1-24-6154/2 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1-24-6154

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2024. a, Haapsalu

Kriminaalasja number

1-24-6154 (24257050077)

Kohtunik

Anu Tammeniit

Menetlustoiming

Kriminaalmenetluse lõpetamine

Taotluse esitaja

prokurör Marelle Ulla

Kahtlustatav

K P - isikukood: XXX; elukoht: XXX; karistatus varem

kriminaalkorras karistamata.

Tõkend – ei ole kohaldatud.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 202, § 206 kohus määras:

1. Lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalasjas nr 1-24-6154 (24257050077)

kriminaalmenetlus K P kahtlustuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi.

2. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustada K P-i:

2.1.

mitte kasutama füüsilist vägivalda kannatanu L.Q suhtes;

2.2.

mitte viibima Z.P ja L.Q ühises püsivas elukohas ilma korteri valdaja Z.P

nõusolekuta;

2.3.

jätkama psühholoogilist nõustamist Tallinna Vaimse Tervise Keskuses

psühholoog M V juures, milleks koheselt leppida kokku aeg järgmiseks

kohtumiseks.

3. KrMS § 202 lg 2 p 41 alusel kohustada K P-i mitte tarvitama alkoholi. Nimetatud

kohustusega kaasneb kohustus alluda vabatahtlikult igakordsele joobekontrolli

nõudele, kohustuse rikkumiseks loetakse kui mõõtetulemus ületab näitu 0.

4. Punktides 2 ja 3 märgitud kohustuste täitmise tähtajaks määrata 8 (kaheksa) kuud

alates kohtumääruse tegemisest.

1-24-6154

5. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada K P-i tasuma kriminaalmenetluse kulud

590,48 eurot.

6. Menetluskulude tasumise tähtajaks määrata 6 (kuus) kuud alates kohtumääruse

tegemisest.

7. Menetluskulud tasuda Rahandusministeerium a/a-le nr: EE062200221059223099

SWEDBANK; EE221700017003510302 LUMINOR BANK; EE567700771003819792

LHV PANK või EE571010220229377229 SEB PANK. Kohustuslik on märkida

maksekorraldusele viitenumber 99924900001254. Selgituseks märkida: menetluskulud,

kriminaalasja number, isiku nimi.

8. Kui isik ei täida endale võetud kohustusi uuendab kohus kohtumäärusega prokuröri

taotlusel kriminaalmenetluse (KrMS § 202 lg 6).

9. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda kohtupsühhiaatriaekspertiisi maksumus

summas 1300 eurot.

10. Määrus saata kannatanule, kannatanu seaduslikule esindajale, kahtlustatavale,

kahtlustatava eestkostjale, prokurörile, kaitsjale ja Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord

KrMS § 385 p 10 kohaselt kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras ei kuulu.

Asjaolud ja menetluse käik

22.10.2024. a saabus Pärnu Maakohtusse Lääne Ringkonnaprokuratuurist taotlus lõpetada

kriminaalasjas nr 24257050077 menetlus K P suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel.

Taotluse kohaselt menetleb Lääne Ringkonnaprokuratuur käesolevat kriminaalasja, milles

alustati 20.05.2024 menetlust PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna poolt KarS

§ 121 lg 2 p 2 tunnustel. Kahtlustuse kohaselt K P, olles alkoholijoobes 20.05.2024 kella

20:35 paiku xxx korteris peksis rusikas käega xxx, 17-aastast L.Q näo piirkonda, põhjustades

oma tahtliku tegevusega kannatanule L.Q-le füüsilist valu ja lühemaajalised, vähem kui neli

nädalat kestvad tervisekahjustused – marrastused ja kriimustused näopiirkonnas, vasaku

näopoole ja vasaku silma ümbruse turse.

Kriminaalasja materjalide kohaselt 20.05.2024 viibisid kannatanu ja kahtlustatav xxx ning

tarvitasid mõlemad alkoholi. Kannatanu Z.P ütluste kohaselt hakkas K hääli kuulma, et

kannatanu kutsub mendid, mistõttu tuli K talle kallale. Lõi kannatanut käega näkku ja löögid

tabasid vasaku silma juurde, ta tundis nendest löökidest valu. Isiku läbivaatuse protokollil ja

EMO kaardil on tuvastatud kannatanu L.Q-l vasaku silma ümbruse paistetus ja marrastused

ning kriimustused vasakul näopoolel. Tunnistaja G.N ütluste kohaselt reageeris politsei

väljakutsele xxx kortermajja, kus oli alust kahtlustada xxx. Korterisse siseneti sunniga

päästeameti abil, sest ust ei avatud. Korteris peeti kuriteos kahtlustatavana kinni korteri elanik

K P, magamistoas nägi ta istumas meesterahva xxx L.Q , kellel näo piirkonnas olid silmaga

nähtavad tervisekahjustused. Kahtlustatavana ülekuulamisel on K P end juhtunus süüdi

tunnistanud ja kahetsenud. Tema ütluste kohaselt sel õhtul tarbisid nad mõlemad alkoholi,

omavaheline vestlus läks emotsionaalseks. L.Q ütles, et kutsub mendid, kuigi ta ise oli rahulik

ja viisakas, hakkas ta L.Q lööma lahtise käega vastu nägu. Kannatanu vastu midagi ei teinud,

hoidis oma käsi ees ja proovis teda eemale lükata. Kohtueelses menetluses kogutud tõendite

pinnalt on piisav alus kahtlustada, et K P pani toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava

1-24-6154

kuriteo s.o kehalise väärkohtlemise xxx isiku vastu.

Prokurör, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise

asjaolusid, kuriteo toimepannud isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja

raskusastet jõudis järeldusele, et kriminaalmenetlus oleks antud asjas võimalik lõpetada KrMS

§ 202 alusel.

KrMS § 202 lg 1 sätestatu kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava

nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on

teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on

heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse

kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks

puudub avalik menetlushuvi.

Käesoleval juhul on prokurör seisukohal, et isiku süü ei ole suur. Süü suuruse hindamisel

võetakse aluseks KarS-is toodud põhimõtted, eelkõige §-s 57 sätestatu. Kahtlustatav on

21.05.2024 ülekuulamisel avaldanud, et kahetseb, et selline asi juhtus ja soovib kannatanu ees

vabandada. Eelnev näitab, et kahtlustatav sai koheselt aru oma teo keelatusest ja

tagajärgedest. Kannatanu on 30.05.2024 menetlustoimingul avaldanud, et K palus temalt

järgmisel päeval vabandust ja nad on leppinud, ta ei soovi K karistamist.

Süü suuruse hindamisel ei saa mööda vaadata ka seadusandja sätestatud karistusraamidest.

KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest näeb

karistusseadustik ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Karistusseadustikus sätestatu kohaselt ei ole viidatud kuriteo eest ette nähtud vangistuse

alammäära. Karistusraamistiku ulatuse seadmisega annab seadusandja hinnangu sellele, kui

kaalukas on õigushüve rikkumine ja kui intensiivset karistusõiguslikku sekkumist on

rikkumise korral vajalik rakendada. Et seadusandja on sätestanud laiaulatuslikud

karistusraamid antud süüteol, annab see signaali, et vägivallakuriteod võivad olla oma

olemuselt ja intensiivsuselt väga erinevad. Antud juhtumi puhul ei oleks välistatud, et

süüdistuse esitamisel võiks kõne alla tulla ka rahalise karistuse kohaldamine, mis on leebem

sanktsioonivorm. Isegi kui möönda, et antud süüteo eest oleks karistusena vajalik kohaldada

vangistust, oleks see tõenäoliselt tingimuslik. Nendel kaalutlustel on võimalik teha järeldus, et

kahtlustatava süü ei ole nii suure kaaluga, mis õigustaks tema suhtes kohtulikku karistamist.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb lisaks arvestada

asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust

menetlushuvist. Avaliku menetlushuvi all tuleb mõista üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi.

Avalik menetlushuvi on eripreventiivsete kaalutluste kohaselt olemas siis, kui

kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida

tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda, kui suur on selline tõenäosus, on võimalik

hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise

asjaoludest ja teo iseloomust, sealjuures kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga.

Avalik menetlushuvi on üldpreventiivsest aspektist lähtuvalt olemas siis, kui teo

toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja

ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks

kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Avalik menetlushuvi on olemas näiteks sellistel

juhtumitel, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema

eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu

puuduvad kannatanul peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Ehkki

kahtlustatavale etteheidetava kuriteo puhul on tegemist alaealise suhtes toime pandud xxx

1-24-6154

ning menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas üldpreventiivsete kaalutlustega,

esinevad siiski prokuröri hinnangul käesoleval juhul asjaolud, mille puhul võib järeldada, et

avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks on ära langenud.

Xxx ei ole mitte mingil viisil taunitav ning selline süütegu vääriks kahtlemata kohtulikku

karistamist. Samas on kannatanu L.Q avaldanud, et on kahtlustatavaga leppinud ja ei soovi

kahtlustatava karistamist. Prokurör nõustub, et eelkõige on siinkohal vajalik abistav meede,

mis tagaks kannatanu edaspidise heaolu.

Kahtlustatav on 26-aastane varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata isik. Prokuratuuri

andmetel ei ole tema suhtes hetkel käimas ühtegi teist kriminaalmenetlust. Samuti ei ole isiku

suhtes varem kriminaalmenetlust lõpetatud KrMS § 202 alusel või 2031 alusel leppimisega.

Kriminaalasjas teostatud kohtupsühhiaatria ekspertiisi kohaselt ilmneb kahtlustataval K Pl

erinevaid psüühikahäireid, kuid ta on süüdiv KarS § 34 kohaselt. K P vajab psühhiaatrilist

ravi ja psühhosotsiaalset rehabilitatsiooni, ta saab aru ravivajadusest ning võib pöörduda

raviasutusse oma vabal tahtel vastavalt psühhiaatrilise abi seadusele.

30.09.2024 prokuratuuris toimunud kohtumisel kaitsja M.W ja eestkostja L.L osavõtul

avaldas kahtlustatav K P, et nad on kannatanuga ära leppinud, omavahel suhtlust jätkanud ja

alates oktoobrist, kui xxx kannatanu naaseb XXX (XXX teenuselt) xxx juurde xxx, plaanivad

nad taas xxx hakata. Hetkel elab ta ise xxx juures xxx talus. Ta ei ole alkoholi tarvitanud. Tal

on võimalus käia psühholoogi juures ja novembris on aeg minna ka psühhiaatri vastuvõtule.

Kahtlustatava xxx L.L, kes on xxx K eestkostjaks Harju Maakohtu 01.04.2021 kohtumääruse

nr xxx alusel, avaldas, et K’il on puuduv töövõime ja hetkel käib Sotsiaalkindlustusameti

poolt taas töövõime hindamine. K on suunatud Sotsiaalkindlustusameti poolt psühholoogi

teenusele kaheks aastaks Tallinna Vaimse Tervise Keskusesse psühholoog M V vastuvõtule.

Samuti on ta lähitulevikus oodatud psühhiaater G H vastuvõtule. Seoses K püsiva

töövõimetusega on tema sissetulek puudetoetusena ca 600 eurot kuus. K oli varasemalt

elukohajärgselt kogukonnateenusel, mis tagas talle elamispinna, kuid kohalik omavalitsus

lõpetas eluruumi üürilepingu. Käesolevaks ajaks on halduskohus kohustanud Tallinna linna

andma K’le ajutise elamispinna ja selleks on eraldatud eluruum aadressil xxx.

Kohtumisel prokuratuuris avaldasid kahtlustatav ja kaitsja soovi kriminaalmenetluse

lõpetamiseks seoses avaliku menetlushuvi puudumisega ning K P avaldas valmisolekut täitma

talle määratavaid kohustusi. Ühtlasi palusid asjaosalised arvestada kriminaalasjas tekkinud

menetluskulude kandmisel kahtlustatava piiratud sissetulekut, mis ei võimalda tal kulusid

täielikult tasuda ka seaduses ettenähtud maksimumtähtaja 6 kuu jooksul.

Kahtlustatava poolt avaldatud menetluse lõpetamise taotluse kaalumisel suhtles prokurör xxx

kannatanu seadusliku esindaja Z.P-ga ja Haapsalu Linnavalitsuse xxx K.A’ga. Kogutud

informatsiooni kohaselt asub xxx kannatanu alates 12.10.2024 elama xxx Z.P juurde ja jätkab

õpinguid xxx koolis. Kannatanu pere elab xxx üürikorteris ning üürnik ei näe võimalust, et

korterisse asub elama ka K P. Seega tuleb K.P’il alaliselt elada temale endale võimaldatud või

eraldatud elamispinnal. Kahtlustatavat tuleb kohustada mitte viibima Z.P ja L.Q ühises

püsivas elukohas (hetkel aadressil xxx) ilma korteri valdaja Z.P nõusolekuta. Selle

kohustusega saab tagada eelkõige xxx kannatanu heaolu sarnaste konfliktolukordade

kordumise vältimiseks ning ühtlasi tema poolt eduka koolikohustuse täitmist xxx kuni

õppeaasta lõpuni.

Eelnevast tulenevalt on prokurör seisukohal, et K P’le etteheidetava süüteo heastamine ning

1-24-6154

tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui

kriminaalkorras karistamisega. Ka on KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni

eesmärgid saavutatavad ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Prokurör, hinnanud

kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat ja ka teo toimepanemise

järgset käitumist, on seisukohal, et KarS § 56 lg 1 sätestatud eesmärke on võimalik saavutada

kriminaalmenetluse lõpetamisega ja kohustuste määramisega.

Kriminaalasjas esinevad menetluskuludena riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses kokku

590.48 eurot (229.36+131.76+229.36) ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi maksumus 1300 eurot.

Tavapäraselt tuleb kriminaalmenetluse lõpetamisel kahtlustataval tasuda menetluskulud.

Kuivõrd K P’le määratud ekspertiis oli menetleja hinnangul vajalik isiku vaimse tervise

seisundi kontrollimiseks, siis ekspertiisiga põhjustatud menetluskulu oleks põhjendatud jätta

riigi kanda. Kahtlustatava sissetulek rahaliste kohustuste täitmiseks on piiratud tema

puudetoetuse suurusega ning ilmselgelt käib eelnimetatud suuruses menetluskulude täielik

hüvitamine 6 kuu jooksul temal üle jõu. Et menetluskulude tasumine ei ole 6 kuu jooksul

reaalne, esinevad käesoleval juhul KrMS § 180 lõikes 3 toodud alused, mistõttu võib kohus

arvestades kahtlustatava varalist seisundit ja taasühiskonnastamise väljavaateid jätta

kriminaalmenetluse lõpetamisel osa menetluskuludest riigi kanda. Seega taotleb prokurör

kohtult osalist menetluskulude, s.o kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu 1300 euro, riigi kanda

jätmist KrMS § 180 lg 3 alusel.

Kahtlustatavale on selgitatud KrMS § 202 lõpetamise aluseid, tingimusi ja tagajärgi, kui ta

kohustusi ei täida. Kahtlustatav koos kaitsjaga on prokuratuuris 30.09.2024 aset leidnud

kohtumisel taotlenud kohtule kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse esitamist. Kahtlustatav

on käesolevat taotlust allkirjastades andnud nõusoleku täita talle kohtu poolt määratud

kohustused. Nimetatud lõpetamise taotluse on allkirjastanud ka kahtlustatava kaitsja

vandeadvokaat M.W.

Kahtlustatava suhtes tõkendit ei ole kohaldatud, kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 20-

21.05.2024. Asitõenditena asuvad kriminaalasja juures DVD plaat politsei vormikaamera

salvestistega.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 1, prokurör taotles:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24257050077 menetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.

2. Kohustada K P´i (isikukood XXX):

2.1.

mitte kasutama füüsilist vägivalda kannatanu L.Q suhtes;

2.2.

mitte viibima Z.P ja L.Q ühises püsivas elukohas ilma korteri valdaja Z.P

nõusolekuta;

2.3.

jätkama psühholoogilist nõustamist Tallinna Vaimse Tervise Keskuses psühholoog M

V juures, milleks koheselt leppida kokku aeg järgmiseks kohtumiseks;

2.4.

mitte tarvitama alkoholi. Nimetatud kohustusega kaasneb kohustus alluda

vabatahtlikult igakordsele joobekontrolli nõudele, kohustuse rikkumiseks loetakse kui

mõõtetulemus ületab näitu 0;

2.5.

tasuma kriminaalmenetluse kulud (riigi õigusabi tasu) kogusummas 590.48 eurot 6

(kuue) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest.

3. Punktides 2.1-2.4 nimetatud kohustuste täitmise tähtajaks määrata 8 (kaheksa) kuud alates

kriminaalmenetluse lõpetamisest.

4. Jätta riigi kanda menetluskulud (kohtupsühhiaatriaekspertiis) kogusummas 1300 eurot.

Kohtu selgitus

1-24-6154

Kohus selgitab, et käesolev kohtumäärus on koostatud KrMS § 206 lg 11 alusel lihtsustatud

määrusena ilma KrMS § 145 lg 3 p-s 1 nimetatud põhjendusi esitamata. 10 päeva jooksul

alates kohtumääruse saamisest on õigus esitada kohtule taotlus põhistatud määruse saamiseks.

Taotluse esitamise korral koostab kohus 15 päeva jooksul taotluse saamisest põhistatud

kohtumääruse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Tammeniit

Kohtunik