2-23-16482/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-23-16482

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2024, Jõhvi

Kohtunik

Heleen Jääger

Kohtuasi

A T hagi MTÜ Remniku Jahiseltsi 14. septembri 2023

üldkoosoleku otsuse osaliseks tühisuse tuvastamiseks

või kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised

ja

esindajad

nende Hageja A T (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Hannes Toodu

Kostja MTÜ Remniku Jahiselts (registrikood 80371905),

seaduslik esindaja Artur Pärnoja

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 9. oktoobril 2024

RESOLUTSIOON

1. Tagastada MTÜ-le Remniku Jahiselts 9. oktoobri 2024. a taotlusele lisatud 23.

jaanuari 2024. a avaldus ja selle lisad 1–13.

2. Rahuldada A T hagi.

3. Tuvastada MTÜ Remniku Jahiseltsi 14. septembri 2023. a üldkoosoleku otsuse punkti

2 tühisus osas, milles A T-l keelati 2023. a hooajal ühisjahis osaleda.

4. Jätta menetluskulud MTÜ Remniku Jahiseltsi kanda.

5. Rahuldada A T menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt.

6. Määrata A T-le hüvitatavateks menetluskuludeks 3628,60 eurot (sh käibemaks).

7. Mõista MTÜ-lt Remniku Jahiselts A T kasuks välja 3628,60 eurot (sh käibemaks)

menetluskulude katteks.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

630 lg 1 ja § 632 lg 1).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7).

2-23-16482

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

1. A T (hageja) esitas 21. novembril 2023 Viru Maakohtule MTÜ Remniku Jahiseltsi (kostja)

vastu hagi, milles palus tuvastada 14. septembri 2023. a üldkoosoleku otsuse osaline

tühisus või tunnistada otsus osaliselt kehtetuks.

Hagiavalduse ja kostja vastuse kohta esitatud arvamuse kohaselt on hageja MTÜ Remniku

Jahiseltsi liige. Jahiseltsi juhatus edastas 30. augustil 2023 e-postiga teate üldkoosoleku

kokkukutsumise kohta 14. septembril 2023 ning üldkoosoleku päevakorra. Saadetud

päevakorras oli p 1 järgi koosoleku juhatuse liikmete ümbervalimine seoses volituste tähtaja

möödumisega, p 2 järgi jahi läbiviimise küsimused ning p 3 järgi V P jahiseltsi vastuvõtmise

avalduse läbivaatamine. Hageja koosolekul ei osalenud. Hageja sai hiljem teada, et jahi

läbiviimise küsimuste juures hääletati talle karistuse määramise üle. Üldkoosoleku otsuse p-ga

2 keelati hagejal ühisjahis osalemine. Kuigi üldkoosoleku otsuse p 2 järgi kõrvaldatakse hageja

2023. a hooajal kollektiivsest jahist, on ühisjaht ja kollektiivne jaht samatähenduslikud.

Jahiseadus (JahiS) ei tunne kollektiivse jahi mõistet. Kostja püüab vastupidist väites kohut

eksitada. Hagejal ei olnud 2023. a hooajal võimalik pidada põdrajahti. Üldkoosoleku otsus on

hagejale karistuse määramise osas tühine, sest kostja rikkus koosoleku kokkukutsumise korda.

Mõistlikul mittetulundusühingu liikmel ei olnud päevakorrast võimalik järeldada, et

üldkoosolek hakkab hagejale karistust määrama. Üksiti tunnistab kostja isegi, et üldkoosoleku

kokkukutsumise korda rikuti, sest hagejale karistuse määramist ei olnud päevakorda võetud

ning see küsimus tõusetus üldkoosolekul. Hageja ei ole oma käitumisega andnud põhjust

seesuguse otsuse vastuvõtmiseks. Alternatiivselt palus hageja tunnistada otsus samas ulatuses

kehtetuks. Kostja põhikirjast ei tulene, et kostja võiks liikmetele karistusi määrata.

Kostja vastuväited

2. Kostja ei tunnistanud hageja nõuet ja vaidles sellele vastu.

Üldkoosoleku otsusega ei karistatud hagejat ega keelatud tal ühisjahis osaleda. Üldkoosolek

otsustas hageja kõrvaldada 2023. a hooajal kollektiivsest jahist. Koosolekul ei tõstatatud

küsimust hageja osalemise kohta ühisjahis ega karistatud teda. Seega ei ole üldkoosolek hageja

vaidlustatud otsust vastu võtnud ning otsus ei saa tema õigusi rikkuda. Jahiselts ei saa keelata

hagejal jahi pidamist, kuni hageja on jahiseltsi liige ja vastab JahiS §-s 31 sätestatud nõuetele.

Üldkoosolekul ei olnud eelnevalt kavas hagejat kollektiivsest jahist kõrvaldada. Üldkoosolekul

väljendasid teised liikmed hageja käitumise suhtes rahulolematust. Jahimeeste kollektiivi

enamus ei soovinud osaleda kollektiivsel jahil koos hagejaga viimase iseloomu tõttu. Hagejal

oli siiski jahiseltsi liikmena õigus jahti pidada nii suurtele kui väikestele ulukitele. Hagejal olid

ka jahiload suurulukitele (metssiga) ja väikeulukitele. Hageja teistele suurulukite jahtimiseks

jahiluba ei taotlenud. Hagejal oli õigus organiseerida, viia läbi ühisjahti ning osaleda ühisjahis.

Kostja ei andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks. Üldkoosoleku hinnang on eetilis-moraalne

ega ole seadusega reguleeritud. Sellise otsuse vaidlustamine ei tohiks võimalik olla.

2(7)

2-23-16482

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus lahendab kohtuotsusega lisaks poolte nõuetele veel lahendamata taotlused (TsMS §

442 lg 5). Kohus võtab vastu hagiavaldusele ja kostja 23. jaanuari 2024. a vastusele lisatud

tõendid, samuti kostja 9. oktoobri 2024. a taotlusele lisatud lisa 14. Kohus keeldub

korduvate avalduste ja tõendite vastuvõtmisest ja tagastab need. Kostjale tuleb sel põhjusel

tagastada 9. oktoobril 2024 korduvalt esitatud 23. jaanuari 2024. a avaldus ja selle lisad 1–

13.

4. Kohus rahuldab hagi.

5. Hageja on palunud tuvastada kostja üldkoosoleku otsuse tühisuse osas, milles tal keelati

2023. a jahihooajal ühisjahis osaleda, või alternatiivselt tunnistada sama otsus asjaomases

osas kehtetuks. Üldkoosoleku päevakorras ei olnud hagejaga seotud otsuse vastuvõtmist

märgitud, mistõttu on üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikutud. Hageja nõue võib

kuuluda rahuldamisele mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 alusel.

6. Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle: - Hageja on kostja liige.

- Kostja juhatus saatis 30. augustil 2023 välja teate üldkoosoleku toimumise aja ja koha kohta –

14. september 2023 kell 17.30 Pargi 51A. Jõhvi (dtl 17–18).

- Üldkoosoleku kokkukutsumise teatele oli lisatud üldkoosoleku päevakord. Päevakorras oli p 1

järgi juhatuse liikmete uuesti valimine volituste tähtaja lõppemise tõttu, p 2 järgi küsimused

jahipidamise korraldamise kohta ning p 3 järgi V P jahiseltsi vastuvõtmise avalduse

arutamine (dtl 17–18).

- Üldkoosolek toimus teates määratud ajal ja kohas (dtl 7).

- Üldkoosolekul osales 18 liiget 31-st. Hageja üldkoosolekul ei osalenud (dtl 7, 9).

- Üldkoosoleku päevakorra p 2 arutamisel esitas N. Z ettepaneku kõrvaldada ebaeetilise

käitumise pärast kollektiivsest jahist 2023. a hooajaks hageja, kuna ta teatas teadvalt ebaõiget

informatsiooni naaberjahiklubi Alajõe kohta, kelle liikmed küttisid põdra – haavatud loom

jahiseltsi territooriumil. See tõi kaasa konflikti naaberjahiklubiga. Nimetatud küsimus

tõusetus üldkoosolekul (dtl 7).

- Päevakorra p 2 poolt hääletas 16 ning vastu oli 2 liiget. Otsus loeti vastuvõetuks (dtl 7).

7. Juriidilise isiku liikme tuvastushuvi juriidilise isiku organi otsuste tühisuse tuvastamise

vastu võib üldjuhul tuletada liikmesussuhtest juriidilise isikuga. Ühingu liikmel on üldjuhul

alati õigus nõuda otsuse tühisuse tuvastamist, kui otsusest võivad sõltuda tema õigused ja

kohustused ühingu, teiste liikmete või muude isikute suhtes (vt RKTKo 14.10.2014, 3-2-1-

76-14, p-d 18 ja 24).

8. Hageja arvates keelati tal vaidlustatud otsusega ühisjahis osalemine. Kostja hinnangul ei

keelatud hagejal ühisjahis osalemist, vaid ta kõrvaldati 2023. a hooajal kollektiivsest jahist.

Seega ei ole kostja arvates võetud vastu hageja vaidlustatud otsust. Samuti oli kostja sõnul

hagejal võimalik jahtidel osaleda.

9. Kohtu hinnangul on hagiga võimalik selle eesmärki saavutada. Kohus nõustub hagejaga, et

üldkoosoleku 14. septembri 2023. a otsuse p-st 2 võib järeldada, et hagejal ei olnud selle

mõjul võimalik osaleda ühisjahis. Iseenesest on õige kostja väide, et otsuse järgi

kõrvaldatakse hageja 2023. a hooajal kollektiivsest jahist, mitte ühisjahist. Samas ei tunne

JahiS kollektiivse jahi mõistet. Küll on JahiS § 31 lg-s 1 defineeritud ühisjaht. Selle sätte

järgi on ühisjaht suurulukitele (nimetatud JahiS § 4 lg-s 2) peetav mitme isiku osavõtul

3(7)

2-23-16482

toimuv jaht, mida korraldatakse vähemalt ühele jahist osavõtvale isikule antud jahiloa

alusel. Ka korraldab selts põhikirja p 1.4.1. järgi ühisjahte. Hageja on asjakohaselt välja

toonud, et õigekeelsussõnaraamatus annab kollektiiv+, kollektiivne vasteks ühine, ühis-.

Asja materjalidest võib järeldada, et jahiseltsis kasutatakse nii eesti kui vene keelt. Vene

keeles tähistatakse ühisjahti mõistega коллективная охота (vrdl inglise keeles collective

hunt). Kohtu hinnangul pidi mõistlik mittetulundusühingu liige seega aru saama, et hagejal

ei ole üldkoosoleku otsuse mõjul võimalik osaleda 2023. a hooajal ühisjahis. Eelnevat ei

kummuta kostja istungil antud selgitus, et jahiseltsis eristatakse kollektiivse jahi ja ühisjahi

mõistet. Kollektiivset jahti ei ole õigusaktides defineeritud, sh jahiseltsi põhikirjas. Muid

jahiseltsi puudutavates akte ei ole kohtule esitatud. Seega võis hageja arvata, et tal ei ole

võimalik osaleda ühisjahis. Küsimus üldkoosoleku otsuse jõustamisest, s.o kas hagejal

lubati ühisjahis osaleda, ei kummuta asjaolu, et üldkoosolek oli hageja õigusi puudutatava

otsuse vastu võtnud. Arvestada tuleb, et põhikirja p 2.5.3 järgi võib liikme ühingust

üldkoosoleku otsusega välja arvata, kui liige ei täida üldkoosoleku otsuseid. Põhikirja p

3.3.1 ja 3.3.4 on ühingu liige kohustatud täitma üldkoosoleku otsuseid ja arvestama teiste

ühingu liikmete õigustega.

10. Kohus möönab, et asja materjalidest võib järeldada, et hageja õiguste riive on pigem

väheintensiivne. Kostja seisukoha järgi üldkoosolekul vastu võetud otsust ei jõustatud.

Hagejal oli võimalik ühisjahil osaleda. Kohus peab seejuures usutavaks, et hagejal oli

ülevaade jahtide toimumisest ning ta oli kaasatud jahiseltsi vestlustesse sõnumirakenduses

Viber. Kostja on välja toonud, et +XXX on hageja telefoninumber ning selle numbri alt

osales hageja Viberi vestlustes, sh märkis, et osaleb jahil 8. oktoobril 2023 (23. jaanuari

2024. a avalduse lisad 1–13, 9. oktoobri 2024. a avalduse lisa 14). Need kontaktandmed

olid kostjal. Põhikirja p 3.3.9 järgi on ühingu liige kohustatud teatama ühingu juhatusele

oma kehtivad kontaktandmed, nende muutumisest aga teatama ühe kuu jooksul. Hageja ei

ole väitnud, et +XXX ei ole tema telefoninumber või et ta oleks muutnud oma

telefoninumbrit võrreldes kostja viidatud tsiviilasja nr 2-22-11175 menetlemise ajaga.

Samas oli üldkoosolek hagejat puudutava otsuse vastu võtnud ning hageja ei saanud kindel

olla, et seda ei jõustata. Liikmena oli ta kohustatud üldkoosoleku otsuseid täitma. Kostja ei

teatanud hagejale sõnaselgelt, et otsust ei jõustata vms.

11. Kohus nõustub hagejaga, et kostja rikkus üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

12. MTÜS § 241 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine muu hulgas juhul, kui otsuse

vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Üldkoosoleku kokkukutsumise

kord on reguleeritud MTÜS §-s 20 ja ühingu põhikirjas (vt põhikirja p 5.4).

Kokkukutsumise korda saab pidada rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse

küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras (vt MTÜS § 20 lg-d 6 ja 7).

Selle hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda

sellest, kuidas mõistlik ühingu liige pidi aru saama, millised küsimused selle

päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada (vt RKTKo 13.02.2013, 3-2-1-181-12,

p 14). Kostja ei ole eitanud, et praegusel juhul tõusetus küsimus hageja kõrvaldamise kohta

üldkoosolekul. Seega ei teavitatud liikmeid päevakorra muutmisest tähtaegselt.

Üldkoosoleku kokkukutsumise teates toodud päevakorra p 2 järgi olid päevakorras

küsimused jahipidamise korraldamise kohta. Mõistlik mittetulundusühingu liige ei saanud

eeldada, et üldkoosolek teeb selle punkti arutamisel otsuse hageja kõrvaldamise kohta

ühisjahist. Täidetud ei olnud ka MTÜS § 201 lg-s 5 sätestatud alused täiendava küsimuse

päevakorda lisamiseks üldkoosolekul. 14. septembri 2023. a üldkoosoleku protokolli

kohaselt ei otsustatud ega hääletatud täiendava küsimuse päevakorda võtmise üle.

4(7)

2-23-16482

Eelnevalt päevakorda võtmata küsimuste osas võib üldkoosolek MTÜS § 201 lg 6 järgi teha

üksnes korraldusliku iseloomuga otsuseid ja arutada muid küsimusi otsust tegemata.

Praegusel juhul tehti hageja kohta otsus, ilma et sellist küsimust oleks eelnevalt päevakorda

võetud. Seega on üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikutud ning kostja 14. septembri

2023. a otsuse p 2 on osaliselt tühine. Ühtlasi on hageja nõue põhjendatud ja tuleb

rahuldada. Järjestamata alternatiivse nõude rahuldamine tähendab hagi rahuldamist.

13. Kohus rahuldab hagi ja tuvastab MTÜ Remniku Jahiseltsi 14. septembri 2023. a otsuse p 2

tühisuse osas, milles hagejal keelati 2023. a hooajal ühisjahis osaleda (14. septembri 2023.

a otsuses märgitud „kõrvaldada kollektiivsest jahist 2023. a hooajaks“).

14. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldas hagi, tehakse otsus kostja kahjuks ning menetluskulud tuleb jätta

kostja kanda.

15. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele

kohaldatakse hagita menetluse sätteid, mh kohaldub uurimisprintsiip, st kohus kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid (vt TsMS § 174 lg 8; RKTKm 15.02.2012, 3-2-1-161-11, p 7).

16. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja

17. jaanuaril 2024 (dtl 29–30) ja 9. oktoobri 2024 (dtl 110–111) esitatud menetluskulude

nimekirjade kohaselt on hageja menetluskulud kokku 5049,60 eurot (2853,60 + 2196 =

5049,60, sh käibemaks), millest 4629,60 eurot on lepingulise esindaja kulud ning 420 eurot

hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Menetluskulude nimekirja järgi on esindajal kulunud

esindamisele kokku 21,25 tundi (11,25 + 10). Kohus peab seejuures ilmselgeks eksimuseks

hageja 17. jaanuari 2024. a avalduses viidatud ajakulu 11 tundi. Arvutustes on esindaja

lähtunud ajakulust 11,25 tundi. Üksiti on 17. jaanuari 2024. a avalduses märgitud

toimingute ajakulu nende liitmisel kokku 11,25 tundi. Esindaja arvestab 9. oktoobril 2024

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas toimunud istungile sõitmise aega 2,5 tunni ulatuses.

17. Kostja leiab, et hageja taotletud menetluskulude hüvitise suurus ei ole põhjendatud.

Advokaadibüroo asub kohtudokumentide järgi Rakveres, mistõttu ei ole põhjendatud

sõidukulud suunal Tallinn-Jõhvi-Tallinn. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu ei ole

õige arvestada õigusabiteenusena. Põhjendamatult palju aega on kulunud 12. veebruari 2024. a

seisukoha koostamisele ja istungiks ettevalmistumisele.

18. Hagejat esindab TsMS § 218 lg 1 p-s 1 nimetatud lepinguline esindaja. Hageja taotlus

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks

vastab

TsMS

§

lg-tes 1 ja 5 sätestatud nõuetele. Kohus lubas istungil esitada nimekirja ka enne kohtuistungit

tekkinud kulude kohta. Enne kohtuistungit tekkinud menetluskulude nimekirja esitamine pärast

istungit ei venita menetlust. Hageja on kinnitanud, et kulud on kantud seoses tsiviilasja

menetlusega ning ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada.

19. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 420 eurot (dtl 19). Riigilõiv on riigilõivuseaduse §

138 lg-te 1 ja 2 ning § 139 lg 2 järgi põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

20. TsMS § 175 lg-s 1 sätestatakse, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

5(7)

2-23-16482

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on kohtu kaalutlusotsus. Kohus peab menetluskulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele

tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule

keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus ei pea hindama iga kuluartiklit eraldi.

Kaalutlusotsuse tegemisel arvestab kohus kohtuasjale kulunud aega, kohtuvaidluse

asjaolusid, asja liiki, asja keerukust ja mahukust, samuti menetlusdokumentide sisu ja

mahtu (vt RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika).

Lepingulise esindaja kulu saab välja mõista ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga

ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute

tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele

(RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 19).

21. Menetluskulu nimekirjade kohaselt kulus hagejal hagiavalduse koostamisele ja sellega

seotud toimingutele 10,25 tundi, kostja vastusega tutvumisele ja vastamisele 5 tundi ja 10

minutit, menetluskulude nimekirja koostamisele kokku 1 tund, istungiks ettevalmistamisele

1,5 tundi, istungil osalemisele 50 minutit ja sõidule suunal Tallinn-Jõhvi-Tartu 2,5 tundi.

Esindaja osutas õigusabi tunnihinnaga 180 eurot (ilma käibemaksuta).

22. Kohus leiab, et hagiavalduse koostamisele suunatud toimingud, sh kliendiga

konsulteerimine, on toimingutena vajalikud ja põhjendatud, kuid kohus peab nende

tegemisele kulunud aega asja keerukust ja mahukust arvestades põhjendatuks 8 tunni

ulatuses. Esindajal ei tulnud koguda isikulisi tõendeid ning dokumendid olid

elektrooniliselt kättesaadavad. Kostja vastusega tutvumisele ja sellele vastamise ning

selleks vajalike toimingute tegemise aega peab kohus põhjendatuks 3 tunni ja 40 minutit

ulatuses. Kostja vastus ega tõendid ei olnud mahukad ega keerukad. Istungiks

ettevalmistumine on põhjendatud 1,5 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja koostamist

peab kohus põhjendatuks kokku poole tunni ulatuses. Seejuures võib nimekirja koostamise

eest küsida tasu tavapärase tunnihinna järgi (vt RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550, p 15).

Sõidule kulutatud aja hüvitamine on võimalik, kuid see ei ole põhjendatud esindaja

tavapärase tunnihinna alusel (vt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261, p 12). Analoogia korras

tuleb sõidule kulutatud aja hüvitamise osas lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a

määrusest nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“

(kord). Korra § 151 lg 1 sätestab, et kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo

asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi

jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele,

arvestades ühte suunda. Sõiduaja eest makstava hüvitise suurus sõltub seega

advokaadibüroo ja õigusabi osutamise koha vahemaast (vt korra § 151 lg 1 p-d 1–5).

Advokaadibüroo, mille kaudu lepingulise esindaja õigusteenust osutas, asub

menetlusdokumentide järgi Rakveres aadressil Turu plats 7-3. Advokaadibüroo asukoha ja

Jõhvi kohtumaja (Kooli tn 2a, Jõhvi) vahemaa on kaarditarkvara Google Maps andmetel

maksimaalselt 69,5 kilomeetrit. Lepingulise esindaja tegevuskoht jääb ühte suunda

arvestades vahemikku 51–100 km. Korra § 151 lg 1 p 2 järgi on hüvitis sõidule kulutatud

aja eest seega 20 eurot.

23. Põhjendatud ajakulu on seega kokku 14 tundi ja 30 minutit (8h + 3h 40 minutit + 1,5h +

0,5h+ 50 minutit = 14h ja 30 minutit). Ajakulu 6,75 tunni (21,25 – 14,5 = 6,75) ulatuses ei

pea kohus asja sisu, mahtu ja keerukust arvestades põhjendatuks. Kohus peab lepingulise

esindaja tunnihinda õigusteenuse tunnihinda arvestades mõistlikuks. Arvestades esindaja

6(7)

2-23-16482

tunnihinda, on lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud tasu seega 2610 eurot (14,5 x

180 = 2610). Sellele lisandub tasu sõidule kulutatud aja eest 20 eurot ja hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõiv 420 – kokku 3050 eurot. Kuna kostja on kinnitanud, et ta ei saa

käibemaksu maha arvata, tuleb hüvitatava menetluskulu summa mõista välja

käibemaksuga, s.o kokku 3628,60 eurot ((2610 + 20) x 1,22 + 420= 3628,60).

24. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS

§ 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Heleen Jääger kohtunik

7(7)