3-24-2921/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2921

Määruse kuupäev

29. oktoober 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla 17. juuli 2024. a korralduse nr 1-

4/24/449-1 ja 18. juuli 2024. a korralduse nr 1-4/24/450-1

osaliselt ning 29. juuli 2024. a otsuse nr 6-12/24/143-2

tervikuna õigusvastaseks tunnistamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla otsustas 17. juuli 2024. a korraldusega nr 1-4/24/449-1 järgnevat:

1) Lukustada V7 ja V8 osakonna kambrite uksed 17. juulil 2024 alates kella 08.30-st,

välja arvatud järgmistel kellaaegadel või kuni olukorra taastumiseni:

-

V7 läänepoolsed avatud režiimiga kambrid 13.00 – 15.00;

-

V7 idapoolsed avatud režiimiga kambrid 15.05 – 17.05;

-

V8 läänepoolsed avatud režiimiga kambrid 08.25 – 10.25;

-

V8 idapoolsed avatud režiimiga kambrid 10.30 – 12.00 ja 18.55 – 19.25.

2) Helistamist võimaldatakse kinnipeetavatele peale osakonna avamist vastavalt

päevakavale või erandkorras põhjendatud taotluse alusel.

3) II üksuse valvemeeskonnal korraldada käesoleva korralduse suuline tutvustamine V7

ja V8 osakonna kinnipeetavatele 17. juulil 2024.

4) Tööle saatmised toimuvad vastavalt tavapärasele praktikale.

2. Viru Vangla tegi 18. juuli 2024. a korraldusega nr 1-4/24/450-1 samad otsustused ka 18.

juuli 2024. a kohta.

3-24-2921

3. X (kaebaja) esitas 23. juulil 2024 Viru Vanglale vaide eelnimetatud korralduste

õigusvastasuse tuvastamiseks. Suulised korraldused anti 17. ja 18. juuli 2024. a hommikustel

loendustel. Kaebaja ei ole nõus vaidlusaluste korralduste p-ga 2, mille kohaselt võimaldatakse

kinnipeetavale helistamist erandkorras põhjendatud taotluse alusel. Helistamise taotlusi ei pea

põhjendama.

4. Viru Vangla tagastas 29. juuli 2024. a otsusega nr 6-12/24/143-2 kaebaja vaide.

Vaidlustatud haldusaktide mõju on lõppenud ning vaidega ei ole võimalik isiku õigusi kaitsta

ega taastada. Samuti ei ole vaidemenetluses võimalik esitada tuvastusnõuet.

5. Kaebaja esitas 22. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada

õigusvastaseks Viru Vangla 17. juuli 2024. a korraldus nr 1-4/24/449-1, 18. juuli 2024. a

korraldus nr 1-4/24/450-1 ning kaebaja 23. juuli 2024. a vaidele vastamata jätmine. Valvur

andis suuliselt korraldused 17. ja 18. juuli 2024. a hommikustel loendustel. Vaidlusalused

korraldused on vastuolus Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/19

kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ (Viru Vangla kodukord) p-dega 13.9.2.1, 13.9.1.2,

13.9.1.4, mis reguleerivad vanglas helistamist. Taotlusi helistamiseks ei pea põhjendama.

Kaebaja esitas korralduste peale Viru Vanglale vaide, kuid vangla ei vastanud sellele. Kaebaja

taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ja vanglalt haldusmenetluse toimiku

väljanõudmist.

6. Viru Vangla esitas 25. oktoobril 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

7. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle

lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja soovib vaidlustada Viru

Vangla 17. juuli 2024. a korraldust nr 1-4/24/449-1 ja 18. juuli 2024. a korraldust nr

1-4/24/450-1 üksnes helistamist puudutavas osas (korralduste p 2) ning palub seega HKMS §

37 lg 2 p 6 alusel tuvastada eelnimetatud korralduste osaline õigusvastasus. Samuti palub

kaebaja tunnistada õigusvastaseks tema 23. juuli 2024. a vaidele vastamata jätmine. Viru

Vangla jättis kaebaja vaidele vastamata, s.t vaide sisuliselt lahendamata, 29. juuli 2024. a

otsusega nr 6-12/24/143-2. Seega mõistab kohus, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 6 alusel

ka eelnimetatud otsuse õigusvastasuse tuvastamist.

8. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul tuleb kaebus eeltoodud alusel Viru Vangla 17.

juuli 2024. a korraldust nr 1-4/24/449-1 ja 18. juuli 2024. a korraldust nr 1-4/24/450-1

puudutavas osas tagastada.

8.1. Kaebaja heidab vanglale ette, et vaidlusaluste korralduste kohaselt tuli 17. ja 18. juulil

2024 vanglale esitavat helistamise taotlust põhjendada, kuigi Viru Vangla kodukord sellist

kohustust ette ei näe. Vaidlusaluste haldusaktidega piirati kaebaja helistamist võrreldes

tavapärase helistamise korraga üksnes kahel päeval. Asjaolu, et kaebaja pidi kahel päeval oma

võimalikke erandkorras esitatavaid helistamise taotlusi põhjendama, ei saanud põhjustada

kaebajale ülemääraseid kannatusi. Haldusasja materjalidest ei selgu, kas ja millised tegelikud

3-24-2921

või olulised negatiivsed tagajärjed kaebajale ajutise helistamise korra tõttu saabusid. Pelgalt

mõningane heaolu langus ei saanud kaebajale kaasa tuua intensiivseid kannatusi.

8.2. Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 esimese lause kohaselt on kinnipeetaval õigus

telefoni kasutamisele, kui selleks on turvalised tehnilised tingimused ning sama seadus ei

sätesta teisiti. VangS § 28 lg-st 3 tulenevalt võib vanglateenistuse ametnik piirata seda õigust,

kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke.

Keelatud on telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste

ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Justiitsministri 30.

novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 51 lg 2 kohaselt

võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Täpsem telefoni

kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. VSkE § 51 lg 3 järgi sama määruse

§ 8 lg-s 4 nimetatud kinnipeetavad (kinnipeetav, kes viibib kartseris, eraldatud lukustatud

kambris, raske distsiplinaarrikkumise korral enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist eraldi

kambris, vangla meditsiini- või tervishoiuosakonna statsionaaris või seoses kohtuistungi või

menetlustoiminguga ajutiselt teises vanglas) ja kinnipeetavad, kellel ei ole õigust oma

osakonna piires vabalt liikuda kodukorras ettenähtud telefoni kasutamise ajal, saavad

helistada kirjaliku taotluse alusel. Taotluses märgitavad andmed on sätestatud VSkE § 51 lg-s

4. Viru Vangla täpsem telefonikõnede võimaldamise korraldus on reguleeritud Viru Vangla

kodukorra p-s 13.9 ja selle alapunktides. Kohtule ei nähtu, et vangla oleks eelkirjeldatud

regulatsioonide vastu Viru Vangla 17. juuli 2024. a korralduses nr 1-4/24/449-1 ja 18. juuli

2024. a korralduses nr 1-4/24/450-1 eksinud.

8.3. Asjaolu, et tavapäraselt ei pea Viru Vangla kinnipeetav helistamise taotlust vastavalt

kehtivatele õigusaktidele põhjendama, vaid peab seal fikseerima taotluse esitamise kuupäeva,

enda ja isiku või asutuse andmed, kuhu kinnipeetav helistada soovib, soovitud helistamise

kuupäeva ja kellaaja ning muu olulise teabe (VSkE § 51 lg 4; Viru Vangla kodukorra p-d

13.9.1.2 ja 13.9.2.3, lisa 17), ei tähenda, et vangla ei või taotluse teatud ulatuses põhjendamist

nõuda olukorras, kus vangla osakonnad on osaliselt või täielikult lukustatud. Ka kaebaja

viidatud Viru Vangla kodukorra p 13.9.2.1 sätestab, et kui avatud osakond on lukustatud,

määratakse lukustamise käskkirjas lukustamise ajal toimuv helistamise kord. Seda, milline

helistamise kord osakondade lukustamise ajal täpselt olema peab, reguleeritud ei ole. Oluline

on, et kinnipeetavale oleks vastavalt kehtivale õigusele piisavad helistamisvõimalused

tagatud. Nõutavat põhjendust võib pidada osakondade lukustamise kontekstis ka muuks

oluliseks teabeks kehtestatud regulatsioonide mõttes. Taotluse põhjendamise nõue on

õigustatud, et hinnata erandkorras helistamise vajadust ja telefonikõne kiireloomulisust.

Taotluse põhjendamisel võib piisata ka selgitusest nt selle kohta, et isik soovib helistada oma

kaitsjale, arvestades, et kinnipeetaval tõepoolest puudub kohustus motiveerida, miks ta

konkreetsele VangS § 28 lg-s 3 nimetatud isikule helistada soovib (Riigikohtu

halduskolleegiumi 31. novembri 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-46-07, p 11; 31. oktoobri 2007. a

otsus asjas nr 3-3-1-54-07, p 11). Ühtlasi tuleb arvestada, et V7 ja V8 osakonnad ei olnud 17.

ja 18. juulil 2024 täielikult lukustatud, vaid avatud režiimil viibivatel kinnipeetavatel oli

võimalik mõlemal päeval ligikaudu kahe tunni jooksul peale osakonna avamist vastavalt

päevakavale helistada ning nad ei pidanud selleks mingit taotlust vanglale esitama ega

helistamise vajadust põhjendama. Seega ei saa pidada Viru Vangla 17. juuli 2024. a

korraldust nr 1-4/24/449-1 ja 18. juuli 2024. a korraldust nr 1-4/24/450-1 helistamist

puudutavas osas õigusvastaseks ning kaebuse selles osas rahuldamine on ebatõenäoline.

3-24-2921

8.4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel X kaebuse osas, milles

ta nõuab Viru Vangla 17. juuli 2024. a korralduse nr 1-4/24/449-1 ja 18. juuli 2024. a

korralduse nr 1-4/24/450-1 osalise õigusvastasuse tuvastamist.

9. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub

eeltoodud alusel Viru Vangla 29. juuli 2024. a otsust nr 6-12/24/143-2 puudutavas osas

tagastamisele.

9.1. Vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu

vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama

kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 4).

Üldjuhul peab isik pöörduma kohtusse põhivaidluse esemega ning kohus seejärel hindab, kas

isik pidi läbima kohtueelse menetluse, kas isik läbis selle nõuetekohaselt, kas kohtueelne

menetlus on toimunud õiguspäraselt, sh kas isiku vaie on õiguspäraselt tagastatud jne.

Vaidemenetluses tehtud menetlustoimingu õigusvastasus ei mõjuta vaide esemeks oleva

haldusakti kohtus vaidlustamise võimalusi. Seetõttu on vaidemenetluses tehtud otsustuste

eraldiseisev kohtus vaidlustamine lubatav vaid erandlikel juhtudel (vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 6. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-1152, p 9; Tallinna Ringkonnakohtu

8. juuli 2022. a määrus asjas nr 3-22-83, p-d 15-16). Kaebaja etteheited Viru Vangla 29. juuli

2024. a otsusele nr 6-12/24/143-2 seonduvad kaebaja 23. juuli 2024. a vaide esemega, s.o

tema Viru Vangla 17. juuli 2024. a korralduse nr 1-4/24/449-1 ja 18. juuli 2024. a korralduse

nr 1-4/24/450-1 peale esitatud vaide ebaõigesti läbi vaatamata jätmisega, ning tegemist ei ole

sellise erandliku juhuga, mil peaks lubama kohtus eraldiseisvalt kohtueelset menetlust

lõpetavat otsust vaidlustada. Kaebaja peamiseks eesmärgiks on kohtus Viru Vangla 17. juuli

2024. a korralduse nr 1-4/24/449-1 ja 18. juuli 2024. a korralduse nr 1-4/24/450-1 osalise

õigusvastasuse tuvastamine. Viru Vangla 29. juuli 2024. a otsus nr 6-12/24/143-2 kaebaja

vaide tagastamise kohta ei ole kohtule eelkirjeldatud nõude esitamist takistanud.

Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes Viru Vangla 29. juuli 2024. a otsuse nr 6-

12/24/143-2 õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks. Kaebuse selles osas rahuldamine ei tooks

kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist.

9.2. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel X kaebuse osas, milles

ta nõuab Viru Vangla 29. juuli 2024. a otsuse nr 6-12/24/143-2 õigusvastasuse tuvastamist.

10. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

11. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider