2-24-10000/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-10000

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S.L-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9709 eurot ja 22 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479, aadress XXX), lepinguline esindaja: Sigrid

Rahkema (e-post XXX)

Kostja: S.L (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxx, e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega Aktiva Finance Group OÜ hagi S.L-i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Mõista S.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja sissenõutavaks muutunud

põhivõla osamaksed summas 2730,36 eurot.

3. Mõista S.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhiosa osamaksed järgmise graafiku kohaselt:

maksetähtaeg

põhiosa

10.11.2024

131,08

10.12.2024

133,67

10.01.2025

133,79

10.02.2025

135,16

10.03.2025

139,88

10.04.2025

137,98

10.05.2025

140,41

10.06.2025

140,83

10.07.2025

143,20

10.08.2025

143,74

10.09.2025

145,21

10.10.2025

147,48

10.11.2025

148,21

10.12.2025

150,41

10.01.2026

151,27

10.02.2026

152,82

10.03.2026

155,99

10.04.2026

155,98

10.05.2026

158,01

10.06.2026

159,20

10.07.2026

161,16

10.08.2026

162,48

10.09.2026

164,14

10.10.2026

165,99

10.11.2026

167,52

10.12.2026

168,90

4. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi S.L-i vastu rahuldamata osas, milles Aktiva Finance

Group OÜ palub mõista S.L-ilt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõla suuremas

ulatuses kui 2730,36 eurot, intressi 328,03 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1188,72

eurot ja edasiulatuva viivise.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Menetluskulud jätta 31,8% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 68,2% S.L-i

kanda.

8. Mõista S.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu 688,82 eurot.

9. Mõista S.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

2(9)

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi S.L-i (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hageja palub mõista kostjat hageja kasuks välja põhivõla 7663,68 eurot, intressi 328,03

eurot, viivise 1188,72 eurot ja edasiulatuva viivise alates 27.06.2024 kuni põhinõude

tasumiseni 6,9% aastas. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue Inbank AS-i ja kostja

vahel 14.12.2020 tarbijakrediidilepingust nr L89004630895, mille alusel sai kostja laenu

summas 8500 eurot ning kohustus laenu tagastama 72 kuu jooksul osamaksetena. Kuna

kostja jättis tasumata osamaksed, saatis krediidiandja 07.03.2022 kostjale lepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks.

Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja

kostjaga sõlmitud lepingu üles 28.03.2022. Krediidiandja loovutas kostja vastu nõude

Aktiva Finance Group OÜ-le 30.03.2022.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 10.09.2024 määrusega, andes kostjale 20 päeva

hagimaterjalidele vastuse andmiseks. Kostja sai hagiavalduse ja menetlusse võtmise

määruse kätte 10.09.2024 kättetoimetamise portaali vahendusel ning seega oli viimane

3(9)

päev hagivastuse esitamiseks 30.09.2024. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul

viisil hagile reageerinud.

3. Hageja on vastavalt kohtu selgitustele esitanud 23.10.2024 alternatiivse nõude juhuks,

kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja palub kostjalt alternatiivselt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud

põhivõla summa 2730,36 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla

osamaksed vastavalt graafikule.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

5. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

6. Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid

kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg

1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas

TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-

22-145432, p 23).

7. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.

8. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist

tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on

kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS

§ § 4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja

kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas

nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus

kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest

tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu

krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene,

kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari

2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

4(9)

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija

esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3

ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures

küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt

Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18 viimane lõik).

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

9. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal

(hagejal). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja märkinud, et

krediidiandja tegi päringud maksehäireregistrisse, kehtivaid ega varasemaid maksehäireid

polnud. Krediidiandja on kontrollinud kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist, kust

nähtub sissetulek 788,33 eurot. Krediidiandja omandas kostja varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta info laenutaotlusest. Hageja

leiab, et krediidiandja on kontrollinud kostja majanduslikku seisu, s.o sissetulekute, vara

ja kohustuste kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse

suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine

kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk

usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta

täitma.

Riigikohus on 24. novembri 2023. a lahendis asunud seisukohale, et krediidiandja peab

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete

finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning

muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või

asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija

varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

5(9)

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg

1 p 5) (vt Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18).

Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu

sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet

krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Kohtu

hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe

kontrolliks lugeda piisavaks vaid kostja enda avaldatut ning päringute tulemusi (nt

maksehäire register). Krediidiandja oleks pidanud kostjalt nõudma vähemalt pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 8.

novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Käesolevalt ei nähtu, et

krediidiandja oleks kostja kohustusi üldse mingil viisil kontrollinud.

10. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks

tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude

maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

11. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Kostja sai laenu summas 8500 eurot. Kostja on teostanud tagasimakseid summas 1875,13

eurot. Kostjal on hagejale põhivõlast tasumata 6624,87 eurot.

Hageja tõi esile, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks. Vastavalt Inbank AS-i ja

kostja vahel 14.12.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingule, tuleb kostjal laen tagastada

igakuiste osamaksetena ning viimase osamakse tähtpäev on 10.12.2026, seega ei ole

poolte leping hagi esitamise ajaks lõppenud ka tähtpäeva saabumisega. Seega tuleb asuda

seisukohale, et poolte leping kehtib, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tõttu on tühised kokkulepped intressimäära ja muude kulude kohta.

Hageja esitas 23.10.2024 tagasimaksete arvestuse ning alternatiivse nõude. Hageja palub

kostjalt alternatiivselt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõla

summa 2730,36 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed.

12. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi

ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla

tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus.

Hageja esitatust nähtub, et kostja on teinud lepingu alusel viimase makse 15.06.2023.

Seega ei ole kostja lepingut käesolevaks ajaks täitnud üle aasta, samuti ei ole kostja

osalenud kohtumenetluses. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et

kostja ei peaks tasuma hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet. Seetõttu leiab

kohus, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks lepingu

täitmisega võlgnevuses, viitab kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine sellele, et

kostja ei pruugi siiski lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega on kohtu hinnangul

põhjendatud mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.

6(9)

13. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks lepingut lugeda 28.03.2022

kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlgnevuses.

Eelnevast tulenevalt on krediidiandja poolt lepingu ülesütlemine tühine VÕS § 416

rikkumise tõttu ning tarbijakrediidileping on kehtiv.

14. Kohtuotsuse tegemise ajal on maksegraafiku järgi muutunud sissenõutavaks osamaksed

kuni 10.10.2024, s.o põhiosa summas 4605,49 eurot. Kuivõrd kostja on tasunud põhiosa

katteks juba 1875,13 eurot, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks

muutunud osamaksed kokku 2730,36 eurot.

15. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole veel sissenõutavaks muutunud osamaksed alates

10.11.2024 kuni 10.12.2026. Seega rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed vastavalt

järgmisele graafikule:

maksetähtaeg

põhiosa

10.11.2024

131,08

10.12.2024

133,67

10.01.2025

133,79

10.02.2025

135,16

10.03.2025

139,88

10.04.2025

137,98

10.05.2025

140,41

10.06.2025

140,83

10.07.2025

143,20

10.08.2025

143,74

10.09.2025

145,21

10.10.2025

147,48

10.11.2025

148,21

10.12.2025

150,41

10.01.2026

151,27

10.02.2026

152,82

10.03.2026

155,99

10.04.2026

155,98

10.05.2026

158,01

10.06.2026

159,20

10.07.2026

161,16

10.08.2026

162,48

10.09.2026

164,14

10.10.2026

165,99

10.11.2026

167,52

10.12.2026

168,90

16. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%. Hageja on arvestanud

nõude ümberarvestamisel intressimääraks 0%. Hageja ei ole alternatiivse nõude

esitamisel esitanud nõuet viivise väljamõistmiseks. Kohus lähtub hageja esiletoodust.

Hageja nõude intressi 328,03 euro, viivise 1188,72 euro ja edasiulatuva viivise nõude

jätab kohus rahuldamata.

17. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud põhivõla osamaksed 2730,36 eurot ning

tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa osamaksed graafiku järgi.

7(9)

18. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1

p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

20. Hagis toodud tsiviilasja hind oli 9709,22 eurot. Hagi rahuldatud tsiviilasja hind (kui nõue

oleks sellisena esitatud) oleks 6624,87 eurot ehk hagi rahuldati ligi 68,2% ulatuses.

21. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 31,8% ulatuses hageja kanda ning

68,2% ulatuses kostja kanda.

22. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena

välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 770 eurot ja õigusabikulud 338 eurot,

kokku 1108 eurot. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

23. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist

põhjendatud menetluskuluga.

24. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

25. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema

vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning

kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

26. Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on

arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab kvalifitseeritud õigusabi osutaja, s.o

advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatuks tunnitasu

määraks 120 eurot. Kohus peab mõistlikuks esindajal kulunud aega 2 tundi. Kohus

arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult

keeruline. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning

asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista, 240 eurot.

27. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 1010 eurot, millest kostja kanda jääb

68,2% ehk 688,82 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 321,18 eurot jäävad

kostjalt välja mõistmata.

Tuginedes TsMS § 177 lg-le 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

28. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

8(9)

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik

9(9)