2-23-144969/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-144969

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group osaühingu hagi N. M. S. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

5898.46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood

10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn); hageja

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo

osaühing, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn, e-post

jurist@julianus.ee);

kostja N. M. S. (isikukood xxxx, viimane teadaolev elukoht

xxxx).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi kostja N.

M. S. (isikukood xxxx) vastu võla nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista kostjalt N. M. S. (isikukood xxxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja põhivõlg 4391.60 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot

ja viivis 335.13 eurot.

3. Mõista kostjalt N. M. S. (isikukood xxxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja viivis alates 30.01.2024 kuni põhinõude summas

4391.60 eurot täitmiseni määraga 12,90% aastas.

4. Jätta Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi N. M. S. (isikukood

xxxx) vastu rahuldamata osas, milles Aktiva Finance Group osaühing (registrikood

10746479) palub mõista välja põhivõla 263.57 eurot, intressi 224.29 eurot, haldustasu

11.60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 21.76 eurot.

2-23-144969

5. Jätta menetluskulud 10% ulatuses Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood

10746479) kanda ja 90% ulatuses N. M. S. (isikukood xxxx) kanda.

6. Mõista kostjalt N. M. S.’ilt (isikukood xxxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 90% ulatuses, s.o summas 733.50

eurot.

7. Mõista kostjalt N. M. S.’ilt (isikukood xxxx) väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

8. Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu arvelduskontole nr xxxx, viitenumbriga

716625164.

9. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel

on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul,

alates otsuse kättetoimetamisest.

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on

õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud

riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is

või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792

AS-is LHV Pank.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2

100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi

taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

2-23-144969

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus

kirjeldava ja põhjendava osata.

Aktiva Finance Group OÜ esitas 07.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võla nõudes. Kohus tegi 08.11.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud

mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 11.01.2024 kohtumäärusega anti nõue üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 11.01.2024

määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud

vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.

Hageja esitas 29.01.2024 hagiavalduse, milles palub kohtul mõista kostjalt välja põhivõla

4655.17 eurot, intressi 224.29 eurot, haldustasu 11.60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 356.89 eurot, viivise alates 30.01.2024 kuni põhinõude summas

4655.17 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 12,9% aastas, menetluskulud,

sealhulgas riigilõiv summas 595 eurot ja hageja õigusabikulud 358 eurot ning väljamõistetud

menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses

hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

2-23-144969

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS I 24.11.2022 tarbijakrediidilepingu nr. xxxx, mille

alusel sai kostja laenu summas 5000 eurot. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid

kohustusi tähtaegselt, mistõttu ütles AS I lepingu 27.06.2023 üles. Esialgne võlausaldaja

loovutas 30.06.2023 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et krediidivõimelisuse

hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse.

Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Laenutaotlus oli

esitatud läbi veebikeskonna 2022 aastal. See tähendab, et klient on andmed veebis ise sisestanud

ning ka nende õigsust seeläbi kinnitanud. Otsuse tegemisel kasutati kinnitatud sissetulekuid

(1200.00 EUR) ja kohustusi (54.00 EUR), mis kehtivad kuni 22.01.2023. Esialgne võlausaldaja

on otsuse tegemisel lähtunud kostja kontoväljavõttest.

Harju Maakohus jättis 23.05.2024 hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat täpsustama hagi

alust.

11.06.2024 esitas hageja täiendatud hagiavalduse koos nõude ümberarvestusega. Hageja selgitab,

et kostjalt on toimunud hagejale laekumine kokku summas 608.40 eurot. Lepingu kohaselt tuli

laen tagastada perioodil 20.12.2022-20.05.2025. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud

osamaksed alates 20.12.2022- 20.03.2023 täielikult ja 20.04.2023 osaliselt. Seega ülesütlemise

seisuga 27.06.2023 oli kostja võlas kolme järjestikuse osamaksega so 20.04.2023, 20.05.2023 ja

20.06.2023. Kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks kuulub tasumisele 4391.60 eurot.

Harju Maakohus võttis 11.07.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 30 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

11.07.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud postkasti jätmise teel TsMS § 326 alusel

05.09.2024.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

Hagiavalduse lahendamine

Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg

3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul

õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud.

Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud

järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on

toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS

§ 404 lg 21);

2-23-144969



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse

määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse

või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras

võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma

katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste

katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis

võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hageja selgitustest nähtuvalt tegi krediidiandja

päringu maksehäireregistrisse ning lähtus laenutaotlusel esitatud andmetest. Hageja küll viitab, et

on kontrollitud kontoväljavõtet, kuid kohtule seda esitatud ei ole ning hagiavaldusest ei nähtu, et

krediidiandja oleks kontoväljavõtet analüüsinud ja selle tuginenud. Kohtu hinnangul ei ole

krediidiandja enne laenu väljastamist teinud kindlaks laenusaaja sissetulekute ja kohustuste

suurust. Kohtu hinnangul ei saa sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel lugeda piisavaks

laenutaotleja esitatud laenutaotlusel esitatud andmetest ning päringutest maksehäireregistritesse.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada

vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv

(KAVS § 49 lg 1 p 1-7).

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid

tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.

Hageja toob välja, et kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas 5000 eurot ning on teinud

tagasimakseid lepingule kogusummas 608.40 eurot. Lepingu kohaselt tuli laen tagastada

perioodil 20.12.2022-20.05.2025. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud osamaksed alates

20.12.2022- 20.03.2023 täielikult ja 20.04.2023 osaliselt. Seega ülesütlemise seisuga 27.06.2023

oli kostja võlas kolme järjestikuse osamaksega so 20.04.2023, 20.05.2023 ja 20.06.2023. Kui

arvestada kõik maksed põhiosa katteks kuulub tasumisele 4391.60 eurot.

Võttes arvesse hageja ümberarvestust, on kohtu hinnangul lepingu ülesütlemise tingimused

vastavalt VÕS §-le 416 täidetud. Arvestades kostja tagasimakseid, on kostjal tagastamata laen

summas (5000 - 608.40) 4391.60 eurot.

Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 4655.17 eurot lepingu ülesütlemise

päevale järgnevast päevast alates s.o 27.06.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

29.01.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 12,9%

kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega.

2-23-144969

Üldtingimuste punkti 6.1 kohaselt on teenuselepingust tulenevate maksete tähtaegselt tasumata

jätmise või mittetäieliku tasumise korral kohustus maksta viivist hinnakirjas sätestatud määras.

Hinnakirja kohaselt on viivisemääraks 12,9% aastas.

Hagiavalduse kohaselt öeldi leping üles 27.06.2023. Hageja nõuab viivist lepingu ülesütlemise

päevale järgnevast päevast alates, milleks on 28.06.2023, mitte 27.06.2023 nagu märgib hageja.

Võttes arvesse eelnevat, on hageja viivisenõue põhjendatud summas 335.13 eurot, vastavalt

järgnevale arvestusele: summa 4391.60 eurot, periood 28.06.2023-29.01.2024, viivisemäär

12,9%, summa 335.13 eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud

põhivõlg 4391.60 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, viivis 335.13 eurot ja viivis alates

30.01.2024 kuni põhinõude summas 4391.60 eurot täitmiseni määraga 12,90% aastas.

Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 263.57 eurot, intressi 224.29 eurot, haldustasu 11.60

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 21.76 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Hageja nõude suurus kokku oli 5297.95 eurot. Kohus mõistis tagaseljaotsusega kostjalt välja

põhivõla, sissenõudmiskulu ja viivise kokku 4776.73 eurot. Seega rahuldas kohus hageja

nõuetest ligi 90%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 10% ulatuses hageja kanda

ning 90% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud

riigilõiv summas 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise

kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 338 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) ja kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate

ja nõustajate (TsMS § 144 p 1). Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses summas

172.81 eurot ja hagiavalduse esitamiselt täiendavalt 422.19 eurot ehk kokku 595 eurot.

Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist

on põhjendatud menetluskuluga.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja märgib, et on käibemaksukohustuslane ja

ka hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada

käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on arvestatud ilma käibemaksuta. Hageja

lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169

eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on

vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille

tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab

lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja

esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid.

Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks

esindaja kulu (2 x 100 + 20) 220 eurot ilma käibemaksuta.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (595+220) 815 eurot, millest kostja kanda

jääb 90% ehk 733.50 eurot.

2-23-144969

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on

hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et

otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses

teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt

rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et

menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxxx viitenumbriga 716625164.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik