4-24-2367/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-24-2367

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2024. a Tallinn

Väärteoasja number

4-24-2367 (2315,24,002441)

Kohtunik

Märt Toming

Sekretär

Eda Loor

Tõlk

Eevi Pant, Ingrid Oja

Väärteoasi

O Ki kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Ida-Harju

piirkonnagrupi piirkonnapolitseiniku Kersti Kald

12.06.2024 otsusele väärteoasjas nr. 2315,24,002441 O

Ki karistamises KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku

ulatuses, s.o 200 eurot.

Menetlusest osa võtnud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja: Sergei Dõmša, Põhja

prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

üldsüütegude menetlusgrupp.

Menetlusalune isik: O K, ik: xxx, elukoht: xxx

RESOLUTSIOON

1. Jätta O Ki kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju

politseijaoskonna Ida-Harju piirkonnagrupi piirkonnapolitseiniku Kersti Kald 12.06.2024

otsusele väärteoasjas nr. 2315,24,002441 O Ki karistamises KarS § 262 lg 1 ettenähtud

väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot,

rahuldamata.

2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Ida-Harju

piirkonnagrupi piirkonnapolitseiniku Kersti Kald 12.06.2024 otsus väärteoasjas nr.

2315,24,002441 O Ki karistamises KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest

rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot, muutmata ja tühistamata.

3. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 200 (kakssada) eurot tuleb 45 päeva jooksul

kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks tegemise

päevast, s.o alates 30.10.2024 tasuda vaidlustatud otsuses märgitud

Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

10220245044154. Rahatrahv peab olema täies ulatuses tasutud hiljemalt 16.12.2024.

4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole 45 päeva jooksul arvates päevast,

mil kohtuotsus on tehtud kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks,

tasunud rahatrahvi täies ulatuses, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul

kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on

tehtud märge jõustumise kohta.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus tehakse

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 ja e-toimikus kohtumenetluse

pooltele tutvumiseks kättesaadavaks alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates

30.10.2024. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 29.11.2024. Kui kassatsioonkaebust

eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 30.11.2024.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Ida-Harju

piirkonnagrupi piirkonnapolitseiniku Kersti Kald 12.06.2024 otsusega nr 2315,24,002441

karistati O Kit KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50

trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot, selles, et isik rikkus avalikus kohas käitumise nõudeid

viibides avalikus kohas Oja tee 12 juures ja karjudes M K peale ja solvates teda

ebatsensuursete sõnadega „kuradi ahholl, petuhh“ ning näidates M. Kle keskmist sõrme, mis

on tavainimesele mõistetav kui üldtuntud solvav žest. Tegevus jätkus xxx juures, kus isik

jätkas M K ebatsensuursete sõnadega solvamist ning ähvardas teda pikali panna nii, et ta

enam ei tõuse. Seejärel O K tõukas M Kt kehasse, millega häiris ja seadis ohtu M K tervise.

Antud tegevus on häiriv ning avalikus kohas nõuetekohaselt sellisel viisil ei käituta. Avalikus

kohas on keelatud teist isikut lüüa, tõugata ning teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel

solvata, hirmutada või ähvardada. Oma tegevusega pani O K toime avaliku korra rikkumise,

millega rikkus KorS § 55 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud keeldusid ja pani toime KarS § 262 lg 1

ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik alljärgneva kaebuse

Vaidlustan kogu väärteoasja sisus ja trahvi määramisel, nimelt:

Mind kutsuti ülekuulamisele 21.05.2024. Osalesid politseinikud xxx ja xxxr. Mind

süüdistatakse korrakaitse rikkumisel, millega ma ei ole nõus. Ülekuulamisel kirjalikult

tunnistasin üle oma vaadet, kuidas asjad olid. Mulle oli öeldud, et on neli tunnistajat, üks neist

kannatanu, kannatanu abikaasa ja kannatanu naabrid. Et neid kuulati üle, ja selle üle tehti

väärteo menetlus minu suhtes, mida ma tunnistan ebaõiglaseks. Politseinikutele märkasin

seda, et kannatanu abikaasa filmis telefoni peale kogu konflikti, mis toimus minu maja ees,

Oja tee 18. xxx helistas kannatanu abikaasale, küsides, et kas filmiti midagi, sai kannatanu

abikaasa poolt vastust, et midagi pole filmitud. Ja ma püüdsin seletada, et mugav on vastata

niimoodi, et midagi pole filmitud, sest siis olukord muutuks teistmoodi, et just see kannatanu

rikkus korrakaitset, sõimates mind ja solvates minu elukaaslast, kes üldse asjasse ei puutu.

Mul on tõend sellest, et kannatanu abikaasa filmis. Ja veel üks asi on selles, et need neli

tunnistajat on need isikud, kelle kohta varem olen esitanud kaebusi oma vallavalitsusse. Need

tunnistajad valetasid, ja mille kohta ma ütlesin, et las uurivad tunnistajad vale detektori,

polügraafi kaudu. Aga uurida seda kaks politseiniku ei tahtnud, kuna neil oli juba oma

kallutatud arvamus selle kohta.

Kohtusse palun kutsuda kõiki osalejaid selles väärteo koostamisel/osalemisel.

Mina, O K, soovin kohtuistungil osa võtta.

Kohtuistungil jäi

oma kaebuse juurde ning märkis, et palub otsus tühistada,

kaebuse esitaja

ta ei ole otsusega nõus, kuna see on tehtud tunnistajate sõnade järgi, kes valetavad. Selgitas, et

naabritega on konflikt juba 3 aastat. 26. märtsil koju sõites sõitis xxx mööda, peatus oma maja

vastas, väljus autost ja siis tuli kannatanu kätega vehkides tema poole, kannatanu abikaasa

filmis samal ajal, koos hakkasid nad teda solvama, provotseerima. Pärast tema elukaaslase

poolseid solvanguid lasti talle pipragaasi näkku. Kui hakkas politseisse helistama, siis samal

ajal tunnistajad, xxx majast Žid, kõik neljakesi omavahel vestlesid ja leppisid asju kokku.

Kaebuse esitaja alustas kaebuste esitamistega, kuna naabrid ei järginud koduloomade

jalutamise reegleid ja tänaval sõidukiirust.

Tunnistaja M K selgitas kohtuistungil, et kaebuse esitaja on ta naaber, elab kahe maja

kaugusel. Omavahelised suhted on halvad. 26. märtsil 2024 oli tunnistaja oma aia juures, kui

O K mööda sõitis, peatus tema aia juures ja hakkas teda ebatsensuursete väljenditega

sõimama, debiil ja näitas keskmist sõrme, see tunnistajat vihastas. Tunnistaja võttis toast

pipragaasi. Siis kui K uuesti mööda sõitis, olid naabrid ja tunnistaja abikaasa õues. Alati kui

temast mööda sõidab, näitab keskmist sõrme ja ütleb midagi ebatsensuurset. K parkis auto

oma maja juurde, tunnistaja läks tema juurde ja küsis, mille eest ta teda solvas. Ta lihtsalt ei

jaksanud enam neid solvanguid kannatada ja tahtis küsida, et kaua võib. Oleks temaga

rääkima läinud ka siis kui pipragaasi poleks olnud, kõigepealt ka igaks juhuks vabandas tema

ees. Selle peale tekkis sõnavahetus, tuli välja ka Ki abikaasa ja siis temast pikem K õlaga

tõukas teda, mille peale eemale lendas ja lasi pipragaasi kaebuse esitaja kõrva peale. K kutsus

välja politsei. Tunnistaja suhtes kasutati sõnu debiil, kokoko, haholl, viimane on väljend

vanglas oleva kuke kohta, kuna tunnistaja perekonnanimi tähendab kukke. Auto juures

mõlemad sõimasid ja siis teda tõugati. 07. augustil kaebuse esitaja lõi teda, selle kohta on

esitatud uus avaldus. Väljendid mida tema suunas kasutati olid talle solvavad, loomulikult.

Õues olid sel ajal veel I ja J Ž. Omavaheline konflikt sai alguse sellest, et kaebuse esitaja

parkis oma autot aia vastas, kuigi tal on 2-3 parkimiskohta. Kaebuse esitaja esitas tunnistaja

vastu avaldusi, kuna tema koerad olid ta autoratast märgistanud ja üks koertest ei olnud rihma

otsas, tunnistaja sai trahvi 600 eurot.

Tunnistaja N B kohtuistungil antud ütluste kohaselt 26. märtsil 2024 tuli koertega jalutamast

kui nägi, et tema maja ees peatus auto ja aknast öeldi solvavaid väljendeid tema abikaasale,

kes oli õues. Naaber I Ža seisis olukorrale lähemal, tunnistaja ise sõnu ei kuulnud aga nägi

oma abikaasa reaktsiooni. Sai aru, et midagi oli juba enne toimunud. Kui majani jõudis, väljus

abikaasa majast ja läks kaebuse esitaja suunas. Tunnistaja sai aru, et midagi hakkab toimuma,

viis koerad tuppa ja läks ka välja, seal oli ikka veel ka I. Koguaeg on üks ja sama asi, Ki

solvangud tema mehe suunas. Seekord kirjutas ka avalduse, kuna solvamine toimus ühise

territooriumi peal. See oli kolmas avaldus, 2023. aasta novembris olnud ümarlaud midagi ei

aidanud. Koguaeg näitab keskmist sõrme ja solvab, ütleb jälkusi, teeb tema abikaasa lonkavat

kõnnakut järgi. Selge on see, et ta provotseerib ja tahab füüsilist kontakti. Lõi tema meest

väga kõvasti õlaga. Abikaasa enesekaitseks pritsis Kile pipragaasi. Selle peale K helistas

politseisse. I nägi seda kõike. Siis rääkisid politseiga pikalt. J tuli sel ajal kui politsei nendega

rääkis. Tunnistaja ei filminud intsidenti, arvas, et filmib, kuna tahtis materjali, aga ei

vajutanud nupule. Kui kaebuse esitaja talle lähenes, käte värisedes mingeid nuppe vajutas,

väikesed klipid on. Kogu olukorrast salvestust ei ole. K lõi tema abikaasat pärast seda, kui

tema abikaasa vastas Kile, et tal ei ole õigus tervet tänavat hirmuvalitsuse all hoida, ta ei ole

sisse kirjutatud ja tema Jl võib homme olla uus mees. Selle peale hakkas K ründama Mi ja

tõukas teda õlaga tugevalt. Tema meest solvab K sõnadega debiil, pederast, moonutab tema

abikaasa perekonnanime ja viitab tema kõnnakule ehk see lonkav vana liputaja, õues olles

pakub talle liputada, K, kokoko, mine liputama. 07. augustil oli uus intsident, K lõi tema

abikaasat, arstilt on tõend, see on kriminaalasi. Konfliktid hakkasid pihta jaanuaris-veebruaris

2023. aastal, kui üks nende koertest oli Ki auto ratta peale pissinud, kaebas selle peale kui

tema majast koertega mööda jalutati ilma rihmata, ainult nende peale, teised naabrid teda ei

huvitanud. Kui koerte vastu enam ei saanud, hakkas oma autot parkima esiotsaga sõidutee

peale, et oleks ebamugav mööda sõita.

Tunnistaja I Ža selgitas kohtuistungil, et elab XXX, on O Ki, N B ja M Kga naabrid.

26.03.2024 tegi aias koristustöid, ootas külalisi. Nägi, kuidas O sõitis Mi maja juurde,

pidurdas, pöördus Mi poole solvavate, ebatsensuursete väljenditega. Ta ise kuulis, et ütles

talle korduvalt lombakas, K, ko-ko, haholl, sõida oma xxx. See konflikt muudkui jätkus. Nägi,

et N tuleb koertega, M läks tuppa ja O sõitis ära. Hiljem M suundus Oi maja poole, N viis

koerad koju ja läks ka sinna poole. Seal oli neil kõva jutuajamine, mõlemalt poolt

ebatsensuursed väljendid, kõik olid üles köetud ja emotsionaalsed. Oli näha, et O ei pidanud

enam vastu ja tahtis Mi lüüa aga siis nügis teda õlaga. Mil oli kaasas gaasiballoon, aga ta ei

saanud Oile pihta, kes varjas end sõiduki taha. Tema teada sai konflikt alguse 3 aastat tagasi,

kui üks koertest pissis Oi sõiduki ratta peale. Tunnistajal endal O Kiga ütlemisi pole olnud,

kuid tema mehega püüdis konflikti alustada, et mees pargib valesse kohta. Mees tegi

parkimiseks loa ja siis ei olnud enam konflikti. Arvab, et M läks Oi maja juurde, kuna tahtis

end kaitsta ja tal on paha tunne, et ei suuda oma naist kaitsta. Kuulis, et pärast seda korda ongi

O Mi löönud, sai peapõrutuse, politsei kutsuti.

Tunnistaja J Ži kohtuistungil antud ütluste kohaselt elab ta xxx. 26. märtsil 2024 riidlesid

naabrid K ja K, tema istus autos teisel pool teed xxx majast ja täitis dokumente. Intsident oli

Ki maja juures, seal olid N, M ja O, I seisis tänaval oma maja juures. Kõik seal riidlesid

kõrgendatud häältega, I vist tahtis neid rahustada. Ei tea, miks naabrite vahel konflikt on, O K

on lihtsalt naaber, ei suhtle temaga. Kaebuse esitajaga on olnud arusaamatus tööauto

parkimisega oma maja vastas, K saatis fotod vallavalitsusse. Asi lõppes sellega, et tunnistaja

sai loa sinna parkida.

Kohtulikes vaidlustes

leidis, et jääb oma kaebuse juurde, tahaks enda suhtes

kaebuse esitaja

õiglust ja, et see paragrahv tühistataks, ta ei ole sellega nõus.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus kohtulikes vaidlustes seisukohale, et on tõendamist

leidnud, et menetlusalune isik on temale süüks pandava teo toime pannud, seega jätta

vastavalt VTMS § 132 p 1 kohtueelse menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. O Kit

süüdistati selles, et tema on rikkunud avalikku korda, mis seisnes teise isiku solvamises. Seda

kinnitasid kohtusaalis vähemalt 3 tunnistajat, M, tema abikaasa ja proua Ža.

Korrakaitseseadus ütleb, et avalikus kohas ei tohi teist isikut solvata ja käituda vägivaldselt.

Seega leiab kohtuväline menetleja, et inkrimineeritud rikkumine, mis kvalifitseeriti KarS §

262 lg 1 järgi on tõendatud ja selline sündmus oli O Ki poolt toime pandud. Mis puudutab I

Kit, siis isegi kui proua N teda tunneb, ei puutu see antud olukorras asjasse. See, mida patrull

ütles pärast kaebuse esitajaga suhtlemist, samuti ei puutu väga asjasse. Juhul, kui leitakse, et

patrull on kuidagimoodi ületanud oma võimupiire, on õigus esitada selle kohta kaebus politsei

sisekontrolli. Kohtuväline menetleja leiab, et menetluse käigus kogutud materjalidega on O

Ki süü tõendatud ja palub jätta O Ki kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus

muutmata.

Kaebuse esitaja repliigi korras leidis, et 3 tunnistaja sõnad lahknevad, igaüks räägib oma

versiooni, ei tea, kas tema süü on nende ütlustega tõendatud. Kui ta kauplusest tagasi tuli ja

peatus oma maja vastas, siis Mi ei kutsunud keegi, ta tuli ise provotseerima koos

gaasiballooniga. Tema ei ole süüdi.

Maakohtu seisukoht

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga,

kuulanud ära kaebuse esitaja ja tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja

seisukoha, asub alljärgnevale seisukohale.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt

lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine

väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis

aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud

menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4),

kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo

menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas

menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise

alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8)

ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud

alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste

komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse

kohaselt KarS § 262 lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemist selles, et O K rikkus avalikus

kohas käitumise nõudeid viibides avalikus kohas xxx juures ja karjudes M K peale ja solvates

teda ebatsensuursete sõnadega „kuradi ahholl, petuhh“ ning näidates M. Kle keskmist sõrme,

mis on tavainimesele mõistetav kui üldtuntud solvav žest. Tegevus jätkus xxx juures, kus isik

jätkas M. Kle ebatsensuursete sõnadega solvamist ning ähvardas teda pikali panna nii, et ta

enam ei tõuse. Seejärel O tõukas M. Kt kehasse, millega häiris ja seadis ohtu M. K tervise.

KarS § 262 lg 1 kohaselt on karistatav avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine. KorS §

55 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu

seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või

asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt (p 1) ja teist isikut sõnaga,

žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada (p 2).

Kohtupraktika kohaselt eeldab KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine, et tegu

oleks toime pandud avalikus kohas või et selle teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut

tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda muul viisil ning avalikuks kohaks

loetakse kohta, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes ei ole õigusrikkujaga vahetult

seotud. Avaliku korra all mõistetakse kohtupraktikas tavade, heade kommete, normide või

reeglistikega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku

kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Seejuures eeldab

teiste isikute rahu rikkumine konkreetse füüsilise isiku olemasolu ja selle all tuleb mõista

teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse

väljendamist teiste isikute suhtes. KorS § 4 lõike 1 kohaselt mõistetakse avaliku korra all

ühiskonna seisundit, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ning isikute

subjektiivsete õiguste kaitstus. Taoline sõnastus ühtib kohtupraktikas omaks võetud

seisukohtadega, millised on märgitud ülalpool.

Antud asjas on üle kuulatud neli tunnistajat, kelledest üks enda sõnul täpselt ei tea, mis toimus

ning kolme tunnistaja ütlused riimuvad. Vastavalt tunnistajate ütlustele 26.03.2024 jäi O K

autoga seisma M K maja juures ja sõimas teda solvavate ja ebatsensuursete väljenditega,

kasutas sõna debiil, viitas halvustavalt rahvusele ning näitas keskmist sõrme. Kui O K koju

sõitis ja auto ära parkis, läks M K tema juurde, et küsida, miks ta teda solvas. Sellest tekkis

sõnavahetus, O K kasutas M K vastu väljendeid debiil, kokoko, haholl (isiku kohta, kes on

vanglas kukk), lombakas ning tõukas M Kt õlaga. Selle peale M K laskis O Ki suunas

kaasavõetud pipragaasi balloonist pipragaasi. Tunnistajate ütlustest nähtub ka see, et

konfliktid O Ki ja tema naabrite vahel on kestnud juba pikka aega, üksteise vastu esitatakse

kaebusi ning solvamine on pidev ning peamiseks konfliktide provotseerijaks on

menetlusalune isik ise. Antud juhul leiab menetlusalune isik, et teda rünnati ja tunnistajad

valetavad, kuid kohtu hinnangul ei ole alust tunnistajate ütluste tõele vastavuses kahelda, kuna

kõik ütlused omavahel riimuvad. Tunnistajal I Žal menetlusaluse isikuga isiklikku konflikti ei

ole ja tema ütlused kirjeldasid sündmust ja pikalt kestnud hõõrumist naabrite vahel

samamoodi nagu teised tunnistajad, seega ei ole alust kahelda tema ja teiste tunnistajate

ütlustes. Nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistajate ütlustest ilmneb, et menetlusalune isik on

paigutanud majale kaamera ja käib ka ise naabreid filmimas, et saada tõendeid ja alust

järgmiste kaebuste esitamiseks.

KorS § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või

määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti

ühissõiduk. Antud juhul on tuvastatud, et sündmus leidis aset eramute rajoonis avaliku

sõidutee juures, seega on tegemist avaliku kohaga.

Tunnistajate ütlustega on tuvastatud, et O Ki käitumine häiris M Kt ning ka kahte

asjassepuutumatut tunnistajat, kui ta M Kt korduvalt sõnade ja žestidega solvas ning teda

tõukas. Kohus leiab, et eramurajoonis majade vahel avaliku tee juures teist inimest sõimates,

solvates ja tõugates peab vähemalt keskmise elukogemusega isik aru saama, et ta käitub

avalikus ruumis teist isikut häirival ja tervist ohtu seadval viisil. Käesoleval juhul on

menetlusalusest isikust kaebuse esitaja tunnistajate juuresolekul sõimanud ebatsensuurselt M

Kt, nimetades teda halvustavalt kukeks, halvustanud tema päritolu ning halvustanud tema

puuet, mis sunnib teda lonkama, samuti lubanud kasutada vägivalda M K suhtes sellise

intensiivsusega, et see enam maast üles ei tõuse ning tõuganud M Kt, millise käitumisega

menetlusalune isik solvas, hirmutas ja ähvardas M Kt ning tõukas M Kt, seades M K tervise

ohtu, tehes seda kõrvalviibinud ja asjassepuutumatuid isikuid häirival viisil. Seega on

menetlusalune isik rikkunud KorS § 55 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud keeldusid. Kohus leiab, et

väärtegu on toime pandud vähemalt otsese tahtlusega, s.o isik teadis, et ta teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu ja ta ka tahtis seda.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus KorS § 55 lg 1 p 1 ja 2

keeldusid ja pani sellega toime KarS 262 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o avalikus kohas

käitumise üldnõuete rikkumise.

Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on

väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse

isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 262 lg-s 1 ettenähtud väärteona. Seega

puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS §

133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset

leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna

menetlusalune isik rikkus avalikus kohas käitumise nõudeid, viibides avalikus kohas, solvates

teist isikut ebatsensuursete sõnadega ja näidates keskmist sõrme ning ähvardades teda pikali

panna nii, et ta enam ei tõuse, misjärel tõukas isikut kehasse, millega häiris ja seadis ohtu teise

isiku tervise, siis rikkus menetlusalune isik KorS § 55 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud keeldusid ja

tegemist on väärteoga KarS § 262 lg 1 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§

133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Ida-Harju

piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik K K kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse

ametnik VTMS § 9 p 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10

lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5).

Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses

väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid

(§ 133 p 6).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut KarS § 262 lg 1 alusel

rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. KarS § 262 lg 1 näeb karistusena ette

rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti kuni 30 päeva. Seega järeldub, et kohtuvälise

menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras.

Kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega

(p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30

alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt

on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused

väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS

§ 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10).

Karistuse määramine

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning

põhjendab seda järgnevalt.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja

üldpreventiivseid eesmärke.

Seadusandja on KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud

karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti kuni 30 päeva.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse määramisel/mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr ning sellises määras on

kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule karistuse ka määranud. Seejuures ei ole

tegemist väärteoga, milles sisalduva süü suurust saaks mõõta, s.t ei ole tegemist ei lubatud

suurima sõidukiiruse ületamise ega ka lubatud alkoholipiirmäära ületamisega või mõne muu

mõõdetava suurusega, milliste mõõtetulemusest lähtudes saaks hinnata süü suurust.

Käesoleval juhul on menetlusalune isik vastuollu läinud nii KorS § 55 lg 1 p 1 kui ka p 2

sätestatud keeldudega, mistõttu saab asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on

keskmine. Kaebemenetluses tuvastatud ja kinnitust leidnud asjaolu, et menetlusaluse isiku ja

tunnistaja vahel on ka hiljem aset leidnud intsident, mille toimumise tõttu alustati ka

kriminaalmenetlust, käesoleva väärteoasja tehiolusid ja menetlusaluse isiku süüd ei mõjuta.

Küll annab see tunnistust sellest, et konfliktid samade isikute vahel jätkuvad ja menetlusalune

isik on oma 26.03.2024 M K aadressil välja öeldud vägivallaähvarduse ka täide viinud. Seega

on M K hirm, et menetlusalune isik võib tema tervist ohustada, ka realiseerunud.

Kohtuvälises menetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.

Kohus ei ole vastavaid asjaolud tuvastanud ka kohtumenetluses.

Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki, s.o eesmärki mõjutada isikut edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest, tuleb karistuse määramisel hinnata isiku käitumist süüteole

eelnevalt ja sellele järgnevalt, millest saab järeldada isiku üldist õiguskuulekust või selle

puudumist. Seetõttu tuleb arvesse võtta ka süüteole eelnenud perioodil määratud karistusi ja

tema käitumist üldises plaanis. Arvestades seda, et menetlusalusel isikul ei ole

karistusregistris kehtivaid karistusi, siis oli karistuse määramine keskmises määras

põhjendatud. Kuna aga konfliktid on jätkunud ja nüüdseks on alustatud ka kriminaalmenetlust

KarS § 121 lg 1 tunnustel, siis saab järeldada vaid seda, et selline menetlusaluse isiku

käitumine ei jäänud ühekordseks käitumisaktiks. Samas ei saa see väärteomenetluses

määratud karistust mõjutada, kuivõrd hilisema intsidendi teo süüküsimus ja karistamise

vajadus kriminaalmenetluses lahendatakse kriminaalmenetluse käigus. Kohus leiab, et

kuivõrd menetlusalusel isikul teo toimepanemise ajal kehtivaid karistusi ei olnud, ei ole

tegemist ka olukorraga, kus varem korduvalt karistatud isikus keelunormi kehtivusest

arusaama kinnistamiseks oleks vajalik karistuse kohaldamine keskmist määra ületavas

määras. Sel samal põhjusel on põhjendatud ka karistuse määramisel kohaldada karistuse

kergemat liiki ehk rahalist karistust, mitte aresti. Samas ei saaks kohus ka põhjendamatult

leebe karistuse määramise korral otsust tühistada ja rangemat karistust määrata, kuivõrd

kaebemenetluses ei ole kaebuse esitaja olukorra raskendamine lubatud.

Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning

siia alla kuulub ka avalik kord. Antud juhul on tegemist teoga, mis kahjustab tavade, heade

kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad

igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi.

Seega sellise teo eest karistuse määramine peab andma ka teistele isikutele signaali, et

taolisele käitumisele ei jäeta reageerimata. Samasuguse signaali peab see karistus andma ka

kaebuse esitajale, kes ei ole vaidlusalusest karistusest kahjuks õppust võtnud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus on

proportsionaalne nii kaebuse esitaja süü suuruse kui ka kaebuse esitaja isikuga, samuti eri- ja

üldpreventiivsete eesmärkidega ning loodetavasti sunnib see karistus kaebuse esitajat edaspidi

õiguskuulekusele ja käituma teisi isikuid mitte häirival või ohtu seadval viisi.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine.

Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud

otsuse tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Märt Toming

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/