3-24-2790/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2790

Haldusasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – X

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse läbivaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta X riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.

2. Tõlkida käesoleva määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ning

põhjendused taotlejale vene keelde.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.

ASJAOLUD

1. Harju Maakohtule saabus 17.07.2024 X (edaspidi taotleja) venekeelne taotlus riigi õigusabi

saamiseks. Taotluse tõlge saabus Harju Maakohtule 10.09.2024. Harju Maakohus keeldus

12.09.2024 määrusega taotlust menetlusse võtmast ja edastas selle taotluse lahendamiseks

pädevale kohtule. Tallinna Halduskohtusse saabus taotlus 08.10.2024.

2. Taotluse kohaselt vajab taotleja riigi õigusabi, et edastada kohtusse avaldus Vangla

administratsiooni peale, samuti kohtueelse vastulause ja kõikide protseduuride läbimiseks.

Taotleja sõnul on talle Tallinna Vanglas oldud aja jooksul keeldutud meditsiinilise ja

sotsiaalse abi osutamisest. Kehalise ja vaimse tervise halvenemisega seotud korduvad

pöördumised on seni jäänud vastuseta.

3. Kohus jättis taotluse 09.10.2024 määrusega käiguta, kuna kohtule ei olnud arusaadav,

millise probleemi lahendamiseks taotleja riigi õigusabi soovib ning kas riigi õigusabi on

vajalik tema esindamiseks kohtumenetluses või haldusmenetluses.

4. Taotleja vastas küll halduskohtu 09.10.2024 kohtumäärusele 24.10.2024, ent tegemist ei

olnud sisulise vastusega, mille alusel oleks võimalik hinnata, kas ja mille tarbeks taotlejal riigi

õigusabi vaja on. Samuti möönis taotleja, et halduskohtu 09.10.2024 määruse resolutsiooni

punktides c ja d toodud puudusi ta ei kõrvalda.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtumenetluse seadustik (edaspidi HKMS) § 55 lg 2 sätestab kohtule tegevusjuhise

olukorraks, kui isik on kohtule esitanud puudustega taotluse, mille puudusi ta kohtu

tähelepanu juhtimisel ei kõrvalda. Seadus ütleb, et sellises olukorras jätab kohus taotluse läbi

vaatamata.

6. Riigi õigusabi andmise eelduseks on taotlejal kaitstava õiguse olemasolu. Seda kinnitab ka

riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 7 lg 1 punkt 2, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi,

kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb.

7. Kohus selgitas taotlejale 09.10.2024 määruses riigi õigusabi taotluses esinevaid puudusi,

kuid taotleja ei kõrvaldanud neid. Muu hulgas selgitas kohus taotlejale, et riigi õigusabi

taotlemisel tuleb taotlejal kirjeldada probleemi, mille lahendamiseks ta riigi õigusabi taotleb

ja selgitada, milline on asjast taotlejale võimalik tulenev kasu (RÕS § 12 lg 1 punktid 2 ja 5

ning halduskohtu määruse põhjendava osa punkt 5). Ehkki taotleja vastas halduskohtu

09.10.2024 määrusele 24.10.2024, siis ei ole kohtule jätkuvalt arusaadav, millise mure

lahendamiseks taotleja riigi õigusabi soovib. Kohtul ei ole võimalik määrata riigi õigusabi

üldiselt kõigi võimalike murekohtade lahendamiseks. Kuna kohus saab riigi õigusabi määrata

konkreetse probleemi lahendamiseks, siis ei saa kohus asuda taotleja eest oletama, milles

võimalik probleem seisneb ning kas riigi õigusabi on vaja kohtumenetluses või

haldusmenetluses osalemiseks. Konkreetse probleemi määratlemine on vajalik ka selleks, et

kohus saaks kontrollida, kas riigi õigusabi andmine on põhjendatud1.

8. Kohus tõlkis taotlejale 09.10.2024 määruse omal algatusel vene keelde, et võimaliku

keelebarjääri tõttu ei jääks taotlejal puudused kõrvaldamata, kuid vaatamata sellele taotleja

kohtumääruses toodud puudusi ei kõrvaldanud. Seejuures nähtub taotlusest, et taotlejal on

olemas mingid tõendid, kuid ka neid ta halduskohtule ei esitanud, ehkki kohus märkis

määruses, et taotlejal tuleks selgitada millist vangla tegevust (nt vastust, otsust, käskkirja,

tegevust) ta vaidlustada soovib; ning võimalusel esitada vaidlustatavad Tallinna Vangla

otsused või vastused.

9. Kuna taotleja jättis riigi õigusabi taotluses esinevad puudused kõrvaldamata, jätab kohus

taotluse läbi vaatamata. Kohtul ei ole võimalik hinnata õigusabi andmise eelduste täidetust, sh

seda, milline võiks olla taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ja milliste õiguste kaitseks ta

üldse õigusabi soovib.

10. Riigi õigusabi määramine ei ole võimalik abstraktselt kirjeldatud üldiste probleemide

välja selgitamiseks või vangla tegevusele üldiste hinnangute andmiseks.

11. Alternatiivselt võiks kohus jätta ka taotluse RÕS § 7 lg 1 punkti 1 alusel rahuldamata,

kuna taotlusest ei nähtu vajadus riigi õigusabi järele. Vanglateenistuse haldusaktide ja

toimingute või vangistustingimuste (sh meditsiiniteenuse osutamine) halduskohtus

vaidlustamiseks ei ole kinnipeetaval üldjuhul professionaalset õigusabi vaja, vaid ta saab

1 Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.04.2013 määrus kohtuasjas nr 3-3-1-12-13, punkt 11.

kohtu poole pöörduda ja kohtumenetluses osaleda iseseisvalt. Sama kehtib ka vaidemenetluse

läbimisele või vanglale taotluste esitamisel. Üldjuhul on tegemist vaidluste või küsimustega,

mis ei eelda õigusalast eriharidust. Halduskohtule esitatavas kaebuses või vanglale esitatavad

taotlustes või vaietes ei ole vaja esitada õiguslikke põhjendusi, vaid piisab üksnes sellest kui

selgelt ära näidata, mida (millist tulemust) kaebaja soovib ning millised on need faktilised

asjaolud, millel ta tugineb. Kinnipeetava avaldustele ei esitata selliseid vorminõudeid, mida

keskmine vanglas kinni peetav inimene iseseisvalt täita ei suudaks. Vangla tegevuse

vaidlustamise soovi korral saab niisiis eeldada, et kinnipeetav on võimeline oma õigusi ise

kaitsma.

(allkirjastatud digitaalselt)