Legislator Case Law & Legislation
2-24-100618/9 AI generated

2-24-100618/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-100618/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista kostjalt J P’lt (isikukood xxx) hageja OK Incure osaühingu (registrikood Jätta OK Incure osaühingu (registrikood 11542046) hagi J P (isikukood xxx) vastu

Legislator headnote

AI generated

2-24-100618/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt J P’lt (isikukood xxx) hageja OK Incure osaühingu (registrikood Jätta OK Incure osaühingu (registrikood 11542046) hagi J P (isikukood xxx) vastu

Keywords

AI generated
credit and loan fraud trade defence instruments performance in lieu of fulfillment free credit disputed claim fraud on creditors
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-100618

Tsiviilasi

OK Incure osaühingu hagi J P vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2361.80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

OK Incure osaühing (registrikood 11542046, asukoht

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn);

hageja lepinguline esindaja M T (OK Incure osaühing,

asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, e-post xxx);

kostja J P (isikukood xxx, tegelik elu- ja viibimiskoht

xxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt J P’lt (isikukood xxx) hageja OK Incure osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja krediidilepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus summas

1980.10 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 169.40

eurot.

3. Jätta OK Incure osaühingu (registrikood 11542046) hagi J P (isikukood xxx) vastu

rahuldamata intressi 133.30 eurot, lepingutasu 19.90 eurot ja viivise 44 eurot osas.

4. Jätta menetluskulud 8% ulatuses OK Incure osaühingu (registrikood 11542046)

kanda ja 92% ulatuses J P (isikukood xxx) kanda.

5. Mõista kostjalt J P’lt (isikukood xxx) hageja OK Incure osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja menetluskulud 92% ulatuses, s.o summas 322 eurot.

2-24-100618

6. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal J P’l (isikukood xxx)

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. OK Incure osaühing (OÜ) esitas 09.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võla nõudes. Kohus tegi 10.01.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 19.01.2024

kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 08.02.2024 hagiavalduse, milles palub kohtul mõista välja kostjalt hageja

kasuks põhivõlg 1980.10 eurot, intress 133.30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 213.40

eurot, lepingutasu 19.90 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot, riigilõiv 350 eurot ja

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja xxx AS vahel 09.12.2022 sõlmitud

krediidilepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 1980.10 eurot. Kuna kostja ei tasunud

graafikujärgseid osamakseid, ütles xxx AS lepingu 19.05.2023 üles ning loovutas

olemasoleva nõude kostja vastu hagejale.

11.06.2024 jättis kohus hagiavalduse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

12.06.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise kohta selgitab hageja, et laenusaaja on märkinud taotlusel oma sissetulekute

suuruseks 700 eurot, millise summa on laenusaaja kõrvutanud statistiliste andmetega. Kuna

statistliste andmetega kõrvutamisel on laenusaaja märkinud oma sissetuleku väiksemana, siis

on krediidiandja arvestanud tema sissetulekuna 700 eurot ning võtnud selle summa

laenuteenindus võimekuse arvutamisel aluseks. Kuna laenusaaja on deklareerinud oma

kohustusteks 0 eurot on krediidiandja siiski arvestanud hüpoteetilised kohustused suuruses

182.70 eurot. Krediidiandja on kontrollinud laenusaaja eelnevat maksekäitumist nii välistest

registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest. Maksehäirete kontrolli (krediidiinfo ja

krediidiregister) tulemusena nähtus, et laenusaajal puudusid maksehäired taotluse esitamisel.

Samuti ei olnud tal krediidiandja ees negatiivset makseajalugu.

2-24-100618

Krediidiandja on laenusaaja osas välja arvutanud xxx skoori, mis on sisuliselt laenusaaja

maksejõuetuse tekkimise tõenäosuse kalkuleerimine ning mudeli funktsiooniks on logistilise

regressiooni mudel, mis hindab laenusaaja maksejõuetuse tõenäosust. Väljaarvutatud skoor

on jäänud lubatud kehtestatud vahemikku, st et tõenäosus laenusaaja makseraskuste tekkeks

oli krediidivõimelisuse hindamisel väga madal. Samuti on krediidiandja arvutanud välja

laenusaajale maksimaalse kuumakse, mis näitab kui suure igakuise finantskohustuse saaks

laenusaaja veel krediidiandja arvutuste järgi juurde võtta. J P osas oli krediidiandja

arvutanud maksimaalseks kuumakseks 174 eurot. Sõlmitud järelmaksuga müügilepingu

alusel oli igakuise osamakse suurus 66.50 eurot, mis oli oluliselt väiksem väljaarvutatud

maksimaalsest kuumaksest.

Juhul, kui kohus asub seisukohale, et esitatavad tõendid ei ole piisavad, et hinnata

krediidiandja poolt laenusaaja osas vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise

kontrollimist, taotleb krediidiandja enda kaasamist vastava tsiviilasja menetlusse ning

kohtumenetluse kinniseks (osaliselt kinniseks) kuulutamist, et oleksid kaitstud laenusaaja

isikuandmed ning krediidiandja ärisaladus.

Juhul kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud

vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 4034 lg 7

ümberarvestuse kohaselt 1980.10 eurot, kuna tagasimaksed puuduvad. Kuivõrd kostja ei

tasunud lepingu perioodil ühtegi tagasimakset, siis ei oma ümberarvestus mõju lepingu

ülesütlemisele.

Harju Maakohus võttis 24.09.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

24.09.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamisportaali kaudu

25.09.2024.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

2-24-100618

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:

krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);

krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);

leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);

tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);

lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;

lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);

krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;

viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;

kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);

kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;

lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;

tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);

2-24-100618

krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

5. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet,

mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses

märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

kohta selgitab hageja, et laenuandja on lähtunud kostja laenutaotlusel märgitud andmetest.

Laenusaaja on märkinud taotlusel oma sissetulekute suuruseks 700 eurot, millise summa on

laenusaaja kõrvutanud statistiliste andmetega. Kuna statistliste andmetega kõrvutamisel on

laenusaaja märkinud oma sissetuleku väiksemana, siis on krediidiandja arvestanud tema

sissetulekuna 700 eurot ning võtnud selle summa laenuteenindus võimekuse arvutamisel

aluseks. Laenuandja selgitab, et kostja on deklareerinud oma kohustusteks 0 eurot, kuid

krediidiandja lähtus siiski hüpoteetilisest kohustusest suuruses 182.70 eurot. Krediidiandja

on kontrollinud laenusaaja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma

sisemistest andmebaasidest. Maksehäirete kontrolli (krediidiinfo ja krediidiregister)

tulemusena nähtus, et laenusaajal puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei olnud

tal krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. Krediidiandja on laenusaaja osas välja

arvutanud xxx skoori, mis on sisuliselt laenusaaja maksejõuetuse tekkimise tõenäosuse

kalkuleerimine ning mudeli funktsiooniks on logistilise regressiooni mudel, mis hindab

laenusaaja maksejõuetuse tõenäosust. Väljaarvutatud skoor on jäänud lubatud kehtestatud

vahemikku, st et tõenäosus laenusaaja makseraskuste tekkeks oli krediidivõimelisuse

hindamisel väga madal. Samuti on krediidiandja arvutanud välja laenusaajale maksimaalse

kuumakse, mis näitab kui suure igakuise finantskohustuse saaks laenusaaja veel

krediidiandja arvutuste järgi juurde võtta. J P osas oli krediidiandja arvutanud

maksimaalseks kuumakseks 174 eurot. Sõlmitud järelmaksuga müügilepingu alusel oli

igakuise osamakse suurus 66.50 eurot, mis oli oluliselt väiksem väljaarvutatud

maksimaalsest kuumaksest.

Eelnevast nähtub, et laenuandja on võrrelnud laenutaotlusel märgitud sissetulekut statistliste

andmetega, kuid reaalselt ei kontrollitud kostja sissetuleku suurust näiteks Pensioniregistrist.

Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud taotlusest, oma

sisemistest andmebaasidest ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa lugeda

piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

Laenuandja määras ise hüpoteetilise kohustuse suuruseks 182.70 eurot ning kasutas xxx

skoori, kuid reaalselt kostja kohustusi ei kontrollitud. Lisaks maksehäirete puudumise

tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline

seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7).

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja kaasamine tsiviilasja menetlusse ning kohtumenetluse

kinniseks (osaliselt kinniseks) kuulutamine põhjendatud, kuna krediidiandja on esitanud

kohtule kogu info selle kohta, mida ta on teinud vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks, koos selgitustega, millist metoodikat on järgitud. Kohus on hinnanud kogu

esitatud infot kogumis ning jõudnud järeldusele, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks

2-24-100618

VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja

tagasimaksed uuesti määrama.

Hageja toob välja, et kui krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud

vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 4034 lg 7

ümberarvestuse kohaselt 1980.10 eurot, kuna tagasimaksed puuduvad. Kuivõrd kostja ei

tasunud lepingu perioodil ühtegi tagasimakset, siis ei oma ümberarvestus mõju lepingu

ülesütlemisele.

Võttes arvesse hageja ümberarvestust, on kohtu hinnangul lepingu ülesütlemise tingimused

vastavalt VÕS §-le 416 täidetud. Hageja põhinõue summas 1980.10 eurot on põhjendatud.

6. Vastavalt laenulepingu tingimustele nõuab hageja viivist määras 14,90% aastas. Hageja

arvestab viivist tagastamata krediidisummalt määraga 14,90% võlgnetavalt summalt aastas

alates 20.05.2023 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 07.02.2024.

Lepingu kohaselt on viivisemäär võrdne lepingujärgse intressiga, kuid mitte väiksem kui

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intress + 8% aastas.

Käesolevalt on intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr, mis on väiksem kui Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intress + 8% aastas ehk

sisuliselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr, seega kohaldub VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määr.

Eelnevast tulenevalt on hageja viivis põhjendatud summas 169.40 eurot, vastavalt järgnevale

arvestusele:

- summa 1980.10 eurot, periood 20.05.2023 - 30.06.2023, viivisemäär 10,5%, summa 23.92

eurot;

- summa 1980.10 eurot, periood 01.07.2023 - 31.12.2023, viivisemäär 12%, summa 119.78

eurot;

- summa 1980.10 eurot, periood 01.01.2024 - 07.02.2024, viivisemäär 12,5%, summa 25.70

eurot.

7. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas

1980.10 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivis 169.40 eurot. Kohus jätab rahuldamata

hageja intressi 133.30 eurot, lepingutasu 19.90 eurot ja viivise 44 eurot.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

2-24-100618

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

9. Hageja nõude suurus kokku oli 2361.80 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja

põhivõla, sissenõudmiskulud ja viivise, kokku 2184.50 eurot. Seega rahuldas kohus hageja

nõuetest ligi 92%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 8% ulatuses hageja

kanda ning 92% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku

350 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 77.35 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel

272.65 eurot, ehk kokku 350 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva

tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja

mõista.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 350 eurot, millest kostja kanda jääb 92%

ehk 322 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud

juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik