2-20-18131/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-20-18131

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2024, Pärnu

Tsiviilasi

Aktsiaselts Teede Tehnokeskus hagi Niidu Ladu OÜ

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3114,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts Teede Tehnokeskus (registrikood

10701123, Väike-Männiku 25, Tallinn),

lepinguline

esindaja

Krista

Raudsepp

(e-post

krista.raudsepp@julianus.ee)

Kostja: Niidu Ladu OÜ (registrikood 12942693, e-post

marek@graniidikeskus.ee, info@niidulaud.ee); lepinguline

esindaja: vandeadvokaat Enno Heringson

(e-post:

enno@heringson.ee)

Menetlusviis

Kirjalik menetlus poolte nõusolekul

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktsiaseltsi Teede Tehnokeskus hagi Niidu Ladu OÜ vastu töövõtulepingutest tuleneva

võlgnevuse ning viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks rahuldamata.

2. Menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja, Teede Tehnokeskus OÜ kanda.

3. Määrata Niidu Ladu OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1810 eurot (ei

sisalda käibemaksu).

4. Mõista Aktsiaseltsilt Teede Tehnokeskus välja Niidu Ladu OÜ kasuks menetluskulude katteks

kasuks 1810 eurot.

5. Väljamõistetud menetluskuludelt on Aktsiaselts Teede Tehnokeskus kohustatud tasuma

Aktsiaseltsile Niidu Ladu OÜ viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

2-20-18131

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja Teede Tehnokeskus AS esitas Niidu Ladu OÜ (kostja) vastu töövõtulepingutest tuleneva

nõude kokku 2897,36 eurot, millest põhivõlg 2718,82 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivised 138,54 eurot ja sissenõudmiskulu 40,00 eurot. Hageja palub kostjalt

lisaks välja mõista viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud.

2. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kostja tellis hagejalt täitematerjalide ja pinnaste laboratoorseid

katseid. Kostja tõi hageja laborisse katsete teostamiseks erinevaid proove, mille kohta kostja koostas

katsete tellimiskirjad:

1) 19.02.2020. a tellimiskiri täitematerjalide laboratoorseteks katseteks,

2) 12.03.2020. a tellimiskiri täitematerjalide laboratoorseteks katseteks,

3) 06.04.2020. a tellimiskiri täitematerjalide ja pinnaste laboratoorseteks katseteks.

3. Hageja täitis kostja poolt esitatud tellimused ning tööd ja esitas kostjale tasumiseks arved

kogusummas 2718,82 eurot, mis on kostjal täies ulatuses tasumata:

-

07.04.2020 arve nr 200389 summas 2040,85 eurot, tasumise tähtaeg 17.04.2020

-

07.04.2020 arve nr 200391 summas 561,80 eurot, tasumise tähtaeg 17.04.2020

-

14.04.2020 arve nr 200405 summas 116,17 eurot, tasumise tähtaeg 24.04.2020.

4. Kostja oli hagejalt tellinud erinevaid katsed pikema perioodi vältel, kuid jättis arved hagejale

tähtaegselt tasumata. Enne kõnealuste katsete tellimist oli kostja võlgnevus hageja ees juba ca 5000

eurot, kõige vanemad tasumata arved septembrist 2019.

Kostja küllaltki suure ja pikaajalise võlgnevuse tõttu jäi poolte vahel kokkulepe, et edasiste tellimuste

eest tasutakse ettemaksu korras ja katsete tulemused väljastatakse pärast ettemaksu tasumist/laekumist.

Viidatud kokkulepe nähtub ka tasumata arvetel, milles on märgitud tingimus, et “Protokoll

väljastatakse peale arve laekumist”.

5. Hageja edastas 12.05.2020. a kostjale korduva meeldetuletuse ja tasumata arvete väljavõtte. Kostja

18.05.2020. a e-kirjas hagejale lubas võlgnevuse tasuda hiljemalt 05.06.2020. a. Hageja 28.05.2020. a

e-kirjas kostjale selgitas veelkord, et vastavalt varasemalt räägitule on kõik kostja poolt tellitud tööde

teostamine ja tulemuste väljastamine peatatud seniks, kuni kostja on tasunud kõik võlad. Hageja andis

teada, et kui lubatud maksegraafikut ei ole täidetud täielikult (100%) 05. juuniks, siis tellimuste

täitmine ei taastu ning alustatakse võlgnevuse sissenõudmisega.

6. Kostja ei täitnud hagejale antud lubadust võlgnevus 05.06.2020. a tasuda. Kostja 09.06.2020. a e-

kirjas väitis, et kuna tellitud teenust ei ole saadud, siis tühistab tellimused ja palub arved krediteerida.

Hageja samal päeval vastuses kostjale tuletas meelde kostja tellimuse esitamisel sõlmitud kokkulepet,

et töö/katsete tulemused väljastatakse juhul, kui ettemaks teostatud töö eest on laekunud; hageja

selgitas kostjale, et tööd on tehtud ja katseprotokollid koostatud, ootavad vaid kostja poolset arvete

tasumist.

7. Vastuseks kostja 16.06.2020 e-kirjale kreeditarvete väljastamiseks hageja 17.06.2020 kordas

varasemaid selgitusi, et kostja on ühepoolselt rikkunud kokkuleppeid, jätnud ettemaksed tasumata;

kostja on kirjalikult kinnitanud võlgnevust ja on võtnud kohustuse võlg kostja enda poolt väljapakutud

tähtaegadeks tasuda, kuid seda kohustust järjekordselt rikkunud, kuna pole tööd saanud. Kostja

käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja keeldus krediitarvete väljastamisest, kuna tööd on

teostatud vastavalt kostja tellimustele ja kokkulepitule. Samuti selgitas hageja veelkord kostjaga

2-20-18131

kehtiva kokkuleppe sisu: kostja tasub ettemakse korras tellitud tööde eest ja tulemused väljastatakse

pärast ettemaksu tasumist.

8. Tööd on teostatud ja AS Teede Tehnokeskus on selleks kulutused teinud. VÕS § 111 lg 4 ja 6 alusel

oli hagejal õigus keelduda töö üleandmisest kuni kostja on arved tasunud. Kuna hageja keeldub § 110

või § 111 alusel õigustatult kohustust täitmast, ei või kostja sel ajal tugineda hageja kohustuse

rikkumisele ja kasutada sellest tulenevat õiguskaitsevahendit, sh nõuda kahju hüvitamist või lepingut

lõpetada.

9. Kostja ei ole arveid tasunud, mistõttu hageja oli sunnitud kohtusse pöörduma. Hageja nõuab kostjalt

põhivõlga 2718,82 eurot, lisaks viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates arvete

tasumise tähtajale järgnevast päevast. Hagiavalduse 07.12.2020 koostamise seisuga on sissenõutav

viivis 138,54 eurot. Alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast palub hageja kostjalt viivise

välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 2718,82 eurot täitmiseni.

TsMS § 1131 lg 1 alusel hageja nõuab ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

10. Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on

riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1020 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja taotleb kostjalt

välja mõista viivise menetluskuludelt.

KOSTJA VASTUS

11. Kostja, Niidu Ladu OÜ, hagi ei tunnista. Kostja kinnitab, et hageja on kohtu ette toonud õiged

faktilised asjaolud. Kostja tellis hagejalt teenuseid - täitematerjalide ja pinnaste laboratoorsed katsed.

Ajutise likviidsuskriisi tõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus juba tehtud tööde eest tasumisel nii,

nagu seda kajastab hagi lisaks 7 olev tabel, välja arvatud tabeli 3 viimast rida.

12. Kuivõrd vanim võlgnetav arve pärines 2019. a septembrist, siis 2020. a aprillis keeldus hageja töid

tegemast ilma ettemaksuta. Selliselt on väljendanud seda ka hageja finantsjuht Valev Kuusemäe oma

28. mai 2020. a kella 11:21 kirjas: „Selgitan veelkord, et vastavalt varasemalt räägitule, kõik Teie

poolt tellitud tööde teostamine ja tulemuste väljastamine on peatatud seniks kuni Te olete tasunud kõik

võlad. Veelkord, see nõue hõlmab kõiki Teie poolt tellitud teenuseid. [...] Juhul kui maksegraafik ei

ole täidetud täielikult (100%) 05. juuniks, tellimuste täitmine ei taastu….“ Seega kinnitab hageja

finantsjuht 28. mai 2020. a kirjas seda, et selles kirjas toodud info on poolte vahel ka varem vahetatud.

Kostja kinnitab, et see on nii: poolte vahel oli selge kokkulepe, et kuni kõik hageja võlgnevused pole

tasutud, seni ei teosta hageja mitte ühtegi uut tööd. Märgitust tulenevalt väljastaski hageja kostjale

järgmised arved tingimusega, et: „Protokoll väljastatakse peale arve laekumist.“ Kuna hageja pidi tööd

teostama peale kõigi kostja võlgnevuste tasumist, siis sisuliselt oli tegemist ettemaksuarvega ilma, et

hageja oleks reaalset tööd teinud. Sealjuures ei piisanud sellest, et kostja tasub oma seni võlgnetavad

arved, vaid hageja nõudis veel ka tegemata tööde osas ettemaksu. Ebatäpne on hagis toodud väide, et:

„Kuna kostja võlgnevus oli küllaltki suur ja pikaajaline jäi poolte vahel kokkulepe, et edasiste

tellimuste eest tasutakse ettemaksu korras ja katsete tulemused väljastatakse pärast ettemaksu

tasumist /laekumist. Hageja finantsjuhi Valev Kuusemäe 28. mai 2020. a kirja arvestades oli õige see,

et edasiste tellimuste eest tasutakse ettemaksu korras ja enne ettemaksu laekumist töid ka ei tehta,

millest tulenevalt ei väljastata ka protokolle. Hageja osundatud hagis toodud lausest jääb aga mulje,

nagu viivitanuks hageja vaid protokollide

üleandmisega

. Selline lähenemine oleks ebaloogiline ning

lisaks vastuolus poolte vahel konkreetselt räägituga, mida kinnitab ka eelviidatud finantsjuhi kiri.

13. Kuna kostja ei suutnud 05. juuniks 2020. a oma võlgnevust tasuda, siis lähtus kostja eelviidatud

finantsjuhi kirjast, et „…tellimuste täitmine ei taastu….“. Seetõttu lahendas kostja olukorra muul viisil,

mistõttu tal langes ära vajadus veel tegemata tööde järele. Samas aktsepteeris kostja loomulikult

võlgnevust juba tehtud tööde eest ning tasus nende eest täielikult.

14. Kostja teatas hagejale 09. juunil 2020. a kell 08:27 kirjas arvete tasumisest kätte saadud kauba ehk

protokollide eest. Kostja ei tasunud arveid, mille eest pole kaupa saanud. Kostja teatas hagejale, et

tühistab tellimused, mida hageja täitnud ei ole, nende tellimuste eest esitatud arved on põhjendamatud

ja ei kuulu tasumisele. Kostja palus saata nendele arvetele kreeditarved ja tagastada ettemaks. Kostja

2-20-18131

lähtus oma avalduses sellest, et hageja ei ole vastavalt enda poolt varasemalt nii suuliselt kui kirjalikult

kinnitatule veel asunud tellimust täitma. Seega tühistas kostja tellimuse ja jäi heauskselt krediitarveid

ootama. Üllatuslikult asus hageja aga 09.06.2020 väitma, et tellimus oleks nagu juba täidetud, samuti

ähvardas hageja anda nõuded üle Julianus Inkassole. Hageja käitumine on vastuoluline.

15. Kostja esitas hagejale tellimiskirjad täitematerjalide ja pinnaste laboratoorsete katsete läbiviimiseks

(ofert sõlmida töövõtuleping). Kuna kostjal oli hageja ees varasem võlgnevus, siis hageja teatas, et

tellitud tööde teostamine ja tulemuste väljastamine on peatatud seniks, kuni kostja on tasunud kõik

võlad. Seega hageja ei aktsepteerinud kostja oferti. Küll tegi hageja vastupakkumise – ta on nõus

tegema tellitud tööd juhul, kui kostja tasub ettemaksu. Tegemist on muudatusega nõustumisega VÕS §

21 lg 1 mõttes – pakkumisega võrreldes olulisi muudatusi sisaldav vastus on pakkumise

tagasilükkamine ja samal ajal uus pakkumus. Puuduvad tõendid, et kostja oleks hageja uut pakkumist

aktsepteerinud. Kostja ei tasunud ettemaksuarveid, seega ei ole kostja ka konkludentselt hageja

pakkumist aktsepteerinud. Sellest tulenvalt ei saanud poolte vahel lepingulist suhet tekkida või tekkis

tingimuslik lepinguline suhe, mis kunagi ei jõustunud. Hetkel, kui hageja nõudis uue töö eest

ettemaksu, lõppes ka kostja tellimus (s.o ofert lepingu sõlmimiseks). Seega poolte vahel ei ole

võlasuhet, hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.

16. Veelgi enam – selleks ajaks, kui kostja soovis kreeditarvete väljastamist ning hageja asus väitma,

et on töö siiski teostanud, oli lõppenud ka hageja poolne uus pakkumus – hageja finantsjuhi 28. mai

2020 e-kirjas on selgelt märgitud, et kui võlgnevus ei ole 5. juuniks 2020 tasutud, siis tellimuste

täitmine ei taastu. Seega vastupakkumus oli piiritletud tähtajaga. VÕS § 17 lg 1 kohaselt kehtib

pakkumus ja sellele võib nõustumust anda pakkumuses määratud tähtaja lõpuni. Kuna kostja 05.

juuniks 2020. a ettemaksuarveid ei tasunud, siis lõppes igal juhul ka hageja poolne vastupakkumus.

Pärast seda olnuks hageja poolt veel eriti ebaloogiline asuda töid tegema (kui need üldse on tehtud).

Kuna puudub võlasuhe, puudub põhivõlgnevus, mistõttu on ainetu ka viiviste ja võla

sissenõudmiskulude nõue.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike seisukohtadega, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas

esitatud tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata.

18. Hageja nõuab kostjalt raha töövõtulepingute alusel. Hageja väidab, et on kostja tellimusel teinud

laboriuuringud ja koostanud katseprotokollid (töö), osaliselt (kaks katseprotokolli) on töö kostjale ka

üle antud, kuid kostja ei ole töö eest vastavalt kokkulepitule tasunud.

Kostja leiab, et ei pea maksma hagejale töö eest, mida hageja on enda seatud tingimust eirates teinud

sellele vaatamata, et kostja hageja määratud tähtpäevaks varasemat võlgnevust ja ettemaksu ei tasunud.

Katseprotokolle ei ole kostjale üle antud ning kostja ei pidanud eeldama, et hageja siiski tellimused

täidab, kostja on hagejale esitatud tellimused tühistanud.

19. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on poolte vahel olnud juba varasemast pinnaseproovide

laboriuuringute tegemiseks sõlmitud töövõtulepingutest tulenevad võlasuhted.

Asjas ei ole vaidlust, et pinnaseproovide laboriuuringute tegemiseks töövõtulepingu sõlmimise ja

täitmise varasem praktika poolte vahel oli järgmine: kostja esitas hagejale tellimiskirja ja tõi

pinnaseproovid, hageja registreeris tellimuse, tegi tellimuse täitmiseks vajalikud laboratoorsed

katsetused, koostas katseprotokolli, saatis selle kostjale ning seejärel arve töö eest tasumiseks.

Töövõtusuhte sellist korraldust tõendavad ka hagiavaldusele lisatud tõendid (pooltevaheline e-

kirjavahetus perioodil 20. september 2019 – 24. jaanuar 2020 (lk 71 – 72), täitematerjalide

laboratoorsete katsete tellimiskirjad (lk 10 – 18), 27. veebruari 2020, 3. märtsi 2020 ja 23. märtsi 2020

katseprotokollid (lk 74-79) ja Teede Tehnokeskuse AS kliendikonto väljavõte kostja tasumata arvete

kohta (lk 24)), millest nähtub, et tavapäraselt hageja tegi töö ja väljastas kostjale töö tulemuse

(katseprotokolli) enne arve esitamist ja tasumist.

2-20-18131

20. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (VÕS § 76 lg 3). VÕS § 635 lg 1 kohaselt

töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse

osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on

lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue

sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind

on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

Vastavalt VÕS § 637 lg-le 5 ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle

vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle

selleks võimalust.

21. Seega üldjuhul muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on tellijale üle antud. Nii toimis

see ka poolte varasemate lepingute puhul.

Hageja väidetel muutsid pooled varasemat praktikat kostja pikaajalise võlgnevuse tõttu ning leppisid

kokku, et enne võlgnevuse tasumist katseprotokolle ei väljastata ning uusi töid tehakse üksnes

ettemaksuga.

Hageja leiab, et tal oli VÕS § 110 ja 111 sätestatud alustel õigus keelduda oma kohustuse täitmisest

seni, kuni kostja on oma kohustuse täitnud – tasunud varasema võlgnevuse ning ettemaksu.

Kostja kinnitab, et poolte vahel oli kokkulepe, et kõikide kostja tellimuste täitmine on peatatud kuni

varasema võlgnevuse tasumiseni, uute esitatud arvete tasumiseni ja et uute tellimuste eest ettemaksu

tasumiseni, sellele vastavalt hageja alates 2020. a aprillist hakkas kostjale väljastama arveid

märkusega, et protokollid väljastatakse kostjale pärast arve tasumist. Kostja arusaama järgi hageja

peatas kostja tellimuste täitmise, mitte ainult protokollide väljastamise, ja et hageja ei olnud arvete

väljastamise ajaks nendel märgitud töid veel teinud. Kuna hageja ilma ettemaksuta tõid tegema ei

nõustunud, leidis kostja teise lahenduse ja teatas hagejale tellimuste tühistamisest.

22. VÕS § 110 lg 1 kohaselt võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on

rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt

tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või

võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui

võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast

regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Praegusel juhul hageja

töövõtjana keeldus täitmast kostja tellimusi enne, kui kostja on täitnud samaliigiliste varasemate

tellimuste eest tasumise kohustuse.

Kohus möönab, et hageja nõude ja kohustuse vahel on VÕS § 110 lg 1 tähenduses piisav seos:

mõlemad pooled oma majandus- ja kutsetegevuse raames olid pikema aja jooksul sarnaseid tehinguid

teinud ja hagejal oli kostja vastu varasematest tehingutest sissenõutavaks muutunud nõue.

Samas aga hageja kohustus, mille täitmisest ta keeldus, tulenes konkreetsetest vastastikusest lepingust

– iga kostja esitatud tellimus on käsitatav eraldiseisva töövõtulepinguna konkreetse tellimuse

täitmiseks. VÕS § 111 lg 1 näeb ette, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused

kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine

lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on

kinnitanud et ta kohustuse täidab. VÕS § 111 lg 3 järgi kohustuse täitmisest ei saa keelduda, kui see ei

oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige, kui teine lepingupool

on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud.

23. Hagis esitatud nõude aluseks olevad arved on koostatud tellimuste kohta, mille kostja esitas 20.

veebruaril 2020 (tellimus nr TT-0120/2020, proovi reg nr-d 313 – 315) (toimikus lk 10)), 13. märtsil

2020 (tellimus nr TT-0166/2020, (kokku 7 proovi, reg nr-d 494 - 500) (lk 11 - 17)) ja 09. aprillil 2020

2-20-18131

(tellimus nr TT-0275/2020, proovi reg nr 750). Hageja enda väidetel täitis kõik kostja esitatud

tellimused, kõik tööd on tehtud ning hageja esitas kostjale nende eest tasumiseks arved kogusummas

2718,82 eurot. Hageja väidab, et kuna kostjal oli kõnealuste tellimuste esitamise ajaks hageja ees

võlgnevus u 5000 eurot, kõige vanemad tasumata arved septembrist 2019, siis jäi poolte vahel

kokkulepe, et edasiste tellimuste eest tasutakse ettemaksu korras ja katsete tulemused väljastatakse

pärast tasumist/laekumist. Hageja leia, et see kokkulepe nähtub ka tasumata arvetelt, kus on märgitud

tingimus, et „Protokoll väljastatakse peale arve laekumist“. Vaidlusalustest arvetest kaks väljastati 7.

aprillil ja üks 14. aprillil 2020.

24. Kohus on tõendite uurimise ja kogumis hindamise alusel seisukohal, et hageja esitatud asjaoludest

ja tõenditest ei saa järeldada, et hageja oli VÕS §-ides 110 ja 111 sätesatust tulenevalt õigustatud

keelduma juba tehtud töö üleandmisest kostjale kuni kostja on tööde tasunud varasemad võlgnevused

ja tööde eest esitatud arved.

Kostja küll kinnitab kokkulepet, et hageja ei täida kostja tellimusi enne võlgnevuse ja ettemaksu

tasumist, kuid kostja ei ole kinnitanud kokkulepet, et hageja tasunõue muutub töö tegemisest

sõltumatult sissenõutavaks arve esitamisega.

Hageja ühepoolne märge arvel ei tõenda, et enne 2020.a aprilli väljastatud arvete aluseks olevate

tellimuste puhul olid pooled leppinud kokku, et töövõtja tasunõue muutub seaduses sätestatust

erinevalt sissenõutavaks enne töö tegemist ja tellijale üleandmist.

Vastastikuse lepingu puhul kohustuste täitmisest keeldumise õigust ette nägeva VÕS § 111 4. lõike

kohaselt lepingupool, kes peab oma kohustuse täitma enne teist lepingupoolt, võib keelduda lepingu

täitmisest, kui talle pärast lepingu sõlmimist teatavaks saanud asjaolud annavad piisavalt alust arvata,

et teine lepingupool ei suuda oma kohustust täita maksejõuetuse tõttu, või kui teise lepingupoole

käitumine kohustuse täitmise ettevalmistamisel või täitmisel või muu oluline põhjus annab alust

arvata, et ta oma kohustust ei täida.

Töövõtja peab oma kohustuse – teha töö ja anda see tellijale üle – üldjuhul täitma enne tellija tasumise

kohustust. Kohtu hinnangul on küsitav, kas VÕS § 110 ja 111 tähenduses oma kohustuse täitmisest

keeldumisena võiks töövõtulepingu puhul kõne alla tulla töö tegemisest keeldumine. Töö eest tasumise

tingimused lepitakse kokku tellimuse esitamisel. Kohus nõustub kostjaga, et tellimust esitades teeb

kostja töövõtjale pakkumuse (oferdi) sõlmida töövõtuleping. Töö tegemisest keeldumine on sisuliselt

töövõtulepingu sõlmimisest keeldumine või juba sõlmitud lepingust taganemine.

Hageja keeldumine kostja tellitud töö tegemisest enne varasema võlgnevuse ja/või ettemaksu tasumist

on käsitatav ka keeldumisena sõlmida töövõtuleping poolte senises praktikas tavaks olnud tingimustel,

ning uue pakkumuse tegemine lepingu sõlmimiseks teistsugustel tingimustel. Kostja hageja nõudmisi

ei täitnud, ei tasunud varasemat võlgnevust ega ettemaksu hageja määratud tähtpäevaks, seega hageja

pakutud tingimustel lepingut ei sõlmitud.

25. Töövõtja õigus keelduda valminud töö üleandmisest enne tellija poolt tasumist ei saa olla tähtajatu.

VÕS § 111 lg 5 järgi võis töövõtja nõuda, et tellija täidaks oma kohustuse temaga ühel ajal, määrata

kohustuse täitmiseks, kohustuse täitmise kinnitamiseks või tagatise andmiseks mõistliku tähtaja, ning

kui tellija selle tähtaja jooksul kohustust ei täida, täitmist ei kinnita ega taga, võib töövõtja vastavalt

VÕS §-le 117 lepingust taganeda. Samuti oli täitmisest keeldumise eelduseks see, et hageja võis

eeldada, et kostja rikub lepingut (s.t tööde eest tasumise kohustust) oluliselt.

Lisaks VÕS § 111 lg 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid

arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma

kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Viide teise lepingupoole poolt kohustuse

suuremas osas või olulise puudusteta täitmisele jätab loetelu lahtiseks ning see ei ole ainus eeldus,

mille korral on kohustuse täitmisest keeldumine hea usu põhimõttega vastuolus.

Varasemate tellimuste täitmiseks juba tehtud töö üleandmine ei oleks kahjustanud hageja õiguslikku

positsiooni ja võimalust võlgnevust kohtu kaudu sisse nõuda, viivituse eest on hagejal õigus nõuda

viivist ja viivist ületava kahju hüvitamist. Samas võis ja pidi hageja arvestama, et laborianalüüside

2-20-18131

tulemuste üleandmisega viivitamisel võib töö muutuda kostja jaoks kasutuks, tehtud töö üleandmata

jätmine võib kahjustada kostja majandustegevust, seega ka võimekust võlgnevusi/arveid tasuda.

Hageja ei ole tuginenud sellele, et töövõtja käsitas tellijale arve esitamist teatena töö valmimise kohta,

sellist tõlgendamise võimalust ei nähtu ka esitatud tõenditest. Vastupidi: hageja on kostjale teatanud, et

kõik tööd peatatakse.

Kohus nõustub kostjaga, et hageja on üheselt mõistetavalt andnud kostjale teada, et töid enne tasumist

ei teha, samas pooltevahelisi suhteid arvestades, ei saanud arvete tasumisel tekkinud viivitust lugeda

selliseks oluliseks lepingurikkumiseks, mis õigustanuks hageja keeldumist vaidlusaluste tellimuste

täitmiseks tööde tegemist ja/või tehtud tööde kohta koostatud katseprotokollide väljastamist.

26. Kohus leiab, et hageja tööde tegemise ja üleandmise peatamine ei olnud proportsionaalne. Hageja

väidab, et kostjal oli pikaajaline võlgnevus, kõige vanem arve oli tasumata 2019.a septembrist. Hageja

kliendikonto väljavõtte (pealkirjaga „Klient - üksikasjalik aegumine“, lk 22) järgi 12. mai 2020 seisuga

oli Niidu Ladu OÜ-l hagejale tasumata alates 31. augustist 2019 esitatud 11 arvet, kogusummas

7914,29 eurot. Kostja võlgnevuse olemasolu ei vaidlusta, kuid leiab, et kolm viimast arvet, mille

tasumist hageja siin tsiviilasjas nõuab, on põhjendamatud, sest kostja ei ole neid töid saanud.

Vaidlusaluste arveteta oli kostja võlgnevuse suurus 4595,47 eurot, sellest 3168,19 eurot ehk suurem

osa muutus sissenõutavaks ajavahemikus 09. jaanuarist 2020 kuni 27. märtsini 2023.

Selles asjas on vaidluse all kostja 20. veebruari, 13. märtsi ja 09. aprilli 2020 tellimuste täitmine ja

nende eest tasumine. Hageja ei ole täpsustanud, kui pikk maksetähtaja ületamine loeti pikaajaliseks

võlgnevuseks. Vaidlusaluste tellimuste esitamise ajal oli kostja rohkem kui kaks kuud maksetähtaega

ületanud võlgnevuse summa 2396,04 eurot.

20. veebruaril, 12. märtsil ja 27. märtsil 2020 saabusid veel kolme arve tasumise tähtpäevad, millega

kostja võlgnevus suurenes 2765,06 euro võrra. See tähendab, et hagiavalduses viidatud kostja 5000

euro suurune võlg, mille tõttu hageja väidetel juba tellimuse esitamisel lepiti kokku edasiste tellimuste

eest ettemaksu korras tasumine, tekkis pärast vaidlusaluste tellimuste (v.a 9. aprilli tellimus) esitamist

ega saanud anda hagejale alust vaidlusaluste tellimuste täitmisest ja katseprotokollide väljastamisest

keeldumiseks. Seega ei saa vastata tõele hageja väide, et 20. veebruari ja 13. märtsi tellimuste

esitamisel lepiti kokku ettemaksu ja varasema võlgnevuse tasumise tingimus.

27. Hageja kinnitab ka ise (vt 19. augusti 2022 menetlusdokumendis, toimikus lk 68), et seadis 2020. a

märtsis tingimuse, millega kostja on ka nõustunud, et järgnevalt tellitud tööde protokollid väljastatakse

pärast arvete tasumist, ning alates maikuust 2020, kui kostja ei olnud ka hilisemaid arveid tööde

tegemise eest tähtaegselt tasunud, keeldus hageja ka uute tööde teostamisest enne võlgnevuste

tasumist.

Hageja viitab, et saatis tasumata arvete meeldetuletuse kostjale 12. mail 2020 ja sellest alates keeldus

uute tööde tegemisest.

Kostja kinnitab samuti, et hageja hakkas arvete ettemaksuna tasumist nõudma aprillis 2020, kostja

väidab olevat end aru saanud, et tema tellimusi enne ettemaksu töösse ei võeta.

See, et protokoll väljastatakse peale arve tasumist, on esmakordselt märgitud kahele 07. aprillil 2020 ja

ühele 14. aprillil 2020 kostjale väljastatud arvele, mille tasumata jätmisest tulenevat võlgnevust hageja

siin menetluses nõuab.

07. aprilli 2020 arved on esitatud kostja 20. veebruaril ja 13. märtsil tehtud tellimuste kohta, 14. aprilli

2020 arve 9. aprillil esitatud tellimuse kohta. Hageja ei ole tuginenud sellele, et ettemaksu tasumise

(milleks on ka nõue tasuda arve enne töö kättesaamist) tingimus kehtis tagasiulatuvalt ka juba esitatud

tellimuste täitmisele. Kuna võlgnevus oli kostjal hageja ees juba varasemast, siis ei ole tegemist pärast

lepingu sõlmimist teatavaks saanud asjaoluga, mille tõttu hageja võis sõlmitud lepingute täitmise

peatada VÕS § 111 lg 4 alusel.

27. Kostja varasema võlgnevuse alusel võis hagejal olla alust eeldada, et kostja ei täida kohaselt 20.

veebruari, 13. mätsi ja 14. aprilli 2020 tellimuste kohta sõlmitud lepinguid. Tellija tasumiskohustuse

2-20-18131

täitmata jätmine iseenesest on oluline lepingurikkumine, mis on VÕS § 111 lg 4 ja 6 kohaselt annab

töövõtjale õiguse oma kohustuse täitmisest keelduda. Hageja käitumine selles osas oli aga

vastuoluline. Hageja vastupidiselt poolte senise praktikaga hakkas pärast lepingute sõlmimist nõudma

arvete tasumist enne tööde tegemist ja kostjale üleandmist, samuti seadis töö tegemise/üleandmise

tingimuseks varasema võlgnevuse tasumise.

Hageja tugineb sellele, et kostjal oli võlgnevus juba septembrist 2019. Pooltevahelises varasemas

suhtluses ei ole aga kostjale võlgnevust ette heidetud, hageja on viivitust sisuliselt aktsepteerinud.

Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt rääkisid pooled 2019. a septembrist läbi uuel hooajal

tellimuste soodushinna rakendamise osas. 21. jaanuaril 2020 on hageja labori juhataja Henri Prank e-

kirjas (lk 71) pakkunud kostjale tellimuste summalt kuni 10 000 euro (käibemaksuta) soodustust 7% ja

sealt üleminevatele tellimustele 10%. H. Prank 24. jaanuari 2020 e-kirjas (lk 71) nõustub kostja

pakkumisega rakendada märgitud soodustust „tagasiulatuvalt eelmise nädala algusest“. Seejuures ei

tee hageja laborijuht kostjale ühtegi märkust selle kohta, et 2019.a septembrikuust kogunenud

võlgnevusele lisaks oli 09. jaanuaril 2020 möödunud veel 368,76 euro suuruse arve tasumise tähtpäev.

Seega kostjal oli juba nelja kuu pikkune võlgnevus, tasumata arveid lisandus ka läbirääkimiste ajal,

kuid sellele vaatamata pidas hageja võimalikuks pakkuda kostjale soodustust, võlgnevusele üldse

viitamata. Sellises olukorras oli hageja poolt põhjendamatu ja vastuolus hea usu põhimõttega seada

juba vastuvõetud tellimuste alusel töö tegemine ja/või tehtud töö kostjale üleandmine sõltuvusse

varasema võlgnevuse tasumisest või nõuda juba esitatud, aga veel täitmata tellimuste alusel töö

tegemiseks tagantjärele ettemaksu. Nagu märgitud, ei olnud vaidlusalustest tellimustest kahe esimese

puhul pooltel faktiliselt võimalik ettemaksus kokku leppida, sest need esitati enne, kui hageja enda

kinnitusel võlgnevuse tasumist ja ettemaksu nõudma hakkas.

28. Esitatud tõendid lükkavad ümber hageja väite, et 2020.a aprillis esitatud ja sissenõutavaks

muutunud kolmel arvel märgitud kõik tööd olid arvete esitamise ajaks hageja poolt juba tehtud.

Pooltevahelistes töövõtulepingutes oli kokkulepitud tööks materjaliuuringud-katsetused ja katsete

tulemuste kohta protokolli koostamine. Seega töö tegelikku tegemist tõendab ja muutis töö kostja jaoks

kasutatavaks katseprotokoll. Esitatud tõendite kohaselt olid arvete esitamise ajaks tööd tehtud osaliselt.

20. veebruaril 2020 esitatud tellimuse täitmiseks on tehtud penetratsiooni määramine EVS-EN 1426 ja

pehmenemistäpi määramine EVS-EN 1427 (19. veebruari 2020 proovid nr 0313 ja 0314), mille kohta

katseprotokoll nr 365/20 on koostatud ja digitaalselt allkirjastatud 27. veebruaril 2020 (lk 73 – 74).

Sama tellimuse proovi nr 0314 on 03. märtsil 2020 asfaltsegu sideaine sisalduse ja terakoostise

määramise EVS-EN 12697-1, EVS-EN 12697-2 kohta katseprotokoll nr 417/20 (lk 75 - 76) koostatud

ja digitaalselt allkirjastatud 3. märtsil 2020.

20. veebruari 2020 tellimuses sisalduva proovi nr 0315 kohta on katsetused küll väidetavalt tehtud 02.

märtsil, 4. märtsil, 5 märtsil ja 20. märtsil 2020 (s.o enne 7. aprilli arve väljastamist), kuid katsetuste

kohta 23. märtsil 2020 koostatud protokoll on digitaalselt allkirjastamata. Kohus leiab, et digitaalselt

allkirjastamata protokoll ei tõenda selles väidetud töö tegemist.

13. märtsil 2020 esitatud tellimuse (proovid reg nr-tega 0494 – 0500) täitmiseks on katsetusi tehtud

väidetavalt 19. märtsil, 23. märtsil, 25. märtsil ja 30. märtsil, kuid selle kohta on kõik seitse

katseprotokolli (nr 883/20 - 889/20) koostatud 28. aprill 2020, ja samal kuupäeval mõneminutiliste

vahedega digitaalselt allkirjastatud. Selleks kuupäevaks oli poolte vahel juba teravalt päevakorral

küsimus tasumata võlgnevusest, ka kõigi hagiavalduses märgitud arvete tasumise tähtpäevad olid

möödunud ning hagejale pidi olema selge, et kostja hageja ettemaksu ja võlgnevuse tasumise tingimusi

ei täida.

29. 09. aprillil 2020 esitatud tellimuse (mida hageja enda 2020. a märtsikuus seatud tingimuse kohaselt

lubas täita üksnes pärast ettemaksu laekumist) täitmiseks on 30. aprilli 2020 kuupäevaga koostatud ja

digitaalselt allkirjastatud kateseprotokolli nr 944/20 (lk 93 – 94) kohaselt katsetused tehtud 24. aprillil

ja 30. aprillil 2020. Seega katsetused väidetavalt tehti ja katseprotokoll koostati pärast nende tööde eest

esitatud arve tasumise tähtpäeva möödumist ning vaatamata sellele, et kostjale oli teatatud, et hageja

enne arve tasumist tellimust täitma ei asu.

2-20-18131

30. Hageja raamatupidaja on kostja võlgnevuste koondtabeli 12. mail 2020 saatnud e-kirjaga kostja e-

posti aadressile. Kostja seaduslik esindaja Marek Leemet hageja finantsjuhile Valev Kuusemäele 18.

mail 2020 kell 16:27 saadetud e-kirjas (lk 25) tunnistab Graniidikeskus OÜ ja Niidu Ladu OÜ

võlgnevust hagejale kokku ca 10 000 eurot ning muu hulgas lubab Niidu Ladu OÜ võlgnevuse tasuda

5. juuniks 2020. Selles tabelis on ka vaidlusalused kolm arvet.

Vastuseks kostja sellele e-kirjale Valev Kuusemäe 28. mail 2020 kell 11:21 e-kirjas (lk 28) märgib, et

vastavalt varasemalt räägitule on kõik kostja poolt tellitud tööde teostamine ja tulemuste väljastamine

peatatud seniks, kuni kostja on tasunud kõik võlad; see nõue hõlmab kõiki kostja poolt tellitud

teenuseid.

31. Hageja ei ole täpsustanud, millal konkreetselt oli poolte vahel toimunud varasem suhtlus

võlgnevuse tasumise ja teenuste täitmise peatamise teemal, millele V. Kuusemäe oma 28. mai 2020 e-

kirjas viitab. Hagiavalduses märgitust järeldub, et vaidlusaluse kolme tellimuse puhul pooled juba

tellimuse esitamisel (s.o 20. veebruaril, 13. märtsil ja 09. aprillil 2020) leppisid kokku, et tööd tehakse

ettemaksu tasumisel. Kostja ettemaksu ei tasunud, sellele vaatamata hageja väidab, et on tööd teinud ja

soovib selle eest tasu.

32. Kohtu hinnangul esitatud tõendid ei kinnita, et pooltel oli juba 20. veebruari ja 13. märtsi tellimuste

esitamisel kokkulepe, et need tellimused täidetakse alles pärast ettemaksu tasumist.

Tellimiskirjad on vormistatud hageja blanketile. Tellimuse vastuvõtmisel on labor tellimuse

registreerinud (blanketil on paremas ülanurgas selleks lahter pealkirjaga „Täidab labor“). Blanketi

allservas on lahter labori märkusteks, kuid ei ole ühtegi viidet, et töö küll võetakse vastu, aga tellimust

ei hakata täitma või tulemusi ei väljastata enne ettemaksu tasumist. Kohus möönab, et see iseenesest ei

välista, et pooled leppisid muul viisil kokku tellimuste täitmiseks ja nende eest tasumiseks seaduses

sätestatust ja poolte senisest praktikast erinevas korras. Kohtule aga muul viisil sõlmitud kokkulepete

kohta tõendeid esitatud ei ole.

33. Kohtu jaoks ei ole veenev ka kostja väide, et ta sai hageja esindajast aru, et ühtegi tellimust ei

täideta enne kogu varasema võlgnevuse ja ettemaksu tasumist. Hageja kannab tööde tegemise kulude

enda kanda jäämise riisikot üksnes nende tööde osas, mida hageja tegi enda seatud tingimuste kostja

poolt täitmist ära ootamata.

07. aprillil 2020 hageja esmakordselt väljastas arved märkusega, et enne arve tasumist protokolle ei

väljastata. Arvetel ei ole märgitud, et tööde tegemist ei alustata enne ettemaksu tasumist. Kohtule ei

ole esitatud tõendeid, mis lubaksid järeldada, et juba 07. aprilli arvetel kajastatud tööde tellimuste

esitamisel seadis hageja töö tegemise tingimuseks arve tasumise ettemaksu korras ehk kostja käsitluse

järgi tegi kostjale vastupakkumuse sõlmida leping varasemaga võrreldes teistsugustel tingimustel.

Kohus leiab, et pooltevahelist varasemat tellimuste esitamise-täitmise-tasumise praktikat arvestades ei

saanud heas usus tegutseval kostjal tekkida arusaamist, et 7. aprilli arvete kostjale väljastamise ajaks ei

olnud hageja arvetel kajastatud töid teinud ega ka tee enne arvete tasumist.

34. Kohus leiab, et muude andmete ja tõendite puudumisel saab lähtuda sellest, et märkusega 07.

aprilli 2020 arvetel hageja esimest korda ühepoolselt teatas kostjale, et peatab protokollida

väljastamise ja uute tööde tegemise, seejärel sai toimuda poolte vahel sellel teemal suhtlus, millele

Valev Kuusemäe viitab kui varasemalt räägitule.

Asjade selliselt toimumise tõenäosust kinnitab kohtule esitatud pooltevaheline e-kirjavahetus perioodil

september 2019 – 24. jaanuar 2020, mil võlgnevusest sõnagi ei räägita. Seejärel on hageja

raamatupidaja 12. mail 2020 edastanud kostjale tasumata nõuete koondtabeli, e-kirja teemareale on

märgitud „Korduv meeldetuletus“.

Võlgnevuse tasumist ja seniks tellimuste täitmise peatamist käsitlevad pooled 18. maist 2020 – 17.

juunini 2020 peetud e-kirjavahetuses. Valev Kuusemäe 28. mai 2020 e-kirjas viitab varem räägitule ja

märgib, et räägitu kinnituseks saatis kostja maksegraafiku.

2-20-18131

Kostja 18. mail 2020 maksegraafikut saates (lk 25) sisuliselt kinnitab hageja raamatupidaja 12. mai

2020 koondtabelis kajastatud võlgnevuse olemasolu ja suurust, lubab 27.maist – 29.maini tasuda 100%

Graniidikeskus OÜ võlgnevuse ja 01. juunist – 05. juunini tasuda 100% Niidu Ladu OÜ võlgnevuse.

12. mai 2020 tabel sisaldab aga ka kolme vaidlusalust arvet, kostja esindaja 18. mail 2020 ühtegi

vastuväidet tabelile ei esitanud.

35. 12. mail 2020 võlgnevuse tabeli kostjale saatmisel on e-kirja teemareale märgitud „Korduv

meeldetuletus“. Tabelis kajastatud viimase, 14. aprillil 2020 väljastatud arve tasumise tähtpäev saabus

aga alles 24. aprillil 2020. Selle arvega seoses ei saanud hageja saata meeldetuletust võlgnevuse kohta

enne arve sissenõutavaks muutumist 25. aprillil 2020. Pooled ei ole kohtule esitanud asjaolusid ega

tõendeid, millest nähtuks, et hageja on varem tuletanud kostjale võlgnevust meelde näiteks iga arve

maksepäeva saabumise järel.

Kohus leiab, et eelnevast järelduvalt sai V. Kuusemäe 28. mai 2020 viidatud varasem suhtlus

tellimuste täitmise ja tulemuste väljastamise kuni võlgnevuse tasumiseni peatamise teemal toimuda

pärast 25. aprilli 2020. Vastasel juhul ei olnuks V. Kuusemäel alust viidata räägitu kinnituseks kostja

poolt maksegraafiku saatmisele.

Hageja ei saanud ühepoolselt tagantjärele muuta kostja varasematele tellimuste täitmisele ja nende eest

tasumisele seaduses sätestatust ja pooltevahelises senises koostöös väljakujunenust erinevaid

tingimusi. See tähendab, et 7. aprilli 2020 arvetel kajastatud tööde osas oli poolte vahel kehtiv

töövõtuleping ning hageja tasunõude sissenõutavaks muutumine sõltus tööde kostjale üleandmisest.

Asjas ei saa olla vaidlust, et hageja ei ole töid (hageja väidet töö osaliselt üleandmise kohta kohus

analüüsib edaspidi) kostjale üle andnud. Seega hageja nõude rahuldamine sõltub sellest, kas hagejal oli

seadusest või lepingust tulenevat õigust töö valmistegemise ja kostjale üleandmise kohustusest

keelduda kuni kostja on tasunud varasema võlgnevuse/ettemaksu. Kohus leiab, et sellist õigust hagejal

ei olnud.

36. VÕS § 25 lg-st 1 tulenevalt on majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul pooled

kohustatud järgima nendevahelises suhtes tekkinud praktikat. Senise praktika kohaselt hageja tegi töö

valmis ja andis kostjale üle ning seejärel (või koos töö üleandmisega) väljastas tasumiseks arve. VÕS §

637 lg-te 3 ja 4 kohaselt muutus hageja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest ja kostjale

üleandmisest.

Asjaoludest nähtuvalt hageja oli kostja tellimusi osaliselt täitma asunud enne varasema võlgnevuse ja

ettemaksu tasumise nõude esitamist. Kohus leiab, et 7. aprilli arvetel kajastatud tööde osas ei olnud

hagejal õigust siduda töö üleandmist varasema võlgnevuse tasumise või ettemaksuga. Hageja

keeldumine valminud töö üleandmisest andis omakorda kostjale kui tellijale VÕS § 637 lg-s 5

sätestatud aluse õiguse keelduda arve tasumisest: tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud

võimalus töö üle vaadata. See tähendab, et arvel esitatud hageja tasunõue ei olnud sissenõutavaks

muutunud.

Asjaolu, et kostjal oli hageja ees varasem võlgnevus, oli hagejale teada ning hageja võis juba

vaidlusaluste tellimuse vastuvõtmisel eeldada, et kostja täidetud tellimuse eest õigeaegselt ei tasu.

Sellele vaatamata hageja võttis tellimused vastu ja hakkas tellimuse täitmiseks tegema laboriproove.

Nendel asjaoludel ühepoolselt praktika muutmine ja arve tasumise nõudmine protokollide väljastamise

eeltingimusena ei olnud põhjendatud.

Hagejal oli võimalik peale töö üleandmisest keeldumise rakendada tasumisega viivitamise puhuks

seaduses ettenähtud teisi õiguskaitsevahendeid.

37. Kohus leiab, et hageja keeldumine täita talle kostja poolt esitatud tellimusi enne, kui kostja on

võlgnevuse tasunud, saanuks rakenduda üksnes uute tellimuste kohta. Sellisel juhul tähendab see aga

varem poolte vahel tavaks olnud tingimustel töövõtulepingu sõlmimisest keeldumist ning ettepanekut

sõlmida leping teistsugustel tingimustel. VÕS § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku

(lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või

tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

2-20-18131

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pakkumusele

nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui

nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse

esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või

tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest.

VÕS § 21 lg 1 näeb ette, et pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi sisaldav vastus pakkumusele on

pakkumuse tagasilükkamine ja samal ajal uus pakkumus. Hageja tingimus, et töid tehakse üksnes

ettemaksu eest, tähendas pooltevahelises senises praktikas kehtinud olulise tingimuse – tööde eest

tasumise korra - muutust. Kostja on oma käitumisega näidanud, et ei nõustu selle tingimusega. Seega

isegi juhul, kui ettemaksu nõuet lugeda pakkumusega võrreldes ebaoluliseks muudatuseks, ei saa VÕS

§ 21 lg 2 kohaselt hagejat lugeda kostja pakkumusega nõustunuks, sest kostja on oma käitumisega

selgelt märku andnud, et ta selle muudatusega ei nõustu ning tingimust ei täitnud.

38. Õige on kostja seisukoht, et hageja pakkumisel sõlmida tellimuste täitmiseks töövõtuleping hageja

tingimustel (s.t tasudes vanad võlad ja uute tellimuste eest ettemaksu) oli kehtivusaja piirang. Nimelt

hageja esindaja oli kostjale teatanud, et kui kostja 5. juuniks 2020 võlgnevust ei tasu, siis tellimuste

täitmine ei taastu. Hageja oli juba varem kostjale teatanud, et ei täida ühtegi tellimust ilma

ettemaksuta. 5. juuniks 2020 kostja hageja nõutud makseid ei teinud ning kostja oli õigustatud

eeldama, et tema esitatud tellimusi ei täideta.

See ei saa aga kehtida käesoleva vaidluse esemeks olevate, 20. veebruaril 2020, 13. märtsil 2020 ja 09.

aprillil 2020 esitatud tellimuste kohta. Kohus leiab, et nende tellimuste kohta ei saanud hageja

tagasiulatuvalt ühepoolselt lepingutingimusi muuta. Nende tellimuste osas sõlmiti töövõtulepingud

vastavalt poolte varasemale praktikale, hageja osaliselt alustas töödega, kuid valminud töid hageja

kostjale üle ei andnud, vaid nõudis arve tasumist ettemaksuna. Sisuliselt hageja töövõtjana VÕS § 111

lg 5 kohaselt pärast tasumiseks tähtaja määramist taganes lepingutest.

09. aprilli 2020 tellimuse esitamise ajaks oli hageja kostjale 07. aprillil 2020 juba esitanud kaks arvet

märkusega, et protokoll (töö tulemus) väljastatakse pärast arve tasumist. Kostja seda nõuet ei täitnud,

kuid tõenditest nähtuvalt asus hageja tööd tegema pärast seda, kui arve tasumiseks määratud tähtaeg

oli möödunud.

39. Kohus leiab, et praeguses asjas hageja kui töövõtja tasunõue sissenõutavaks muutunud ei ole. Tööd

ei saa lugeda valminuks ning töövõtja tasunõue ei saanud muutuda sissenõutavaks olukorras, kus

hageja on kostjale teatanud, et peatab kõigi tellimuste täitmise ja kostjale katseprotokollide

väljastamise, kuni on tasutud varasem võlgnevus ja 07. aprillil ning 14. aprillil 2020 esitatud arved.

Kostja ei ole kohustatud hagejale tasuma nende tööde eest, mida hageja ei ole kostjale üle andnud või

mida hageja on teinud pärast seda, kui on kostjale teatanud, et ei alusta kostja tellimuste täitmist enne

varasema võlgnevuse ja ettemaksu tasumist. Asjas ei ole vaidlust, et kostja hageja seatud tingimusi

määratud tähtpäevaks ei täitnud, ei tasunud ka 07. aprilli ja 14. aprilli arveid tähtaegselt.

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt tegi hageja kostja 19. veebruaril 2020 (pinnaseproovid nr 313-

315 hagejale toodud 20. veebruaril 2020) ja 12. märtsil 2020 (13. märtsil 2020 toodud proovid nr 494 –

500) esitatud kaheksa tellimuse täitmiseks teinud laborikatsed 27. veebruarist 2020 – 30. märtsini 2020

ehk enne seda, kui esitas kostjale 7. aprillil 2020 kaks arvet tingimusega, et protokollid väljastatakse

pärast arve tasumist.

Proovide nr 313 – 315 kohta on hageja vormistanud enne arvete esitamist ka katseprotokollid (27.

veebruaril 2020 nr 365/20 (lk 73 - 74), 03. märtsil 2020 nr 417/20 (lk 75 -76) ja 23. märtsil 2020 nr

533/20 (lk 77, see protokoll on kohtule esitatud digitaalselt allkirjastamata, mistõttu protokolli tegelik

vormistamise aeg ei ole kontrollitav).

VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue küll sissenõutavaks töö valmimisest, kuid VÕS § 636

lg-st 1 tulenevalt on töövõtja kohustatud võimaldama tellijal valminud töö (praegusel juhul

katseprotokollid) üle vaadata ehk töö tuli tellijale ka üle anda. Töö väidetavale valmimisele vaatamata

2-20-18131

ei saa töövõtja tasunõue sissenõutavaks muutuda, kui töövõtja keeldub tööd tellijale üle andmast ehk

tellijal ei olegi võimalust veenduda, et töö on tehtud.

40. 7. aprillil kostjale esitatud arve nr 200391 summas 561,80 eurot (sisaldab 20% käibemaksu 93,63

eurot) on proovidega nr 494 – 500 seotud tellimuse täitmise kohta. Esitatud tõenditest nähtuvalt olid

nende pinnaseproovide osas samuti laboriproovid enne arve väljastamist tehtud, kuid laboratoorsete

katsete kohta on katseprotokollid vormistatud alles 28. aprillil 2020 (katseprotokollid, nr 883/20, nr

884/20, nr 885/20, nr 886/20, nr 887/20, nr 888/20, nr 889/20). Selleks ajaks oli 07. aprilli 2020 arvete

tasumise tähtaeg möödunud (möödunud oli ka kolmanda arve, 14. aprilli 2020 arve nr 200405,

tasumiseks määratud 10-päevane tähtaeg), kostja ei olnud arveid tasunud ning hagejale pidi olema

selge ja teada, et katseprotokollide väljastamiseks tema enda poolt seatud tingimus on täitmata.

41. 09. aprillil 2020 tellimuse (proov nr 750, lk 18) kohta esitas hageja kostjale arve juba 14. aprillil

2020 (tl 21), arve tasumise tähtpäev möödus 24. aprillil 2024. Kostja arvet ei tasunud, kuid

katseprotokollist (tl 94) nähtub, et katsed tehti 24. aprillil ja 30 aprillil 2020 ning katseprotokoll

vormistati 30. aprillil 2020. Kohus leiab, et töövõtjal ei ole õigust nõuda tasu töö eest, mida on tehtud

pärast seda, kui kostjale on jäetud teadmine, et neid töid ei tehta.

42. Hageja väidab, et on kaks katseprotokolli nr 365/20 ja nr 417/20 kostjale edastanud enne arve

väljastamist e-posti teel. Kohus leiab, et hageja protokollide vormistamise ja haldamise infosüsteemi

väljatrükid (lk 95 – 98) nende katseprotokollide kostjale edastamist e-kirjaga elektronposti aadressile

info@niiduladu.ee ei tõenda.

Hageja infosüsteemi väljavõtted on kohtule esitatud ekraanipiltidena .png formaadis, pabertoimikusse

tehtud väljatrükid (pabertoimikus lk 95-98) on kohati osalise tekstiga. Dokumendid on paremini

vaadeldavad elektrooniliselt, kuid ka siis on näha, et infosüsteemi lehekülg on ekraanist laiem, osa

teksti jääb ekraanipildilt välja (hageja 10. jaanuaril 2023 esitatud vastuse/vastus kohtunõudele (kohtute

infosüsteemis dokument nr 9s) digiümbrik sisaldab 19. augusti 2022 kuupäevaga digiallkirjastatud

digiümbrikku pealkirjaga „Lisa 1 – seisukoht 2-20-18131 Teede Tehnokeskus AS vs Niidu Ladu OÜ

(1).asice“, kõnealused dokumendid on selles digiümbrikus lisad nr 6, dtl lk 92 - 95).

Katseprotokollide nr 365/20 ja 417/20 kohta on infosüsteemis mõlemal staatuseks märgitud

„saadetud“, protokolli nr 365/20 saatmise kuupäevaks on 27.02.2020 ja protokolli nr 417/20 saatmise

03.03.2020, kuid kummalgi juhul ei nähtu, mil viisil ja kellele dokument saadetud on, dokumentide

infosüsteemis vaatamist kinnitavad lahtrid on tühjad.

Lisa 6 esimene fail pealkirjaga „Lisa 6 – 365-20 ja 417-20 protokollide saatmise e-maili aadress.png“

(dtl 92) on kuvatõmmis leheküljest, kus on märgitud „Firma nimi Niidu Ladu OÜ“, „Esindaja nimi

Berit Mäesalu“, alajaotuses „Tulemusi saata:“ on kolmes eraldi lahtris märgitud e-maili aadress

info@niiduladu.ee, mobiilinumber ja postiaadress Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Niidu tn 17.

Kuvatõmmise sellel lehel puudub samuti informatsioon, kas üldse, millal ja mida ning konkreetselt

milliseid kontaktandmeid kasutades on kostjale saadetud.

Lisa nr 6 viimane dokument „Serveri väljavõte Niiu Ladu protokollide saatmisest“ (toimikus lk 98

dokumendist ainult URL aadressi lahter; dokument tervikuna dtl 95) on märgitud ka katseprotokollide

numbrid, allkirjastamise kuupäevad ja URL lingid, saatmise kuupäevad ja kellaajad, kuid ei selgu,

kellele, kuhu ja mil viisil need lingid on saadetud, lahtrisse „Viewed“ (vaadatud) on mõlema

katseprotokolli kohta märgitud „Null“.

43. Kostja poolt 19. veebruari 2020 tellimiskirjaga hagejalt tellitud töö (proovidega nr 313-315 seotud

tellimus, mille täitmise kohta on hageja koostanud katseprotokollid nr 365/20, 417/20 ja 533/20)

tegemise eest esitas hageja kostjale 07. aprillil 2020 arve nr 200389 summas 2040,85 eurot (sh 20%

käibemaks 340,14 eurot), tasumise tähtajaga 17. aprill 2020. Arvel on märkus „ protokoll väljastatakse

peale arve laekumist“. Sarnaselt on samal päeval mitme prooviga (nr 494-500) seotud tellimuse kohta

esitatud teisel arvel (nr 200391, toimikus lk 20) nimetatud protokoll ainsuses. Seega pärast tasumist

ühe protokolli üleandmisele viitamine ei tähenda seda, et arvel kajastatud tööde kohta koostatud

ülejäänud protokollid on kostjale üle antud.

2-20-18131

Kohus nõustub kostjaga, et kui hageja kostja poolt arve tasumata jätmisele vaatamata tegi tööd (sh

koostas protokollid), mida kostjale üle ei andnud, siis hageja ise vastutab selle kulu tekkimise eest.

Pinnaseproovide uuringute tellimuse (töö) täitmine eeldas eelkõige just laboratoorsete uuringute

tegemist, katseprotokoll on uuringus kasutatud meetodi kirjeldus ja uurimistoimingu tulemuse

fikseerimine. Tellijale VÕS § 636 lg 1 tähenduses üleantav töö (tulemus) ongi katseprotokoll, mitte

laboriuuring. Hageja tehtud laboratoorseid uuringuid ei saanud kostja ilma katseprotokollideta

kasutada. Hagejale pidi olema teada, et pinnaseproovide laboriuuringud on aegkriitilised ning et

protokollide üleandmisega viivitamise tagajärjeks võib olla see, et kostjal ei ole tehtud tööga enam

midagi peale hakata.

Eeltoodu alusel kohus jätab hagi põhinõude osas rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu ei

ole hagejal õigust nõuda kostjalt ka viivist ega sissenõudmiskulu. Seega jääb hagi tervikuna

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

44. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).

45. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks õigusabikulu 1810 eurot (ilma

käibemaksuta), kostjale on õigusabi osutatud hinnaga 150 eurot tund (käibemaksuta). Kostja kinnitab,

et kõik kulud on kantud seoses selle tsiviilasjaga ning kostja on käibemaksukohustuslane, mistõttu

taotleb kulude hüvitamist ilma käibemaksuta.

46. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on 06. mai 2015 lahendis tsiviilasjas

3-2-1-4-15 selgitanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. 14. aprilli 2021 lahendis

asjas nr 2-19-10324 (p 19, kolmas lõik) Riigikohtu tsiviilkolleegium märkis: „Menetlusosalisele

hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis

menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud

menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab

vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja

hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks

tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS §

175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt

vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide

sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust.“

47. Hageja vaidleb kostja menetluskulude suurusele vastu, leides, et asja sisu ja keerukust arvestades

on ülepaisutatud nii lepingulise esindaja tunnitasu määr, kui õigusabi osutamise ajakulu. Hageja toob

esile dokumentidega tutvumise ajakulu, millel ei ole hageja arvates väljundit menetlusdokumendi näol.

48. Kohus hageja etteheidetega ei nõustu. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot ilma

käibemaksuta on kohtupraktikas tunnustatud. Näiteks on Riigikohus juba 2020. aastal pidanud

äriühingute vahelises vaidluses põhjendatuks tunnitasu määra 190 eurot (käibemaksuta) (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 13. mai 2020 otsust asjas 2-18-17536, p 18). Kostja esindaja ajakulu 12,07 tundi on

asja menetlust ja esindaja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades põhjendatud ja

vajalik. Kohus määrab kostja menetluskulude suuruseks 1810 eurot.

49. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

2-20-18131

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(Allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik