja õigusvastane tegu ei ole tuvastatav, siis ei ole

VÕS § 1043 alusel nõude eeldused täidetud ja kohus ei käsitle eraldi teiste normi koosseisu

elementide (kahju, teo ja kahjuliku tagajärje vaheline põhjuslik seos, õigusvastasus ja süü)

esinemist. Seega ei ole hageja kahjunõue kostja vastu tagastamata laenu, saamata jäänud

intresside, viiviste ning pankrotimenetluses tasutud deposiitide ulatuses, summas 449 654,79

eurot, põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

4.7.

Kohus leiab, et põhjendatud ei ole ja rahuldamata tuleb jätta ka hageja nõuded kostja

vastu kohtueelsete õigusabikulude ja tõendite saamise kulude näol tekkinud kahju hüvitamiseks

kokku summas 11 820 eurot ning kahjuhüvitistelt viivise nõudes.

Hageja kohtueelsete õigusabikulude ja tõendite saamise kulude hüvitamise nõude õiguslikuks

aluseks saavad olla VÕS sätted kahju hüvitamise kohta, sh üldnormina VÕS § 115 lg 1

kohustuste rikkumisega tekitatud kahju kohta või VÕS § 1043 õigusvastaselt tekitatud kahju

kohta. Nõudele kohalduvad VÕS üldised kahju hüvitamise sätted, sh kahju hüvitamise eesmärgi

ja ulatuse ning hüvitatava kahju liigi kohta. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju

muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Kohtueelsed õigusabikulud ja tõendite saamise kulud on hüvitatavad eeldusel, et on täidetud

kahju hüvitamise nõude üldised eeldused, sh kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja/või

õigusvastase teo ning kahju vahel. Eespool tuvastas kohus, et hagi alusena kostjale etteheidetavat

õigusvastast tegu ei esine ja kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud. Seega ei ole

põhjendatud ka kohtueelsete õigusabikulude ja tõendite saamise kulude hüvitamise nõue.

24(28)

VÕS § 113 lg 1 kohaselt on viivise nõude eelduseks rahalise kohustuse täitmisega viivitamine.

Kuna kohus jätab hageja kahjunõuded rahuldamata, siis ei esine viivise nõude eeldusena rahalist

kohustust, mistõttu ei ole ka hageja viivise nõue põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

4.8.

Kõike eeltoodut arvestades jätab kohus Faasani Kaubandus OÜ hagi Z.U vastu kahju

hüvitamise ja viivise nõudes täies ulatuses rahuldamata.

4.9.

TsMS § 386 lg 4 näeb ette, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus 14.09.2022. a

määrusega kohaldatud hagi tagamise, mille abinõuna arestiti kostjale kuuluvad osaühingute osad

ja tehti selle alusel keelumärked äriregistrisse ning seati kohtulikud hüpoteegid kostja

kinnisasjadele.

Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus kohtu deposiiti hagi tagamise eest tagatise summas 23

073,74 eurot.

TsMS § 391 lg 2 kohaselt tagastatakse hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis, kui

teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul alates ajast, kui jõustub

kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas

lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab hagi täielikult rahuldamata ja seega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud

hageja kanda.

6. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hageja poolt kostjale ja

kolmandatele isikutele hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

6.1.

Kostja menetluskulude nimekirja (dtl 2247-2251) kohaselt on tema menetluskulud kokku

summas 21 030 eurot, sh lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga kokku summas 12 690

eurot, tasutud riigilõivud kokku summas 140 eurot ja asjatundja arvamuse saamise kulu kokku

summas 8200 eurot.

Hageja esitas kohtule seisukoha (dtl 2255), milles palub kostja menetluskulude

kindlaksmääramisel hinnata kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 alusel. Hageja

palub kohtul arvesse võtta ka asjaolu, et kostja menetlusdokumendid olid sisu poolest osaliselt

korduvad ning hageja hinnangul ebamõistlikult mahukad.

6.2.

Kohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas toodud menetluskulud saab lugeda

põhjendatuks ja vastaspoole poolt hüvitatavaks osaliselt.

6.2.1. Kohus leiab, et kostjale hüvitatavaks menetluskuluks ei saa lugeda tasutud riigilõivusid.

Kohus tegi kindlaks, et kostja tasus riigilõivu hagi tagamise määruse peale esitatud

määruskaebustelt ringkonnakohtule ja Riigikohtule. Tartu Ringkonnakohus jättis 15.11.2022. a

määrusega kostja määruskaebuse rahuldamata ja Riigikohus jättis 19.06.2023. a määrusega kostja

määruskaebuse menetlusse võtmata ning kostja kassatsiooniastme menetluskulud tema enda

kanda. Seega ei saa lugeda kostja poolt määruskaebustelt tasutud riigilõivusid põhjendatud ja

vastaspoole hüvitatavaks menetluskuluks.

25(28)

6.2.2. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud saab lugeda põhjendatuks osaliselt.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu

kohaselt. TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused

hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest.

Kostjat esindas tsiviilasja menetluses vandeadvokaat Eerik Entsik.

Kostja menetluskulude nimekirja (dtl 2247-2251) kohaselt on kostja esindaja ajakulu olnud

kokku 70 tundi ja 30 minutit, mis on seotud alljärgnevate toimingutega:

1) 03.10.2022. a - materjalide läbitöötamine ja õigusliku olukorra analüüs, suhtlus ja

kohtumine kliendiga, edasise tegevusplaani analüüs – 1 h 20m;

2) 04.10.2022. a - kohtumine kliendiga ja riiklikult tunnustatud eksperdiga L. R. , edaspidise

tegevusplaani arutamine - 1 h;

3) 10.10.2022. a - taotluse koostamine menetlustähtaja pikendamiseks – 1 h;

4) 10.10.2022. a – ringkonnakohtule määruskaebuse koostamine 14.09.2022. a hagi

tagamise määruse peale – 7 h;

5) 03.11.2022. a – hagile vastuse koostamine – 3 h;

6) 09.11.2022. a – kohtumine kliendiga ja ekspert L. R. ga, edaspidise tegevusplaani

arutamine – 1 h 40m;

7) 17.11.2022. a – hagile vastuse koostamine – 7 h;

8) 18.11.2022. a – hagile vastuse koostamine – 8 h;

9) 25.11.2022. a – ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse koostamine – 6 h;

10) 14.09.2023. a - kohtumine kliendiga ja ekspert L. R. ga, edaspidise tegevusplaani

arutamine – 1 h;

11) 15.09.2023. a – seisukoha koostamine – 10 h;

12) 01.12.2023. a – taotluse koostamine – 3 h;

13) 11.01.2024. a - kohtumine kliendiga ja ekspert L. R. ga, edaspidise tegevusplaani

arutamine – 1 h;

14) 12.01.2024. a – seisukoha koostamine – 14 h;

15) 10.09.2024. a – ettevalmistus kohtuistungiks – 3 h;

16) 11.09.2024. a – esindus kohtuistungil – 1 h 30m;

17) 16.09.2024. a – menetluskulude nimekirja koostamine – 1 h.

Kostja esindaja taotleb tehtud toimingute eest tasu määras 150 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kohus leiab, et hüvitamisele ei kuulu kostja lepingulise esindaja tasu hagi tagamise määruse

peale määruskaebuse koostamise eest ringkonnakohtule ja ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse koostamisele (p-d 4 ja 9) kokku 13 tunni ulatuses, sest ringkonnakohus jättis

kostja määruskaebuse rahuldamata ja Riigikohus ei võtnud kostja määruskaebust menetlusse ja

jättis määruskaebusega seotud menetluskulud kostja enda kanda.

Kohus on seisukohal, et arvestades menetluse asjaolusid saab lugeda hüvitatavaks ülejäänud

menetluskulude nimekirjas märgitud kostja lepingulise esindaja toimingud. Samas leiab kohus, et

menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu tehtud toimingutele saab lugeda mõistlikult

vajalikuks ja põhjendatuks vaid osaliselt. Kuigi tegemist on õiguslikult keeruka ja tõenditelt

mahuka asjaga, siis nõustub kohus hagejaga selles, et kostja esindaja esitatud

menetlusdokumendid, vastus hagile ja täiendavad seisukohad, on ebamõistlikult pikad ja

sisaldavad endas hulgaliselt kordusi. Kohtu hinnangul on olnud mõistlikult vajalik ajakulu hagile

vastuse koostamiseks (p-d 5, 7, 8) maksimaalselt 12 tunni ulatuses, arvestades sealjuures seda, et

26(28)

eraldi on välja toodud ajakulu vastuse koostamise ettevalmistamisele, sh asja materjalidega

tutvumisele ning suhtlusele kliendi ning eksperdiga 4 tunni ulatuses (p-d 1, 2 ja 6). Seega

vähendab kohus hagi vastuse koostamise ajakulu 6 tunni võrra. Kohus leiab, et ülepaisutatud ja

ülemäärane on märgitud ajakulu 15.09.2023. a seisukoha koostamisele 10 tunni ulatuses ning

12.01.2024. a seisukoha koostamisele 14 tunni ulatuses (p-d 11 ja 14). Nimetatud seisukohad

kordavad olulises osas juba hagi vastuses esitatut ja kohus loeb nende täiendavate seisukohtade

koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 10 tundi ja vähendab seega ajakulu kokku 14 tunni

võrra. Arvestades menetluse asjaolusid hindab kohus, et ülejäänud toimingute osas on märgitud

ulatuses ajakulu olnud vajalik ja põhjendatud. Kokku loeb kohus seega vajalikuks ja

põhjendatuks kostja esindaja ajakulu toimingutele 37 tunni ja 30 minuti ulatuses (70,5-33=37,5).

Kohus leiab, et arvestades asja keerukust saab lugeda põhjendatuks ka kostja esindaja tunnitasu

määra, mis on käibemaksuta 150 eurot. Kostja esindaja tasumäär ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest advokaadist lepingulisele esindajale makstavat tasu.

Kostja taotleb lepingulise esindaja tasu hüvitamist koos käibemaksuga.

TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Antud juhul on kostja menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane,

mistõttu on põhjendatud lepingulise esindaja tasu hüvitada koos käibemaksuga.

Vastavalt käibemaksuseadusele oli käibemaksu määr kuni 31.12.2023. a 20 protsenti ja on alates

01.01.2024. a 22 protsenti. Kohus luges põhjendatuks kostja lepingulise esindaja tasu kokku 37,5

tunni eest määraga 150 eurot tund, s.o kokku summas 5625 eurot. Vastav käive esindaja tasu näol

4050 euro ulatuses on tekkinud 2023. aastal, mistõttu kohaldub sellele käibemaksumäär 20% ja

1575 euro ulatuses 2024. aastal, mistõttu kohaldub sellele käibemaksumäär 22%. Seega loeb

kohus vajalikuks ja põhjendatud kostja menetluskuluks tema lepingulise esindaja tasu koos

käibemaksuga kokku summas 6781,50 eurot (4860+1921,50).

6.2.3. Kohus leiab, et põhjendatud ja hüvitatavaks kostja menetluskuluks saab lugeda kostja

dokumentaalse tõendi saamise kulud kokku summas 8200 eurot.

TsMS § 143 p 1 kohaselt on dokumentaalse tõendi saamise kulud asja läbivaatamise kulud, mis

vastavalt TsMS § 139 lg-tele 1 ja 2 kuuluvad menetluskulude koosseisu.

Kostja on esitanud dokumentaalse tõendina registreeritud eraeksperdi finantsekspertiiside alal, L.

R. , arvamused, sh 16.11.2022. a arvamuse ja 14.09.2023. a ning 11.01.2024. a täiendavad

arvamused. Esitatud eksperdi arvamused on tõendina lubatavad ja kohtu hinnangul olid

vajalikud, lükkamaks ümber hageja hagi alusena esitatud väiteid. Kostja on esitanud tõendina LR

OÜ, mille kaudu ekspert L. R. tegutseb, arved ilma käibemaksuta kokku summas 8200 eurot (dtl

2252, 2253). Arvestades eksperdi arvamusi ja arvamuse andmiseks vajalikku mahukat

dokumentide analüüsi, hindab kohus, et eksperdi tasu summas 8200 eurot saab lugeda vajalikuks

ja põhjendatud kostja menetluskuluks.

6.3.

Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks kostja menetluskulud kokku summas 14

981,50 eurot, sh kostja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga summas 6781,50 eurot ja

tõendi saamise kulu summas 8200 eurot.

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kindlaks määratud kostja menetluskulud

summas 14 981,50 eurot hagejalt kostja kasuks välja.

Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et hagejal tuleb temalt välja

mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113

27(28)

lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik

28(28)