4-24-2433/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2024 Jõhvi kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-2433 (2440,24,002531)

Kohtunik

Deniss Minzatov, kirjalikus menetluses

Väärteoasi

Kenno Raamat kaebus PPA Ida prefektuuri 21.06.2024

otsusele väärteoasjas nr 2440,24,002531

Menetlusalune isik

Kenno Raamat, isikukood 39303155245,

elukoht: xxx

Kohtuväline menetleja

PPA Ida prefektuur

RESOLUTSIOON

VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2, § 135, § 155, § 156, kohus

O T S U S T A S :

Rahuldada Kenno Raamat kaebus ning tühistada, osaliselt, Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri 21.06.2024 otsus väärteoasjas nr 2440,24,002531, s.o. liiklusseaduse § 227 lg 3

alusel Kenno Raamat´ule määratud karistuse määra osas ning teha uus otsus, mis ei raskenda

menetlusaluse isiku olukorda.

Tunnistada Kenno Raamat süüdi liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi ja mõista talle karistuseks

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 (neljaks) kuuks.

Karistuse kandmise algus on alates kohtuotsuse jõustumisest.

Vastavalt liiklusseaduse §-le 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast antud kohtuotsuse

jõustumist loovutada Transpordiametile. Juhiloa tähtajaks loovutamata jätmise korral võidakse

rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.

Kohtuotsuse ärakirjad edastada Kenno Raamat’ule ja PPA Ida prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis menetlusosalistele

tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta

sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa

kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes advokaadil. Kassatsiooniteate esitamisel

on kohtuotsuse terviktekst kohtu kantseleis kättesaadav alates 4.11.2024 või 15 päeva jooksul

kassatsiooniteate maakohtule laekumise päevast arvates. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse

tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel juhul kui ükski menetlusepool ei

ole kassatsiooni esitanud. Kassatsiooniteate esitamata jätmise korral vormistatakse kohtuotsus

ainult selle lõpposana ning see jõustub seitsme päeva möödumisel kohtuotsuse lõpposa

kättesaamisest.

Kassatsiooniteate esitamise korral jõustub kohtuotsus alates kohtuotsuse tervikteksti

kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel juhul kui ükski menetlusepool ei ole

kassatsiooni esitanud.

ASJAOLUD

21.05.2024 koostati väärteoprotokoll selles, et samal päeval, kella 19.13 ajal, Kenno Raamat,

liikudes oma sõidukiga xxx reg mk xxx Ida-Virumaal, Lüganuse vallas, Sämi-Sonda-Kiviõli tee

21.km, juhtis mootorsõidukit liiklusmärgi „351“ (50 km/h) mõju piirkonnas kiirusega 94+/-3 km/

h, seega ületas lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 41 km/h, millega rikkus liiklusseaduse

(LS) § 50 lg 5 p 3. Tegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 3 järgi. (tl 12)

21.06.2024 Ida prefektuur tegi otsuse, millega karistas K.Raamatut juhtimisõiguse äravõtmisega

viieks kuuks. (tl 11)

K.Raamat esitas kaebuse Viru maakohtule. Kaebuse põhjenduste kohaselt menetlusaluse isiku

finantsiline olukord ning elukvaliteet ei võimalda kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust

kanda otsuse jõustumise ajast. Kuna menetlusalune isik on töötavas ehitusettevõttes positsioonil,

kus ta on hetkel asendamatu objektile materjali ning tööjõu tarnimisega, mõjutaks kohest

juhilubade ilmajäämist drastiliselt tema elukvaliteeti. Samuti peab tööandjaga töölepingu

lõpetama, et tööandja saaks alustada uue personali otsimist. Lisaks sellele elab ja töötab hetkel

menetlusalune isik Ida-Virumaal ning ilma juhilubadeta siin ta tööd ei leia, mille tõttu peab

kolima välismaale või Tallinnasse. Otsingud on alanud kuid soov oleks tööandjat kuu aega ette

teavitada, mistõttu menetlusalune isik palub kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse

otsuse jõustumise edasi lükkamist kahe kuu võrra. Menetlusalune isik palub arvestada

lihtsustavate asjaoludega, et tegemist ei olnud tahtlikult suure kiiruse ületamisega, vaid

menetlusaluse hajameelsuse tõttu enda unustamine, mille tõttu kiirendas ta enne 90 km/h ala.

Kiiruse rikkumise asukoht on ümbritsetud Kiviõli tuhamägedest ja selle karjäärist, kus puudus

igasugune liiklus, mis lisaks sellele pani menetlusaluse isiku unustama, et tegemist oli 50 km/h

alaga. Menetlusalune isik peab kohtuvälise menetleja ütlust karistuse määramisel “ Isik on

juhtinud mootorsõidukit nii suure kiirusega, et ta ei ole olnud suuteline võimalikele esinevatele

ohtlikele olukordadele õigeaegselt reageerima ning oma käitumisega seadis isik reaalsesse ohtu

nii enda, kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara” pigem kellegi tugevaks arvamuseks kui reaalse

olukorra kirjeldamiseks. Kiiruse rikkumise ajal oli sealses liikluses vaid menetlusalune isik ja

metsatuka sees olnud patrullpolitseniku auto ning menetlusaluse isiku võimekus autot juhtida ei

olnud kindlasti kahtluse all. 50 meetrit peale patrullautot algas 90 km/h ala, kus autojuht oleks

saavutanud sama kiiruse.

Lisaks sellele liigitati toimepandud tegu napilt liiklusalastest väärtegudest LS § 227 lg 3 alla

(mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 41-60 kilomeetrit tunnis ) kuna

kiirust ületati täpselt 41 km/h, mis liigitab toimepandud teo raskema karistuse alla.

Sellegipoolest saab menetlusalune aru, et on süüdi kiiruse ületamises ning kahetseb sügavalt

oma tegu. Samuti on alates toimepandud väärteost menetlusalune teinud palju järeldusi enda

sõiduviisi üle ning on hakkanud rohkem keskenduma liiklusmärkidele ning nende piirangute

lõpule. Menetlusalune isik loodab, et kaebuse menetleja saab aru, et tegu ei ole tegelikult

liiklushuligaaniga, vaid lihtsalt hoolimatuse tõttu kahe õnnetu situatsiooni kokkusattumus.

Kaebuse esitamise eesmärk on saada pikendust määratud karistuse otsuse jõustumisele kaheks

kuuks, et menetlusalune isik jõuaks teha vajalikke muudatusi elus. Samuti võimalusel määratud

karistuse vähendamist, mis võimaldaks menetlusalusel isikul jääda elama ja töötama kodukohta.

(tl 3, 38)

5.08.2024 teatas K.Raamat, et on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. (tl 37)

Kohtuvälise menetleja esindaja samuti nõustus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et antud väärteo toimepanemine on tõendatud

väärteoraames kogutud tõenditega, menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud

väärteo ning puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja alused (VTMS § 29 ja 30

mõistes). Selles osas puudub ka vaidlus. Menetlusalune isik tunnistab oma süüd väärteo

toimepanemises kohtuvälise menetluse raames antud ütlustes ning esitatud kaebuses. Vaidlus

käib üksnes karistuse määramise osas. Kaebuse osa, mis puudutab kohtuvälise menetleja poolt

tehtud karistuse otsuse jõustumise tähtaja edasilükkamist kahe kuu võrra on juba rahuldatud

kaebuse esitamisega. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt pidi otsus jõustuma (kui kaebust ei

esitata) 10.07.2024. Kuna menetlusalune isik on esitanud kaebuse ülalnimetatud otsuse peale,

siis antud otsus ei ole jõustunud ja sellest kuupäevast on juba möödunud rohkem, kui 2 (kaks)

kuud. Karistuse vähendamise osas kaebus rahuldamisele ei kuulu… Menetlusalune isik on toime

pannud ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest Liiklusseadus § 227 lg 3 järgi

(mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 41–60 kilomeetrit tunnis),

mille eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut (800 eurot), arest kuni 30

päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 (kaheteistkümne) kuuni. Sama paragrahvi

lõike 5 p 2 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmist 3 (kolmest) kuust kuni 6 (kuue) kuuni. Menetlusaluse isiku poolt ületatud sõidukiirus

oli suur, mitte vähem kui 41 km/h. Kiiruse ületamine on äärmiselt ohtlik, kuivõrd juhitavust on

suurel kiirusel lihtsam kaotada. Sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust,

kui ka selle raskusastet. Isik on juhtinud mootorsõidukit nii suure kiirusega, et ta ei ole olnud

suuteline võimalikele esinevatele ohtlikele olukordadele õigeaegselt reageerima. Kiiruse

ületamine leidis aset teelõigul, kus liikluse intensiivsus suurendavad Kiviõli keemiatööstuse

tööga seotud raskeveokid. Samuti on antud teelõik on kurviline ning piiratud nähtavusega.

Mootorsõiduki juht peab olema tähelepanelik paigaldatud liikluskorraldusvahendite suhtes ning

neid järgima, kuna liikluskorraldusvahendid on paigaldatud liiklusohutuse tagamiseks. Oma

käitumisega seadis isik reaalsesse ohtu nii enda, kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara.

Karistusregistri andmete kohaselt menetlusalusel isikul on üks kehtiv samalaadne

väärteokaristus. 18.01.2024. a isikut karistati LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 240 eurot (rahatrahv on tasutud 27.05.2024). Aasta jooksul on

see juba korduv suure kiiruse ületamine (LS § 227 lg 3 järgi). Väärteoasja materjalide juurde

menetlusalust isikut iseloomustava materjalina lisatud 10.08.2023. a tehtud lühimenetluse otsuse

koopia väärteoasjas nr 230223009535. Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg 1 järgi

kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest mõjutustrahviga 85 eurot. Menetlusaluse isiku

käitumine näitab üheselt seda, et rahaline mõjutamine oma eesmärki ei täida ja isik käitub

endiselt liiklust ohustaval viisil, mistõttu on tema rahaline mõjutamine ammendunud ja tema

suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, mis sunnib teda õiguskuulekusele ja eemaldab ta

liiklusest. Seega on tegemist olukorraga, mille puhul on juhtimisõiguse äravõtmine

möödapääsmatu ning ka ainus loogiline jätk. Karistus peab hakkama mõju avaldama, hoidmaks

isikut seadusekuulekusel. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks tuleb

järgida liiklusreegleid. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on

seadusandja pidanud vajalikuks ohtliku väärteo toime pannud mootorsõiduki juhi juhtimiselt

kõrvaldada. Menetlusalune isik, kes on läbinud mootorsõiduki juhi koolituse on teadlik

liiklusreeglitest ja liiklusseadusega sätestatud sanktsioonidest. Lisaks sellele see ei ole esimene

kord, kui menetlusalune isik juhib mootorsõidukit ületades suurimat lubatud sõidukiirust.

Eeltoodust tulenevalt on menetlusalusel isikul võimalik ette näha, millised negatiivsed tagajärjed

(millest kirjutab ta oma kaebuses ja mis olid talle teada ka enne väärteo toimepanemist) tema

õigusvastase käitumisega kaasnevad ning end õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega

nende tagajärgede eest kaitsta, säilitades sellega nii vajamineva juhtimisõiguse. Otsuse

vastuvõtmisel kergendava asjaoluna arvestati kaebuse esitaja poolt süü tunnistamist ja kahetsust

vastavalt KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Määratud karistus viis ja määr - juhtimisõiguse äravõtmine

5 (viieks) kuuks on vastavuses nii teo raskusega kui ka menetlusaluse isiku süüga, määratud

karistus on eesmärki täitev ning vastavuses karistuse määramise põhimõtetega (s.h ka

väljakujunenud kohtupraktikaga). Määratud karistus on väiksem, kui sanktsiooni keskmine

määr, milleks on 6 (kuus) kuud. Lähtuvalt eelpool toodule on kohtuväline menetleja seisukohal,

et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmiseks puudub nii mõjuv põhjendus kui

ka alus. Kohtuväline menetleja palub jätta menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata ning

kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

UURITUD TÕENDID

Antud asjas ei olnud vaidlust faktiliste asjaolude üle. Menetlusalune isik on ise tunnistanud, et

ületas lubatud sõidukiirust. Kohtueelses menetluses antud ütluste järgi täna 21.05.2024 kella 19

paiku sõitsin Sämi-Sonda-Kiviõli teel. Antud teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h

ning mina ületasin selle tee peal kiirust. Rikkusin sõidukiga xxx. Ületasin kiirust, kuna pidasin

antud teelõiku 70 km/h ning ruttasin kahjuks liialt. Tean, et rikkusin reegleid ning kahetsen tegu.

(tl 13). Kiiruse ületamist tunnistab K.Raamat ka oma kaebuses.

Lubatud sõidukiiruse ületamist tõendavad ka tunnistaja J B ütlused: olles 21.05.2024

patrullteenistuses koos patrullpolitseinik V S teostasime liiklusjärelevalvet Sämi-Sonda-Kiviõli

tee 21.km kui kell 19.13 fikseeris paarimees meile vastu liikuva sõiduki xxx reg nr xxx kiiruse,

milleks oli 94 km/h. Antud teelõigul on maksimaalne lubatud sõidukiirus 50 km/h. Järgnesin

sõidukile peatades ta Sämi-Sonda-Kiviõli tee 20. km. Juhiks osutus Kenno Raamat ik

39303155245, juht tunnistas koheselt kiiruse ületust. Andmete kontrollimisel läbi Apollo

andmebaasi selgus, et isikul on eelnev samalaadne rikkumine. (tl 14)

Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt 21.05.2024 kell 19.13 Sämi-Sonda-Kiviõli tee

20. km teostati Kenno Raamatu poolt juhitud sõiduki xxx reg mk xxx liikumiskiiruse mõõtmist.

Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. Mõõtmisel kasutati kiirusmõõturit

Stalker II MDR nr AS008349. Seade testitud sama päev kell 16.00 ja on töökorras.

Kiirusmõõturi lugem 94 km/h, laiendmäärmatus +/- 3 km/h. Lõplik mõõtetulemus 91 km/h.

Menetlusalune isik on protokolliga tutvunud, mida kinnitab ka tema allkiri. (tl 15)

Taatlustunnistus nr TTRS-24/00004 kinnitab, et kiirusmõõtur on taadeldud. Taatluskehtivuse

lõppkuupäev on 31.01.2025. (tl 16)

Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et 21.05.2024 kella 19.13 ajal Kenno Raamat, liikudes oma

sõidukiga xxx reg mk xxx Ida-Virumaal, Lüganuse vallas, Sämi-Sonda-Kiviõli tee 21.km, juhtis

mootorsõidukit kiirusega 91 km/h, kuigi suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h

ehk ületas lubatud kiirust 41 km/h võrra.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus ei tuvasta menetlusõiguse rikkumisi selles asjas. Õigused ja kohustused olid

menetlusalusele isikule nõuetekohaselt selgitatud, mida kinnitab ka tema allkiri

väärteoprotokollis.

Samuti leiab kohus, et menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi.

LS § 227 lg 3 näeb ette vastutust mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise

eest 41-60 kilomeetrit tunnis. Kohus on eelpool tuvastanud, et menetlusaluse isiku juhitud auto

liikus kiirusega 91 km/h ning maksimaalne lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Seega ületas

K.Raamat lubatud suurima sõidukiiruse 41 km/h võrra. Sellega väärteokoosseisu objektiivsed

tunnused on täidetud.

KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Menetlusalune isik on ise

tunnistanud, et „Ületasin kiirust, kuna pidasin antud teelõiku 70 km/h ning ruttasin kahjuks

liialt“. Seega pani ta antud väärteo toime tahtlikult, s.o kaudse tahtlusega. Õigusvastasust või

süüd välistavaid asjaolusid ei ole.

Vaidlus antud asjas käis karistuse määra üle. LS § 227 lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni

200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni.

K.Raamatul juhtimisõiguse olemasolu kinnitab väljatrükk andmebaasist, mille järgi tal on

olemas AM ja B kategooria kehtivusega kuni 10.10.2031. (tl 19) Seega, juhtimisõiguse

äravõtmine on karistuse liigina tema suhtes kohaldatav.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ka selles, et antud juhul just juhtimisõiguse äravõtmine

on sobivaks ja tõhusaks karistuse liigiks K.Raamatu suhtes. Seda nii rikkumise raskuse kui

K.Raamatu varasemate rikkumiste tõttu. K.Raamat on varem karistatud samalaadse väärteo eest.

Põhja prefektuuri 10.08.2023 otsusega karistati K.Raamatut mõjutustrahviga 85 eurot LS § 227

lg 1 järgi lubatud sõidukiiruse ületamise eest (tl 29). Peale selle, Ida prefektuuri 30.11.2023

kiirmenetluse otsusega karistati teda sõidukiiruse ületamise eest LS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga

460 eurot (tl 21-22). K.Raamat kaebas selle otsuse edasi (tl 23) ning Viru maakohtu 18.01.2024

otsusega kaebus rahuldati osaliselt ning vähendati trahvi suurus 240 euroni, andes võimaluse

trahvi tasumiseks nelja kuu jooksul otsuse jõustumisest (tl 26). Karistusregistri väljavõtte järgi

trahv on tasutud 27.05.2024 (tl 32). Asjaolu, et kergem karistuse liik, s.o rahatrahv, ei olnud

K.Raamatu suhtes tõhus ning ta pani uue samalaadse rikkumise toime, kinnitab, et uue väärteo

eest tuleb teda karistada rangema karistusega. Asjaolud, millele K.Raamat viitab oma kaebuses,

ei ole piisavad kergema karistuse mõistmiseks. Ületades sõidukiirust nii suurel määral (41 km/h)

pidi ta arvestama, et korduva rikkumise eest võidakse temalt võtta juhtimisõigus ära. Seega

kaebaja finantsolukorra ja elukvaliteedi langus jms ei õigusta kergema karistuse mõistmist.

Tegemist on küll korduva, kuid mitte süstemaatilise rikkumistega, mistõttu arest kui vabaduse

võtmisega seotud karistuse liik oleks antud juhul ebaproportsionaalselt range karistus. Seetõttu

just juhtimisõiguse äravõtmine peab täitma üld- ja eripreventiivset eesmärki, hoidumaks

menetlusalust isikut uute väärtegude toimepanemisest.

Karistuse määra osas kohus osaliselt nõustub kohtuvälise menetlejaga. Samas tuleb arvestada, et

ületatud sõidukiirus vastab LS § 227 lg 3 ettenähtud raami (41-60 km/h) miinimumväärtusele (41

km/h). Samuti tuleb arvestada kahetsust karistust kergendava asjaoluna. Seetõttu, kohtu arvates

K.Raamatu süü raskusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele vastab juhtimisõiguse

äravõtmine sanktsiooni keskmisest määrast (6 kuud) allapoole jäävas määras, s.o juhtimisõiguse

äravõtmine neljaks kuuks, jäädes rohkem lähedasem keskmise ja miinimummäära vahele, kui

keskmisele määrale (kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus 5 kuud jääb lähedaseks

pigem keskmisele määrale). Ehk siis kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning võtta K.Raamatult ära

juhtimisõigus neljaks kuuks. Karistuse kandmise algus on alates kohtuotsuse jõustumisest.

Vastavalt liiklusseaduse §-le 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast antud kohtuotsuse

jõustumist loovutada Transpordiametile. Juhiloa tähtajaks loovutamata jätmise korral võidakse

rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Deniss Minzatov